Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 16. märts 2026 1-24-7032 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Kristi Saksniidu süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning Marje Saksniidu süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus 1) Kristi Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut 2) Marje Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Süüdistatavad - Kristi Saksniit, isikukood 49209156020, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud - Marje Saksniit, isikukood 47201026025, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud Kaitsjad - vandeadvokaat Mart Sikut (Kristi Saksniidu määratud kaitsja) - vandeadvokaat Margo Normann (Marje Saksniidu valitud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kannatanu
- K.O.
Kannatanu määratud esindaja - vandeadvokaat Eva Tibar Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle päises Marje Saksniidu isikukoodi, lugedes õigeks 47201026025.
2.Määrata OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo Kristi Saksniidule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sealhulgas käibemaks 51 eurot 84 senti). Jätta see menetluskulu Kristi Saksniidu kanda.
3.Marje Saksniidu valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu jätta Marje Saksniidu kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Kristi Saksniitu süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta lõi 2021. aasta talvel Viljandimaal XXX talus mitu korda kätega alaealist kasuvenda K.O. t ülakehasse, mille tõttu tundis kannatanu valu. 17. märtsil 2022 lõi K. Saksniit talus K.O. t luuaga vastu paremat kätt ja luuavars murdus. Pärast seda jooksis K. Saksniit kannatanule järele ja viskas teda luuavarrega selga. Hiljem lükkas K. Saksniit K.O. e laudas pikali maha ja lõi teda jalgadega vastu jalgu. K.O. tundis valu. 2022–2023. aasta talvel tõukas K. Saksniit talu köögis K.O. t ning viskas teda kastruliga, mis tabas jalga ja tekitas valu. Pärast seda tõukas K. Saksniit kannatanu järsult vastu seina ja hoidis ülakehast kinni, mistõttu ei saanud K.O. liikuda ja tema hing jäi kinni. Samuti lõi K. Saksniit 2022–2023. aasta talvel talus mitu korda hargivarrega K.O. reit, mistõttu tundis viimane valu ja tal tekkis hematoom. 2023. aasta jaanuaris tõukas K. Saksniit talus K.O. t, läks puukuuri, võttis sealt halu ja hakkas sellega kannatanut peksma. K. Saksniit tahtis lüüa haluga K.O. e jalgu, kuid viimane pani käe ette ja löök tabas paremat kätt. Sellega põhjustas K. Saksniit K.O. ele valu ja küünarluu distaalse otsa murru. 24. mail 2023 sikutas K. Saksniit K.O. t juustest, tekitades talle valu. Marje Saksniidu süüdistus
2.Marje Saksniitu süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta sikutas 2022–2023. aasta talvel Viljandimaal XXX talus oma kasulast K.O. t juustest, mille tõttu tulid kannatanul juuksed peast ja ta tundis valu. 15. mail 2023 lõi M. Saksniit K.O. t rusikaga kõhtu ja labakäega vastu paremat põske, mille tõttu tundis kannatanu valu. 25. mail 2023 võttis M. Saksniit maast mullakasti, surus selle K.O. ele näkku ja lõi sellega talle pähe, mistõttu tundis kannatanu valu. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
3.Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsusega mõisteti K. Saksniit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks 2022–2023. a talvel kannatanu tõukamises ja kastruliga viskamises ning 2023. aasta jaanuaris kannatanu tõukamises ja puuhaluga peksmises. Ülejäänud süüdistuses toodud tegudes tunnistati K. Saksniit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 7350 eurot. See jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. M. Saksniit mõisteti KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi õigeks 2022–2023. aasta talvel kannatanu juustest sikutamises ning 25. mail 2023 kannatanule mullakasti näkku surumises ja sellega talle pähe löömises. M. Saksniit tunnistati KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi K.O. ele 15. mail 2023 rusikaga kõhtu ja labakäega näkku 2(13)
löömises ning teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 5025 eurot, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. K.Saksniidult ja M. Saksniidult mõisteti kannatanu kasuks tsiviilhagi vastavalt 750 ja 400 eurot koos viivisega alates tsiviilhagi esitamisest 28. novembril 2024 kuni hüvitise tasumiseni, arvestades, et viivis ei ületa põhinõude summat. (b) Põhiosa Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2021. aasta talvel
4.Prokurör sõnas süüdistuskõnes, et K. Saksniidu süüdistuses on ekslikult märgitud kuriteo toimepanemise kohaks XXX talu, kuid tegelikult oli see XXX talu. Selline täpsustus ei nõua süüdistuse kirjalikku muutmist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg-te 2 ja 3 järgi. Süüdistataval oli võimalik aru saada, millises kohas pandi toime talle süüks arvatav kuritegu.
5.Vaidlust pole selles, et alates 2017. aastast kuni 31. augustini 2023 oli K.O. M. Saksniidu ja K. Saksniidu hooldusperes. K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2021. aasta talvel rusikate või kätega ülakehasse, sest kannatanu pani moosid keldris liiga kõrgele. Sellest saab järeldada, et lööke oli rohkem kui üks, sest teda löödi mõlema rusika või käega. Kannatanu ütlused on küll lakoonilised, kuid piisavalt selged ja detailsed. Kuigi muid otseseid tõendeid pole, kinnitavad teised kaudsed tõendid kannatanu sõnu.
6.Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a politseisse pöördumisest nähtub, et K.O. e suhtes kasutatakse hooldusperes vägivalda ja teda koormatakse talutöödega. 26. aprilli 2023. a laste ja perede spetsialisti vestlusest K.O. ega selgus, et K. Saksniit virutas kannatanule kaikaga vastu reisi, sest lehmaalune laud läks katki. Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti L.M. u ja tunnistaja S.L. i ütluste järgi on kannatanu neile rääkinud, et tema suhtes kasutati hooldusperes vägivalda. 2. augusti 2023. a kohtumisel rääkis K.O. L.M. ule, et sai hooldusperes karistada ja K. Saksniidu vägivald on seotud kannatanule antud ülesannete täitmisega. K.O. näitas L.M. ule armi oma õlal ja rääkis, et see tekitati vikatiga. S.L. i sõnul kuulis ta K.O. elt 2023. aasta kevadel ning juunis ja juulis, et mõlemad süüdistatavad ärrituvad kergesti ja kasutavad K.O. e suhtes vägivalda. J.T. sõnas, et kannatanu rääkis talle 2023. aasta suvel, et M. Saksniit ja K. Saksniit on teda füüsiliselt karistanud ning K. Saksniit ajanud teda vikatiga taga, üritanud lüüa ja kõrist kinni võtta ning millegagi loopida. A.S. oli 2021. a juulis XXX talus ja tema arust käituti K.O. ega väga rangelt. Kui kannatanu midagi valesti tegi, sai ta sõimata või karistada. K. Saksniit ja M. Saksniit karjusid tema peale.
