Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 06.01.2026, Tallinn koht Kriminaalasja number 1-25-3410 Kohtunik kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane PõldQ Tõlk Eevi Pant Kriminaalasi Ivan Kozlovi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Diana Helila Kaitsja Merike Allikmäe (riigi õigusabi korras määratud kaitsja) Süüdistatav Ivan Kozlov, ik 37803074910; xxx kodanik; emakeel xxx keel; viibib kinnipeetavana Tallinna Vanglas; xxx; töökoht xxx; tõkend puudub. Viimati karistatud 14.10.2020 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 114 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 15 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Kannab karistust alates 23.10.2019.
RESOLUTSIOON
1.Mõista Ivan Kozlov süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust, Pärnu Maakohtu 14.10.2020 otsusega nr 1-20-1077 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 9 aasta 3 kuu 16 päeva vangistuse, võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 9 aastat 7 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06.01.2026.
3.Mõista Ivan Kozlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kokku 5018,36 eurot: kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemise kulu 2600 eurot; määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 218,88 eurot; määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 870,48 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 1329 eurot.
Määrata, et väljamõistetud menetluskulusid võib Ivan Kozlov tasuda ositi, alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel kuul 418,16 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 418,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700000026. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.
1-25-3410 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Kohtuotsus edastada kinnipidamisasutusele.
süüdistatavale,
kaitsjale,
prokurörile,
kannatanule,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad kohtumenetluse pooled esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 319 lg 2). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättetoimetamisest (KrMS § 319 lg 3). Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, arvestatakse kaebetähtaega kirjalikult tõlgitud kohtuotsuse kättesaamisest (KrMS § 10). Süüdistus Ivan Kozlovi süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgses kuriteos, s.o vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Täpsemalt selles, et Ivan Kozlov, viibides 31.05.2023 kella 07.02 ajal Tallinna Vangla eluosakonna kambri 05-18 juures, ründas ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla II klassi valvurit Q Q. Ivan Kozlov lõi valvurit ühel korral metallist kruusiga näo piirkonda. Sellega põhjustas Ivan Kozlov kannatanule füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustusi: ülemisel huulel haava pikkusega 0,5 cm ning huule siseküljel haava pikkusega 1 cm, mille kõrval paralleelselt punast värvi haav pikkusega 0,5 cm ja igeme veritsus. Alates 17.06.2019 on Q Q üle viidud Tallinna Vangla esimese üksuse vanemvalvuri ametiastmelt Tallinna Vangla II klassi valvuri ametiastmele vastavale järelevalveosakonna valvuri ametikohale.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Tuvastatud asjaolud ja tõendite analüüs
1.Kohtuistungil kuulati ära kannatanu Q Q ja tunnistaja W W. Süüdistatav ütlusi anda ei soovinud. Samuti uuris kohus dokumentaalseid tõendeid, sh vangla turvakaamera videosalvestist.
2.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludele. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
3.Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks ja usaldusväärseks.
4.Järgnevalt toob kohus esile tuvastamist leidnud süüdistuse seisukohast relevantsed asjaolud ning hindab nende vastavust süüdistuses tehtud etteheitele.
5.Objektiivsest küljest eeldab KarS § 274 lg 1 kuriteokoosseis vägivallategu ehk mõnda 9. ptk 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120–121) vastavat tegu. Vägivald peab olema suunatud võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta kasutab vägivalda ametikohustust täitnud võimuesindaja suhtes ning vähemalt möönma seda.
