Tartu Maakohus 03. detsember 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22
Kriminaalasja number
1-24-7032 (kohtueelses menetluses nr 23284050152)
Kriminaalasi
Kristi Saksniit süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, Marje Saksniit süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Kristi Saksniit (isikukood: 49209156020; elukoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat H.P (riigi õigusabi korras)
Kaitsja Süüdistatav
Marje Saksniit (isikukood: 47201026025; elukoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras)
Kaitsja Kannatanu seaduslik esindaja
Anija Vallavalitsus (asukoht: F.R. Kreutzwaldi 6, Kehra, 74307 Harju mk); esindaja P.J
Kannatanu riigi õigusabi korras esindaja
vandeadvokaat A.U
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:
1.Õigeks mõista Kristi Saksniit 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXX köögis kannatanu tõukamises ja kastruliga viskamises ning sellega kannatanule valu tekitamises.
2.Õigeks mõista Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse tekitamisega seonduvas kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu tõukamises ja puuhaluga peksmises ning sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamises.
3.Tunnistada Kristi Saksniit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristi Saksniidule katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud rahalist karistust 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ei pöörata täitmisele, kui Kristi Saksniit ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.12.2025.a.
4.Õigeks mõista Marje Saksniit 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu juustest sikutamises ja sellega kannatanule valu tekitamises.
5.Õigeks mõista Marje Saksniit 25.05.2023 valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs mullakasti kannatanule näkku surumises ja sellega kannatanule pea piirkonda löömises ning sellega kannatanule valu tekitamises.
6.Tunnistada Marje Saksniit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 5025 (viis tuhat kakskümmend viis) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Marje Saksniidule katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 5025 (viis tuhat kakskümmend viis) eurot ei pöörata täitmisele, kui Marje Saksniit ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.12.2025.a.
7.Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu K.L-i (K.L) tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja VÕS § 1043 alusel välja mõista Kristi Saksniidult mittevaralise kahju hüvitisena 750 (seitsesada viiskümmend) eurot K.L-i kasuks.
Välja mõista välja Kristi Saksniidult viivis kannatanu K.L-i kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates tsiviilhagi esitamisest 28.11.2024.a. kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat. Rahuldada kannatanu K.L-i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja VÕS § 1043 alusel välja mõista Marje Saksniidult mittevaralise kahju hüvitisena 400 (nelisada) eurot K.L-i kasuks. Välja mõista välja Marje Saksniidult viivis kannatanu K.L-i kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates tsiviilhagi esitamisest 28.11.2024.a. kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat. K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad tasuda K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank.
8.Tsiviilhagi menetluskulude jaotus: KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot 1⁄2 ulatuses (s.o 839,97 eurot) Kristi Saksniidu kanda. Välja mõista Kristi Saksniidult kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks 839,97 eurot, mis tasuda Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank. KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot 1⁄2 ulatuses (s.o 839,97 eurot) Marje Saksniidu kanda. Välja mõista Marje Saksniidult kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks 839,97 eurot, mis tasuda Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank. KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jäävad kannatanu riigi õigusabi korras esindamisega seonduvad menetluskulud (s.o vandeadvokaat A.U riigi õigusabi tasu ja kulud) 1⁄2 ulatuses Kristi Saksniidu kanda ja 1⁄2 ulatuses Marje Saksniidu kanda.
9.Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kristi Saksniidult riigi tuludesse menetluskuludena 2886 eurot: s.h sundraha 886 eurot ja riigi õigusabi tasu 2000 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel Kristi Saksniidu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1329-st eurost 443 eurot ja riigi õigusabi tasust 4417,90 eurost 2417,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 2886 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 240,50 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99925700035021 ning selgituse „Kristi Saksniit, otsus nr 1-24-7032, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Marje Saksniidult riigi tuludesse menetluskuludena 1743 eurot: s.h sundraha 443 eurot ja riigi õigusabi tasu 1300 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel Marje Saksniidu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1329-st eurost 886 eurot ja riigi õigusabi tasust 4294,46 eurost 2994,46 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1743 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 145,25 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99925700035034 ning selgituse „Marje Saksniit, otsus nr 1-24-7032, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahuldada vandeadvokaat A.U kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo A.U & Partnerid kasuks 3603,63 eurot (s.h käibemaks 679,82 eurot) vandeadvokaat A.U poolt kannatanu K.L-i esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat H.P kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest H.P Advokaadibüroo kasuks 2067,08 eurot (s.h käibemaks 400,08 eurot) vandeadvokaat H.P poolt süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 2053,44 eurot (s.h käibemaks 397,44 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt süüdistatava Marje Saksniidu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
10.Kohtuotsuse avalikustamise osas: Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetute ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistajate nimesid ning muid isikuandmeid, m.h ka kannatanu ja süüdimõistetu M. Saksniidu terviseandmeid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest kohtumenetluse pooltele. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 22. detsember 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
1.Süüdistus ja kvalifikatsioon. Kristi Saksniitu (Saksniit) süüdistatakse selles, et tema 2021 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi kätega mitu korda xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu; - 17.03.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus lõi xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i luuaga vastu paremat kätt, mille tagajärjel läks luua vars pooleks. Pärast seda liikus K.L eemale ning Kristi Saksniit jooksis talle järgi ja viskas katkise luua varre vastu K.L-i selga. Hiljem samal päeval lükkas Kristi Saksniit K.L-i laudas pikali maha ja lõi kannatanule jalgadega vastu jalgu. Oma tahtliku tegevusega tekitas Kristi Saksniit kannatanu K.L-ile füüsilist valu; - 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talu köögis tõukas xxx xxxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ja viskas teda väiksema kastruliga, mis tabas K.L-i jalga ning mille tagajärjel K.L tundis valu. Peale seda tõukas Kristi Saksniit K.L-i järsult vastu seina, hoidis ülakehast kinni, mille tagajärjel ei saanud K.L liikuda ja tema hing jäi kinni; - 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi mitmel korral hargivarrega xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx K.L-ile reie piirkonda, mille tõttu tundis kannatanu valu ja tal tekkis hematoom;
- 2023 aasta jaanuari kuus eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i, peale mida läks Kristi Saksniit puukuuri ja võttis sealt puuhalu ja hakkas sellega K.L-i peksma. Kristi Saksniit tahtis K.L-ile puuhaluga vastu jalgu lüüa, aga K.L pani käe ette ning see löök tabas K.L-i paremat kätt. Sellise tegevusega põhjustas Kristi Saksniit kannatanule valu ja tervisekahjustuse – küünarluu distaalse otsa murd; - 24.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus sikutas xxx xxxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i juustest, tekitades K.L-ile füüsilist valu. Seega pani Kristi Saksniit toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Marje Saksniitu (Saksniit) süüdistatakse selles, et tema 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus sikutas oma xxxxxxxx K.L-i juustest, mille tagajärjel tuli kannatanul juukseid ära ja ta tundis valu; - 15.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus lõi xxx xxxxxxxx K.L-i rusikaga kõhtu ja labakäega vastu paremat põske, mille tagajärjel tundis kannatanu valu; - 25.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus võttis maast mullakasti, mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja peale seda lõi talle sellega pea piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Seega pani Marje Saksniit toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähi-või sõltuvusuhtes.
2.Kohtumenetluse poolte seisukohad. Prokurör leidis, et Kristi Saksniidu teod on õigesti kvalifitseeritud, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Kristi Saksniit süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Kristi Saksniit ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista Kristi Saksniidult menetluskulud ning rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses. Süüdistatav Kristi Saksniit end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud. Süüdistatav K. Saksniit leidis, et kannatanu tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat H.P leidis, et Kristi Saksniit tuleb süütõendite puudumise tõttu õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta täies mahus rahuldamata. Prokurör leidis, et Marje Saksniidu teod on õigesti kvalifitseeritud, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Marje Saksniit süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Marje Saksniit ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista Kristi Saksniidult menetluskulud ning rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2500 euro ulatuses.
Süüdistatav Marje Saksniit end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud. Süüdistatav M. Saksniit leidis, et kannatanu tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Normann leidis, et Marje Saksniidu süü ei ole tõendatud ta tuleb õigeks mõista. Tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kannatanu K.L-i riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat A.U leidis, et Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu süü on tõendamist leidnud ning nad tuleb süüdi mõista ja kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning süüdistatavatelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult kannatanu kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu paremal äranägemisel.
3.Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas.
3.1.Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leidis, et Kristi Saksniit tuleb õigeks mõista kahes kehalise väärkohtlemise episoodis: 1) 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXX köögis kannatanu tõukamises ja kastruliga viskamises ning sellega kannatanule valu tekitamises; 2) 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse tekitamisega seonduvas kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu tõukamises ja puuhaluga peksmises ning sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamises. Ülejäänud süüdistuse osas s.o neljas kehalise väärkohtlemise episoodis on Kristi Saksniidu süü tõendamist leidnud. Samuti leidis kohus, et Marje Saksniit tuleb õigeks mõista kahes kehalise väärkohtlemise episoodis: 1) 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu juustest sikutamises ja sellega kannatanule valu tekitamises; 2) 25.05.2023 valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs mullakasti K.L-ile näkku surumises ja sellega K.L-ile pea piirkonda löömises ning sellega K.L-ile valu tekitamises. Ülejäänud süüdistuse osas s.o ühes kehalise väärkohtlemise episoodis on Marje Saksniidu süü tõendamist leidnud.
3.2.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemise süüdi.
3.3.Süüdistatavatele Kristi Saksniidule ja Marje Saksniidule esitatud süüdistus seisneb kannatanu K.L-i suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises, milliseid tegusid kohus käsitleb alljärgnevalt lähtudes süüdistuses toodud episoodidest. Kristi Saksniidu süüdistus. I Kehalise väärkohtlemise episood 2021. aasta talvel.
3.4.KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit 2021. aasta talvel XXX talus lõi kätega mitu korda oma xxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Seega käsitletavas episoodis seisneb Kristi Saksniidule esitatud süüdistus kannatanu suhtes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes.
3.4.1.Puutuvalt süüdistuses märgitud süüteo toimepanemise kohta – xxxxxxxx talu, siis prokurör on süüdistuskõnes selgitanud, et Kristi Saksniidu süüdistuses on ekslikult kuriteo toimumise koht valesti märgitud. Tegemist ei ole mitte XXX taluga, vaid XXXga ning antud juhul on tegemist trükiveaga. Sellega on prokuratuur täpsustanud Kristi Saksniidu süüdistuses kajastatud süüteo toimepanemise kohta. Kohtu hinnangul ei nõua käesoleval juhul süüdistusaktis sisalduv ebatäpsus teo toimepanemise kohas süüdistuse muutmist kirjalikus vormis vastavalt KrMS § 268 lg 2, kuna süüdistuse muutmine ei ole KrMS § 268 lg 3 kohaselt süüdistuses esitatud faktiliste väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistuses osaline loobumine. Samas tuleneb süüdistusakti p-st 2, et süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod on toime pandud ajal, kui kannatanu elas Marje Saksniidu juures hooldusperes s.o süüdistatavate Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu ühises elukohas. Kohus on seisukohal, et süüdistusaktis ja selles toodud süüdistuse ning süüdistuskõnes esitatud faktilise väite parandusega oli süüdistataval Kristi Saksniidul võimalik aru saada, et millises kohas süüdistuse kohaselt loetakse kuritegu toimepanduks. Õiguskirjanduses viitega Riigikohtu praktikale (RKKK 3-1-1-83-11 p 12) on peetud võimalikuks, et välistatud pole ka süüdistuse teokirjelduse täpsustamine ja detailiseerimine kohtuotsuses (vt Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 614, p. 5.1.4.). Kuriteo toimepanemise koht peab olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKK nr 3-1-1-45-07, p 10).
3.4.2.Kehalise väärkohtlemise episoodis 2021 talvel on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, mille kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit lõi teda 2021.a. talvel ülakeha piirkonda rusikatega või kätega ning põhjuseks oli see, et K.L pani moosid keldris liiga kõrgele. Süüdistatav Kristi Saksniit temale esitatud süüdistuses s.h ka käsitletavas episoodis end süüdi ei tunnistanud kinnitades, et löömisega seonduvat asja küll ei ole meeles. Viimases sõnas avaldas süüdistatav, et need asjad ei ole õiged, mis on väidetud tema pihta.
3.4.3.Käsilolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et alates 2017. aastast kuni 31.08.2023 viibis kannatanu K.L süüdistatavate Saksniitude peres. Eelmärgitu on tõendatud nii kannatanu ja kannatanu seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse esindaja P.J-i kui ka süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu ütlustega, samuti Hooldusperes asendushooldusteenuse osutamise lepinguga nr 12-5/129. Viidatud leping on sõlmitud hoolduspere vanema Marje Saksniidu ja Anija Vallavalitsuse vahel. Lepingu p 1 kohaselt kohustub hoolduspere vanem Marje Saksniit võtma tähtajalisele perekonnas hooldamisele alaealise K.L-i. Lepingust nähtub Marje Saksniidu elukoha aadress, s.o XXX-i . Süüdistatavate Kristi Saksniidu, Marje Saksniidu ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et Marje Saksniidu elukohas XXXs elasid ajavahemikus 2017-31.08.2023 püsivalt kannatanu ning Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit. Teised Marje Saksniidu pereliikmed, s.h
lapsed ja isa elasid XXXs viidatud ajavahemikus mitte püsivalt vaid teatud ajaperioodide vältel.
