lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-6644/27

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
1-25-6644/27
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-25-6644/34Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.05.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi 1-25-6644

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-6644

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Cristhine Kõrge

Tõlk

Natalija Mehh

Prokurör

Laura Liisa Mölder

Süüdistatav

Aleksei Matvejev, isikukood 38012130245, viibib XXX (ema elukoht XXX); XXX kodakondsus, XXX, emakeel: XXX, XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusega KarS § 65 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud. Koheselt kuulus ärakandmisele 3 kuud vangistust, ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat, jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4-kuulise katseajaga.;

Tõkend - KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.08.2025, vahistatud 12.08.2025 määrusega. 28.11.2025 antud kohtu alla, tõkend vahistamine jäetud muutmata. Kaitsja Menetluse liik

Liis Suik Lühimenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Aleksei Matvejev KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud. Süüdi tunnistada Aleksei Matvejev KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades kergemat karistust raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.07.20261-26-4967/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20261-26-9/16Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.07.20261-26-4415/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.07.20261-26-4931/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-209/23Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20261-26-4681/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 2 aastat ning mõista Aleksei Matvejevile liitkaristuseks vangistus 4 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates Aleksei Matvejevi kinnipidamisest, s.o alates 11.08.2025.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: vargusega tekitati varalist kahju kannatanutele järgmiselt: 9.1 XXX OÜ-le summas 799,99 eurot; 9.2 G. G. summas 315 eurot; 9.3 M. M. summas 240 eurot; 9.4 A. K. summas 200 eurot; 9.5 A. R. summas 412 eurot; 9.6 D. G. summas 350 eurot; 9.7 R. O. solidaarselt koos M. I. summas 558 eurot; 9.8 O. T. summas 300 eurot. 9.9 M. R. summas 400 eurot, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel: 10.1 Rahuldada kannatanu XXX OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt XXX OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 799.99 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu XXX OÜ arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.2 Rahuldada kannatanu G. G.i poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt G. G.i kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 315 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu G. G.i arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.3 Rahuldada kannatanu M. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt M. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 240 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. M. arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.4 Rahuldada kannatanu A. K.u poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt A. K.u kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. K.u arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.5 Rahuldada kannatanu A. R. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt A. R. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 412 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. R. arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.6 Rahuldada kannatanu M. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt M. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 170 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. T. arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.7 Rahuldada kannatanu D. G. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt D. G.i kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 350 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu D. G.i arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.8 Rahuldada kannatanu O. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt O. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu O. T. arvelduskontole nr XXX, XXX. 10.9 Rahuldada kannatanu R. O. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Aleksei Matvejevilt solidaarselt koos M. I. R. O. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 558 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu R. O. arvelduskontole nr XXX, XXX.

Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Aleksei Matvejevilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 2215 eurot, Narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN01062-01 kulu 134 eurot, DNA ekspertiisi kulu summas 630 eurot, kaitsja tasud kohtueelses menetluses kogusummas 1322.40 eurot ja kohtumenetluses 133.92 eurot, s.o kaitsekulutused kokku 1456.32 eurot.

Menetluskulusid kogusummas 4435.32 on Aleksei Matvejevil võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700002273.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Aleksei Matvejevile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

11 DVD-d ja CD-d videosalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; Aleksei Matvejevi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung koos kõnekaardiga, mis on edastatud Tallinna Vanglasse Aleksei Matvejevi isiklike asjade juurde lisamiseks - tagastada Aleksei Matvejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; Narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud object on jäetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel EKEI keemiaosakonda.