6.Tõendatud on, et Q Q töötas 31.05.2023 Tallinna Vanglas valvurina. Nimetatut kinnitasid
1-25-3410 ülekuulamisel nii kannatanu kui tunnistaja ning see paistab ka dokumentaalsetest tõenditest. Kannatanu Q Q ütlustest selgus, et töötas 31.05.2023 pääsla kokkusaamiste üksuse valvurina. Sama nähtub tunnistaja W We ütlustest, mille kohaselt on nii tema kui Q Q Tallinna Vanglas valvurid. Kannatanu täpne ametikoht selgub Tallinna Vangla direktori 12.06.2022 käskkirjast nr 3-2/19/383. Ilmneb, et kannatanu Q Q viidi alates 17.06.2019 üle Tallinna Vangla esimese üksuse vanemvalvuri ametiastmelt sama vangla II klassi valvuri ametiastmele vastavale järelevalveosakonna valvuri ametikohale.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 1051, lg 2 p 1 ja Tallinna Vangla põhimääruse § 1 lg 1 järgi on Tallinna Vangla Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib mh täide vangistust. VangS § 111 lg 1 järgi on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on mh kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas. VangS § 112 lg 1 p 5 kohaselt on vanglaametnikuks mh II klassi valvur. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 1-9 annab loetelu avaliku võimu teostamise ülesannetest. Käskkirjast nr 3-2/19/383 nähtub, et Tallinna Vangla II klassi valvuri ametikohal on Q Ql ATS-i järgseks võimu teostamise ülesandeks § 7 lg 3 p 2 nimetatud riikliku järelevalve teostamine. Eelnevast ei jää kohtule mingit kahtlust selles, et valvuri ametikohal töötav Q Q on võimuesindaja KarS § 274 koosseisu tähenduses, kuivõrd ta on tööülesandeid täites pädev teostama riiklikku järelvalvet ehk avalikku võimu.
8.Tõendatud on, et Ivan Kozlov viibis 31.05.2023 kella 07.02 ajal Tallinna Vangla eluosakonna kambri 05-18 juures ning lõi ametikohustusi täitnud valvurit Q Q ühel korral metallist kruusiga näo piirkonda. Nimetatut saab järeldada kannatanu ja tunnistaja kokkulangevatest ütlustest, mis omakorda harmoneeruvad turvakaamera salvestiselt nähtuva tegevustikuga kambri 05-18 juures.
9.Nii ilmneb kannatanu Q Q ütlustest, et ta oli 31.05.2023 tööl ja aitas kella 7 ajal hommikul teisel valvuril W Wel anda kinnipeetavale Ivan Kozlovile ravimeid. Kannatanu abistas teist valvurit, kuna kinnipeetav Ivan Kozlov on natuke teistsugune: tahab kambrist välja jalutada, haarab tabletipinalit ning katsub valvureid. Kannatanu sõnul avas kambriukse W W. Esmalt tahtis Ivan Kozlov kambrist välja jalutada, mida kannatanu takistas. Seejärel andis kannatanu Ivan Kozlovile korralduse tablettide andmiseks peopesad ette panna ja pani tabletid talle peo peale. Üks tablett kukkus maha. Kinnipeetav võttis selle maast üles. Tablettide andmise ajal kinnipeetav naeris ja tegi hääli. Pärast tablettide võtmist palus kannatanu korduvalt Ivan Kozlovi kambrisse tagasi minna, et uks sulgeda. Kinnipeetav oli uksel ega tahtnud minna. Lõpuks lükkas kannatanu Ivan Kozlovi käega küünarnukist, suunates teda nii kambrisse minema. Ivan Kozlov ei tahtnud ikka kambrisse minna, astus kannatanust sammu eemale, viskas kannatanut metallist kruusis olnud veega ja sama kruusiga lõi kannatanut näkku. Kannatanu sõnul oli Ivan Kozlov agressiivne, kuid kannatanu võttis välja teenistusrelvana gaasi ning hoiatas, et kui rünne jätkub, siis kasutab tema suhtes gaasi. Seepeale Ivan Kozlov rahunes, läks ukse juurest ära ning W W sulges kambriukse.
10.Analoogselt kirjeldas toimunut tunnistaja W W. Tunnistaja sõnul pidi ta 31.01.2023 hommikul andma kinnipeetavale Ivan Kozlovile tablette. Kuna kinnipeetav käitub pidevalt imelikult – püüab valvurilt pinalit haarata või käest kinni haarata, kambrist väljuda, siis palus ta Q Qlt tablettide andmisel abi. Ivan Kozlovi kamber asus 05 sektsioonis. Tunnistaja avas kambri ukse ning emb-kumb neist teavitas kinnipeetavat hommikustest ravimitest. Ivan Kozlov võttis oma kruusi ja tuli ukse juurde. Tabletipinal oli Q Q käes, tablettide jagamisel seda kinnipeetavate kätte ei anta. Ivan Kozlov üritas pinalit haarata. Q Q sai talle ühe tableti peo peale kallata, kuid teine kukkus maha. Ivan Kozlov võttis tableti üles ja pani suhu. Edasi Ivan Kozlov veiderdas, ei tahtnud suud näidata, kuid lõpuks jõi vett peale. Siis viskas Ivan Kozlov veega ja kohe pärast seda lõi Ivan Kozlov metallist kruusiga Q Q huule peale. Edasi tõmbas Q Q välja gaasi ning tunnistaja sulges Ivan Kozlovi järel kambriukse.
