Harju Maakohtu 6. jaanuaril 2026 üldmenetluses tehtud otsus
Apellant
kaitsja
Prokurör
Diana Helila
Süüdistatav
Ivan Kozlov, ik 37803074910; Eesti kodanik; emakeel vene keel; kannab karistust Tallinna Vanglas, viimati karistatud Pärnu Maakohtu 14.10.2020 otsusega KarS § 114 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi
Kaitsja
Merike Allikmäe
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
jätta Ivan Kozlovi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Määrab Ivan Kozlovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 44,64 eurot. Riigi õigusabi kulu mõista riigieelarvesse välja Ivan Kozlovilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel.
Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
1.Harju Maakohus tunnistas 6. jaanuari 2026 otsusega Ivan Kozlovi süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsusega nr 1-20-1077 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 9 aasta 3 kuu 16 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 9 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. Maakohus mõistis Ivan Kozlovi süüdi selles, et ta ründas 31. mail 2023 kella 07.02 ajal Tallinna Vangla eluosakonna kambri 05-18 juures ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla II klassi valvurit X.U, lüües teda ühel korral metallist kruusiga näo piirkonda. Sellega põhjustas Ivan Kozlov kannatanule füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustusi: ülemisel huulel haava pikkusega 0,5 cm ning huule siseküljel haava pikkusega 1 cm, mille kõrval paralleelselt punast värvi haav pikkusega 0,5 cm ja igeme veritsus.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Ivan Kozlovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, Ivan Kozlov KarS § 274 järgi süüdi tunnistamist ja tema karistamist 2kuulise karistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel 9 aasta 5 kuu 16 päeva pikkuse liitkaristuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Lisaks sellele märgib kaitsja, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kaitsja leiab, et Ivan Kozlov ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik, nagu hindas kohus. Tema puhul on tavapärane ebaadekvaatne või isemoodi veiderdav käitumine. Ta on küll eelneva 3,5 aasta kestel käitunud vangistuses olles vägivalda kasutamata, kohtus ta aga naeris ja tegi hääli. See, et Ivan Kozlov võib olla vägivaldne, oli vanglaametnikel võimalik ette arvata tulenevalt kohtueksperdi arvamusest, milles on märgitud, et Ivan Kozlovi käitumine võib olla jätkuvalt impulsiivne ja emotsionaalselt tasakaalutu, ning hinnatud füüsilise agressiooni riski tase kontrollitud keskkonnas keskmiseks. Ivan Kozlov viibis 12. oktoobrist 2021 kuni 20. veebruarini 2023 Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus sundravil. Tema lähedastest surid vend juulis 2021 ja isa septembris 2021. Nende lahkumine elust võis põhjustada Ivan Kozlovi tervise halvenemise. Menetluse esemeks olev kuritegu on toime pandud vaid neli kuud pärast sundravi lõpetamist. Ivan Kozlovi käitumine oli agressiivne veel pärast pikaajalist ravi. Viljandi Haiglas diagnoositi Ivan Kozlovil XXX, mida kinnitas ka 27. septembril 2023 ekspert. Ivan Kozlov, kes on kohanemisraskusega, on lühikese aja jooksul pidanud viibima erinevates keskkondades. Samuti tuleb arvestada, et talle oli määratud XXX ning ravi XXX.
Vastupidi kohtu hinnangule pole selgelt aru saadav, et süüdistatav Ivan Kozlov oleks hetkel endale aru andnud, et vangivalvurid teevad talle tablette andes oma tööd ehk täidavad ametikohustusi. Väline teopilt (esmalt valvuri X.U suunas kruusist vee viskamine, seejärel koheselt teda ka kruusiga löömine näkku nii, et tekkisid haavad) kinnitab vaid, et see kõik toimus pärast seda kui valvur suunas teda kambrisse minema. Kuna kogutud tõenditest ei olnud võimalik aru saada, mis põhjustas vägivalla, siis saab järeldada vaid, et Ivan Kozlov pani vägivallateo vangivalvuri vastu vaid kaudse tahtlusega. Ka kohus tuvastas, et tegemist oli impulsiivse ja ette planeerimata käitumisaktiga. Süüdistatav võis vaid aimata, et impulsiivselt tehtud löök võib tabada ka valvurit. Tõendite põhjal pole aru saadav, mis toimus enne kruusiga löömist. Kuigi Ivan Kozlovile on mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra, on talle võimalik mõista veelgi lühem karistus. Kaitsja leiab, et vastutust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü ülestunnistamist. Ivan Kozlov ei ole pärast 31. maid 2023 ühtegi õiguserikkumist toime pannud, seega piisab tema õiguskuulekuse tagamiseks leebemast karistusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
4.Kaitsja leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Märkida tuleb, et karistuse mõistmisel on kohtul suhteliselt suur otsustamisvabadus. Praegusel juhul on maakohus mõistnud suhteliselt sanktsiooni alammäära lähedase karistuse – 4-kuulise vangistuse eriosanormi alusel, mis näeb ette kuni 5-aastase vangistuse. Seetõttu oleks ringkonnakohtul alust mõista veel kergem karistus juhul, kui maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel ilmse vea. Apellatsioonis esitatud argumentidest seda, et maakohus oleks teinud mingisuguse vea, ei nähtu.