3.4.4.Antud kriminaalasjas on pooltel vaidlus asjaolus, kas süüdistatav Kristi Saksniit on löönud kannatanut süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kätega mitu korda ning sellise teoga tekitas kannatanule valu.
3.4.5.Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. pöördumisest Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna poole nähtub, et Anija Vallavalitsus annab politseile teada, et kannatanu K.L-i suhtes kasutatakse hooldusperes nii füüsilist kui vaimset vägivalda, samuti on kannatanu ebamõistlikult palju koormatud erinevate talutöödega. Samas kirjas on esitatud kirjeldus olukordadest m.h on märkimist leidnud asjaolu, et 26.04.2023.a. on Anija valla laste ja perede spetsialisti poolt teostatud kannatanu K.L-i elukoha külastus ning vestlusest K.L-iga on selgunud, et lisaks Marjele on ka peretütar Kristi teda karistanud – nt kevade algul läks lehmaalune laud katki ja Kristi virutas K.L-ile kaikaga vastu reisi. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist kaudse tõendiga, mis kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust selles, et mõlemad süüdistatavad on tarvitanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda.
3.4.6.Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavate kaudsete tõenditena tuleks käsitada ka kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistaja D.Z-i ütlusi, millest nähtub, et nimetatud isikud on kannatanuga vestelnud ja kannatanu on neile samuti rääkinud, et tema suhtes kasutati hooldusperes süüdistatavate Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu poolt nii füüsilist kui vaimset vägivalda ja ta oli XXXs ülekoormatud erinevate talutöödega. Vägivalla kasutamine oli seotud kannatanule hooldusperes antud tööülesannete täitmisega. Ka tunnistaja W.T ütlused haakuvad nii kannatanu kui ka P.J-i ja D.Z-i ütlustega selles, et K.L oli kohustatud hooldusperes tegelema erinevate talutöödega ja neid töid oli liiga palju. Tunnistaja W.T 2021.a. juulikuus XXXs viibides veendus, et K.L-iga hooldusperes käituti väga rangelt. Kui K.L midagi valesti tegi, siis sai ta sõimata või mingil muul moel karistada. Neil puhkudel karjuti K.L-i peale, et sa tegid jälle midagi valesti ja karjujateks olid Kristi Saksniit ja Marje Saksniit mõlemad. K.L-i kohustust tegelda hoolduspere talus maatöödega tõendab ka Anija Vallavalitsuse juhtumikorraldaja M.L poolt 16.09.2022.a. koostatud juhtumiplaan nr 18212419400, milles on märgitud, et K.L elab talus, kus on palju erinevaid loomi ja linde ja sellega seoses ka maatööd. K.L-i hoolitseda on jänesed ja kass, aitab ka lindude eest hoolitseda, samuti peab abistama pereema kodutöödes.
3.4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 31-1-131-13, p 13). Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest
teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 2 1 nimetatud alustest. Kui selline alus ei ole kriminaalasjas tuvastatav, on tunnistajate ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik ja ka tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samuti on kohtupraktikas peetud isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel võimalikuks tugineda ka tema ütlustevälistele selgitustele (nt eksperdile, arstile öeldu). Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh ka õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku ja seda iseäranis juhul, kui tegu on alaealise tõendiallikaga. Mõistetavalt saab ütluste andja vanus olla asjaoluks, millega on võimalik mõistuspäraselt ja loogiliselt selgitada teatud ebakõlade esinemist tema ütlustes. Samas ei ole võimalik sellele argumendile tuginevalt eirata kõiki vastuolusid ja ütluste usaldusväärsuses kahtlusi tekitavaid muid asjaolusid (RKKK nr 1-18-1247, p 37).
3.4.8.Kohus leiab, et kannatanu ütlused käsitletavas episoodis on küll lakoonilised, kuid piisavalt selged ja detailsed. Kannatanu ütlustest nähtub, et esialgu oli tema elama asumisel Marje Saksniidu peres omavaheline läbisaamine hea kuni 2018.a. talveni, siis läks kurjaks. Kristi Saksniit lõi teda 2021.a. talvel kas rusikate või kätega. Seega ilmneb kannatanu ütlustest, et lööke oli enam kui üks, sest kannatanu ütlustest nähtuvalt saab järeldada, et teda löödi mõlema rusika või käega. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et füüsilist vägivalda kasutati tema suhtes põhjusel, et ta ei olnud talle antud tööülesannet täitnud selliselt, et see oleks olnud vastuvõetav süüdistatavale. Antud juhul tulenes süüdistatava K. Saksniidu vägivald sellest, et kannatanu olevat pannud moosid keldris liiga kõrgele. Kannatanu ütlustest nähtub seegi, et tema löömine süüdistatavate poolt oli põhjustatud tavaliselt töö pärast. Riigikohtu praktikast tuleneb, et süüdimõistva kohtuotsuse rajamine valdavas ulatuses ühele tõendile, s.o kannatanu ütlustele, ei ole välistatud, kuid seab tõendi usaldusväärsusele rangemad nõudmised, eeldades kõigi tõendi hindamisel tekkivate kahtluste veenvat kummutamist (RKKK 1-23-1538, p 19). Kohus leiab, et antud episoodi puhul ei ole tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohus leiab, et kuigi käsitletava episoodi faktiliste asjaolude kohta muud otsesed tõendid puuduvad, siis kaudsete tõenditena võib esile tuua juba eelnevalt viidatud kannatanu seadusliku esindaja P.J-i ja tunnistaja W.T ütlusi selles, et K.L-il oli hooldusperes mitmeid ülesandeid, m.h loomade eest hoolitsemine- nende jootmine ja väljalaskmine, kasvuhoone uste avamine, taimede kastmine. Lisaks eeltoodule rääkis K.L P.J-ile 02.08.2023.a. kohtumisel sellest, kuidas ta hooldusperes sai karistada ning füüsiline ja vaimne vägivald olid tihti seotud nende ülesannete täitmise või täitmata jätmisega ning need füüsilise vägivallajuhtumid, millest K.L P.J-ile rääkis olid toimepandud Kristi Saksniidu poolt. K.L on näidanud P.J-ile armi oma õlal ja rääkis, et see oli talle tekitatud vikatiga. Tunnistaja W.T ütlused kinnitavad, et K.L-i peale karjuti Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu poolt ja teda karistati, kui K.L midagi valesti tegi. Samuti esineb viiteid füüsilise vägivalla tarvitamisest Kristi Saksniidu poolt K.L-i suhtes Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikus pöördumises Lõuna prefektuuri Viljandi Politseijaoskonna poole. Anija Vallavalitsuse hariduse- ja sotsiaalteenistuse juhi D.Z-i tunnistajana antud ütlused kinnitavad, et kuulis kannatanult K.L-ilt temaga hooldusperes kohtumistel 2023.a. kevadel ja juunikuus ning juulikuus, et mõlemad süüdistatavad on kergesti ärrituvad ja kasutavad kannatanu K.L-i suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Samuti nähtub tunnistaja O.D ütlustest,
et ta kuulis kannatanult K.L-ilt 2023.a. suvel, et Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit on kannatanut füüsiliselt karistanud, sealjuures oli Kristi Saksniit kannatanut vikatiga taga ajanud, üritanud lüüa ja kõrist kinni võtta ning millegagi loopinud. Seega eelmärgitud tõenditest kogumis tuleneb, et kannatanule oli hooldusperes pandud kohustuseks hulgaliselt talutöid ja ülesandeid, mis täitsid suure osa tema päevast ja juhul, kui nende tööde ja ülesannete täitmine ei vastanud Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu soovidele, siis järgnes kannatanu peale karjumine ning karistamine s.h füüsilise vägivalla tarvitamise teel. Kohtu hinnangul ei mõjuta kannatanu ütluste usaldusväärsust kaitsjate poolt kohtuistungil korduvalt tõstatud väited, et kannatanu ütluste usaldusväärsusse tuleks kriitiliselt suhtuda juba ainuüksi sellepärast, et kohtuistungil leidsid tõendamist faktilised asjaolud, mille kohaselt kannatanu oli teatud ajaperioodidel tarvitanud tubakatooteid (m.h mokatubakat) ning oli varastanud asju ja raha ning seda nii hooldusperes kui ka koolis, lisaks eeltoodule esines kannatanul sõltuvus ülemääraselt kasutada nutiseadmeid. Kohtu hinnangul ei kahanda kannatanut iseloomustav negatiivne käitumine tema ütluste usaldusväärsust tema suhtes toimepandud vägivallateo asjaoludes, kuna kannatanu on oma käitumisest ja tegudest kohtuistungil üksikasjalikult rääkinud midagi varjamata. Tema käitumise positiivseid ja negatiivseid külgi kinnitavad ka erinevatest õppeasutustest: XXX Põhikoolist, XXX Koolist ja XXX Kutsehariduskeskusest antud iseloomustused. Kohus leiab, et kohtupraktikast ei tulene taolisi seisukohti, et isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleks tõendikogumist välja jätta pelgalt selle tõttu, et ta on kunagi toimepannud õigusvastaseid (näiteks vargusi) või muid taunitavaid tegusid (näiteks tarvitanud alaealisena tubakatooteid) või sel põhjusel, et isikul esineb sõltuvust nutiseadmete ülemäärasest kasutamisest. Samuti on M. Saksniidu kaitsja leidnud, et kannatanu K.L valetas kriminaalmenetlejale seetõttu, et tal oli tekkinud motiiv pääseda hooldusperest oma onu perre elama, et vaba elu nautida. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kuna esialgne info väärkohtlemisest ei tulnud kannatanult, vaid esimesed signaalid tulid varakevadel, märtsis 2023, kui Viljandi valla lastekaitsetöötaja M.L informeeris Anija valla lastekaitset K.L-i väärkohtlemisest (vt. Anija Vallavalitsuse pöördumine Viljandi politseijaoskonna poole 07.07.2023). K.L palus 14.02.2023 vestluses politseiga koolis toimunud vargustest kodus emale mitte rääkida, kuna kodus ootab keretäis. K.L on rääkinud ka 26.04.2023 toimunud Anija valla laste ja perede spetsialistile kodukülastuse käigus tema suhtes toimunud karistamistest mõlema süüdistatava poolt. Alles 21.06.2023.a. toimunud kodukülastuse ajal on kannatanu tundnud huvi, millal saab hooldusperest ära minna.
3.4.9.Süüdistatav Kristi Saksniit kohtuistungil antud ütlustes kinnitas süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist, kuid ei tunnistanud end temale esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses s.o K.L-i löömises süüdi. Lisaks eeltoodule on Kristi Saksniit kohtuistungil rääkinud, et K.L-il ei olnud otsest kohustust ega sundi talutöödega tegelda, küll aga võis ta neis töödes omal vabal tahtel osaleda. K.L tahtis osaleda talutöödes ja osales, aga pidi jälgima, et ta endale liiga ei tee. Tal oli üksnes kohustus oma tuba korras hoida. Kristi Saksniit kinnitas, et ta on küll K.L-iga pahandanud, kui K.L on midagi valesti teinud, kuid mingit näkku karjumist ei ole tema poolt K.L-i suhtes olnud. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8).
Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu K.L-i ütluste usaldusväärsuses käsitletavas episoodis tema suhtes füüsilise vägivalla toimepanemise asjaoludes, mida kinnitavad eelnevalt käsitatud kaudsed tõendid. Süüdistatava ütlused, et ta ei ole kõnealuses episoodis temale etteheidetavat vägivallategu kannatanu suhtes toime pannud, on diametraalses vastuolus kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb need süüdistatava ütlused jätta kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis haakuvad kannatanu ütlustega ja muude asjas kogutud tõenditega. Näiteks saab arvestada neid süüdistatava ütlusi, mis puudutavad süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist, kannatanu osalemist erinevates töödes, s.h talutöödes ning süüdistatava poolt kannatanu abistamist õppetöös, kannatanu käitumist hooldusperes jne.
3.4.10.Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Valulävi võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest (RKKK nr 3-1-1-29-15 p 11.1.) Kui kannatanu kinnitab valu tundmist tuleb kohtupraktika kohaselt täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistigu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav (RKKK nr 3-1-1-29-15 p 11.3.). Kohtul puudub kahtlus, et Kristi Saksniit on talle süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanule K.L-ile ülakeha piirkonda löömisega põhjustanud füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega ja kohtul puudub alus kahelda, et valu põhjustamine ka aset leidis, kuivõrd süüdistatava näol on tegemist täiskasvanud isikuga, kannatanu oli aga 2021.a. talvel 12-13-aastane alaealine. Sealjuures tuleneb seadusliku esindaja P.J-i ütlustest, et kannatanu jättis talle esmakohtumisel 2023.a. juunis mulje, et tegemist on kümneaastase lapsega. Valu põhjustamine alaealisele kannatanule on seda usutavam, kuna süüdistatav lõi kannatanut kätega ülakeha piirkonda mitmel korral.