11.13.06.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud laserplaadile salvestatud Tallinna Vangla turvakaamera videosalvestist, nähtub tegevustik 31.05.2023 ajavahemikul
1-25-3410 kell 07.00.07-07.02.29, s.o ligi kaks ja pool minutit, 05 eluosakonna teise korrusel asuva kambri ukse juures. Kell 07.00 avab vormirõivais olev naisvalvur kambri ukse. Naisvalvuri kõrval seisab vormirõivais meesvalvur. Kohus tõdeb kohtuistungil vaadeldud salvestise ning vaatlusprotokollis olevate fotode põhjal, et tegemist on tunnistaja W We ja kannatanu Q Qga. 17 sekundi möödudes on näha, et kinnipeetav astub jalaga ühe sammu kambrist välja. Valvur Q Q, kellel on paremas käes sinise-valge kirju ristkülikukujuline ese, suunab kinnipeetava vasaku käega kambrisse tagasi. Arvestades kannatanu ja tunnistaja ütlusi, on kohtule arusaadav, et ristkülikukujuline ese on tabletipinal. 10 sekundit hiljem keerab valvur Q Q tabletipinalit kambri uksel käe kõrgusel. Sekundi möödudes vaatab valvur Q Q kambri ukseläve suunas. Arvestades tunnistaja ja kannatanu räägitud ühe tableti kinnipeetava peost maha kukkumist, tõenäoliselt sel hetkel tablett maha kukkuski. 22 sekundi möödudes sirutab kinnipeetav ühe käe kambrist välja tabletipinali suunas, mispeale valvur Q Q osutab käega kambri ukseläve poole. 5 sekundit hiljem astub kinnipeetav, käes kruus, kambrist välja. Kohus tunneb videosalvestise ja vaatlusprotokolli foto põhjal kinnipeetavas ära istungitel viibinud süüdistatava Ivan Kozlovi. Kohe pärast Ivan Kozlovi kambrist välja astumist suunavad valvur W W parema ja valvur Q Q vasaku käega kinnipeetava kambri suunas tagasi. 10 sekundit hiljem haarab kinnipeetav Ivan Kozlov kinni valvuri Q Q käes olevast tabletipinalist, tirides seda enda poole. Valvur Q Q tõmbab tabletipinali kinnipeetava haardest lahti, enda poole. 9 sekundit hiljem kallutab valvur Q Q tabletipinalit Ivan Kozlovi käekohal. Siit järeldab kohus, et kinnipeetavale anti veel üks tablett. 17 sekundit hiljem teeb Ivan Kozlov rusikas käega löögiliigutuse valvuri Q Q käes oleva tabletipinali suunas. 35 sekundit hiljem suunab valvur Q Q kinnipeetava Ivan Kozlovi mõlema käega kambrisse tagasi. Arvestades kannatanu räägitut, et enne Ivan Kozlovi käte abil kambrisse suunamist palus ta suuliselt korduvalt kinnipeetaval seda ise teha, siis videosalvestiselt nähtuva 35 sekundilise ajavahemiku kestel valvur Q Q vastavaid nõudeid kinnipeetavale esitaski. Videosalvestiselt ja vaatlusprotokollist ilmneb, et 3 sekundi möödumisel Ivan Kozlovi kambrisse suunamisest astub valvur Q Q pead paremale pöörates sammu tagasi ning tema vasaku õla ja pea suunas lendab läbipaistev vedelik. Sekund hiljem lööb Ivan Kozlov käes oleva kruusiga valvurit Q Q näkku nina piirkonda. Kahe sekundi möödudes Valvur Q Q taganeb ning valvur W W astub uksele lähemale.