Edasikaebamise kord Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o 20.03.2026. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Aleksei Matvejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest karistatud 25.08.2023 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti 15.09.2023 ajavahemikul kell 14:53–14:56 võttis XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. M. tõukeratta Xiaomi Mi M365 väärtusega 240 eurot. Vargusega tekitas M. M. varalist kahju summas 240 eurot. Samuti tema 21.09.2023 kella 14:41 paiku võttis XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. R.e tõukeratta Mi Electric Scooter väärtusega 400 eurot. Vargusega tekitas M. R. varalist kahju summas 400 eurot. Samuti tema 21.09.2023 kella 15:00 paiku XXX asuva XXX tagumisest rattaparklast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G. G. kuuluva lukustatud musta värvi jalgratta Corelli-Snoop maksumusega 300 eurot. Varguse käigus lõhkus Aleksei Matvejev rattaluku maksumusega 15 eurot. Kokku tekitati vargusega kannatanule G. G. varalist kahju summas 315 eurot. Samuti tema 21.09.2023 kell 16:38 paiku XXX asuva XXX eest rattaparklast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuuluva lukustatud elektrilise tõukeratta Segway Ninebot Max maksumusega 799,99 eurot. Vargusega tekitas XXX OÜ-le varalist kahju summas 799,99 eurot. Samuti tema 21.07.2024 ajavahemikul kell 20:46-20:49 XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K. kuuluva tõukeratta Xiaomi Mi Electric Scooter PRO 2 väärtusega 200 eurot. Vargusega tekitas A. K. varalist kahju summas 200 eurot. Samuti tema 09.07.2025 kella 18:55 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos eeluurimisel tuvastamata isikuga grupis XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattaparklast D. G. kuuluva jalgratta Merida Crossway 100 (seerianumber XXX) maksumusega 340 eurot koos rattalukuga maksumusega 10 eurot. Ratta ja rattaluku vargusega tekitatud D. G. 350 euro väärtuses varalist kahju. Samuti tema 15.07.2025 ajavahemikul kell 02:27-04:27 võttis XXX asuvast XXX rattaparklast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX rattaparkla posti külge lukustatud O. T. kuuluva punast värvi jalgratta Merida Urban väärtusega 300 eurot. Vargusega tekitas O. T. varalist kahju summas 300 eurot. Samuti tema 17.07.2025 ajavahemikul kell 04:05-04:16 ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos M. I. tungides sisse XXX asuva kortermaja trepikotta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. O. kuuluvalt elektrijalgrattalst Crescent ära kaasaskantava suure mahutabusega aku LG BAFANG (48 V750 W 25Ah) väärtusega 558 eurot.

Samuti tema 24.07.2025 kella 20:09 paiku võttis XXX asuva kaupluse XXX ees asuvast rattahoidjast rattaluku lõhkumise teel M. T.ile kuuluva elektrilise tõukeratta GPad Joyride Eco (S/N: XXX) hetkeväärtusega 150-200 eurot koos rattalukuga maksumusega 20 eurot. Vargusega tekitatud M. T.ile vähemalt 170 euro väärtuses varalist kahju. Samuti tema 29.07.2025 kella 04:20 paiku tungis lukustuse eemaldamise teel XXX asuva maja trepikotta, kus võttis rattaluku lõhkumise teel rattahoidjast A. R. kuuluva jalgratta Kross Hexagon 5.0 S (raami number XXX) maksumusega 399 eurot. Varguse käigus lõhkus ta rattaluku väärtusega 13 eurot. Kokku tekitas ta kannatanule ratta vargusega kahju summas 412 eurot. Seega Aleksei Matvejev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Matvejevit süüdistatakse selles, et tema käitles suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult. Nimelt valdas ja hoidis ta ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet metonitaseeni eeluurmisel tuvastamata ajast alates kuni 11.08.2025 kella 11:30ni, mil ta aadressil XXX kahtlustatavana kinni peeti ning kinnipidamisel võeti temalt ära minigripp kilekott, milles 4 foolium voldikut pruuni ainega kogumassiga 0,17 grammi ning aine sisaldab 1,6% metonitaseeni, aines sisaldub 0,0027 grammi metonitaseeni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metonitaseen kuulub NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 0,0013 grammist metonitaseenist. Seega pani Aleksei Matvejev oma tahtliku tegevusega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Prokurör avaldas 21.01.2026 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. A. Matvejevil on 2 kehtivat kriminaalkaristust lisaks väärteokaristusele ning ta viibib katseajal. Prokurör taotles A. Matvejevile määrata KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 toimepanemise eest karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud ja KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest taotles prokurör vangistust 2 aastat. Kannatanud jäid oma esitatud hagide juurde.