3.4.11.KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Lähisuhe on kahe või enama inimese pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastusuhe, sõltumata sellest, kas suhte pooled jagavad elukohta. Sellele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus (Eelnõu 554SE, Riigikogu XII koosseis, seletuskiri, lk 51). Kohus leiab, et kannatanu ja süüdistatava vahel on tuvastatav peresuhe, lähtudes asjaolust, et süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul elas kannatanu süüdistatavate Saksniitude peres Hooldusperes asendushooldusteenuse osutamise lepingu nr 12-5/129 alusel. Süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu ütlustest nähtub, et süüdistatav Marje Saksniit ja tema lapsed, s.h ka süüdistatav Kristi Saksniit suhtusid kannatanusse kui pereliikmesse, pakkudes talle pereliikme suhtes tavapärast hoolitsust, usaldust ja emotsionaalset tuge, näiteks hoolitsesid süüdistatavad kannatanu käekäigu eest, mida kinnitavad süüdistatavate ütluste kaudu selgunud asjaolud, et peres püüti aidata kannatanut õppetöös, ühiselt peeti sünnipäevasid ja korraldati pereüritustena ühiseid väljasõite, aga samas usaldati kannatanule XXXs täitmiseks talutöid, m.h koduloomade ja -lindude toitmist, taimede kastmist ja muid töid.
3.4.12.Süüteo subjektiivne külg realiseerub objektiivse külje kaudu. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna ta lõi kannatanut süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil mitmel korral. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav Kristi Saksniit tarvitas kannatanu suhtes vägivalda karistuslikul eesmärgil, kuna kannatanu ei olnud süüdistatavale meelepärasel viisil oma ülesannet täitnud. Seega esines süüdistataval otsene tahtlus nii teo kui ka tagajärje s.o valu põhjustamise osas. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3.4.13.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II Kehalise väärkohtlemise episood 17.03.2022.
3.5.Süüdistusest nähtuvalt 17.03.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus lõi Kristi Saksniit xxx xxxxxxx xxxxxxxxx K.L-i luuaga vastu paremat kätt, mille tagajärjel läks luua vars pooleks. Pärast seda liikus K.L eemale ning Kristi Saksniit jooksis talle järgi ja viskas katkise luua varre vastu K.L-i selga. Hiljem samal päeval lükkas Kristi Saksniit K.L-i laudas pikali maha ja lõi kannatanule jalgadega vastu jalgu. Oma tahtliku tegevusega tekitas Kristi Saksniit kannatanu K.L-ile füüsilist valu.
3.5.1.Ülalviidatud episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, mille kohaselt oli ta 17.03.2022 päeval kodus ja ta oli omad tööd ära teinud. Ka süüdistatav Kristi Saksniit oli kodus ja võttis laudast muruluua ning koduõuel lõi kannatanule muruluuaga vastu kätt. Löögi tagajärjel läks muruluud pooleks. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu ja hirmu. Kui kannatanu jooksis ära, siis Kristi Saksniit jooksis kannatanule järele ja viskas muruluua ülemise osa ehk varrega kannatanule vastu selga. Pärast seda mingil hetkel olid kannatanu ja süüdistatav mõlemad laudas ning Kristi Saksniit sai kurjaks ning lükkas kannatanu pikali ja peksis kannatanut jalgadega, sealjuures oli kannatanu pikali, jalad kronksus ja selg vastu maad. Kannatanu on seda situatsiooni kirjeldanud järgnevalt: pikali oli ta seetõttu, et süüdistatav loopis teda. Kannatanu ütlustel lõi süüdistatav teda jalgadega rohkem kui ühel korral. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu. Antud episoodis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust kaudsete tõenditena Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikust pöördumisest ja kannatanu seadusliku esindaja P.J-i ning tunnistaja D.Z-i ütlustest nähtuvad asjaolud selles, et süüdistatavad s.h ka Kristi Saksniit kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures elas füüsilist vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise või täitmata jätmisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tõendi usaldusväärsuse hindamisel ei saa iseenesest primaarseks kriteeriumiks olla ainuüksi see, kuivõrd napp või mahukas konkreetne tõend on, ei saa mööda vaadata faktist, et üheks peamiseks ütluste usaldusväärsuse kontrollimise viisiks on kohtupraktika kohaselt kujunenud just ütluste detailirohkus, mis avaldub nii nende kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses küljes. /.../ Mõistagi tuleb silmas pidada, et see detailirohkuse kriteerium on alati sõltuvuses konkreetsest uuritavast sündmustikust ning ka sellest, mida konkreetse tõendiallika käest teada soovitakse (vt. P. Randma. Isikulise tõendiallika usaldusväärsuse kontroll. O.D nr 9/2021, lk 640). Kohus leiab, et kannatanu K.L-i ütlused käsitletavas episoodis on detailsed ja selged ning kannatanu ütlustes vastuolud puuduvad. Ta on ütlustes detailselt kirjeldanud kus, millal ja mil
viisil süüdistatav Kristi Saksniit tema suhtes vägivaldselt käitus. Samuti kinnitavad tema ütlused, et ta tundis tema suhtes vägivallateo toimepanemise ajal füüsilist valu. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel alust kahelda kannatanu ütluste usaldusvääruses. Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Tema ütlustest nähtub, et muruluud on laudas tõesti olemas ja see on liimpuit varrega, mis võib pooleks minna kui kõvasti riisuda. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole temale etteheidetavat vägivallategu toime pannud tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. Süüdistatava ütlused käsitletavas episoodis on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega, sealhulgas puutuvalt muruluua olemasolust XXXs. Kohtul puudub kahtlus, et Kristi Saksniit on talle süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanule luuaga vastu kätt löömisega, kannatanu pikali lükkamisega ning jalgadega löömisega põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega ning kannatanule valuaistigu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav võttes arvesse vägivalla intensiivsust – löök oli sooritatud sellise tugevusega, et luua vars läks pooleks, samuti tekib valu pikali lükkamise ja korduvate jalalöökide tagajärjel.
3.5.2.Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu tekitava kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv, RKKK 1-17-1327/52, p 8).
3.5.3.Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut muruluuaga ja löök oli nii tugev, et muruluud purunes. Lisaks lõi süüdistatav kannatanut korduvalt jalgadega. Kõik eeltoodu kinnitab vägivalla intensiivsust ja süüdistatava teadlikkust, et ta oma teoga tekitab kannatanule füüsilist valu. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3.5.4.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. III Kehalise väärkohtlemise (kastruliga viskamise) episood 2022-2023. aasta talvel.
3.6.Süüdistusest nähtuvalt 2022-2023. aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talu köögis Kristi Saksniit tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ja viskas teda väiksema kastruliga, mis tabas K.L-i jalga ning mille tagajärjel K.L tundis valu. Peale
seda tõukas Kristi Saksniit K.L-i järsult vastu seina, hoidis ülakehast kinni, mille tagajärjel ei saanud K.L liikuda ja tema hing jäi kinni.
3.6.1.Kannatanu K.L on andnud kohtuistungil ütlusi, milles räägib juhtumist, kui süüdistatav Kristi Saksniit viskas kannatanut väikse, rohelise, pika varrega kastruliga, mis tabas kannatanut alakehasse ning kannatanu tundis selle teo tõttu valu. Pärast kastruliga viskamist tõukas Kristi Saksniit kannatanu vastu seina, nii et kannatanul jäi hing kinni. Kastruliga viskamine toimus sellepärast, et voolik jäätus keldri mäe peal ära ja kannatanu jäi selles süüdi. Tunnistaja O.D kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu on talle rääkinud juhtumist, kui Kristi viskas kannatanut potiga. Mõni hetk hiljem tunnistaja täpsustab, et on kuulnud kannatanult, et keegi viskas kannatanut kastruliga, kas Kristi Saksniit või Marje Saksniit, kumbki neist. Süüdistatav Kristi Saksniit ei tunnistanud end talle esitatud süüdistuses süüdi ning on oma ütlustes kinnitanud, et talu köögis pole isegi sellist vaba seina, kuhu saaks vastu tõugata, kuna köögis on neil kapid, laud, aknad, pliit, kraanikauss. Kastrulit köögis pidevalt ei ole. Ainuke hetk, kui mingi kastrul välja tuleb, on sügisel õunamahla tegemiseks, et välja tõsta. See on plastikust valge pisikene kastrul.
3.6.2.KrMS § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks m.h kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kas kuriteo toimepanemise aeg määratleda kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (RKKK nr 3-1-1-45-07, p 10). Viimatiöeldu ei anna aga alust järelduseks, et kuriteo toimepanemise aja määratlemine on vähetähtis. Vastupidi - see aeg tuleb määratleda võimalikult täpselt ning kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele (RKKK nr 3-1-1-146-05, p 11).
3.6.3.Kohus märgib, et kõnealuse süüdistuse episoodi puhul ei nähtu kannatanu K.L-i ütlustest, kui ainsast otsesest süüstavast tõendist, süüteo toimepanemise aega. Muud tõendid, millega oleks võimalik süüdistuses kajastatud teo toimepanemise aega tõendada, paraku puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb nentida, et kõnealuses episoodis ei ole võimalik süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise aega tuvastada.
3.6.4.Puutuvalt kuriteo toimepanemise kohta on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-45-07, p-s 10 selgitanud, et kuriteo toimepanemise koha osas sõltub selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud.
3.6.5.Käsilolevas kriminaalasjas ei ole kannatanu kohtuistungil rääkinud, et süütegu tema suhtes pandi toime justnimelt XXX köögis, kuigi Kristi Saksniidule esitatud süüdistuse
kohaselt olevat tegu väidetavalt toimepandud (XXX ) talu köögis. Küsimusele, millises ruumis sündmus toimus on kannatanu K.L ristküsitluses esialgu öelnud, et ta ei mäleta, hiljem on ta kohtu küsimusele siiski vastanud, et vägivalla sündmused toimusid tema tolleaegses elukohas – (s.o hoolduspere asukohas). Kuna süüdistuse järgi, heidetakse süüdistatavale K. Saksniidule ette taluköögis kastruliga viskamise ja vastu seina tõukamise teel kannatanu suhtes vägivallateo toimepanemist, siis tuleb kohtul KrMS § 62 p 2 alusel teo toimepanemise asukohta ja viisi kontrollida – s.t, et millises ruumis kannatanut kastruliga visati ja kus teda vastu seina tõugati. Süüdistatav K. Saksniit on süüdistusele vastu vaielnud, viidates m.h ka asjaolule, et köögis puudub vaba sein, mille vastu olnuks võimalik kannatanut tõugata. Ka süüdistatava Marje Saksniidu ütlustest tuleneb, et nende köögis vaba sein puudub, kuna seal on kaks külmkappi, neli või viis kappi mööda seinu ja siis on linnupuur. Kohtuistungil on selgunud, et käsilolevas kriminaalasjas ei ole sündmuskoha vaatlust (KrMS § 84 lg 1) läbiviidud, lisaks puuduvad muud tõendid, millega oleks tõendatav XXX elumaja köögis olevate esemete s.h mööbli paigutus ja n.ö vabade seinte olemasolu, mille vastu olnuks võimalik kannatanut tõugata. Antud juhul on kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused ka teo toimepanemise kohas ning neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada sündmuskoha vaatluse menetlustoimingu tegemata jätmise tõttu.
3.6.6.Kuriteo toimepanemise viisi puutuvalt tuleneb kannatanu ütlustest, et kuriteo toimepanemise vahend oli väike, roheline, pika varrega kastrul ning viidatud esemega olevat teda visatud vastu alakeha. Süüdistatav Kristi Saksniit on rääkinud, et talu elumaja köögis üldjuhul kastruleid ei ole, küll aga ainuke hetk, kui mingi kastrul köögis välja tuleb on õunamahla tegemise ajal plastikust, pisike, valget värvi kastrul. Siinkohal väärib märkimist, et kuna süüdistus ega ka kannatanu ütlused teavet kastruli materjali osas ei täpsusta ja muud tõendid peale süüdistatava ütluste viidatud asjaolu kohta puuduvad, siis tuleb lugeda süüdistatava ütlustega tõendatuks, et XXX elumaja köögis oli kättesaadav üksnes väikesema suurusega plastikust kastrul. Siit tõusetub omakorda kahtlus, kas väikesemõõdulise plastikust kastruliga teist inimest viskamise teel tabades võib temale selle teoga kaasneda tagajärjena füüsiline valu, kuna eelduslikult väikesemõõduline plastmassist ese väga palju ei kaalu.
3.6.7.Kannatanu ütluste kohaselt vastu seina lükkamise tagajärjel jäi tal hing kinni, kuid kannatanu ütlused ei kinnita seda, et vastu seina lükkamise tagajärjel oleks ta tundnud valu. Valu tekkimine on aga kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu tunnus.