12.Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri (kartser) ametijuhenditest ilmneb, et Q Q üheks tööülesandeks on teostada kinnipeetavatele ravimite jagamist ja järelevalvet. Arvestades videost ja vaatlusprotokollist nähtuvat, kannatanu ja tunnistaja räägitut, samuti Q Q ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, ei jää kohtule kahtlust, et valvurid Q Q ja W W andsid 31.05.2023 hommikul kinnipeetavale Ivan Kozlovile ravimeid, täites nii KarS § 274 lg 1 mõistes võimuesindajatena enda ametikohustusi. Selle tegevuse käigus Ivan Kozlov ärritus, mida kinnitab videosalvestisest ja vaatlusprotokollist nähtuv süüdistatava poolne tabletipinali krabamise katse, samuti tabletipinali suunas löömine, aga ka see, et pärast tabletivõtmist pidi valvur Q Q andma Ivan Kozlovile korduvalt korraldusi (videosalvestise põhjal saab järeldada et 35 sekundi vältel) minna tagasi kambrisse. Kuna korraldustele ei allutud, pidi valvur Q Q kinnipeetava kätega kambrisse suunama, millele koheselt järgneski vee viskamine valvuri Q Q pihta ja seejärel löök kruusiga valvurile Q Q näkku.
13.Tõendatud on ka see, et oma tegevusega põhjustas Ivan Kozlov kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustusi. Nimetatu nähtub kannatanu ütlustest, tema välimust ja terviseseisundit kajastavatest dokumentidest, samuti tunnistaja ütlustest.
14.Kannatanu sõnul tabas teda Ivan Kozlovi kruusiga löök näkku, paremale huule ülaosasse. Kannatanu tundis valu ning löögist tekkis haav huule ülaosasse. Huul oli katki ka seestpoolt. Kannatanu vigastused vaatas üle vangla meditsiinitöötaja ning vangla teabe- uurimisosakond mõõtis ja pildistas vigastused ära. Kannatanu pöördus vigastuste fikseerimiseks haiglasse ja jäi haiguslehele, kuna saadud löögist hakkas tal ka hammas õrnalt loksuma. 31.05.2023 isiku läbivaatuse protokoll näitab, et Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakond tuvastas 31.05.2023 kella 08.43 ajal Q Ql ülemise huule kohal 0,5 cm pikkuse haava, paremal pool huule siseküljel 1 cm pikkuse haava, selle kõrval paralleelselt haava pikkusega 0,5 cm ja
1-25-3410 hammaste juures igeme veritsuse. Samasugused Q Q vigastused on fikseeritud Rakvere Haigla digiloo haigusjuhtumi väljavõttes, kuhu kannatanu pöördus 31.05.2023 kell 17.55. Tunnistaja W W märkis, et nägi Ivan Kozlovi ründe järgselt, pärast kambriukse sulgemist, kannatanu huulel verd. Tunnistaja teavitas juhtunust peavalvet.
15.Kohus leiab, et süüdistatava Ivan Kozlovi tegevus – kruusiga vangivalvurile Q Qle näkku löömine, mille tulemusena viimane tundis valu ja talle tekkisid huule piirkonda ning suhu vigastused, on käsitatav KarS § 274 lg 1 mõistes vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu, kes tablette jagades täitis ametikohustusi.
16.Kuna vangivalvurid olid mõlemad ametivormis, andsid Ivan Kozlovile igahommikusi ravimeid, siis ilmselgelt süüdistatav Ivan Kozlov sai aru, et vangivalvurid teevad talle tablette andes oma tööd ehk täidavad ametikohustusi. Väline teopilt (esmalt valvuri Q Q suunas kruusist vee viskamine, seejärel koheselt teda ka kruusiga löömine näkku nii, et tekkisid haavad) kinnitab, et süüdistatav lõi valvurit teadlikult ja vähemalt möönis hooga tehtud löögist kannatanul tekkivat valuaistinguid ning vigastusi. Kohus leiab, et Ivan Kozlov on vägivallateo vangivalvuri vastu toime pannud otsese tahtlusega.