Aleksei Matvejev selgitas, et süüdistuse kokkuvõte on temale arusaadav. Süüdistatav tunnistas oma süüd. Võttis omaks ka tsiviilhagid, leides, et need on põhjendatud. Kui ta vabaneb vanglast soovib asuda rehabilitatsiooni teenusele ning asuda tööle, millised pakkumised talle on juba tehtud asfalditehasesse asfalteerijana. A. Matvejev tunnistas, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest ning ravile soovib asuda seoses sõltuvusega. Samuti selgitas, et varastas kuna temalt nõuti võlgade tasumist, mitte seoses sõltuvuse toitmiseks. Kahetses tehtut. A. Matvejev nõustus prokuröri argumentidega. A. Matvejevi sõnul on ta end pannud kirja anonüümsete narkomaanide gruppi. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tegudele on antud õige kriminaalõiguslik hinnang ja süüdistusaktis nimetatud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Puudub vaidlus, kas on teod toime pannud või mitte. A. Matvejev tunnistab ja kahetseb ning ka tõendid kinnitavad, et süüdistus on põhjendatud. Põhiküsimuseks on isikule mõistetav karistus. Kuivõrd tal on kehtivad kriminaalkaristused, uued teod on toime pandud katseajal, leiab kaitsja, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et see peaks mõjutama A. Matvejevit õiguskuulekuse suunas, et ta uusi õigusvastaseid tegusid toime ei paneks. A. Matvejevi puhul on kaitsja hinnangul väga oluline, et tal on olemas visioon millega ta hakkab tegelema pärast vangistusest vabanemist. On positiivne ka asjaolu, et ta soovib minna ravile, et tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Materjalidest nähtub, et ta kuritarvitab narkootilisi aineid ning üks kuritegu on ka otseselt sellega seotud. Kaitsja hinnangul on prokuröri taotletud karistus liialt range, eriti KarS § 184 lg 1 eest. Kuna A. Matvejevi puhul oli leitud aine kogus vastav ühele doosile ning see kogus mis temalt leiti oligi tema enda tarbimise jaoks. Seda tuleks arvestada ning karistus mõista pigem miinimumlähedane. Menetluskulude osas taotles kaitsja, et täies ulatuses ei ole põhjendatud kuna sissetulekud puuduvad ja tasuda on vaja ka tsiviilhagid. Kohtu põhjendused

1.15.09.2023 kl 15:53-14:56 toimepandud vargus 1.1 Objektiivne koosseis: Varguse objektiks on elektritõukeratas Xiaomi Mi M365, mis on võõras vallasasi. Kannatanu M. M. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati tõukeratas 15.09.2023 ajavahemikul 14:53-14:56 aadressil XXX asuva maja juurest. Kannatanu oli tõukeratta lukustanud kella 10:30 paiku, kella 18:00 paiku avastas, et tõukeratas on varastatud, rattahoidja külge oli rippuma jäänud ainult lukk. Lisana on kannatanu esitanud elektritõukeratta ostuarve, millest nähtub, et vargusega tekitati kannatanule varaline kahju 240 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas ajavahemikul 15.09.2023 kella 14:53–14:56 musta särgi ja lühikeste siniste pükstega meesterahvas tegutseb tõukeratta juures ja lahkub sellega. On tuvastatud, et mees videos on A. Matvejev. Antud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna see on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejev on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, viimati Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 just süstemaatiliste varguste eest. Käesolev episood leidis aset vaid 9 päeva pärast eelnimetatud kohtulahendi kuulutamist, ajal, mil kohtulahend polnud veel jõustunud kuid A. Matvejev viibis talle määratud 2-aastasel ja 4-kuulisel katseajal. Uue varguse toimepanemine nii lühikese aja jooksul pärast süüdimõistmist kinnitab, et vargused ei ole juhuslikud, vaid moodustavad sisulise süsteemi ja on elustiili osa. 1.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetusega. Kuigi A. Matvejev kasutas õigust mitte anda enda vastu ütlusi, on tema tahtlus ja eesmärk tuletatavad objektiivsetest asjaoludest. Isik, kes läheneb võõrale lukustatud tõukerattale, vabastab selle lukust ja sõidab sellega minema, teab, et tegemist on võõra asjaga, ja tahab selle oma valdusesse võtta. Täidetud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku valdusest püsivalt eemaldada ja asuda asjaga omanikusarnasesse seisundisse. Arvestades asjaolu, et A. Matvejev oli alles hiljuti karistatud 20 sarnase varguse episoodi eest, oli ta täielikult teadlik oma tegevuse keelatusest. Vargus on toimepandud ka 9 päeva peale kohtulahendi kuulutamist, seega see ilmsetab, A. Matvejevi tahtlus oli suunatud uute varaliste hüvede ebaseaduslikule hankimisele varguste kaudu, täites varguse subjektiivse koosseisu tunnused.