7.Asjaolud, et kannatanu on tarvitanud tubakatooteid, kasutab liiga palju nutiseadmeid ning on varastanud hooldusperest ja koolist asju, ei kahanda tema ütluste usaldusväärsust vägivallategude kohta. Ta rääkis kohtuistungil oma käitumisest üksikasjalikult ega varjanud neid tegusid. Tema käitumise positiivseid ja negatiivseid külgi kinnitavad õppeasutuste iseloomustused. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kannatanu valetas vägivallategude kohta, kuna soovis pääseda hooldusperest oma onu juurde, et nautida vabamat elu. Esialgne info väärkohtlemise kohta ei tulnud kannatanult, vaid Viljandi valla lastekaitsetöötajalt M.L. ult. K.O. palus 14. veebruari 2023. a koolis politseiga vesteldes vargustest emale mitte rääkida, sest teda ootab kodus keretäis. Samuti on K.O. rääkinud 26. aprillil 2023 Anija valla laste ja perede spetsialistile sellest, kuidas süüdistatavad teda karistavad. Alles 21. juunil 2023 tundis kannatanu huvi, millal saab hooldusperest lahkuda.
8.K. Saksniidu ütlused on kannatanu ütlustega vastuolus. Kuna kannatanu sõnu kinnitavad teised tõendid, pole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. K.O. ele löömisega valu tekitamine on 3(13)
tõendatud tema ütlustega. Samuti on K. Saksniit täiskasvanu ja kannatanu oli 2021. aasta talvel 12–13 aastane. L.M. u sõnul paistis K.O. 2023. aasta esmakohtumisel 10-aastasena. Kuna süüdistatav lõi kannatanut mitu korda ülakehasse, tundis kannatanu valu.
9.Kuna K.O. elas M. Saksniidu ja tema tütre K. Saksniidu peres asendushooldusteenuse lepingu alusel, oli K.O. e ja K. Saksniidu vahel lähisuhe. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et kannatanusse suhtuti kui pereliikmesse. Tema eest hoolitseti, püüti aidata õppetöös, peeti sünnipäevi, korraldati väljasõite ja talle usaldati erinevaid talutöid.
10.K. Saksniit pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega, sest ta lõi kannatanut mitu korda. Ta kasutas vägivalda karistuslikul eesmärgil, sest kannatanu ei täitnud õigesti talle antud ülesannet. Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 17. märtsil 2022
11.K.O. e sõnul võttis K. Saksniit 17. märtsil 2022 laudast muruluua ja lõi sellega koduõuel kannatanu kätt, mille tõttu tundis viimane valu ja muruluud läks pooleks. K.O. jooksis minema ja K. Saksniit talle järele, visates kannatanut muruluua varrega selga. Kui mõlemad olid laudas, lükkas K. Saksniit kannatanu pikali ja peksis teda jalgadega. K.O. e ütlused on detailsed ja selged ning neis pole vastuolusid. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine ning L.M. u ja S.L. i ütlused, mille järgi kasutasid süüdistatavad K.O. e vastu vägivalda. K. Saksniit väitis, et pole kuritegu toime pannud. Tema ütlused on ebausaldusväärsed, sest on vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. K. Saksniit pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega, sest lõi kannatanut muruluuaga nii tugevasti, et see purunes. Samuti lõi ta kannatanut jalgadega. Kristi Saksniidu süüdistus 2022–2023. a talvel kastruliga viskamises
12.K.O. e sõnul viskas K. Saksniit teda väikese rohelise pika varrega kastruliga, mis tabas teda alakehasse ja tegi haiget. Pärast seda tõukas K. Saksniit kannatanu vastu seina, nii et viimasel jäi hing kinni. Seda tegi K. Saksniit seetõttu, et voolik jäätus keldrimäel ära ja kannatanu oli selles süüdi.
13.J.T. sõnas kohtuistungil, et K.O. oli rääkinud talle sellest, kuidas K. Saksniit viskas teda potiga. Hiljem täpsustas J.T. , et kumbki süüdistatavatest viskas kannatanut kastruliga. K. Saksniidu sõnul pole köögis vaba seina, kuhu saaks kedagi tõugata ning valge väike kastrul tõstetakse välja ainult sügisel õunamahla tegemiseks. Ka M. Saksniit ütles, et köögis pole vaba seina.
14.Kannatanu ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu kuriteo toimepanemise aega. Samuti ei öelnud kannatanu, et teda visati just XXX talu köögis. Mõlema süüdistatava sõnul pole köögis vaba seina ja sündmuskoha vaatlust tehtud pole. Kahtlusi kuriteo toimepanemise kohas pole võimalik kõrvaldada. Kuna süüdistusest ega kannatanu ütlustest ei tulene kastruli materjali, tuleb lugeda K. Saksniidu ütlustega tõendatuks, et XXX talu köögis oli ainult väiksem plastikust kastrul. Sellest tõuseb kahtlus, kas sellise kastruliga viskamine võib tekitada valu. Kannatanu ütluste järgi jäi tal vastu seina lükkamisest hing kinni, kuid ta pole maininud, et tundis valu. Kuna kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis tekkisid kõrvaldamata kahtlused, tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks ja ta õigeks mõista.
4(13)
Kristi Saksniidu süüdistus 2022–2023. a talvel hargivarrega löömises
15.K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2022. või 2023. aasta talvel hargivarrega alakehasse, mille tõttu tundis kannatanu valu ja sai sinika. K.O. e ütlused on selged ja vastuoludeta ning usaldusväärsed. Kannatanu sõnu kinnitavad S.L. i, J.T. i ja A.S. ütlused ning Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine. K. Saksniit pani teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi K.O. t nii tugevasti, et tekkis hematoom. Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2023. a jaanuaris
16.K.O. rääkis, et 2022–2023. a talvel peksis K. Saksniit tema kätt puuhaluga või tahtis tema jalga lüüa, kuid kannatanu pani käe ette. See toimus puukuuri juures ja K. Saksniit karjus talle: „Türa hiinlane, sa ei oska oma töid teha!“ K.O. tundis suurt valu ja paar päeva hiljem viis M. Saksniit ta haiglasse, käskides tal öelda, et oli kukkunud. K.O. el oli käeluu murd ja käsi pandi kipsi.