5.Tõdeda tuleb, et osalt ei ole kaitsja esitatud väiteid karistusseadustiku regulatsiooniga seostanud, mistõttu jääb selgusetuks, millise õiguslikku tähendust ja kas üldse kaitsja ise oma väidetel näeb. Nii on kaitsja esitanud väite, et „pole selgelt aru saadav, et süüdistatav Ivan Kozlov oleks hetkel endale aru andnud, et vangivalvurid teevad talle tablette andes oma tööd ehk täidavad ametikohustusi“. Seega seaks kaitsja justkui kahtluse alla, kas Ivan Kozlovil oli tahtlus kõigi KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Samas ei ole kaitsja vaidlustanud Ivan Kozlovi süüdi tunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi, vaid taotleb üksnes selle sätte järgi kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus nendib, et maakohus on käsitlenud otsuses küsimust, kas Ivan Kozlov sai aru, et ründab oma tööd tegevat vangivalvurit. Kohus osutas, et tegemist oli igahommikuse ravimite jagamisega ja vangivalvurid olid ametivormis. Kohus on põhjendanud ka peab tõendatuks seda, et hoolimata sellest, et apellatsiooniski viidatud Ivan Kozlovi kummalisest käitumisest sai Ivan Kozlov aru, mis toimub.
6.Karistusseadustikus öelduga sidumata on ka kaitsja vastuväited maakohtu seisukohale, et ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb „süü ülestunnistamist vastutust kergendava asjaoluna“. Karistusseadustiku sättele, millest ta lähtub, kaitsja viidanud pole, mistõttu jääb selgusetuks, millel põhineb kaitsja seisukoht, et maakohus on teinud karistuse mõistmisel vea. Ringkonnakohus nendib, et KarS § 57 lg 1, mis loetleb karistust kergendavad asjaolud, süü ülestunnistamist nende seas ei nimeta. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu on mitte lihtsalt süü tunnistamine, vaid süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Seda, et Ivan Kozlovi tegevus oleks vastanud mõnele neist alternatiividest, apellatsioonist ei nähtu. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistust kergendavana arvestada ka asjaolusid, mida sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud pole, kuid apellatsioonis ei ole põhjendatud, miks peaks pelgalt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvestama.
7.Ilmselgelt ei anna maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks alust ka apellatsiooni väide, et Ivan Kozlov ei ole ühiskonnale nii ohtlik, kui leidis kohus. Sellega seoses osutab ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistuse aluseks isiku süü, st karistuse suurus sõltub eeskätt süüst. Ka maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud eeskätt Ivan Kozlovi süüst. Tõsi küll, maakohus on – kooskõlas KarS § 56 lg-ga 1 – käsitlenud ka Ivan Kozlovi isikut, tuues välja, et teda on varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud. Maakohtu otsusest ei nähtu aga, et kohus oleks sellest tulenevalt suurendanud tuntavalt karistust võrreldes sellega, mida kohus pidas Ivan Kozlovi süüle vastavaks.
8.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsusega mõistetud karistuse õigsuse ning maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks apellatsiooni argumentidel ei ole ilmselgelt alust. Tuginedes KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.
9.Kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest (kokku 75 minutit) makstava tasu suuruseks 90 eurot, millele lisandub käibemaks 21,6 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasu tuleb vähendada „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 3 alusel, kuna kaitsja on esitanud apellatsioonis argumente, mille on jätnud seaduses sätestatuga seostamata ning kokkuvõttes on apellatsiooni väited vastuolulised ja põhjendamatud. Ringkonnakohus peab põhjendatud tasu suuruseks pooletunnisele tööle vastavat tasu ehk 36 eurot, millele lisandub käibemaks 8,64 eurot.
Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.