21.09.2023 kl 14:41 toimepandud vargus:

2.1 Objektiivne koosseis: Varguse objektiks on kannatanu ütluste kohaselt hallikas-valge elektritõukeratas Mi Electric Scooter 3, mis on võõras vallasasi. Kannatanu M. R. on esitanud süüteoteate, mille kohaselt varastati 21.09.2023 kella 14:41 ajal XXX juurest temale kuuluv elektritõukeratas väärtusega 400 eurot. Kannatanu ütlused kinnitavad, et tõukeratas oli lukustatud poja poolt turvakaabliga koolimaja juures asuva posti külge. Tõukeratast olevat nähtud veel kl 14:25, kuid kella 14:45 paiku tõukeratast enam ei olnud. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega, millest nähtub, kuidas kell 14:41 tumeda kampsuni ja lühikeste siniste teksapükstega meesterahvas avab lukustatud tõukeratta ja lahkub sellega. See tegevus vastab valduse murdmisele ja uue valduse kehtestamisele, kuna varguse toimepanija kõrvaldas takistuse ja saavutas asja üle faktilise võimu. Elektritõukeratta turuväärtus - 400 eurot ületab KarS § 199 lg 1 kohaldamiseks vajaliku määra. A. Matvejev on varasemalt karistatud isikuks. Antud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna see on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejev on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 2.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses antud kuriteo toimepanemisel kohtu hinnangul kavatsetult. Kuigi A. Matvejev kasutas kahtlustatavana ülekuulamisel õigust ütlusi mitte anda, on tema tahtlus tuletatav objektiivsetest asjaoludest ning ka sellest, et kohtuistungil tunnistas ta teo toimepanemist täielikult. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv sihipärane ja ettevalmistatud tegevus – lukustatud asja juurde minemine, lukustuskaabli läbilõikamine ja asjaga kohene lahkumine – kinnitab, et ta soovis teadlikult võõra valduse lõpetada. A. Matvejev teadis, et tema poolt hõivatav elektritõukeratas on võõras vallasasi ja ta ei tohi seda võtta kuna see ei kuulunud talle ja teiseks oli ratas ka lukustatud posti külge ilmse eesmärgiga säilitada tõukeratta valdus. A. Matvejevi käitumine oli suunatud otseselt varguse toimepanemisele, ta soovis ja püüdis saavutada võõra asja oma valdusse saamist, tegutsedes seeläbi kavatsetult.

21.09.2023 kl 15:00 toimepandud vargus:

3.1 Objektiivne koosseis: Varguse objektiks on musta värvi jalgratas Correli-Snoop, mis on võõras vallasasi. Kannatanu G. G. esitas süüteoteate, mille kohaselt varastati 21.09.2023 kella 15:00 paiku XXX parklast temale kuuluv jalgratas väärtusega 300 eurot. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta lukustas jalgratta XXX asuvasse parklasse, mis tähendab, et asja üle säilis omaniku valdus, mida kaitses ka füüsiliselt

rattalukk. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kell 15:00 tumeda jope ja lühikeste siniste teksapükstega meesterahvas, kes hilisemalt tuvastatud kui A. Matvejev tegutseb ratta juures, murrab valduse ja sõidab rattaga minema. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Kannatanule tekitatud kahju ratta varguse ja luku lõhkumisega on kokku 315 eurot. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Arvestades, et A. Matvejev pani selle varguse toime samal päeval vaid 19 minutit pärast eelmist episoodi asukohas XXX, viibis katseajal ja on varem sarnaste tegude eest karistatud, on tegemist selge kuritegeliku käitumismustriga, mis vastab süstemaatilisuse tunnustele (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 3.2 Subjektiivne koosseis: Subjektiivsest küljest on kohus seisukohal, et A. Matvejev tegutses kavatsetult. Tahtlust kinnitab asjaolu, et A. Matvejev tunnistas kuriteo toimepanemist. Kuigi A. Matvejev on kohtueelselt andnud selgitusi, nagu oleks ta teinud rattaga vaid proovisõitu ja jättis selle hiljem tänavale maha, tuleb selliseid ütlusi pidada ennast õigustavateks ning need ei välista kohtu hinnangul ebaseadusliku omastamise eesmärki. Karistusõiguslikult on omastamise eesmärk täidetud, kui isik soovib käituda asjaga kui enda omaga ning suhtub omaniku kestvasse ilmajätmisse vähemalt mööndavalt. A. Matvejevi käitumine, tegutsedes sihipäraselt otsides võõrast vara, mida on võimalik lukustuse murdmise teel hõivata, lükkab ümber väite juhuslikust proovisõidust. Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetud tegevusega, mille eesmärk on hõivata võõrast vara ja pöörata asja väärtus enda kasuks. Versioon, et A. Matvejev jättis ratta hiljem suvalisse kohta ei ole kinnitatav mitte ühegi tõendiga ning puuduvad ka igasugused täpsustavaid asjaolud mis võimaldaks hinnata nende ütluste paikapidavust.