17.J.T. i sõnul rääkis K.O. talle, et tal on korra käeluu katki läinud. Haiglas oli K.O. öelnud, et kukkus, kuid tegelikult põhjustas selle üks süüdistatavatest. J.T. ile meenus ka see, et K. Saksniit olevat kannatanut puuhaluga löönud, mille tõttu läks käeluu puruks. Samas ei osanud tunnistaja öelda, millal see toimus. L.M. u sõnul sai ta teada, et K.O. el olevat käeluu katki olnud. Ta küsis perearstilt väljavõtte ja kuulis K.O. elt, et kumbki süüdistatavatest lõi käe puuhaluga katki. Viljandi Haigla epikriisist nähtub, et K.O. el tuvastati 6. jaanuaril 2023 küünarluu distaalse alaotsa murd ja ta oli libedaga kukkunud.
18.K. Saksniidu venna K.S. sõnul tuli K.O. talvel talle appi kartulikotti autost maha tõstma. Tal olid jalas crocsid ja kuna need on sileda tallaga, siis ta kukkus. M. Saksniit viis kannatanu haiglasse, kui käsi läks paiste. T.A. nägi, kui K.O. e käsi oli kipsis. Viimane selgitas talle, et oli libedaga kukkunud. M. Saksniidu sõnul hakkasid K.O. ja K. Saksniit ühel neljapäevaõhtul autost asju maha tõstma. M. Saksniit nägi, kuidas K.O. tõusis püsti ja ütles, et midagi ei läinud katki. Järgmisel päeval läksid nad haiglasse. K. Saksniidu sõnul pole ta kannatanut puuhaluga löönud, kuid K.O. on talle rääkinud, et kukkus, kui tõstis K. Saksniiduga autost asju maha. Süüdistatavate ja tunnistajate ütlused on detailsed ja eluliselt usutavad. Kohtul puudub alus neis kahelda. Kannatanu ja J.T. i ütlused on ebausaldusväärsed. Seetõttu tuleb K. Saksniit õigeks mõista. Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 24. mail 2023
19.K.O. e sõnul sikutas K. Saksniit teda juustest, sest ta oli jätnud taimed kastmata. Kannatanu tundis valu. Juures viibis ka M. Saksniit, kes räuskas. Kannatanu sõimati läbi ja talle öeldi, et ta ei saa ühegi tööga hakkama. K.O. e ütluste usaldusväärsust kinnitavad Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine. K.O. rääkis 21. juuni 2023. a kodukülastusel, et süüdistatavad karjuvad pidevalt ja probleem on selles, et taimed kuivavad ruttu ära. Samuti ütles ta, et 24. mail sikutas K. Saksniit teda juustest. L.M. u, S.L. i ja J.T. i sõnul on kannatanu neile rääkinud, et ta on koormatud talutöödega ja süüdistatavad karistavad teda füüsiliselt. K. Saksniit pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta tõmbas kannatanult juukseid välja. Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2022–2023. a talvel
20.K.O. e ütlused on äärmiselt napid. Kaitsja küsis temalt, et kuidas ta tegi kindlaks, et juuksed tulid ära. K.O. vastas seepeale, et Kristi peos oli näha. Seejärel küsis kaitsja, kas see oli Kristi, kes juuksed peast ära tõmbas, ja kannatanu vastas jaatavalt. M. Saksniidu süüdistuse kohta kannatanule midagi täpsemat meelde ei tulnud. Kaitsja korduvatele küsimustele kuriteo 5(13)
toimepanemise kohta vastas kannatanu „siis see oli Marje“. Sellest K.O. ei kõnelenud, kas ta valu tundis. Star programmi sissekandest ega L.M. u, S.L. i ja J.T. i ütlustest ei nähtu, et M. Saksniit oleks K.O. t juustest sikutanud. Kannatanu ütlused ei kummuta kahtlusi selles, kas kuritegu toimus. Seetõttu tuleb M. Saksniit õigeks mõista. Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 25. mail 2023
21.K.O. e sõnul tiris M. Saksniit ta kasvuhoone juurde ja näitas musta plastmassist mullakasti, mis oli üle kastetud. M. Saksniit võttis selle enda kätte, surus K.O. ele näkku ja lõi selle talle pähe. M. Saksniit hoidis ühe käega mullakasti alt ja teisega kannatanu kraest ning muld läks viimasele krae vahele. K.O. e sõnul oli kast umbes A4 paberilehe suurusega. M. Saksniidu sõnul on kasvuhoone juures suured segukastid, mille sees on tomati- ja kurgitaimed. Väiksemaid kaste pole. Tervise tõttu ei saa M. Saksniit ühe käega kaste maast tõsta ja neid kuhugi suruda. K. Saksniit kõneles samuti sellest, et tegu on segukastidega, millesse on pandud muld ja mida ei saa üksi tõsta. T.A. i sõnul on XXX talus suured mullakastid. Kuna kannatanu ütlused on süüdistatavate ja tunnistaja ütlustega vastuolus, tuleb need tõendikogumist välja jätta.
22.M. Saksniidu ütlustest nähtub, et tal on mõlemal käel karpaalkanalite sündroom ja käsi on opereeritud. Lisaks ei saa ta vasaku õla tõttu tõsta kätt kõrgele. Töötukassa 4. septembri 2018. a otsuse järgi polnud M. Saksniidul 17. augustist 2018 kuni 16. augustini 2021 töövõimet. Tal tuvastati tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning käte valu ja nõrkuse tõttu oli piiratud igapäevatoimingud ja asjade tõstmine. Haigusjuhtumite järgi diagnoositi tal 29. oktoobril 2015 karpaaltunneli sündroom ja 12. detsembril 2023 õlanuki kildumise sündroom. Tal on jõud ülajäsemetes langenud ja ei saa kodus süüa teha. Kuna mullakastid olid suured ja rasked ning M. Saksniit ei saanud neid tõsta, pole K.O. e ütlused mullakastiga löömise kohta usaldusväärsed. Seetõttu tuleb M. Saksniit õigeks mõista. Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 15. mail 2023
23.K.O. e sõnul märkas M. Saksniit, et lehm oli lõhkunud vanni ja keti ning lõi kannatanut enam kui ühe korra rusikaga kõhtu ja korra labakäega näkku. Ehkki kannatanu ütlused on lakoonilised, sisaldavad need teo toimepanemise aega, kohta, viisi ja teo toimepanijat. Tema ütlused on selged ja detailsed ning nende usaldusväärsust kinnitab L.M. u 26. juuli 2023. a sissekanne Star programmi: „K.O. i onu saatis valda e-kirja, milles teatas, et K.O. kardab minna hooldusperesse tagasi, soovib jääda elama onu peresse. K.O. i sõnul Marje karistab teda, lööb.“ L.M. rääkis ka kohtus, et kannatanu kallal kasutati hooldusperes vägivalda. S.L. i sõnul kuulis ta 2023. a aprillis, juunis ja juulis K.O. elt, et süüdistatavad on tema peale karjunud, teda sõimanud, alandanud ja peksnud, sundinud nõgesepõõsas istuma, virutanud talle kaikaga ning visanud teda kivi ja kastekannuga. J.T. i sõnul rääkis K.O. , et M. Saksniit on teda labakäega näkku löönud. M. Saksniidu ütlused on ennastõigustavad.