3.6.8.Antud juhul on kohtu hinnangul tõendamisele kuuluvates asjaoludes s.o kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis tekkinud kõrvaldamata kahtlused. Tõendamisraskuste korral tuleb kõrvaldamata kahtlused in dubio pro reo-põhimõtte (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3) kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK, nr 1-23-1538, p 32). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud süüdistatav Kristi Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt. IV Kehalise väärkohtlemise (hargivarrega löömise) episood 2022-2023. aasta talvel.
3.7.Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit 2022-2023. aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi mitmel korral hargivarrega xxx xxxxxxxx xxxxxxx K.L-ile reie piirkonda, mille tõttu tundis kannatanu valu ja tal tekkis hematoom.
3.7.1.Ülalviidatud episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, kelle ütlustest tuleneb, et süüdistatav on kasutanud tema löömiseks tööriistu: s.h vikatit, murureha ja harki. 2022. või 2023. aasta talvel lõi Kristi Saksniit kannatanut hargivarrega alakeha piirkonda, mille tõttu ta tundis valu ning löögi tagajärjel tekkis kannatanul sinikas ehk hematoom. K.L ei mäletanud, millepärast löömine sel korral toimus, kuid tavaliselt oli see töö pärast. Mitu korda löödi seda K.L ei mäletanud. Antud episoodis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust kaudsete tõenditena Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikus pöördumises ja kannatanu seadusliku esindaja P.J-i ning tunnistaja D.Z-i ütlustest nähtuvad asjaolud selles, et süüdistatavad s.h ka Kristi Saksniit kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures elas füüsilist vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise või täitmata jätmisega. Tunnistaja O.D ütlustest nähtuvalt on kannatanu K.L talle korduvalt öelnud, et Marje Saksniit ja Kristi Saksniit karistasid teda, kuid mille eest karistasid, seda tunnistaja ei tea. Kannatanu karistamine tööde tegemise pärast on tõendatud ka tunnistaja W.T ütlustega. Kohus leiab, et kannatanu K.L-i ütlused selles, et süüdistatav Kristi Saksniit 2022.a. või 2023.a. talvel teda hargivarrega lõi, on detailsed ja selged ning kannatanu ütlustes vastuolud puuduvad. Tema on ütlustega on tõendatud tema suhtes toimepandud vägivallateo toimepanemise aeg, koht ja viis. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused, et ta tundis tema suhtes vägivallateo toimepanemise ajal füüsilist valu ning talle tekitati tervisekahjustusena hematoom. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel alust kahelda kannatanu ütluste usaldusvääruses, kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad kannatanu seadusliku esindaja ning tunnistajate D.Z-i, O.D ja W.T ütlused ning Anija Vallavalitsuse 07.07.2023 kirjalik pöördumine. Samas tuleb süüdistusest välja jätta, et süüdistatava tegu s.o hargivarrega löömine on toime pandud mitmel korral, kuna kannatanu ütlused ega ka muud tõendid ei tõenda käsitletavas episoodis, et süüdistatav oleks hagivarrega kannatanut löönud mitmel korral. Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Ta kinnitas, et hark on küll majas olemas, aga sellega ta löönud ei ole. Hark on heina tõstmiseks, poolteist meetrit kõrge. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole temale etteheidetavat vägivallategu toime pannud, tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. Süüdistatava ütlused käsitletavas episoodis on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega, m.h neis asjaoludes, mis seonduvad süüdistatava ja kannatanu elamisega XXXs ning tegelemisega talutöödega ning hargi olemasoluga XXXs.
3.7.2.Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui sellega kaasneb tervise kahjustamine või see põhjustab tagajärjena valu. Antud juhul on kanntanu ütlustega tõendatud, et süüdistatava löök hargivarrega oli niivõrd intensiivne, et löögi tagajärjel tekkis süüdistatavale hematoom. Samuti puudub kohtul kahtlus selles, et Kristi Saksniit on kannatanule süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanule hargivarrega löömisega põhjustanud füüsilist valu. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul pärast seda, kui süüdistatav oli teda pooleteist meetri pikkuse hargivarrega löönud, on teo tagajärjena
objektiivselt omistatav, kuna löögi tagajärjel põhjustati kannatanule tervisekahjutusena hematoom.
3.7.3.Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu tekitava kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Teo korduvus tuleb asjaolust, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud kehalise väärkohtlemise toimepanemises süüdistuse esimese kahes episoodis, mistõttu on kehaline väärkohtlemine toimepandud korduvalt.
3.7.4.Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut nii intensiivselt, et kannatanule tekkis hematoom. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3.7.5.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. V Kehalise väärkohtlemise (puuhaluga peksmise) episood 2023. aasta jaanuarikuus.
3.8.Süüdistuse kohaselt Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuus eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxx K.L-i, peale mida läks Kristi Saksniit puukuuri ja võttis sealt puuhalu ja hakkas sellega K.L-i peksma. Kristi Saksniit tahtis K.L-ile puuhaluga vastu jalgu lüüa, aga K.L pani käe ette ning see löök tabas K.L-i paremat kätt. Sellise tegevusega põhjustas Kristi Saksniit kannatanule valu ja tervisekahjustuse – küünarluu distaalse otsa murd.
3.8.1.Käsitletavas episoodis on kannatanu K.L ristküsitlusel rääkinud, et 2022.-2023.a. talvel on ta ühel korral vajanud arstiabi, sest oli käeluu murd. Kristi Saksniit oli puuhaluga kannatanu kätt peksnud või tahtis siis kannatanu jalga peksta, aga kannatanu pani oma käe ette. Sündmus toimus puukuuri juures. Puuhalu võttis K. Saksniit puukuurist ja karjus kannatanu peale: „Türa Hiinlane, sa ei oska oma töid teha.“ Puuhaluga löömise tagajärjel tundis kannatanu ekstreemset valu. EMO-sse viis Marje Saksniit teda mõned päevad hiljem. Kiirabis ütles kannatanu oma vigastuse kohta, et oli kukkumine, sest Marje Saksniit oli kannatanul käskinud nii öelda. Marje Saksniit arstikabinetti ei tulnud, vaid oli ukse taga. Kannatanu ei rääkinud arsti juures tõtt selle kohta, mis tegelikult juhtunud oli ja seda põhjusel, et kabineti ukse taha oli kosta. Kannatanu käsi pandi kipsi. Talutöid pidi ta ikkagi edasi tegema. K.L ei mäletanud kohtuistungil, kas ta sellest puuhaluga löömisest kellelegi ka rääkis. Tunnistaja O.D ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et K.L on talle rääkinud, et ühel korral oli tal käeluu katki. EMO-s öeldi, et ta väidetavalt kukkus talvel, aga tegelikult põhjustas selle kas Marje või Kristi. Tunnistajale meenub veel, et Kristi Saksniit olevat kannatanut puuhaluga löönud ja selle tulemusena läks kannatanul käeluu puruks, kuid tunnistaja ei osanud täpselt öelda, millal see sündmus toimus, sest sel ajal ta K.L-iga väga ei suhelnud. K.L-i seadusliku esindaja P.J-i ütlustest nähtub, et ta töötab alates 2023.a. juulist Anija Vallavalitsuses ning mingil hetkel tuli talle informatsioon, et K.L-il olevat käeluu katki olnud. Kuna Star programmis sissekanded eelviidatud sündmuse kohta puudusid, küsis seaduslik esindaja perearstilt vastava asjaolu kohta väljavõtte ning kuulis K.L-ilt, et puuhaluga olevat K.L-ile vastu kätt löödud. Seaduslik esindaja P.J ei osanud kohtuistungil
täpsustada, kumb süüdistatavatest, kas Marje Saksniit või Kristi Saksniit oli kannatanut löönud.
puuhaluga
Viljandi Haigla epikriisist nähtub, et K.L-i pöördumine erakorralise meditsiini osakonda toimus 06.01.2023 kell 15.05. Kliinilise diagnoosi kohaselt tuvastati kannatanul küünarluu distaalse alaotsa murd. Talle paigaldati kips. Anamneesi kohaselt kannatanu kukkus libedaga paremale käele. Tunnistaja K.S on kohtuistungil rääkinud, et ta teab sellest juhtumist, kui K.L kukkus ükskord talvel omal käe kipsi, kuna ta tuli tunnistajale appi kartulikotti auto pealt maha tõstma. Kannatanul olid crocsid jalas, millel oli siledad tallad. Marje Saksniit viis K.L-i EMO-sse, kui sai aru, et on tõsine vigastus, sest käsi läks paiste. Tunnistaja U.O ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et ta teab ühest juhtumist, kui K.L oli kukkunud. Tunnistaja U.O kannatanu kukkumist pealt ei näinud, kuid ta nägi ühel õhtul kui K.L-il oli käsi kipsis ja ta tuli seda tunnistajale näitama. K.L oli olnud rõõmus selle üle, et saab kipsi peale pastakaga joonistada ja kirjutada midagi ning kips oli täis kirjutatud, soditud. K.L oli tunnistajale seletanud temaga juhtunut, et ta oli kukkunud libedal jääl käe peale. Süüdistatav Marje Saksniit on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas kannatanu K.L endal käeluu katki kukkus. Sel hetkel oli Kristi Saksniit toas ja väljas olid Marje Saksniit, K.S ja K.L. Oli neljapäeva õhtu, kui Marje Saksniit oli Viljandist koju tulnud ning K.L ja K,S tulid välja ja hakkasid auto pealt asju maha tõstma. Marje Saksniit sai aru, et kannatanu on kukkunud alates sellest, kui märkas, kuidas K.L juba püsti tõusis ja ütles, et midagi ei läinud katki. Järgmisel päeval käisid nad EMO-s ning K.L vaadati arsti poolt kabinetis läbi. Marje Saksniit oli sel ajal kabineti ukse taga. Opitoas pandi K.L-i käsi kipsi. Marje Saksniit eitab K.L-ile korralduste andmist selle kohta, et mida rääkida, kuidas kõik juhtus. Samuti tuleneb Marje Saksniidu ütlustest, et Kristi Saksniit ei saanud kuidagi K.L-i kukkumist mõjutada. Süüdistatav Kristi Saksniit ei tunnistanud end selles episoodis süüdi ning on oma ütlustes väitnud, et ta ei ole kannatanut puuhaluga löönud. Samas tuleneb süüdistatava ütlustest, et ta teab juhtumit, kui K.L-i käsi oli kipsis. Sel päeval oli Marje Saksniit tulnud linnast ning tavaliselt, kui ta linnast tuleb, siis antakse poekotid akna kaudu tuppa. K.S koos kannatanuga läksid autost asju maha tõstma. Kuna kannatanul olid jalas sileda tallaga jalatsid – crocsid ja väljas oli hästi libe, siis ta kukkus auto taga selliselt, et talle jäi enda käsi alla. Kannatanu rääkis juhtunust Kristi Saksniidule ise ning seda kirjeldas ka K.S. Lisaks oli seal lähedal ka Marje Saksniit. Järgmisel päeval viis Marje Saksniit kannatanu EMO-sse ning tagasi tuli kannatanu kipsiga ja öeldi, et oli mõra.
3.8.2.Kohus leiab, et antud juhul on tekkinud pooltel vaidlus asjaolus, kas süüdistatav Kristi Saksniit on kannatanut puuhaluga löönud ja sellise teoga kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitanud. Kohtu hinnangul on tunnistajate K.S, U.O ning süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu ütlused selle kohta, kuidas kannatanule on tekkinud süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustus detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Kohtul puudub alus kahelda süüdistatava Kristi Saksniidu ütlustes, et tema ei põhjustanud oma tegevusega kannatanule süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustust, kuna nii süüdistatava Kristi Saksniidu enda kui ka Viljandi Haigla 06.01.2023.a. ambulatoorse epikriisiga ning tunnistajate K.S , U.O ja süüdistatava Marje Saksniidu ütlustega kogumis on tõendatud, et kannatanu tervisekahjustus
– küünarluu distaalse alaotsa murd oli põhjustatud kannatanu kukkumisest talvisel ajal libedaga paremale käele. Seega, usaldusväärselt on tõendatud, et kannatanu kukkumine oli põhjustatud talvisele ajale ja ilmastikule ebasobivate jalatsite kandmisest. Kohus märgib, et kannatanu ütlustest tulenev asjaolu selles, et Marje Saksniit olevat kannatanul käskinud valetada tervisekahjustuse tekkimise asjaoludest ja arsti juures kannatanul rääkida kukkumisest, on vastuolus süüdistatava Marje Saksniidu ütlustega, kes vastavat asjaolu eitab. Kannatanu ütlused selles, et süüdistatav Kristi Saksniit lõi talle puuhaluga vastu kätt on vastuolus süüdistatava K. S ütlustega. Seadusliku esindaja P.J-i ja tunnistaja O.D ütlused ei ole piisavalt detailsed ja selged selles, kes oli konkreetne lööja, kes kannatanule tervisekahjustuse tekitas – kas Marje Saksniit või Kristi Saksniit. Lisaks eeltoodule on kannatanu ja seadusliku esindaja ning tunnistaja O.D ütlused selles, et kannatanu tervisekahjustus – küünarluu distaalse alaotsa murd on põhjustatud süüdistatava Kristi Saksniidu poolt, vastuolus Viljandi Haigla 06.01.2023.a. ambulatoorse epikriisiga ning tunnistajate Kaarel Saksniidu ja U.O ning süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu ütlustega. Seega tuleb kannatanu, tunnistaja O.D ja seadusliku esindaja P.J-i eelmärgitud ütlused, mis on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega, tõendikogumist välja jätta.