17.Ivan Kozlovi teo puhul ei ilmne õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Peab märkima, et kannatanu ja tunnistaja ütlused haakuvad videosalvestisel ja selle vaatlusprotokollis kajastatuga. Kannatanu ja tunnistaja kehakeel läheb kokku nende räägituga tablettide jagamise protsessist süüdistatavale. Kannatanu märkis ristküsitlemisel, kui kinnipeetav eirab kambrisse minemise korraldust, siis proovib valvur teda suunata ja kui kinnipeetav ei allu, siis on valvuril õigus kasutada ka füüsilist jõudu kinnipeetava suhtes kambrisse paigutamiseks. Kannatanu ütlustest saab järeldada, et antud juhul andis ta Ivan Kozlovile korduvalt suulisi korraldusi kambrisse naasta (videosalvestise põhjal 35 sekundi vältel) ja seejärel suunas teda käega küünarnukist. Vastavalt VangS § 67 p 1 on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 71 lg 2 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuna tablettide jagamisel kinnipeetav ei allunud valvuri korduvatele korraldustele minna tagasi kambrisse, siis leiab kohus, et kinnipeetava küünarnukist kambri poole suunamine oli valvuri Q Q poolt igati õiguspärane käitumine. Järelikult ainus, kes käitus lubamatult (üritas kambrist välja astuda, kahmata ja lüüa valvuri käes olevat tabletipinalit, ei allunud korraldusele minna kambrisse ning lõpuks ründas vangivalvurit), oli süüdistatav.
18.Ivan Kozlovi teo puhul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Tõsi, nii kannatanu kui tunnistaja märkisid Ivan Kozlovi puhul ebaadekvaatset või isemoodi veiderdavat käitumist. Samas kummagi ütlustest saab järeldada, et selline käitumine on süüdistatavale tavapärane, see ei esinenud kannatanu ja tunnistaja jaoks 31.05.2023 esmakordselt. Nii rääkis kannatanu, et Ivan Kozlov on teistmoodi, sest tahab kambrist välja jalutada, haarab tabletipinalit, katsub valvureid; veiderdas ka 31.05.2023 tabletiandmisel. Tunnistaja märkis, et Ivan Kozlov tegi pidevalt, ka enne 31.05.2023 pidevalt selliseid imelikke asju. Tunnistaja sõnul oli Ivan Kozlov vanglas juba pikalt ja tunnistaja oli temaga varasemalt palju kokku puutunud. Vajab märkimist, et kannatanu ja tunnistaja kirjeldatud ning ka videosalvestiselt nähtuvad Ivan Kozlovi käitumise iseärasused haakuvad 27.09.2023 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 7.1-3/571 kokkuvõtvas osas toodud eksperdiarvamuse põhjendustega. Seal on viidatud uuritava Ivan Kozlovi käitumise ja isiksuse iseärasustele, sh nt veiderdamisele, impulsiivsusele, püsimatusele, enesekesksusele, emotsionaalsele tasakaalutusele, puudulikule empaatiale. Samas on nimetatud ekspertiisiaktis eksperdid jõudnud järeldusele, et Ivan Kozlovil ei esinenud süüksarvatava teo toimepanemise ajal 31.05.2023 raskeid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatatud määratlusega raske psüühikahäire. Eksperdid ei tuvastanud tal vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret. Küll on Ivan Kozlovil ekspertide arvamuse kohaselt sedastatav xxx ja xxx. Ivan Kozlov on xxx. Oma
1-25-3410 vaimse seisundi poolest on Ivan Kozlov võimeline osalema menetlustoimingutel, kuid tema käitumine võib olla jätkuvalt impulsiivne ja emotsionaalselt tasakaalutu. Kohus ekspertide arvamuse paikapidavuses ei kahtle, sest ekspertide tajutud Ivan Kozlovi omapärane isiksus avaldus ka kohtuistungitel. Kohtuistungitel (eriti kohtuistungi rakendamise faasis) Ivan Kozlov naeris, sekka urises, näris kaelas olevat vanglakaarti ning viskas korra põrandale pikali. Samas kohtuliku arutamise kestel jälgis süüdistatav seinale kuvatud vangla turvakaamera videosalvestist võrdlemisi tähelepanelikult. Samamoodi kuulas ta märgatava huviga kannatanu ja tunnistaja ristküsitlemist. Kohtul ei jäänud muljet, et süüdistatav talle kohtuistungi rakendamisel, ütluste andmise soovi väljaselgitamisel ja kohtuliku uurimise lõppfaasis esitatud küsimustest aru ei saaks. Kohtu küsimustele, millele süüdistatav otsustas vastata, vastas ta võrdlemisi asjakohaselt, küll oma poolt resoneerivaid mõttekäike esitades. Mõnedele kohtu küsimustele süüdistatav ei soovinud sõnaselgelt vastata, kehitades lihtsalt muieldes õlgu ja laiutas käsi. Seega on kohus seisukohal, et süüd välistavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei esine.