24.K.O. oli M. Saksniidu hooldusperes ja süüdistatavate sõnul suhtuti kannatanusse kui pereliikmesse. KarS § 121 lg 2 p 2 mõistes on sõltuvussuhe näiteks vanema ja lapse suhe. Sellest saab rääkida siis, kui üks inimene on teisele allutatud ega lähtu oma vabast tahtekujundusest, vaid teise inimese mõjust. Kuna M. Saksniidu teos puudub korduvus, tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 jätta välja. M. Saksniit pani teo toime otsese tahtlusega, ses lõi kannatanut mitu korda. Karistus
25.K. SAKSNIIT süü on keskmine, sest ta on pannud 2,5 aasta jooksul toime 4 kehalise väärkohtlemise episoodi, millega tekitas kannatanule valu. Ühe korra sai kannatanu ka 6(13)
hematoomi. Tema teos on kaks kvalifitseerivat tunnust ja ta pani teo toime otsese tahtlusega. K. SAKSNIIT pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Töökohas iseloomustatakse teda positiivselt. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna K. SAKSNIIT pole kriminaalkorras karistatud ja viimasest kuriteost on möödunud pikk aeg, mille jooksul pole ta uusi süütegusid toime pannud, tuleb mõista rahaline karistus keskmises määras ehk 250 päevamäära. Neil põhjustel tuleb karistus jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata.
26.M. Saksniidu süü suurus jääb alla keskmise, sest ta pani toime ühe kehalise väärkohtlemise ja tekitas kannatanule valu. Tema teos on üks kvalifitseeriv tunnus ja ta pani teo toime otsese tahtlusega. M. Saksniitu pole varem kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et kuritegu oli juhuslik. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna teost on möödunud pikk aeg, tuleb M. Saksniitu karistada rahalise karistusega, mis on alla keskmise määra ehk 150 päevamäära. Kuna teda pole varem kriminaalkorras karistatud ja teost on möödunud pikem aeg, mil M. Saksniit pole uusi kuritegusid toime pannud, tuleb karistus jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Tsiviilhagi
27.K.O. esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudmiseks M. Saksniidult ja K. Saksniidult vastavalt 10 000 ja 15 000 euro ulatuses või kohtu äranägemisel õiglase summa hüvitamiseks. Tsiviilhagis on märgitud, et K.O. kannatas aastaid süüdistatavate füüsilise ja emotsionaalse vägivalla all ning hingepiinade mõju kestab siiani. Kohtuistungil taotles kannatanu esindaja tsiviilhagi rahuldamist ulatuses, milles kohus peab seda õiglaseks. Prokurör leidis, et M. Saksniidult on põhjendatud välja mõista 2500 eurot ja K. Saksniidult 5000 eurot tsiviilhagi katteks.
28.Psühholoogi 28. novembri 2023. a kokkuvõtte järgi on K.O. el enesetapumõtted ja väga madal enesehinnang. Lisaks viibis K.O. pärast hooldusperest lahkumist 14 päeva psühhiaatrilises raviasutuses uuringutel. Võttes arvesse ka kannatanu ütlusi ja muid tõendeid, kohtupraktikat, milles on sarnastel asjaoludel mõistetud välja 50–300 eurot, elukalliduse tõusu ning süüdistatavate majanduslikku seisu ja nende käitumist pärast kuritegusid, tuleb K. Saksniidult mõista K.O. e kasuks 750 eurot ja M. Saksniidult 400 eurot. Lisaks tuleb välja mõista viivis alates tsiviilhagi kohtule esitamisest 28. novembril 2024 kuni hüvitise tasumiseni, võttes arvesse, et viivis ei ületaks põhinõuet.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kristi Saksniidu kaitsja apellatsioon
29.Maakohtu otsuse vaidlustas K. Saksniidu kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, K. Saksniidu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
30.K. Saksniit pole K.O. t 2021. aasta talvel ega 17. märtsil 2022 kehaliselt väärkohelnud. K.O. e ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need pole järjepidevad. K.O. ei rääkinud Anija valla spetsialistile tema löömisest 2021. aasta talvel mooside liiga kõrgele panemise pärast. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei kinnita L.M. u ega S.L. i ütlused. Pole tõendatud, et K. Saksniit löönuks K.O. t lehmaaluse laua katki olemise tõttu kaikaga vastu reisi. KrMS § 66 lg 2 1 järgi pole L.M. u, S.L. i ja A.S. e ütlused tõendiks. K. Saksniit kinnitas, et ta ei ole kuritegusid toime pannud ja K.O. el polnud kohustust talutöid teha. A.S. viibis XXX talus vaid mõni päev 7(13)
ning oskas rääkida sellest, et K.O. tegi talus erinevaid töid ja teda karistati, kuid ei kirjeldanud, kuidas seda tehti.
31.16. septembri 2022. a juhtumiplaanis pole hooldusperele ühtegi etteheidet. K.O. varastas kodust ja koolist raha ning hakkas suitsetama, mida süüdistatavad ei lubanud. Seega esineb kahtlus, et ta mõtles vägivalla kasutamise välja, soovides XXX talust minema saada. K.O. tahtis elada onu J.T. i juures, sest tema lubas suitsetada. Pole usutav, et kui K.O. e suhtes kasutati vägivalda 2021. aastal, tuli see välja alles 2023. aasta kevadel. Kuna sündmuskohta ei ole vaadeldud, on ebaselge, kus tegu toime pandi.