3.8.3.Kohus leiab, et käsitletavas kehalise väärkohtlemise episoodis (s.o 2023. aasta jaanuarikuus) ei ole süüdistatava Kristi Saksniidu süü tõendamist leidnud ja ta tuleb selles osas õigeks mõista. VI Kehalise väärkohtlemise episood 24.05.2023.
3.9.Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sikutas xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i juustest, tekitades K.L-ile füüsilist valu.
3.9.1.Käsitletavas episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, kelle ütluste kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit sikutas käega kannatanut juustest ning juustest sikutamise tõttu tundis kannatu valu. Kannatanul olid sel ajal pikemad juuksed. Juustest sikutamine toimus põhjusel, et kannatanu oli jätnud taimed kastmata. Oli kuum suvi ja see ülesanne oli antud kannatanule täitmiseks. Kannatanu ei olnud veel jõudnud seda teha, sest ta tegi töid järjekorras. Tal tuli XXXs täita mitmeid ülesandeid, s.h loomade väljalaskmine, munade korjamine, loomade veenõude täitmine ja loomade toitmine ning taimede kastmine. Ta alustas talutöödega seitsme-kaheksa ajal hommikul. Lisaks tuli teha töid päevasel ajal ning õhtul tulid lehmad sisse lasta ning tibudega tegeleda. Selle juustest sikutamise juures oli ka Marje Saksniit, kes seal räuskas. Kannatanu sõimati läbi ja öeldi, et ta ei suuda ühegi tööga hakkama saada. Kannatanu tundis valu nii nende sõnade pärast kui ka füüsilist valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav Kristi Saksniit sikutas kannatanut juustest niivõrd intensiivselt, et ta tõmbas kannatanu peast juukseid ära. Süüdistatava peos oli juukseid näha. Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav on kinnitanud, et ta ei ole kannatanut tutistanud.
3.9.2.Kohus leiab, et süüdistatava süü käsilolevas süüteoepisoodis on tõendatud kannatanu ütlustega ning kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad kaudsete tõenditena Anija
Vallavalitsuse poolt Viljandi politseijaoskonnale 07.07.2023 esitatud kirjalik pöördumine, Kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistaja D.Z-i ning tunnistaja O.D kohtuistungil antud ütlused. Anija Vallavalitsuse poolt 07.07.2023.a. Viljandi politseijaoskonnale esitatud kirjalik pöördumises on märgitud, et K.L-i suhtes kasutatakse hooldusperes nii füüsilist kui vaimset vägivalda ja ta on palju koormatud erinevate talutöödega. Kirjas sisaldub kirjeldus olukordadest ja Anija valla laste ja perede spetsialisti teostatud lapse elukoha külastustest 26.04.2023 ja 21.06.2023.a., kokkuvõte vestlustest K.L-iga. 26.04.2023.a. on K.L rääkinud, et peretütar Kristi on teda karistanud. 21.06.2023.a. toimunud kodukülastusel on K.L rääkinud, et tööd teeb ca paar-kolm tundi päevas. Kristi ja Marje karjuvad pidevalt, hetkel on probleemiks see, et taimed kuivavad väga ruttu ära. K.L on m.h jätnud meelde sündmuse 24.05., kui Kristi sakutas K.L-i juustest. Kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistaja D.Z-i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu on rääkinud neile Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu poolt kannatanu suhtes tarvitatud vaimsest ja füüsilisest vägivallast hooldusperes ning sellest, et kannatanu oli XXXs ülekoormatud erinevate talutöödega. Samas vägivalla kasutamine kannatanu suhtes oligi seotud tema tööülesannete täitmisega talutöödel. Tunnistaja O.D ütlustest nähtub, et ta on kuulnud kannatanult K.L-ilt 2023.a. suvel, et Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit on kannatanut füüsiliselt karistanud. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu K.L-i ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ütlused on detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Süüdistatava ütlused, et ta ei ole temale etteheidetavat tegu käsitletavas episoodis toime pannud on diametraalses vastuolus kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb need süüdistatava ütlused jätta kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega ja kajastavad süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist ja tegelemist talutöödega. Kohtul puudub kahtlus ka selles, et Kristi Saksniit on kannatanule süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanu K.L-i juustest sikutamisega põhjustanud valu, kuna juustest sikutamise puhul oli tegemist intensiivne vägivallaga – süüdistatav tõmbas kannatanul juukseid peast ära. Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu tekitava kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt.
3.9.3.Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, mille osas puuduvad kohtul kahtlused, sest antud juhul oli tegemist intensiivse vägivallaga, pärast teo toimepanekut oli süüdistatava peos näha juukseid. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3.9.4.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Marje Saksniidu süüdistus. I Kehalise väärkohtlemise episood 2022-2023. aasta talvel.
3.10.Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sikutas xxx xxxxxxxx K.L-i juustest, mille tagajärjel tuli kannatanul juukseid ära ja ta tundis valu.
3.10.1.Süüdistatav Marje Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja on kinnitanud kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei ole K.L-i juustest sikutanud. Kannatanu K.L-i poolt kohtuistungil antud ütlused käsitletatavas kuriteoepisoodis kirjeldatud kehalise väärkohtlemise kohta on äärmiselt napid. Tähelepanuväärne on asjaolu, et ristküsitlusel kaitsja küsimusele, kuidas te kindlaks tegite, et juuksed ära tulid, vastas kannatanu, et Kristi peos oli näha. Kaitsja järgnevale küsimusele, (kas) see oli Kristi, kes juukseid peast ära tõmbas, vastas kannatanu jaatavalt. Marje Saksniidu süüdistuses toodud asjaolude kohta kannatanule midagi täpsemat meelde ei tulnud, kinnitades vaid seda, et talvel kannatanu mütsi ei kanna. Kaitsja korduvale küsimusele süüteo toimepanija kohta 2022-2023. aasta talvel, vastas kannatanu, et siis see oli Marje. Otseselt sellest, kas Marje Saksniidu teoga kaasnes kannatanule füüsiline valu, ei olegi kannatanu kohtuistungil rääkinud.
3.10.2.Ka teistest kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu seda, et kannatanu oleks rääkinud tema suhtes toimepandud kehalisest väärkohtlemisest, mis seisnes Marje Saksniidu poolt kannatanu juustest sikutamises, mille tagajärjel kannatanul juuksed ära tulid ja ta tundis valu. Star programmis sisaldub sissekanne 26.07.2023, mille sisu on järgnev: „K.L-i onu saatis valda e-kirja, milles teatas, et K.L kardab minna hooldusperesse tagasi, soovib jääda elama onu peresse. K.L-i sõnul Marje karistab teda, lööb. Augustis peaks toimuma veel üks laager aga kuna Marje on see aeg koolitusel, siis ilmselt ei saa K.L laagrisse minna, kuna peab kodus loomade eest hoolitsema. K.L on onule teatanud, et Marje on lubanud temalt telefoni ära võtta, et ta ei saaks suhelda onuga.“ K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse esindaja P.J-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt on eelnimetatud sissekande Star programmi teinud tema ning see lähtus K.L-i onu O.D e-kirjas sisalduvast infost. Star programmist ja P.J-i ristküsitlusel antud ütlustest ei nähtu, et Marje Saksniidu füüsiline vägivald kannatanu suhtes lisaks löömisele oleks seisnenud ka juustest sikutamises. Ka tunnistaja D.Z-i ütlustest ei nähtu, et K.L oleks talle kirjeldanud, et Marje Saksniit on karistanud teda justnimelt juustest sikutamisega. Tunnistaja O.D ütlustest tuleneb, et ta on kuulnud Anija valla esindajalt P.J-ilt või kannatanult K.L-ilt, et Marje Saksniit karistab K.L-i kodus selle eest, kui ta peaks mingi pahandusega või millegagi hakkama saama. Marje Saksniit olevat tunnistaja ütlustel kannatanut kätest kinni hoidnud ja vastu seina surunud, labakäega vastu nägu löönud või vastu selga. Tunnistaja O.D kinnitusel ei ole ta sellest kuulnud, et Marje Saksniit oleks K.L-i juustest sikutanud. Kohus leiab, et käsitletavas episoodis sõna-sõna vastu olukorras, ei ole kannatanu ütlused sellise kvaliteediga, et suudaksid kummutada antud juhul tekkinud kahtlused selles, kas süüdistuses kirjeldatud tegu võis üldsegi aset leida. Tema ütlused ei ole selged ega detailsed. Ütlustes esinevad vastuolud. Esialgu väidab kannatanu, et teo pani tema suhtes toime Kristi Saksniit, mõni aeg hiljem aga väidab, et juustest sikutamise pani toime hoopiski Marje Saksniit. Ka ei ole kannatanu sõnaselgelt kohtuistungil väljendanud seda, et teoga, mis tema
väitel Marje Saksniit tema suhtes toime pani, kaasnes kannatanule füüsiline valu. Kõrvaldamata kahtlus seisneb ka selles, et kuigi kannatanu väitel süüdistatav teda juustest sikutas, siis miks ta ei ole rääkinud sellest, et nägi juukseid süüdistatava Marje Saksniidu peos. Kannatanu nägi enda ütluste kohaselt juukseid hoopiski Kristi Saksniidu peos. Süüdistatav Kristi Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis aga ei osalenud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud süüdistatav Marje Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt. II Kehalise väärkohtlemise episood 25.05.2023.
3.11.Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit 25.05.2023 XXX talus võttis maast mullakasti, mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja peale seda lõi talle sellega pea piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu.
3.11.1.Käsitletavas episoodis on kannatanu K.L ristküsitlusel rääkinud, et Marje Saksniit oli ta tirinud kasvuhoone juurde, kus oli näidanud musta plastmassist mullakasti, mis oli liiga märg ehk üle kastetud. Kastmine oli K.L-i ülesanne. Mullakastis olid seemned. Seejärel võttis Marje Saksniit mullakasti endale kätte ja surus selle kannatanule näkku ning lõi selle kannatanule pähe. M. Saksniit võttis mullakasti alt ühe käega ja teise käega hoidis kannatanul kratist kinni. Muld sattus kannatanule krae vahele. Kannatanu on kirjeldanud eelmärgitud mullakasti suurust. See oli umbes A4 formaadis e. paberilehe A4 suurune ja 10 cm sügavune. Süüdistatav Marje Saksniit end käsitletavas episoodis süüdi ei tunnistanud, selgitades, et seda ei ole olnud. Ta on kannatanuga pahandanud, kui kannatanu on koolikohustused v. talutööd tegemata jätnud. Süüdistatava ütluste kohaselt on kasvuhoone juures suured kastid, kuid tema neid ei tõsta. Neid kaste müüakse poes segukastide nime all mõõtmetega 50x70 ja sügavus on 30, seal sees on tomatitaimed ja ka veel suuremad 200-liitrised, kus kasvavad kurgid sees. A4 suuruseid kaste neil kodus ei ole. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole võimeline oma tervislikust seisundist tulenevalt ühe käega maast kasti võtma ja seda kuhugi suruma. Kaitsja on leidnud, et nimetatud episoodis ei ole sündmuskoha vaatlust teostatud. Uurija ei ole käinud sündmuskohal, et leida seal mingi kast, mida on võimalik tõsta ja pähe vajutada. Kui see oli segukast 70 x 50 x 30 cm ja see on märga mulda täis, kastetud ka, siis ei suuda seda kasti üles tõsta ega kellelegi pähe vajutada.
3.11.2.Kohus märgib, et kannatanu ja süüdistatava Marje Saksniidu ning süüdistatava Kristi Saksniidu ning tunnistajate U.O ja K.S ütlustest tuleneb, et XXXs oleva kasvuhoone juures olid mullakastid. Antud juhul on kohtu hinnangul tekkinud pooltel vaidlused selles, kas süüdistuses kirjeldatud tegu aset leidis ja kas süüdistatav oli võimeline oma tervislikust seisundist tulenevalt mullaga täidetud kasti maast üles tõstma ja seda kannatanule vastu nägu suruma. Vaidlused on tekkinud ka XXXs kasutusel olevate mullakastide mõõtmetes.
3.11.3.Väärib märkimist, et käsilolevas kriminaalasjas ei ole sündmuskoha vaatlust teostatud, milline menetlustoiming oleks aidanud tekkinud vaidlust lahendada ja seda vähemalt mullakasti mõõtmete määratlemisel.