19.Kohtu hinnangul on Ivan Kozlovi tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Ivan Kozlovi süüdi KarS § 274 lg 1 järgi.
KARISTUSE MÕISTMINE
20.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
21.KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Ivan Kozlovi süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ründe põhjuseks oli süüdistatava ärritumine tablettide saamisel. Tegemist oli impulsiivse ja ette planeerimata käitumisaktiga, mille toimepanemist süüdistatav kohtuistungil tunnistas. Kannatanule ei tekkinud püsivat laadi vigastusi ning kannatanul puuduvad süüdistatava suhtes pretensioonid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist siiski arvestada, et karistusregistri andmetel on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegune kuritegu on toime pandud ajal, mil kandmisel oli Pärnu Maakohtu 14.10.2020 kohtuotsusega nr 1-201077 mõistetud pikaajaline vangistus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Ivan Kozlovile karistuse, mis jääb sanktsiooni alumise kolmandiku alumisse otsa.
22.Ivan Kozlov pani kuriteo toime pärast Pärnu Maakohtu 14.10.2020 otsuse nr 1-20-1077 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud 15 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse täielikku ärakandmist. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päev.
MENETLUSKULUD
23.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.
24.KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.
25.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased Ivan Kozlovi määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 43,20 eurot, 131,76 eurot ja 43,92 eurot, kokku 218,88 eurot. Määratud kaitsja tasud kohtumenetluses olid 870,48 eurot. Kuna Ivan Kozlovile osutatud õigusabi oli vajalik,
1-25-3410 tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.
26.Kohtueelses menetluses tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 7.1-3/571 maksumus oli 2600 eurot. Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 määruse nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ § 18 järgi kohaldatakse süüteoasjades tehtavate kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside hindadele ja muude tasude arvestamisele Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruses nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” sätestatut. Viimati märgitud määruse § 52 lg 1 p 1 tulenevalt on süüteomenetluses tehtava kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiisi tasu ühe eksperdi osalusel 1300 eurot. Sama määruse § 52 lg 2 näeb ette, et /.../ mitme eksperdiga kompleksekspertiisi korral suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu vastavalt ekspertide panusele ja arvule, kuid mitte rohkem kui kahekordseks kahe eksperdi /.../ korral. Kuna ekspertiis määrati tõendamisvajadusest lähtudes ja ekspertiisiaktist ilmneb, et eksperte oli kaks, on praegusel juhul kriminaalmenetluse kuluks ekspertiisi kulu 2600 eurot.
27.KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause võimaldab kohtul menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Ivan Kozlov on keskealine meesterahvas. Kohtul on alust arvata, et Ivan Kozlov on võimeline vangistust kandes töötama ja seeläbi menetluskulude hüvitamiseks raha teenima. Statistikaameti kodulehe https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutopalk 2075 eurot. Järelikult on Ivan Kozlovil kriminaalmenetlusega seoses tekkinud menetluskulude (kokku 5018,36 eurot) suurusjärk ligilähedane kahele ja poolele keskmisele brutopalgale. Siit saab järeldada, et eelviidatud menetluskulude suurus ei ole selline, mis täisealisele töövõimelisele isikule ülejõu käiks. Kohtu hinnangul eelviidatud menetluskulude suurus ei takista Ivan Kozlovi resotsialiseerumist. Seega tuleb Ivan Kozlovilt seoses süüdimõistmisega kuriteos menetluskulud (sundraha, määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasud ning ekspertiisikulu) täies ulatuses välja mõista. Siiski, arvestades, et Ivan Kozlov ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ning tema töötasu ehk ei pruugi olla selline, et tasuda menetluskulud täies ulatuses ühe või paari kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda Ivan Kozlovil menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi järgmiselt. Ivan Kozlovil tuleb esimesel kuul tasuda 418,16 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 418,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.