32.Kohus leidis õigesti, et K. Saksniit pole K.O. t kastruliga visanud ega teda puuhaluga peksnud. Asjaolu, et K. Saksniit lõi K.O. t 2022–2023. a talvel hargivarrega, pole tõendatud. Kuriteo toimepanemise aega pole võimalik peale kannatanu ütluste millegagi tuvastada. Samuti ei selgitanud kannatanu, mille eest teda hargivarrega löödi. Tema ütlused on umbmäärased.
33.Ükski tõend peale kannatanu ütluste ei kinnita seda, et K. Saksniit sikutas teda 24. mail 2023 juustest. Alguses rääkis kannatanu, et teda tutistas M. Saksniit, hiljem muutis ütlusi ja sõnas, et seda tegi hoopis K. Saksniit. Samuti ütles ta, et ei näinud juukseid K. Saksniidu peos, kuid seejärel leidis, et ikkagi nägi. Seega pole tema ütlused usaldusväärsed. Marje Saksniidu kaitsja apellatsioon
34.Maakohtu otsuse vaidlustas M. Saksniidu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist, M. Saksniidu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
35.Maakohtu otsuses on märgitud vale isikukood. M. Saksniit mõisteti kahes talle süüks arvatud kuriteos õigeks ja ühes tunnistati süüdi. Maakohus mõistis M. Saksniidu õigeks, kuna ei pidanud kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. See tähendab, et kannatanu ütlused tervikuna pole usaldusväärsed ja M. Saksniit tuleb kõigis tegudes õigeks mõista. Kohus ei analüüsinud K.O. e ütluste järjepidevust. Pole usutav, et M. Saksniit lõi K.O. t seetõttu, et lehm lõhkus vanni või keti. Kannatanu ütlused ei haaku teiste tõenditega. Anija Vallavalitsuse kuriteoteates pole andmeid selle kohta, et M. Saksniit oleks K.O. t väärkohelnud, ehkki kannatanu väitis, et kirjutas kõik juhtumid üles ja edastas need S.L. ile. 24. aprillil 2023 on K.O. S.L. ile öelnud, et M. Saksniit pole teda viimasel ajal löönud, kuid paar aastat tagasi lõi õrnalt vastu kätt. K.O. ei rääkinud vägivallast ka 21. juunil 2023. See näitab, et K.O. mõtles väärkohtlemised välja, et vabaneda asendusperes elamisest.
36.K.O. el oli motiiv valetada M. Saksniidu kohta, sest ta ei soovinud talutöid teha, varastas, tarbis alkoholi ja nikotiini ning tahtis elada kriminaalse minevikuga onu juures. Kuna K.O. e ema saatis talle nikotiini, takistas see tema perekonda sulandumist. M. Saksniit võis olla karm, aga ei kasutanud vägivalda. K.O. vastas kohtuistungil 32 korda, et ei mäleta, ja 26 korda, et ei tule meelde. Ta ei osanud selgitada löömise põhjuseid. L.M. ule ei meenunud, et K.O. oleks talle kurtnud M. Saksniidu vägivalla kohta. Lisaks väitis L.M. , et M. Saksniit on talle rääkinud K.O. e valetamise kohta.
37.S.L. i sõnul küsis K.O. pärast aprillikuist kohtumist, kuidas ta saaks hooldusperest ära minna. Enne seda polnud K.O. kehalisest väärkohtlemisest rääkinud. 16. septembri 2022. a juhtumiplaan ei osuta vägivallale. 14. veebruaril 2023 palus K.O. varastamisest hooldusperele mitte rääkida, kuna muidu ootab teda keretäis. See pole kindel teadmine eesootavast väärkohtlemisest. 24. aprillil 2023 teatas K.O. sotsiaaltöötajale, et M. Saksniit pole teda
8(13)
viimasel ajal löönud, kuid paar aastat tagasi lõi õrnalt vastu kätt. M.L. u 14. märtsi 2023. a kirjast ei nähtu võimalikku väärkohtlemist.
38.L.M. u sõnul pole K.O. talle öelnud, et M. Saksniit oleks kannatanut rünnanud. Kannatanu rääkis üksnes K. Saksniidu vägivallast. Samuti ütles tunnistaja, et K.O. kardab M. Saksniitu, sest karistusena võetakse temalt telefon ja internet ära. J.T. i 26. juuli 2023. a kirja alusel tehtud sissekanne Star programmis selle kohta, et M. Saksniit lööb kannatanut, ei ole usaldusväärne. J.T. ei kinnitanud kohtuistungil, et K.O. oleks rääkinud talle, et M. Saksniit kasutab tema kallal vägivalda. J.T. varustas K.O. t nikotiiniga ja tekitas talle sõltuvuse. K.O. e sõnu väärkohtlemise kohta ei kinnitanud ka S.L. .
39.M. Saksniidul on diagnoositud karpaalkanali sündroom, insuliinisõltumatu suhkrutõbi, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, segatüüpi astma ja lubjastuv kõõlusepõletik. Seetõttu ei saanud ta kannatanut lüüa. Prokuratuuri vastus apellatsioonidele
40.Prokuratuur leiab, et maakohus põhjendas selgelt, millistele tõenditele tuginedes tuleb K. Saksniit ja M. Saksniit süüdi tunnistada. Kaitsjad on apellatsioonides toodud väited esitanud juba maakohtu istungil ja kohus vastas neile ammendavalt. Kannatanu esindaja vastus apellatsioonidele
41.Kannatanu esindaja leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonide väited on eksitavad ega põhine tõendite kogumil. Süüdistatavatele mõistetud karistused on erakordselt leebed ja pole kooskõlas kohtupraktikaga. Sellele vaatamata on kannatanu jaoks peamine, et süüdistatavad tunnistati süüdi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
42.Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas K. Saksniidu õigesti süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi K.O. e 2021. a talvel kätega löömises, 17. märtsil 2022 luuaga löömises, 2022–2023. a talvel hargivarrega löömises ja 24. mail 2023 juustest sikutamises ning M. Saksniidu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 15. mail 2023 K.O. ele rusikaga kõhtu ja käega näkku löömises. Kuna ainus otsene tõend kõnealuste kuritegude kohta on K.O. e ütlused, on vaidluse all nende usaldusväärsus. Ringkonnakohus vastab kõigepealt apellatsioonide väidetele faktiliste asjaolude tuvastamise kohta, hinnates kannatanu ütlusi ja teisi tõendeid (a). Seejärel võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu hüvitamise taotlused (b). (a) K. Saksniidu ja M. Saksniidu süüküsimus
43.K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2021. aasta talvel ülakehasse rusikate või kätega, sest kannatanu pani moosid keldris liiga kõrgele (vt maakohtu otsuse p 3.4.2, lk 8, dtl 132). K.O. e ütlused on küll napid, kuid neist selgub, kes ja millisel viisil teda kehaliselt väärkohtles. Samuti oskas kannatanu seostada löömist sellega, et ta pani keldris moosid liiga kõrgele. Ta tundis löömise tõttu valu. Kolleegiumi hinnangul on K.O. e ütlused piisavad, tuvastamaks, et K. Saksniit pani süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil toime K.O. e kehalise väärkohtlemise. Maakohus nägi ja kuulis kannatanut vahetult ja leidis, et tema ütlused on usaldusväärsed. Ka kolleegiumi hinnangul pole alust asuda seisukohale, et K.O. võinuks valetada.