21.09.2023 kl 16:38 toimepandud vargus:

4.1 Objektiivne koosseis: Selles episoodis on varguse objektiks elektritõukeratas Segway Ninebot MAX, mis on võõras vallasasi. M. Š. süüteoteate ja e-kirjade ning lisatud ostuarve kohaselt kuulub tõukeratas firmale XXX OÜ. Tunnistaja M. Š. ütlustest nähtub, et ta lukustas tõukeratta 21.09.2023 Tallinnas aadressil XXX asuva XXX ees asuvasse rattaparklasse, samal õhtul ca kl 20:00 avastas, et tõukeratast pole. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos. Salvestisest nähtub, kuidas kell 16:38 tumeda jaki ja lühikeste siniste teksapükstega meesterahvas tegutseb sihipäraselt jalgrataste vahel, murrab valduse, võtab elektritõukeratta ja lahkub sellega sündmuskohalt. On tuvastatud, et isikuks turvakaamera salvestisel osutus A. Matvejev. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Tõukeratta väärtuseks on 799 eurot, selles ulatuses tekitas A. Matvejev kannatanule varalise kahju. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Ei saa tähelepanuta jätta, et tegemist on A. Matvejevi kolmanda varguse episoodiga 21.09.2023 pärastlõunal, eelnevad vargused tuvastatud kell 14:41 ja 15:00. See on järjekordne kinnitus A. Matvejevi väljakujunenud harjumusele liikuda linnaruumis ringi eesmärgiga teiste vara hõivata. Nii lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud korduvad vargused viitavad üheselt süstemaatilisele tegevusele kui elatusallikale või harjumuslikule elustiilile (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 4.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. A. Matvejev on tunnistanud tõukeratta võtmist. Kuigi A. Matvejev esitas kohtueelses menetluses oma ütlustes versiooni, nagu oleks ta arvanud, et

tegemist on tuttava tõukerattaga ja teda on petetud, tuleb selliseid selgitusi pidada ennastõigustavateks ja eluvõõrateks mis pigem viitavad väljamõeldud versioonile vastutusest vabanemiseks. Samuti kinnitas A. Matvejev kohtuistungil, et pani selle varguse toime. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestiselt selge A. Matvejevi sihipärane tegutsemine lukustatud, ta liigub lukustatud rataste vahel valides välja sobivaima varguse objekti. Samuti ei saa kõrvale jätta asjaolu, et ta samal päeval juba korduvalt võõraid jalgrattaid/tõukerattaid enda valdusesse võttis. Ka ebaseadusliku omastamise eesmärk on täidetud, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku valdusest püsivalt eemaldada ja asuda sellega omanikusarnasesse seisundisse. A. Matvejevi tegevus peegeldab kindlat tahet teiste vara ebaseaduslikult hõivata, mis on tema korduvaid süütegusid arvestades saanud tema tavapäraseks tegutsemisviisiks.