Kannatanu K.L on rääkinud XXXs aset leidnud vägivallateo sündmuse toimumise ajal kasutatud mullakasti suurusest, mille põhja pindala vastas umbes A4 formaadis paberilehe suurusele (s.o 30 cm x 21 cm) ning kasti sügavus 10 cm. Süüdistatava Marje Saksniidu ütlustest nähtub aga, et XXX kasvuhoone juures olevad mullakastid olid kannatanu kirjeldatud mulakastist enam kui kaks korda suuremad, mõõtmetega 70 cm x 50 cm ja kasti sügavusega 30 cm. Süüdistatava M. Saksniidu ütlused XXXs kasutusel olevate mullakastide mõõtmete osas riimuvad süüdistava Kristi Saksniidu ütlustega, kes on samuti rääkinud XXXs olevate mullakastide mõõtmetest 70 cm x 50 cm ja kasti sügavusega 30 cm. K. Saksniit on rääkinud, et need on poest saadavad segukastid, millesse on suurtest mullakottidest tõstetud mulda ja üldiselt üksinda seda täiskasti ei tõsta (s.t tõsta ei jõua), kuid kahekesi on võimalik. K. Saksniidu kinnitusel sellist mullakasti Marje Saksniit võimeline tõstma ei ole, kui see kast on mullaga täidetud ja kastetud, sest M. Saksniit ei ole võimeline poekottigi tõstma. Tunnistaja U.O ütlustest nähtub, et XXXs olevad kastid on põhjapindalaga 70 cm x 40 cm ja kasti kõrgusega 30 cm s.o ligilähedane M. Saksniidu poolt nimetatud kasti mõõtmele. Tunnistaja K.S teab, et kasvuhoonete ees on mullakastid, mille suurust ta ei oska kirjeldada, kuna tema kasvuhoonetes väga ei käi. Tunnistaja teab vaid seda, et kasvuhoonetes kasvatati kurki ja tomatit. Lähtudes eelnevalt käsitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on vastuolus süüdistatavate ja tunnistaja U.O ütlustega, mistõttu on põhjendatud kannatanu ütlused mullakasti mõõtmete kohta tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et XXXs kasutatavad mullakastid oli mõõtmetega 70 cm x 50 cm x 30 cm.
3.11.4.Süüdistatava Marje Saksniidu ütlustest nähtub, et tal on XXX on opereeritud. Üks xxxx on opereeritud kaks korda ja teine üks kord. Lisaks on xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx Puutuvalt süüdistatava tervislikku seisundit on kohtule esitatud Eesti Töötukassa 04.09.2018.a. otsus xxxxxxxx xxxxxxx, mis tõendab, et Marje Saksniidul XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Ravidokumentidest nähtuvad asjaolud Marje Saksniidu tervisliku seisundi kohta riimuvad ka süüdistatavate Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu ütlustega ning tunnistajate K.S ja U.O ütlustega. Eelmärgitud isikulistest tõenditest nähtub, et Marje Saksniidul on xxxxxkorduvalt opereeritud XXX tõttu. Ta asju tõsta ei tohi, kuna asjad kipuvad käest kukkuma. Igapäevaseid kodused töid, eelkõige raskusi kanda aitavad Marje Saksniidul tema lähedased v. siis kannab või tõstab ta üksnes kergemaid asju minimaalsel määral. Tegeleb lihtsamate töödega. Raskeid asju ei ole tõstnud alates 2015.a. Seega eelmärgitud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Marje Saksniidul seoses tema xxxx xx xxxxxx diagnoositud haigustega esinesid tõsised probleemid raskuste tõstmisega ja xxxx liikuvusega, mistõttu ta ei olnud võimeline suuri raskusi tõstma ja ta hoidus sellest. Tema xxxx liikuvus oli piiratud.
3.11.5.Lähtudes asjaolust, et XXXs kasutati mullakaste mõõtmetga 70 cm x 50 cm x 30 cm ja võttes arvesse süüdistatava Marje Saksniidu tervislikku seisundit, mis ei võimaldanud tal suuri raskusi tõsta ning tema xxx xxxxxxxx oli piiratud, ei pea kohus eluliselt usutavaks kannatanu ütlusi, mille kohaselt süüdistatav Marje Saksniit võttis maast mullakasti, mis oli täidetud mulla- ja seemnetega ja mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja pärast seda lõi talle veel ka mullakastiga pea piirkonda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käsitletavas
episoodis Marje Saksniit temale esitatud süüdistuses kuriteo tõendamatuse tõttu õigeks mõista. III Kehalise väärkohtlemise episood 15.05.2023.
3.12.Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit 15.05.2023 XXX talus lõi xxx xxxxxxxx K.L-i rusikaga kõhtu ja labakäega vastu paremat põske, mille tagajärjel tundis kannatanu valu.
3.12.1.Kirjeldatud episoodis – on otseseks süüstavaks tõendiks süüdistatava Marje Saksniidu vastu kannatanu K.L-i ütlused, milles nähtub, et 2022-2023. aastal lõhkus lehm ära vanni või keti. Marje Saksniit oli seda märganud ning lõi kannatanut enam kui ühel korral rusikaga kõhtu ning ühel korral labakäega vastu nägu. Miks sel korral Marje Saksniit teda lõi sellest kannatanu aru ei saanud. Kuid kannatanu on rääkinud, et süüdistatavad (s.h ka Marje Saksniit) tarvitasid tema suhtes vägivalda, kui kannatanu oli süüdistatavate arvates valesti käitunud. Kannatanu ise leiab, et tema ise oma käitumisega küll otseselt põhjust ei andnud. Kui isegi mõned tööd täiesti jäid tegemata, siis väärkohtlemine ei ole ikkagi õige asi. Kannatanu on kinnitanud, et kõik vägivallateod, mis süüdistatavate poolt tema suhtes toime pandi, toimusid tema tolleaegses elukohas s.o XXXs. Süüdistatav Marje Saksniit end temale esitatud süüdistuses s.h ka käsitletavas episoodis end süüdi ei tunnistanud.
3.12.2.Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatava ütlustest tõesemad kannatanu K.L-i ütlused. Kuigi kannatanu ütlused on lakoonilised, siis sisaldavad need teo toimepanemise aega, kohta, teo toimepanijat ja toimepanemise viisi. Kannatanu ütlused käsitletavas episoodis on selged ja detailsed. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad Star programmis Anija Vallavalitsuse esindaja P.J-i poolt 26.07.2023.a. tehtud sissekanne: „K.L-i onu saatis valda e-kirja, milles teatas, et K.L kardab minna hooldusperesse tagasi, soovib jääda elama onu peresse. K.L-i sõnul Marje karistab teda, lööb.“ Eelmärgitut on kinnitanud kannatanu seaduslik esindaja P.J oma ütlustega kohtuistungil. Lisaks tuleneb P.J-i ütlustest, et kannatanu sai hooldusperes olles karistada ning füüsiline ja vaimne vägivald oli seotud talle antud ülesannete täitmise v. täitmata jätmisega. Tunnistaja D.Z-i ütlused tõendavad, et ta kuulis 2023.a. aprillis, juunis ja juulis vestlusest kannatanu K.L-iga, et kannatanu oli talutöödega ülekoormatud ja tema suhtes on tarvitatud süüdistatavate poolt emotsionaalset, vaimset ja füüsilist vägivalda – teda on löödud, pekstud, nõgese põõsasse sunnitud istuma, kaikaga virutatud, lisaks veel ka kiviga ja kastekannuga visatud, tema peale on karjutud, on sõimatud ning alandatud. Kõik, mis tunnistaja D.Z kannatanult kuulis ja mille oli kannatanu tunnistaja palvel ka kirja pannud, edastas tunnistaja politseile. Tunnistaja O.D kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et ta on kuulunud kannatanult, et Marje Saksniit on kannatanut karistanud labakäega vastu nägu löömisega. Ja karistati kannatanut kodus selle eest, kui ta mingi pahandusega või millegagi hakkama sai. Ka tunnistaja W.T ütlused kinnitavad kannatanu karistamist süüdistavate poolt tulenevalt sellest, kuidas kannatanu parasjagu oma ülesandeid täitis.
3.12.3.Kohus leiab, et süüdistatava M. Saksniidu ütlused, et ta ei ole käsitletavas süüdistuse episoodis temale etteheidetavat vägivallategu toime pannud, on diametraalses vastuolus kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb süüdistatava eelviidatud ütlused kui ebausaldusväärsed jätta tõendikogumist välja. Süüdistatava M. Saksniidu ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes
asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega ja kajastavad süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist.
3.12.4.Kannatanu on rääkinud kohtuistungil, et süüdistatava poolt tema suhtes toimepandud löömine põhjustas tagajärjena kannatanule valu. Kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav, kuna kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist korduvate löökidega – enam kui ühel korral rusikaga kõhtu ning ühel korral labakäega vastu nägu.
3.12.5.Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes. Kannatanu ja süüdistatava vahel on tuvastatav peresuhe, lähtudes asjaolust, et süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul elas kannatanu süüdistatava Marje Saksniidu peres kui Hooldusperes asendushooldusteenuse osutamise lepingu nr 12-5/129 alusel. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistatav Marje Saksniit ja tema lapsed, suhtusid kannatanusse kui pereliikmesse, pakkudes talle pereliikme suhtes tavapärast hoolitsust, usaldust ja emotsionaalset tuge, näiteks hoolitsesid süüdistatavad kannatanu käekäigu eest, mida kinnitavad süüdistatavate ütluste kaudu selgunud asjaolud, et peres püüti aidata kannatanut õppetöös, ühiselt peeti sünnipäevasid ja korraldati pereüritustena ühiseid väljasõite, aga samas usaldati kannatanule XXXs täitmiseks talutöid. KarS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud sõltuvussuhtest saab rääkida juhul, kui üks inimene on õiguslikult või faktiliselt teisele allutatud ning seetõttu ei lähtu kannatanu enda käitumisotsustes tihtilugu mitte enda vabast tahtekujundusest, vaid teise inimese mõjust. Sõltuvussuhte korral peab toimepanijal olema mingi reaalne võim kannatanu üle, s.o võimalus teha kitsendusi, võtta hüvesid või pakkuda eeliseid. Õigusel põhinev sõltuvussuhe on näiteks vanem ja laps. Kuna süüdistatava teos korduvus puudub, tuleb süüdistusest välja jätta KarS § 121 lg 2 p 3.
3.12.6.Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut mitmel korral. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3.12.7.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
4.Kohtu seisukoht karistuse osas.
4.1.KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4.2.Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutad süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK nr 1-17-1629, p 28).
4.3.Esmalt võtab kohus seisukoha süüdistatava Kristi Saksniidu karistuse osas. Kohus leidis, et K. Saksniidu süü on tõendamist leidnud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises neljas süüteo episoodis. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et Kristi Saksniidu süü on keskmine arvestades asjaolu, et süüdistatav on toime pannud kehalise väärkohtlemise 4 episoodi, millega on tekitanud kannatanule füüsilist valu ning ühel juhul on kaasnenud tervisekahjustus hematoomi näol. Süüdistatava süü suurus on põhjendatav asjaoluga, et tema tegevus hõlmab ca 2,5 aastast perioodi ning tema teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Kehalise väärkohtlemise pani toime otsese tahtlusega. Samas tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Töökohalt iseloomustatakse K. Saksniitu üksnes positiivselt. Kohus ei tuvastanud Kristi Saksniidu käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Puutuvalt Kristi Saksniidule mõistetavat karistuse liiki, siis antud juhul peab kohus toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades talle piisavaks rahalise karistuse kohaldamist. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüteo viimase episoodi toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mille vältel süüdistatav K. Saksniit uusi süütegusid ei ole toimepannud. Arvestades Kristi Saksniidu süüd ja positiivseid väljavaateid tema mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma ning silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud Kristi Saksniidule mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmises määras. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr rahalist karistust kohaldades on 250 päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg 3 tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada süüdlase päevasissetulekut kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastal. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli Kristi Saksniidu keskmiseks päevasissetuleku suurus 2022. aastal 29,41 eurot. KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega K. Saksniidu päevamäära suuruseks on 29,40 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Kristi Saksniidu karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 7350 eurot. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et Kristi Saksniit on varem kriminaalkorras karistamata isik ja süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mille vältel isik ei ole uusi süütegusid toimepannud, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kristi Saksniit 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja algust hakatakse KarS § 78 p 1 kohaselt arvestama kohtuotsuse kuulutamisest.
4.4.Marje Saksniidu süüdistust hinnates leidis kohus, et M. Saksniidu süü on tõendamist leidnud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühes süüteoepisoodis. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et Marje Saksniidu süü jääb alla keskmise arvestades asjaolu, et süüdistatav on toime pannud kehalise väärkohtlemise ühel korral ja on selle teoga tekitanud kannatanule füüsilist valu. Süüdistatava süü suurus on põhjendatav asjaoluga, et tema teos on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Kehalise väärkohtlemise pani toime otsese tahtlusega. Samas tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Seega tegemist on juhuslikku laadi süüteoga. Kohus ei tuvastanud Marje Saksniidu käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ka Marje Saksniidu puhul leiab kohus, et toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades on talle piisav rahalise karistuse kohaldamine. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik. Arvestades Marje Saksniidu süüd ja positiivseid väljavaateid tema mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma ning silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud Marje Saksniidule mõista rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr rahalist karistust kohaldades on 250 päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg 3 tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada süüdlase päevasissetulekut kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastal. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli Marje Saksniidu keskmiseks päevasissetuleku suurus 2022. aastal 33,54 eurot. KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega M. Saksniidu päevamäära suuruseks on 33,50 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Marje Saksniidu karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 5025 eurot. Arvestades asjaolu, et Marje Saksniit on varem kriminaalkorras karistamata isik ja süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mille vältel isik ei ole uusi süütegusid toimepannud, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marje Saksniit 1 aasta pikkuse katseaja vältel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja algust hakatakse KarS § 78 p 1 kohaselt arvestama kohtuotsuse kuulutamisest.