9(13)
44.Järgmiseks rääkis K.O. sellest, kuidas samal talvel peksti teda uuesti. Ta oskas alguses öelda, et teda löödi seepärast, et vann jäätus ära. Kuna kannatanu sõnul toimus see tükk aega tagasi ja ta mäletas kohtueelses menetluses sellega seonduvat paremini, meenutati talle KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel seda osa tema varasematest ütlustest. K.O. ele tuli meelde, et 17. märtsil 2022 lõi K. Saksniit teda koduõuel muruluuaga vastu kätt, mille tõttu läks luud pooleks. K.O. jooksis ära ja K. Saksniit jooksis talle järele, visates luuavarrega kannatanut selga. Hiljem olid nad laudas ning K. Saksniit lükkas K.O. e pikali ja peksis teda jalgadega. (Vt maakohtu otsuse p 3.5.1, lk 13–14, dtl 133–135). Sellest sündmusest kõneles K.O. üsna põhjalikult. Ta mäletas, et oli sel päeval oma töö ära teinud ning et muruluud oli puidust ja selle pea plastikust. Samuti oskas ta rääkida sellest, kumma otsaga murdunud luuast K. Saksniit teda pärast löömist viskas. Lisaks mainis K.O. , et kui K. Saksniit teda laudas lõi, oli kannatanu selg vastu maad ja tema jalad kronksus. Ta oli kindel, et jalgadega lõi K. Saksniit teda rohkem kui ühe korra. (Vt dtl 134.) Sellele tuginedes tuvastas maakohus õigesti, et K. Saksniit lõi K.O. t 17. märtsil 2022 luuaga vastu kätt, viskas selle varrega talle vastu selga ja lõi teda jalgadega. Kolleegium leiab, et kannatanu ütluseid ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ta ei osanud öelda löömise põhjust.
45.K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2022–2023. a talvel hargivarrega alakehasse, millest tekkis hematoom (vt maakohtu otsuse p 3.7.1, lk 17–18, dtl 151–152). Alguses ta ei mäletanud, kas teda lõi K. Saksniit või M. Saksniit. Seejärel küsiti temalt muid küsimusi, näiteks selle kohta, millised olid tema hinded ja kellele ta hooldusperes toimunust rääkis. Hiljem esitati K.O. ele uus küsimus selle kohta, kes teda hargivarrega lõi, mille peale ta vastas, et seda tegi K. Saksniit. Kuna erineval ajal toimunud kuritegudest oli möödunud aastaid ja kannatanult uuriti nii K. Saksniidu kui M. Saksniidu tegude kohta, võis tal olla kohati raske eristada, kes konkreetse teo toime pani. Hiljem aga see talle meenus ja ta oskas kindlalt öelda, et hargivarrega lõi teda K. Saksniit. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et K.O. e ütlused on selleski osas usaldusväärsed.
46.24. mail 2023 sikutas K. Saksniit K.O. t juustest (vt maakohtu otsuse p 3.9.1, lk 21, dtl 135– 137). Seda meenutas K.O. alguses selle kaudu, et ta oli jätnud taimed kastmata, sest ta ei olnud jõudnud seda veel teha. Ka selle kuriteo puhul ei osanud K.O. kohe öelda, kas teda sikutas juustest K. Saksniit või M. Saksniit. See on mõistetav, sest mõlemale esitati süüdistus K.O. e juustest sikutamises. Pärast vahepeal esitatud teisi küsimusi vastas kannatanu, et 24. mail 2023 sikutas teda juustest K. Saksniit, kuid seal kõrval oli ka M. Saksniit, kes karjus samal ajal. Seega on kannatanu rääkinud ka sellest kehalise väärkohtlemise episoodist piisava täpsusega, tõendamaks, et K. Saksniit on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud.
47.K.O. kõneles ka sellest, kuidas M. Saksniit teda 15. mail 2023 rusikaga kõhtu ja käega näkku lõi. See meenus talle samuti alguses seeläbi, et lehm oli lõhkunud ära vanni või keti ja M. Saksniit karjus kannatanu peale. Seejärel lõi M. Saksniit K.O. t rusikaga kõhtu ja labakäega näkku. Näkku lõi ta ühe korra ja kõhtu rohkem. Kannatanu tundis sellest valu. (Vt maakohtu otsuse p 3.12.1, lk 26, dtl 135). M. Saksniidu kaitsja leidis, et kuna teistes M. Saksniidule süüks arvatud kehalise väärkohtlemise episoodides pidas maakohus kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks, tuleb need lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Asjaolu, et maakohus ei lugenud K.O. e ütlused mõne teise kuriteo kohta usaldusväärseks, ei tähenda, et tema ütlused tuleks automaatselt tõendikogumist kõrvale jätta. Ütluste osaline arvestamine võib tulla eeskätt kõne alla siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja vastuolud ilmnevad pelgalt mõne teo osas (vt RKKK 28.05.2014, 3-1-1-131-13, p 13). K.O. andis kohtus ütlusi üheksa erineva süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi kohta, millest kuus puudutasid K. Saksniidu ja kolm M. Saksniidu tegusid. Maakohus tuvastas, et vastuolud ütluste ja teiste tõendite vahel ilmnesid kokku nelja teo osas ning põhjendas, et kannatanu ütlused 15. mai 2023. a sündmuse 10(13)
kohta on selged ja detailsed ning nende usaldusväärsust kinnitavad teised tõendid (vt maakohtu otsuse p 3.12.2, lk 26).
