Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2026, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-684 (25259050158)
Kohtunik
Kristel Jaakus
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ave Arnim
Kriminaalasi
Kert Helme süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Kert Helme, isikukood 38305025226, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, põhiharidus, emakeel eesti keel, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 01.06.2022 otsusega nr 1-22-3437 mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 a 6 k vangistust KarS § 74 alusel katseajaga 1 a 6 k, mida pikendati kokku 7 kuu võrra, s.o kuni 01.07.2024, väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud, kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada KERT HELME süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.01.-24.01.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kert Helme ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Määrata Kert Helme katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Helmet käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kert Helmet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Kert Helmele määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 13.03.2026. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Häirekeskuse kõne salvestis, mis asub e-toimikus, kriminaalasja materjalide juurde.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 664,50 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Kert Helmelt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 (kakskümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kert Helmelt menetluskuluna kaitsjatasu 141,36 (ükssada nelikümmend üks eurot 36 senti) eurot kohtueelses menetluses v.adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kert Helmelt menetluskuluna sundraha 664,50 (kuussada kuuskümmend neli eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Kert Helmel tasuda menetluskulud kokku 827,86 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 79,86 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul tuleb hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 68 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585 või Coop Pank
EE774204278607566704, viitenumbriga 99926700007553 ning selgitusega: „Kert Helme, 1-26-684, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kert Helmet süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.01.2025 kella 15.02 paiku xxxx juurest kuni xxxx garaažide juurde mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kert Helme veres oli etanoolisisaldus 2,65 mg/g. Eeltoodud käitumisega rikkus Kert Helme Liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Kert Helme toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise joobeseisundis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kert Helmele mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg-te 1 ja 2 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 23.01.2025–24.01.2025. Ärakandmata karistus on vangistus 7 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Helmet katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg
2 p 8 alusel kohustada sotsiaalprogrammis.
Kert
Helmet
osalema
kriminaalhooldaja
määratavas
Süüdistatav Kert Helme on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kert Helme on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kert Helme tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid ja salvestised Häirekeskuse kõne salvestis, mis asub e-toimikus, jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p-ga 1 kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Kert Helme menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 141,36 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuritegude korral on 1329 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta pool sundrahast riigi kanda ning võimaldada Kert Helmel tasuda menetluskulud kokku 827,86 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 79,86 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul tuleb hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 68 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.