21.07.2024 toimepandud vargus:

5.1 Objektiivne koosseis: Selles episoodis on varguse objektiks must elektritõukeratas Xiaomi Mi Electric Scooter PRO2, mis on võõras vallasasi. Kannatanu A. K. esitas süüteoteate, mille kohaselt varastati 21.07.2024 XXX juurest temale kuuluv tõukeratas. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta parkis sõiduki kella 11:00 paiku XXX tagaukse juurde, 21.07.2024 ajavahemikul kl 16:00-22:00 see varastati. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 200 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kell 20:48 sinakas-lilla T-särgi ja tumedate pükstega meesterahvas võtab terrassi juurest võõra tõukeratta ja lahkub sellega sündmuskohalt. Turvakaamera salvestisel tegutsenud isik on tuvastatud kui A. Matvejev. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Käesolev episood on osa A. Matvejevi pikemast varguste jadast, mis on toime pandud katseajal. Varguste sarnane käekiri ja järjepidevus tõendavad üheselt A. Matvejevi süstemaatilist varguste toimepanemist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 5.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses ka antud episoodis kavatsetult. Kuigi A. Matvejev kasutas ülekuulamisel õigust ütlusi mitte anda, on tema tahtlus ja eesmärk tuletatavad objektiivsetest asjaoludest. Isik, kes võtab võõra tõukeratta kohast, kuhu omanik on selle parkinud, ja lahkub sellega, tegutseb eesmärgiga võõras valdus lõpetada ja kehtestada enda oma. Täidetud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku valdusest püsivalt eemaldada ja pöörata selle väärtus enda või kolmanda isiku kasuks. Arvestades tema varasemat käitumist ja arvukaid sarnaseid episoode, ei saa tegu pidada juhuslikuks eksituseks. A. Matvejevi teadlik valik võtta võõras asi ja sellega sündmuskohalt lahkuda peegeldab kindlat eesmärki käituda asjaga kui enda omaga, mis vastab varguse subjektiivsele koosseisule.

09.07.2025 toimepandud vargus:

6.1 Objektiivne koosseis: 09.07.2025 episoodi osas on kannatanu D. G. polisteile esitanud süüteoteate selle kohta, et 09.07.2025 kella 19:30 paiku avastas ta, et tema must jalgratas Merida Crossway 100 väärtusega 350 eurot on varastatud aadressilt XXX. Avalduse juurde on lisana esitatud foto varguse objektiks olnud jalgrattast. Kannatanu D. G. on kohtueelses menetluses üle kuulatud, koostatud on sellekohane kannatanu ülekuulamise protokoll. Kanntanu ütluste kohaselt parkis ta 09.07.2025 kella 13:30 paiku oma musta jalgratta Merida Crossway 100 XXX asuvasse jalgrattaparklasse ja

lukustas jalgratta lukuga ja kella 19:30 paiku avastas ta, et jalgratas koos lukuga on varastatud. Vargusega tekitati talle kahju summas 350 eurot. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud turvakaamera salvestisi, juurde lisatud videosalvestis digitaalsel andmekandjal. Nähtub kuidas 09.07.2025 kella 19:00 paiku liiguvad salvestisel 2 meesterahvast: siniste teksapükste, punaste jalatsite ja päikeseprillidega mees (M1) ja lühikeste valgete pükste, tumedate jalatsite ja hallikas -sinise pulloveriga mees (M2). Meesterahvad liiguvad edasi-tagasi ja M1 liigub jalgratta juurde, M2 on kaugemal. Seejärel liiguvad nad koos rattaparklast eemale, M1 lükkab jalgratast enda kõrval. Märgitud kuriteo episoodis on A. Matvejev kohtueelses menetluses andnud ütlusi kus ta tunnistab talle etteheidetud kuriteo toimepanemist ja selgitab, et tal olid rattaluku lahti lõikamiseks kaasas tangid ning temaga oli kaasas juhututtav, kes varguse toimepanemises ei osalenud. A. Matvejev on kinnitanud, et tema pani varguse toime võla katteks. Eelkirjeldatut kinnitas A. Matvejev ka kohtuistungil. Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et A. Matvejev võttis ebaseaduslikult oma valdusesse kannatanu lukustatud jalgratta, murdes luku ja viies ratta sündmuskohalt ära. Sellega täitis ta täielikult varguse objektiivse koosseisu tunnused. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Käesolev episood on osa A. Matvejevi pikemast varguste jadast, mis on toime pandud katseajal. Varguste sarnane käekiri ja järjepidevus tõendavad üheselt A. Matvejevi süstemaatilist varguste toimepanemist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 6.2 Subjektiivne koosseis: Subjektiivsest küljest on kohus seisukohal, et A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetusega. Ta teadis, et jalgratas on võõras vallasasi ning asub kellegi teise valduses, mida kinnitab asjaolu, et ratas oli lukustatud ja asus avalikus parklas. A. Matvejev soovis senise valduse murda, mida tõendab spetsiaalselt kaasas olnud tööriistade (tangide) kasutamine luku läbilõikamiseks. Kavatsetust kinnitab ka tema enda ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus, kus ta tunnistas teo toimepanemist. Kuna A. Matvejevil puudus seaduslik alus või omaniku nõusolek ratta võtmiseks, oli tema eesmärk omastada asi ebaseaduslikult.