48.M. Saksniidu kaitsja väitel ei saanud süüdistatav K.O. t lüüa, kuna tal on erinevad terviseprobleemid, sealhulgas karpaalkanali sündroom. Maakohus tuvastas, et M. Saksniit ei saanud terviseseisundi tõttu raskeid asju tõsta (vt maakohtu otsuse p 3.11.4, lk 25). See aga ei tähenda, et ta poleks saanud kannatanut rusikaga kõhtu ja käega näkku lüüa. L.M. u sõnul kohtus ta K.O. ega 2023. aasta juunis ja tema sõnul paistis kannatanu 10-aastase poisina, ehkki oli 15aastane (dtl 124). Sellest saab järeldada, et kannatanu oli pigem väiksemat kasvu ja nägi välja lapselik, mis tähendab, et tema löömine ei eeldanud märkimisväärset jõudu.
49.Kolleegium on seisukohal, et K.O. e ütlused keskse süüstava tõendina on piisavalt täpsed, tõendamaks, et K. Saksniit ja M. Saksniit on kirjeldatud kuriteod toime pannud. Kannatanu lausutu on küll kohati napp, ent selle sisu järjepidev. Ta ei osanud kõigile küsimustele oma mälu järgi kohe vastata, kuid möönis, et aju on tema jaoks traumaatilised mälestused blokeerinud (21. oktoobri 2025. a kohtuistungi protokollis kirjas „dramatiseerivad“, kuid helisalvestiselt alates 4:03 kuulda „traumatiseerivad“). Ka tunnistajate sõnul pole K.O. tema suhtes kasutatud vägivallast kõneledes väga jutukas. J.T. rääkis, et K.O. ei ole M. Saksniidu ja K. Saksniidu käitumise osas avameelne, sest tal on raske sellest rääkida (dtl 162). Ka S.L. i ja L.M. u sõnul oli kannatanu vaoshoitud ja ei rääkinud vabalt (dtl 129, 169–170).
50.Kannatanu ütlusi kinnitab Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine. Sellest nähtub, et
14.märtsil 2023 saatis Viljandi valla laste heaolu spetsialist Anija vallale kirja, mille järgi varastas K.O. õpetajalt raha ja palus politseil sellest hoolduspere emale mitte rääkida, sest muidu ootab teda keretäis. Anija valla laste ja perede spetsialist S.L. tegi 26. aprillil 2023 kodukülastuse, mille käigus K.O. ütles, et M. Saksniit pole teda viimasel ajal löönud, kuid paar aastat tagasi lõi käega vastu kätt. Samuti mainis K.O. , et kevade algul läks lehmaalune laud katki ja K. Saksniit virutas talle kaikaga vastu reisi. 21. juuni 2023. a külastusel sõnas K.O. , et K. Saksniit ja M. Saksniit karjuvad tema peale pidevalt, sest taimed kuivavad ära. Lisaks sellele oli K.O. jätnud meelde, et 24. mail 2023 sakutas K. Saksniit teda juustest ja M. Saksniit viskas kastekannu tema suunas, 27. mail 2023 viskas K. Saksniit teda kiviga, ehkki ta pihta ei saanud, ning 2. juunil 2023 ajas K. Saksniit K.O. t taga, et talle kallale minna. (I kd, tl 130–131.) Seega on K.O. varem rääkinud muu hulgas nii sellest, et K. Saksniit lõi teda kaikaga vastu reisi ja sikutas teda juustest, kui ka sellest, et tema peale ollakse pahased taimede kuivamise tõttu. Samuti näitab kodukülastustel räägitu, et M. Saksniit ja K. Saksniit on tema kallal erineval viisil vägivalda tarvitanud.
51.S.L. selgitas kohtuistungil, et käis 2023. aastal K.O. e juures kodukülastustel, kus viimane rääkis talle, kuidas K. Saksniit ja M. Saksniit teda kohtlevad. S.L. kinnitas kirjapandut ja sõnas, et K.O. e sõnul teda löödi, sunniti nõgesepõõsasse istuma, visati kiviga ja kastekannuga ning virutati kaikaga vastu reisi. (Dtl 169–170, 176.) Vägivalla kasutamine nähtub ka L.M. u ütlustest, kelle sõnul K.O. rõhutas talle, et kardab M. Saksniitu ning teda on kastekannuga loobitud, kanister tema suunas visatud ja karistuseks nõgesepõõsasse lükatud (dtl 124 ja 129). L.M. kõneles ka sellest, et K.O. polnud avatud ega rääkinud vabalt, vaid temaga pidi pikka aega kahekesi vestlema, et midagi teada saada (dtl 129).
52.Star programmi (kuhu kantakse informatsioon eeskostetava kohta) väljavõttest nähtub, et 26. juulil 2023 on K.O. e onu saatnud valda kirja, mille järgi kardab K.O. hooldusperesse tagasi minna, sest M. Saksniit karistab ja lööb teda (I kd, tl 80). K.O. e onu J.T. kõneles ka kohtus sellest, et hooldusperes karistatakse K.O. t vägivallaga. Kannatanu on talle rääkinud, et K. Saksniit on teda vikatiga taga ajanud ning üritanud lüüa ja kõrist kinni võtta. M. Saksniit on 11(13)
kannatanut raputanud, asjadega visanud, kätest kinni hoidnud, vastu seina surunud ning labakäega ja rusikaga vastu nägu löönud. (Dtl 160, 164, 166–167). K. Saksniidu kaitsja sõnul pole tunnistajate ütlused KrMS § 66 lg 21 järgi tõend. Samas ei käsitlenud maakohus tunnistajate ütlusi iseseisva tõendina, vaid hindas nende abil kannatanu ütluste usaldusväärsust.