5.Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas.
5.1.KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata.
5.2.Alaealine kannatanu K.L on esitanud kohtule prokuratuuri kaudu tsiviilhagi Marje Saksniidu vastu mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 10 000 eurot või alternatiivselt õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ning viiviste nõudes ja tsiviilhagi Kristi Saksniidu vastu mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 15 000 eurot või alternatiivselt õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ning viiviste nõudes. Tsiviilhagis toodud asjaolude kohaselt kannatas kannatanu aastaid süüdistatavate käitumise tagajärjel kestva füüsilise ja emotsionaalse vägivalla all, mis tekitasid kannatanule nii füüsilist valu kui ka jätkuvaid hingepiinu, mille mõju kestab siiani. Kohus on võtnud kannatanu tsiviilhagi menetlusse 23.05.2025.a. määrusega. Kohtuistungil taotles kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja tsiviilhagi nõuete rahuldamist kohtu poolt õiglaseks peetavas ulatuses. Kannatanu jäi kohtuistungil tsiviilhagis väljatoodud asjaolude juurde ning nõustus riigi õigusabi korras esindaja seisukohtadega. Prokurör toetas kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ja leidis, et on põhjendatud välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks Marje Saksniidult 2500 eurot ja Kristi Saksniidult 5000 eurot. Prokurör leidis, et Riigikohtu analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020” kohaselt oli suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot, kõige väiksem 50 eurot. Antud juhul tuleks mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse, et tegemist oli korduvate vägivallategudega, kannatanuks oli alaealine laps, kes oli Saksniitude juures hooldusperes ning kellele pidid süüdistatavad tagama turvalise lapsepõlve. Süüdistatavate tegevuse tõttu kannatas K.L aastaid emotsionaalse ja füüsilise vägivalla all. Nende tegevus on jätnud sügava jälje K.L-i psüühikasse, ta on XXX ning teda valdab Viljandis käies siiani hirm kohtuda süüdistatavatega. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et Kristi Saksniidule on esitatud süüdistus 6 episoodis ja Marje Saksniidule 3 episoodis. Süüdistatavad Marje Saksniit ja Kristi Saksniit tsiviilhagi ei tunnistanud. Süüdistava Marje Saksniidu kaitsja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kaitsja sõnul ei ole Marje Saksniidu süü selles asjas tõendatud ja Marje Saksniit tuleb õigeks mõista. Süüdistatava Kristi Saksniit kaitsja sõnul tuleb Kristi Saksniit süütõendite puudumise tõttu õigeks mõista ja jätta tsiviilhagi tema suhtes täies mahus rahuldamata.
5.3.KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanuks füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
5.4.Järgnevalt kohus hindab kannatanu mittevaralise kahjuhüvitise ja viivise nõudeid. Kohtu hinnangul on kannatanu hagiavalduses kirjeldatud asjaolud talle füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste tekitamise kohta süüdistatavate poolse peksmise tagajärjena tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega, psühholoogi K.S koostatud kokkuvõttega ning K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistajate D.Z-i ning O.D ütlustega. Psühholoog K.S on 28.11.2023.a. koostanud kokkuvõtte kannatanu K.L-i vaimse tervise kohta. Selle kokkuvõtte kohaselt on kannatanu käinud XXXXXXXXXX XXXXXXXX Kannatanu ütlustega, SA Viljandi Haigla Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna õe G. P 29.11.2023 e-kirjaga ning e-kirjavahetusega tunnistaja P.J-i ja I. R vahel nähtub, et kannatanu käis 29.11.2023, s.o pärast lahkumist hooldusperest visiidil
XXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nii Kristi Saksniit kui Marje Saksniit kasutasid tema suhtes vägivalda. Füüsilisele vägivallale lisandusid ka mõnitused, solvangud, alandamised. Füüsiline ja emotsionaalne vägivald tekitasid kannatanule ka hirmu. Kannatanu ütlustest nähtub, et esialgu oli tema elama asumisel Marje Saksniidu peres omavaheline läbisaamine hea kuni 2018.a. talveni, siis läks kurjaks. Kannatanu ütluste kohaselt kasutati füüsilist vägivalda tema suhtes põhjusel, et ta ei olnud talle antud tööülesannet täitnud selliselt, et see oleks olnud vastuvõetav süüdistatavatele. Kannatanu on kohtuistungil andnud ütlusi erinevate kehalise väärkohtlemise episoodide kohta. Näiteks lõi kannatanu sõnul Kristi Saksniit teda 2021.a. talvel kas rusikate või kätega. Lisaks on kannatanu andnud ütlusi, et 2022. või 2023. aasta talvel lõi Kristi Saksniit kannatanut hargivarrega alakeha piirkonda, mille tõttu ta tundis valu ning löögi tagajärjel tekkis kannatanul sinikas ehk hematoom. Samuti on kannatanu ütluste kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit sikutanud käega kannatanut juustest ning juustest sikutamise tõttu tundis kannatanu valu. Kannatanu andis ütlusi ka selle koha, et 2022-2023 aastal lõhkus lehm ära vanni või keti ning Marje Saksniit oli seda märganud ning lõi kannatanut enam kui ühel korral rusikaga kõhtu ning ühel korral labakäega vastu nägu. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka Anija Vallavalitsuse 07.07.2023 kirjalik pöördumine Viljandi politseijaoskonna poole, kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistaja D.Z-i ütlused, millest nähtuvad asjaolud selles, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures elas füüsilist vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise või täitmata jätmisega. Kannatanu karistamist ja kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist süüdistatavate poolt tõendavad ka tunnistaja O.D ütlused ning STAR programmi väljavõte.
5.5.Kohus leiab, et lähtudes tsiviilhagist, kohtuistungil uuritud tõenditest ja kannatanu riigi õigusabi korras esindaja kohtuistungil esitatud taotlusest (kd 2, tl 51-54) on põhjendatud kannatanu esitatud tsiviilhagi nõuded Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu vastu rahuldada alternatiivnõudena s.t rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja välja mõista kannatanu kasuks Kristi Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ja viivised ning välja mõista kannatanu kasuks Marje Saksniidult
mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ja viivised. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohus märgib, et kannatanu K.L-i poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega VÕS § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tähendab tervisekahjustuse tekitamine lisaks füüsilisele vigastusele ka vaimse heaolu seisundi halvenemist (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, § 1045 komm 3.3). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (RKKKo nr 1-18-7833, p 24). Üldistatuna ei ole kehavigastuse ja tervisekahjustuse tsiviilõiguslik mõiste võrreldes tervisekahjustuse mõistega karistusõiguses täiel määral kattuvad ning viimane on oma tähendusalalt mõnevõrra kitsam. Kokkuvõttes võib süüdistatav deliktiõiguslikult vastutada ja kannatanul tekkida alus kahju hüvitamiseks ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses, sest selline isikukahju langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla (RKKK 1-18-7833, p 25). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 punktis 13 selgitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas süüdistatavate süüd käsitledes tuvastanud, et süüdistatav Kristi Saksniit on süüdistuses märgitud ajal ja kohas pannud kannatanu K.L-i suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad vägivallateod. Kannatanu K.L-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema suhtes toimepandud vägivallategude tõttu füüsilist valu ning ühel juhul kaasnes vägivallaga tervisekahjustus – hematoomi näol. Lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 2 on antud juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna kannatanule valu ja tervise kahjustamise tingis süüdistatava Kristi Saksniit käitumine. Lisaks on kohus kohtuotsuse põhjendava osas tuvastanud, et süüdistatav Marje Saksniit on süüdistuses märgitud ajal ja kohas pannud kannatanu K.L-i suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava vägivallateo. Kannatanu K.L-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema suhtes toimepandud vägivallateo tõttu füüsilist valu. Lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 2 on antud juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna kannatanule valu põhjustamise tingis süüdistatava Marje Saksniit käitumine. Kohus on süüdistust käsitledes jõudnud seisukohale, et kummagi süüdistatava suhtes ei ole kahes episoodis tõendamist leidnud neile süüdistuses etteheidetavad kuriteod. KrMS § 381 lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või
heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (RKKKo nr 1-18-7833, p 15). Kannatanu K.L-i tsiviilhagist, kannatanu kohtuistungil antud ütlustest, psühholoogi K.S kokkuvõttest, kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistajate D.Z-i ja O.D ütlustest nähtub, et süüdistatavate vägivallategudega, millega kaasnesid füüsiline valu ja tervisekahjustused,XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
5.6.VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik raha summa. Tähele panna tuleb sedagi, et VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 29). Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422, p 21.3). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitamise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahjutekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesolevas menetluses on kohus süüdistatava Kristi Saksniit süüdistust hinnates tuvastanud, et Kristi Saksniit pani kannatanu suhtes tahtliku kuriteona kehalise väärkohtlemise toime korduvalt s.o mitmes episoodis ning need kuriteod toimusid pikema aja vältel. Samuti on kohus tuvastanud süüdistatava Marje Saksniidu süüdistust hinnates, et Marje Saksniit pani kannatanu suhtes tahtliku kuriteona kehalise väärkohtlemise toime ühel korral. Süüdistatavad ei ole enda süüd tunnistanud ning ei ole nõustunud tekitatud kahju hüvitama. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kristi Saksniit ja Marje Saksniit ei ole tõendanud kannatanule kahjutekitamisel enda süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul on süüdistatavad toimepandud kuriteoga tekitanud kannatanule mittevaralist kahju. Süüdistatavatelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna süüdistatavad on oma tegudega põhjustanud kannatanule füüsilist valu, K. Saksniit ühes episoodis tervisekahjustuse hematoomi näol ning oma käitumisega on süüdistatavad põhjustanud kannatanule kannatusi ja hingelist valu, kuna kannatanu pidi alaealise lapsena asendusperes elades toime tulema nii füüsilise kui emotsionaalse vägivallaga, mis on jätnud negatiivse jälje kannatanu vaimsele tervisele, vaimse heaolu languse. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
5.7.Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus,
mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks (RKTK 08.02.2001.a otsus nr 3-2-1-1-01, 25.05.2005.a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.2010. a otsus 3-1-1-57-10, p 26). Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu 2020) nähtub, et kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) süüdistuste puhul on kriminaalasjades perioodil 2018 - 2020 kohtulahenditega kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Üldmenetluse asjades oli rahuldatud 15 nõude hüvitise suurus keskmiselt 466 eurot ja mediaan 500 eurot. Kohus lähtub eelmärgitud analüüsis toodud kehalist väärkohtlemist käsitlevatest lahenditest, millised sarnanevad kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud tervisekahjustuse ja selle tagajärje poolest käesoleva kriminaalasjaga. Harju Maakohtu 19.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3181, mida menetleti süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 50 eurot. Esitatud süüdistuse kohaselt lõi süüdistatav kannatanut ühe korra rusikaga näkku, tiris juustest, pigistas paremat õlavart, põhjustades pindmise peavigastuse, vasakul põsel turse ja vähese nahaaluse hematoomi, õla- ja käsivarrel hematoome. Viru Maakohtu 20.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-701, mida menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, on kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja mõistetud 300 eurot. Viidatud otsusest nähtuvalt lõi süüdistatav kannatanut kahel korral ja ühel korral surus põlve ja istmikuga kannatanu roietesse, põhjustades kannatanule kinnise roidemurru ja kriimustuse sõrmel. Pärnu Maakohtu 14.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8177, mida menetleti KarS § 121 lg 1 järgi, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 50 eurot. Menetluse asjaolude kohaselt lõi süüdistatav kannatanut puidust harjavarrega õlavarre pihta, põhjustades õlavarrele hematoomi. Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2020 otsusega menetluses nr 1-19-7746, mida menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena 200 eurot. Süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule punased laigud näole. Lisaks lõi süüdistatav ühel korral kannatanule rusikaga ja jalaga vastu pead, põhjustades kannatanule silma punetuse ja kõrvamarrastuse. Pärnu Maakohtu 05.02.2020 otsusega nr 1-19-9277 mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena 300 eurot. Kriminaalasja menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu nägu ja küünistas teda näo piirkonnast, põhjustades marrastused silmade ümbruses ja haava suunurka. Kohus ei nõustu tsiviilhagis välja toodud hinnangutega mõista süüdistatavalt Kristi Saksniidult välja mittevaralise kahju hüvitis summas 15 000 eurot ja süüdistatavalt Marje Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot ning prokuröri seisukohaga, kelle arvates on põhjendatud välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks Marje Saksniidult 2500 eurot ja Kristi Saksniidult 5000 eurot. Kohus on eelpool viidatud analüüsist välja toonud sarnaste asjaolude või tervisekahjustustega lahendid, kus on kannatanule mittevaralise kahju hüvitisena mõistetud välja summasid suurusjärgus 50 – 300 eurot. Riigikohtu poolt koostatud analüüsist nähtub, et raskemate kehavigastuste korral (näiteks kriminaalasjades nr 1-18-4049, 1-17-3167, 1-18-3095), kui paranemine on võtnud aega vähemalt neli nädalat, on kohtud mõistnud välja summasid 800 – 2000 eurot. Selliste
kehavigastustega ja intensiivsusega kehalise väärkohtlemise juhtumeid ei ole käesoleva menetluse osas tuvastatud. Kristi Saksniidu puhul on tõendatud, et ta on kannatanu suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise neljal korral. Seega arvestades Riigikohtu poolt koostatud analüüsis välja toodud hüvitiste suuruseid, jääb kohtu hinnangul Kristi Saksniidult väljamõistetav kahjuhüvitis analüüsi keskmise suuruse juurde. Marje Saksniidu puhul on tõendatud ühe episoodi osas kehaline väärkohtlemine kannatanu suhtes, seega jääb temalt väljamõistetav hüvitis alla analüüsis välja toodud keskmist suurust.