15.07.2025 toimepandud vargus:

7.1 Objektiivne koosseis: Selles episoodis on varguse objektiks punast värvi Merida Urban jalgratas, mis on võõras vallasasi. Kannatanu O. T. süüteoteate ja ütluste kohaselt parkis ta jalgratta 14.07.2025 kl 01:00 ajal XXX XXX parklasse posti külge. Ligikaudu kuu aega hiljem ratast parklas ei olnud. Sai XXX töötajatelt teada, et 15.07.2025 ajavahemikul 02.27-04.27 varastati tema jalgratas. Vargusega tekitati kannatanule varaline kahju 300 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas 15.07.2025 kell 03:27 paiku liigub A. Matvejev sihipäraselt lukustatud jalgratta juurde, eemaldub ja läheneb uuesti, mis viitab olukorra hindamisele. Seejärel võtab ta välja lõiketangid ja lõikab jalgrattaluku läbi. Kell 03:28 istub ta rattale ja lahkub sellega sündmuskohalt. Sellega kehtestas A, Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejevil oli on kaasas spetsiaalsed tööriistad rattaluku lõhkumiseks. Samuti asjaolu, et A. Matvejev liigub öisel ajal ringi, kaasas varustatud tööriistad võõra vara hõivamiseks, kinnitab veelkord, et tegemist ei ole juhusliku õigusrikkumisega, vaid teadliku ja süstemaatilise elustiiliga (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

7.2 Subjektiivne koosseis: Subjektiivsest küljest leiab kohus, et A. Matvejev tegutses antud kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Kuna kohtueelses menetluses väitis süüdistatav, et ta ei mäleta antud kuriteo toimepanemisest midagi kuid tundis end ise videosalvestiselt ära tuleb tema tahtlust hinnata läbi objektiivse teopildi. Videosalvestiselt nähtuv tegevus on koordineeritud ja eesmärgipärane: A. Matvejev valib välja konkreetse ratta, hindab ümbrust, kasutab luku läbilõikamiseks kaasasolevaid tange ning sõidab rattaga minema. Selline käitumine kinnitab, et ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kuigi A. Matvejev on väitnud, et on sõltuvuses narkootilistest ainetest, ei välista joobeseisund või sõltuvus tahtlust. Vastupidi, see selgitab sageli kuriteo motiivi – vajadust hankida kiiresti vahendeid uimastite ostmiseks. Spetsiaalsete lõiketangide kaasas kandmine viitab sellele, et A. Matvejev oli valmis ja soovis võõrast vara ebaseaduslikult omastada, et pöörata selle väärtus enda kasuks (nt ratas maha müüa). Seega, hoolimata väidetavast mäluaugust, kinnitavad tema ettevalmistatud tööriistad ja sihipärane tegutsemine subjektiivse koosseisu täidetust.