53.M. Saksniidu ja K. Saksniidu kaitsjad leiavad, et K.O. e ütlused pole usaldusväärsed, kuna ta varastas ja tarvitas tubakatooteid ning mõtles vägivalla kasutamise välja, et hooldusperest lahkuda. Maakohus on selle väite ammendavalt kummutanud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust tema suhtes kasutatud vägivalla kohta ei kahanda asjaolu, et tema enda käitumine võib olla mingil hetkel olnud muudel põhjustel hukkamõistetav. Samuti rääkis K.O. varastamisest ja tubakatoodete tarvitamisest kohtuistungil üksikasjalikult ja midagi varjamata. Maakohus osutas sellelegi, et teave K.O. e väärkohtlemisest ei tulnud alguses temalt endalt, vaid Viljandi valla lastekaitsetöötaja andis Anija vallale teada, et K.O. palus 14. veebruaril 2023 koolis toimunud vestluses politseil vargusest mitte emale rääkida, sest muidu ootab teda keretäis. Seda, kas ja millal saaks ta hooldusperest ära minna, küsis kannatanu alles 2023. aasta juunikuus. (Vt maakohtu otsuse p 3.4.8, lk 11–12.)
54.K. Saksniidu kaitsja leidis sedagi, et kuna K.O. ei rääkinud Anija valla spetsialistile tema löömisest 2021. aasta talvel, pole tema ütlused usaldusväärsed. S.L. i sõnul rääkisid nad K.O. ega alguses üldiselt ja kannatanu tõi vägivalla kohta näiteid, mis tal esimesena meelde tuli (dtl 174). Seda on S.L. i kirja pandud kokkuvõtetest ka näha, et K.O. ei keskendu konkreetsetele sündmustele, vaid räägib toimunust üldsõnaliselt (vt käesoleva otsuse p 50). Samuti kirjeldas S.L. , et alguses oli K.O. väga ettevaatlik. M. Saksniit käitus kodukülastuste ajal jõuliselt ja domineerivalt ning juhtis vestlust ise, laskmata K.O. el rääkida. Kui S.L. ja K.O. said omaette vestelda, oli viimane küll vaoshoitud, kuid julges siis rohkemat öelda, kõneledes nii füüsilisest kui vaimsest vägivallast (dtl 169–170, 172). K.O. selgitas kohtus, et vägivalla kasutamist oli kindlasti rohkem, kuid ta ei julgenud sellest vabalt lastekaitse töötajatele rääkida, sest ta kartis vägivalla kordumist (dtl 144). Ka L.M. sõnas, et K.O. ele tulid kõik sündmused jooksvalt meelde, mitte korraga (dtl 124).
55.L.M. u sõnul oli M. Saksniit ka teiste vastu agressiivne (dtl 130). S.L. , L.M. ja J.T. kirjeldasid, kuidas käitus M. Saksniit päeval, mil mindi K.O. e asjade järele, et ta saaks onu juurde kolida. Kõigi sõnul oli see kohtumine ebameeldiv, sest M. Saksniit suhtus nii K.O. esse kui ka teistesse halvasti. Ta oli ründav, karjus ja süüdistas K.O. t. L.M. u sõnul olid neil hüvastijätuks võetud kaasa tort ja lilled, kuid neid ei kutsutud isegi tuppa. M. Saksniit ei öelnud kellelegi head aega ega andnud K.O. ele kaasa häid soove, olgugi, et oli teda aastaid kasvatanud. Selle asemel rääkis ta K.O. e toast leitud uriinipudelist ja hakkas küsima, kuhu on K.O. nende tööriistad pannud. (Dtl 120–121, 124, 160, 171–172.) A.S. oli 2021. aastal M. Saksniidu ja K. Saksniidu peres viis päeva ja kirjeldas, kuidas viimased karjusid kannatanu peale iga väikseima asja pärast ja sõimasid teda (dtl 178).
56.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus ei teinud tõendite hindamisel vigu ja kohtu vahetult uuritud tõenditel põhineva siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Ehkki kirjalikest tõenditest ja tunnistajate ütlustest ei nähtu, et K.O. oleks eranditult kõigist süüdistuses kirjeldatud kuritegudest varem rääkinud, on tema väited kehalise väärkohtlemise ning M. Saksniidu ja K. Saksniidu käitumise kohta olnud järjepidevad. Lisaks on ka tunnistajad näinud, et M. Saksniit ja K. Saksniit käituvad agressiivselt ja ründavalt nii kannatanu kui ka teiste inimestega. Seega on väljaspool mõistlikku kahtlust, et kuriteod, milles M. Saksniit ja K. Saksniit süüdi tunnistati, toimusid sellisel moel, nagu kannatanu neid kirjeldab. Kolleegium ei näe vajadust ka apellatsioonide piiridest väljumiseks KrMS § 340 lg 1 järgi ning leiab, et süüdistatavatele mõistetud karistused pole liiga ranged ja kohus ei eksinud tsiviilhagi rahuldamisel. 12(13)
(b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
57.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab maakohtu otsuses M. Saksniidu isikukoodi, parandades selle õige isikukoodiga 47201026025. M. Saksniidu kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada ja K. Saksniidu kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
58.K. Saksniidu kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 535,68 euro (sh käibemaks 103,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. Kaitsja taotleb tasu suurendamist 100% võrra. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust, võttes arvesse, et praeguse kriminaalasja lahendamisel pole kuigi keerukaid õiguslikke küsimusi. Samuti sai kaitsja apellatsioonimenetluses tugineda suuresti argumentidele, mille ta esitas ka maakohtu menetluses. Seetõttu on põhjendatud tasu toimingute eest kokku 267,84 eurot (sh käibemaks 51,84 eurot).
59.See menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt K. Saksniidu kanda, sõltumata sellest, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 2 kohase otsuse. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise üle otsustamisel (KrMS § 185 järgi) tuleb arvesse võtta seda, missuguses osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt RKKK 25.11.2020, 1-18-5815/389, p 60). Kui maakohtu otsust ei muudeta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja selline kaebus osutub täiesti põhjendamatuks, peab selle apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama KrMS § 185 lg 2 esimese lause järgi süüdistatav (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151 koos viitega). Kuna ringkonnakohus ei tee KrMS § 337 lg 1 p 2 järgset otsust K. Saksniidu kaitsja apellatsiooni alusel, jääb apellatsioonimenetluse kulu 267,84 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel K. Saksniidu kanda. Kui K. Saksniit ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.
60.M. Saksniidu kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga summas 1116 eurot. Kolleegium märgib, et maakohtu otsuses täpsustuse tegemise tingib üks sissejuhatav lause kaitsja apellatsioonis, mille kohta ta kaebuses taotlust ei esitanud. Kaitsja märgib ka ise, et see viga pole määrav ja et ta vaidlustab kohtuotsuse selle sisu tõttu. Ülejäänud osa kokku 12 leheküljel ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist. Seetõttu tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel jätta M. Saksniidu apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.