5.8.Eelviidatud analüüsis („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.2020. aastal“), on vaadeldud kohtulahendeid ajavahemikus 2018-2020, samas on Riigikohtu praktikas juhitud tähelepanu asjaolule, et nimetatud perioodile järgnevalt on suurenenud nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine brutopalk ning mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks 2018.a. oktoobrist kuni 2023.a. novembrini 37,6 % ja 2020.a. augustist 2023.a. novembrini 36,4%. Keskmine brutopalk kasvas 39,8% aastatel 2018-2023 ja 26,5% aastatel 2020-2023 (vt RKKKo, nr 1-22-5835, p 41). Kohtute väljamõistetavad mittevaraliste kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 32-1-18-13, p 26; nr 3-1-1-116-12, p 18). Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralisele kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees (vt RKKKo, nr 1-22-5835, p 32). Elukalliduse tõusu ja üldise heaolu kasvu osas toob kohus välja asjaolud, kuidas on Eestis keskmine brutopalk ja tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes 2018. aasta I kvartali ja 2024. aasta III kvartaliga (tsiviilhagi on esitatud 10.09.2024). 2018. aastal oli I kvartalis keskmiseks brutopalgaks Eestis 1310 eurot, 2024. aasta III kvartalis oli keskmiseks aga 1959 eurot (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Seega on selle 6,5 aasta jooksul keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 49,54%. Samamoodi on ka tarbijahinnaindeks 2024. aasta III kvartali võrdluses muutunud 2018. aasta I kvartaliga 46,9% (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks). Kohtu hinnangul ilmestavad eelpool toodud näited, kuidas on Eestis nende aastate jooksul kasvanud üldine heaolu ja tõusnud elukallidus ning kohus võtab seda asjaolu arvesse mittevaralise kahju hüvitiste suuruse määramisel.
5.9.Kohus leiab, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu majanduslikku olukorda. Kristi Saksniidu isikuandmetest nähtub, et süüdistataval on käesoleval ajal kindel töökoht. Tõendist süüdistatava Kristi Saksniidu maksustatava tulu kohta nähtub, et Kristi Saksniidu deklareeritud tulu 2022.a. pärast tulumaksu mahaarvamist oli 13 043 eurot. Marje Saksniidu isikuandmetest nähtub, et süüdistatav ei tööta ning on osalise töövõimega. Tõendist süüdistatava Marje Saksniidu maksustatava tulu kohta nähtub, et Marje Saksniidu deklareeritud tulu 2022.a. pärast tulumaksu mahaarvamist oli 14 698 eurot.
Kohus võtab mittevaralise kahjunõude hüvitise väljamõistmisel arvesse süüdistatavate kui kahju tekitajate käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse s.o kannatanusse pärast rikkumist. Väärib märkimist, et süüdistatavad ei ole kannatanu ees seniajani vabandanud tekitatud kahju pärast.
5.10.Kristi Saksniidult kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav pani kannatanu suhtes valu põhjustava kehalise väärkohtlemise ca 2,5 aasta vältel toime neljal korral, neist ühel korral kaasnes kehalise väärkohtlemisega tervisekahjustus. Kõiki eelpool välja toodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et Kristi Saksniit vastutab VÕS § 1043 lg 1, VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 lg 1 järgi kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Seetõttu on põhjendatud K.L-i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista Kristi Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel 750 eurot K.L-i kasuks. Kohtu hinnangul on kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus suuruses, arvestatud on elukalliduse ja üldise heaolu kasvu ning vastab Kristi Saksniidu majanduslikule olukorrale. K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tuleb tasuda K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 (Swedbank AS). Samuti leiab kohus, et Marje Saksniit vastutab VÕS § 1043 lg 1, VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 lg 1 järgi kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Marje Saksniit on valu põhjustava kehalise väärkohtlemise kannatanu suhtes toime pannud ühel korral. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud K.L-i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista Marje Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel 400 eurot K.L-i kasuks. Kohtu hinnangul on kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus suuruses, arvestatud on elukalliduse ja üldise heaolu kasvu ning vastab Marje Saksniidu majanduslikule olukorrale. K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tuleb tasuda K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 (Swedbank AS).
5.11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus süüdistatav ja tsiviilkostja saavad mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKK 07.10.2022, 121-3082/28, p 32; RKTK 13.11.2017, 2-14-62732/124, p 23). Kannatanu riigiõigusabi korras esindaja seisukohast tsiviilhagi läbivaatamisel (kd 1, tl 76p) tuleneb, et viiviseid tuleks arvestada alates 28.11.2024, s.o hetkest kui süüdistusakt koos tsiviilhagiga esitati kohtule.
Lähtudes eeltoodust on põhjendatud välja mõista Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult viivis kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates käesolevas menetluses tsiviilhagi kohtule esitamisest 28.11.2024 (vt. kd 1, tl 76 pöördel) kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat.
5.12.Tsiviilhagi menetluskulude jaotus. Kannatanu seaduslikul esindajal on tekkinud kannatanu tsiviilhagi menetlemistest menetluskulu seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat A.U poolt õigusabi osutamisega käsiloleva kriminaalasja kohtueelses menetluses 1679,94 eurot, mille kannatanu seaduslik esindaja Anija Vallavalitsus on tasunud Advokaadibüroo A.U & Partnerid kontole, mida tõendavad kohtule esitatud konto väljavõtted ja vandeadvokaadi menetluskulude nimekiri. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kannatanule õigusteenust osutatud temaga kohtumisel ja nõupidamisel, esindamisel Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ülekuulamisel ning tsiviilhagi koostamisel, on tekkinud sõidukulud. Advokaadibüroo A.U & Partnerid arved nr 2024-034 summas 856,44 eurot ja nr 2024-059 summas 823,50 eurot on kannatanu seadusliku esindaja poolt tasutud. Advokaadi töötunni hind on 150 eurot, millel lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu kokku 8,5 tundi ja töötunni hinda 150 eurot on makstud tasu mõistliku suurusega. Töötunni hind on kooskõlas kohtupraktikaga, näiteks kriminaalasjas nr 1-25-10, p 30 on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud mõistliku suurusega advokaadi ühe töötunni hinda 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes asjaolust, et kohus on pidanud põhjendatuks kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise ja viiviste nõudes rahuldada ja seda alternatiivnõudena s.t välja mõista kannatanu kasuks süüdimõistetutelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel, samuti viivised, siis on põhjendatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulud jätta KrMS § 182 lg 2 alusel jätta süüdimõistetute kanda. Eelviidatud sätte kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot 1⁄2 ulatuses s.o 839,97 eurot Kristi Saksniidu kanda ja jätta kannatanu lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot 1⁄2 ulatuses s.o 839,97 eurot Marje Saksniidu kanda. Kummaltki süüdimõistetult tuleb 839,97 eurot kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks välja mõista. Viidatud summa tasuda kannatanu seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank. KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega on põhjendatud jätta kannatanu riigi õigusabi korras esindamisega seonduvad menetluskulud (s.o vandeadvokaat A.U riigi õigusabi tasu ja kulud) 1⁄2 ulatuses Kristi Saksniidu kanda ja 1⁄2 ulatuses Marje Saksniidu kanda.
6.Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas.
6.1.KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.
6.2.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6.2.1.Süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele vastavalt vandeadvokaat H.P taotlustele riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrustele: 241,56 eurot ja 65,88 eurot s.o kokku 307,44 eurot. Tartu Maakohtu 27.05.2025 kohtumäärusega määrati hüvitamisele K. Saksniidu kaitsjale vandeadvokaat H.Ple 241,56 eurot riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest seoses kaitsega eelistungil ja kohtuistungiks ettevalmistumisega. Süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsja vandeadvokaat H.P on esitanud 30.10.2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 2156,36 eurot s.h käibemaks 417,36 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Tasutaotluse kohaselt on kaitsja arvestanud 23.10.2025.a. alates kell 14.00 toimunud kohtuistungi kestuseks 236 minutit (taotletav summa 284 eurot, millele lisandub km), kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 176 minutit (hüvitamisele kuuluv summa 212 eurot, millele lisandub km). Teiste taotluses märgitud toimingute osas on kaitsja kohtus esitatud tasutaotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Seega Kristi Saksniidu kaitsja tasutaotlus on põhjendatud rahuldada osaliselt summas 2067,08 eurot s.h käibemaks 400,08 eurot.
6.2.2.Süüdistatava Marje Saksniidu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele vastavalt vandeadvokaat Margo Normanni taotlustele riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusele 197,64 eurot. Tartu Maakohtu 27.05.2025 kohtumäärusega määrati hüvitamisele M. Saksniidu kaitsjale vandeadvokaat Margo Normannile 241,56 eurot riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest seoses kaitsega eelistungil ja kohtuistungiks ettevalmistumisega. Süüdistatava Marje Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud 30.10.2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 2142,72 eurot s.h käibemaks 414,72 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsjal on taotluse kohaselt kulunud kohtuistungiks ettevalmistamisele 120 minutit ning kohtuvaidluseks ettevalmistamisele 120 minutit. Kriminaaltoimiku väikest mahtu arvestades, ei ole eelmärgitud ajakulu piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega on põhjendatud ajakulu kohtuvaidluse ettevalmistamiseks 60 minuti ulatuses s.o 72 eurot. Teiste taotluses märgitud toimingute osas on kaitsja kohtus esitatud tasutaotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Seega on Marje Saksniidu kaitsja tasutaotlus põhjendatud rahuldada osaliselt summas 2053,44 eurot s.h käibemaks 397,44 eurot.
6.2.3.Kannatanu riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat A.U on esitanud 30.10.2025.a. taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 3603,63 eurot (s.h käibemaks 679,82 eurot). Taotluses toodud summadest moodustavad tasud (ettevalmistumine kohtuistungiks, istungil osalemine ja tasu sõidule kulutatud aja eest) kokku 2614,50 eurot ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud (kulud transpordile ja majutusele)
kokku 309,31 eurot ning eeltoodud summadele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kannatanu esindaja esitatud taotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kannatanu esindajat tuleb selles ulatuses tasustada.
6.3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine.
6.3.1.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.
6.3.2.Süüdimõistetu Kristi Saksniidu menetluskuludeks on sundraha ja riigi õigusabi tasu, s.h kaitsja kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist osavõtuga seonduvad menetluskulud ning 1⁄2 kannatanu riigi õigusabi korras esindaja menetluskuludest: s.o 1329 eurot + 307,44 eurot + 241,56 eurot + 2067,08 eurot + 3603,63 / 2 eurot. Arvestades Kristi Saksniidu osalist õigeksmõistmist, siis on põhjendatud KrMS § 181 lg 1 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, s.o sundrahast 1329-st eurost 443 eurot ning riigi õigusabi tasust s.o 4417,90 eurost 2417,90 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kristi Saksniidult riigi tuludesse menetluskuludena 2886 eurot: s.h sundraha 886 eurot ja riigi õigusabi tasu 2000 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 2886 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 240,50 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.
6.3.3.Süüdimõistetu Marje Saksniidu menetluskuludeks on sundraha ja riigi õigusabi tasu, s.h kaitsja kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist osavõtuga seonduvad menetluskulud ning 1⁄2 kannatanu riigi õigusabi korras esindaja menetluskuludest: s.o 1329 eurot + 197,64 eurot + 241,56 eurot + 2053,44 eurot + 3603,63 / 2 eurot. Arvestades Marje Saksniidu osalist õigeksmõistmist, siis on põhjendatud KrMS § 181 lg 1 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, s.o sundrahast 1329-st eurost 886 eurot ning riigi õigusabi tasust s.o 4294,46 eurost 2994,46 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Marje Saksniidult riigi tuludesse menetluskuludena 1743 eurot, s.h sundraha 443 eurot ja riigi õigusabi tasu 1300 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1743 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 145,25 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.
7.Kohtuotsuse avalikustamine.
Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetute ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistajate nimesid ning muid isikuandmeid, m.h ka kannatanu ja süüdimõistetu M. Saksniidu terviseandmeid. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.