8.17.07.2025 toimepandud vargus: 8.1 Objektiivne koosseis: Selles episoodis on varguse objektiks elektrijalgratta kaasaskantav aku LG BAFANG, mis on võõras vallasasi. Kannatanu R. O. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati temale kuuluv aku 17.07.2025 XXX korterelamu trepikojast, kus see oli kruvidega kinnitatud lukustatud jalgratta raamile. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on korterelamu välisuks lukustatud. Varguse toimepannud mehed väljusid kannatanu sõnul korterist nr XXX. Ütluste kohaselt on näha turvakaamera salvestiselt kuidas esmalt püütakse varastada elektrijalgratast kuid kuna see ei õnnestunud siis võeti ära ratta külge kinnitatud aku. Vargusega sai kriimustada rattaraam, kruvid olid lahti murtud. Aku vargusega tekitati varaline kahju 558 eurot. Kanatanu ütlusi, süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas 17.07.2025 kell 04:05 on trepikojas kaks meest (M1 tuvastatud kui A. Matvejev ja M2 tuvastatud kui M. I..). On näha kuidas A. Matvejev läheb trepikojas oleva ratta juurde ja lõikab lõiketangidega rattal midagi. Seejärel mõlemad mehed väljuvad trepikojast. Meesterahvad sisenevad mõlemad uuesti trepikotta ning A. Matvejev asub kruvikeerajaga jalgratta juures tegutsema, M. I. vaatab ukse ees pealt. A. Matvejev saab jalgratta küljest lahti pikliku eseme ning meesterahvad lahkuvad koos esemega trepikojast. Seega A. Matvejev kasutas lõiketange ja kruvikeerajat, et murda lahti aku kinnitused, samal ajal kui M. I. viibis ukse juures ja jälgis toimuvat. Sellega kehtestasid süüdlased uue valduse, eemaldades aku rattaraamilt ja lahkudes sellega trepikojast. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupi poolt ning sissetungimisega. Sissetungimine väljendub selles, et mehed blokeerisid esmalt välisukse sulgumise reklaamlehtedega, seejärel sisenesid nad uuesti trepikotta, olles vahepeal kaasa võtnud täiendava tööriistana kruvikeeraja. Seega nähtuvalt turvakaamera salvestiselt pidi olema meestel tekkinud eesmärk varastada jalgratta aku peale ebaõnnestunud ratta vargust. Kuigi esmane trepikotta sisenemine võis olla seaduslik, muutus korduv sisenemine pärast ukse vahele reklaamlehtede asetamist ebaseaduslikuks sissetungimiseks, kuna see toimus varguse eesmärgil ja reklaamlehed olid pandud eesmärgiga takistada ukse sulgumist. A. Matvejev ise selgitab oma ütlustes, et nägi avatud ust ja otsustas siseneda, et jalgrattalt aku varastada, videosalvestiselt on näha, et ukse vahele on pandud reklaamlehti, et uks kinni ei vajuks. Grupi tunnuse puhul on tegemist kaastäideviimisega. M. I.e ütlustest nähtub ülestunnistus, et nad olid A. Matvejeviga koos ja võtsid aku, see kinnitab ühist tegutsemist. See lükkab ümber ka A. Matvejevi säästva väite, nagu teine M. I. ei teadnuks vargusest midagi. Küll aga on üheselt selge, et A. Matvejev jätkab oma

kuritegelikku käitumismustrit, kandes kaasas spetsiaalseid tööriistu, mis kinnitab teo süstemaatilisust (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 8.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. Tema eesmärk oli suunatud konkreetselt võõra aku äravõtmisele, mida kinnitab asjaolu, et pärast esimest ebaõnnestumist võtta ratas kogu varustusega ei loobutud, vaid kindlustati endale uuesti sissepääs pannes reklaamlehed ukse vahele, et tulla tagasi sobivama tööriistaga, et aku rattalt eemaldada. See on puhtakujuline ebaseadusliku omastamise eesmärk, kus isik on valmis pingutama võõra asja kättesaamise nimel. A. Matvejev varjas ka oma nägu päikeseprillide ning maskiga ilmse eesmärgiga, et teda oleks hiljem keerulisem tuvastada.

9.24.07.2025 toimepandud vargus: 9.1 Objektiivne koosseis: Varguse objektiks on elektriline tõukeratas GPad Joyride Eco, mis on A. Matvejevile võõras vallasasi. Kannatanu M. T. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati temale kuuluv tõukeratas 24.07.2025 kella 20:06 paiku XXX asuva XXX kaupluse rattahoidlast, kus see oli lukustatud. Juurde lisatud arve-saateleht kinnitab asja olemasolu ja väärtust mis varastamise hetkel maksis 150-200 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kaupluse sissepääsu poole liigub musta T-särgi, hallide pükste ja punaste jalatsitega meesterahvas tõukerattal. Meesterahvas siseneb kauplusesse, nähtub, et tal on vasakul õlavarrel tätoveering. Kauplusest väljas annab meesterahvas kl 08:55 paiku endaga algselt kaasas olnud tõukeratta naisterahvale, kes sellega Sõle tn poole lahkub. Seejärel võtab meesterahvas rattahoidlast tõukeratta ja sõidab sellega Sõle tn suunas. Salvestisel fikseeritud meesterahvas on tuvastatud kui A. Matvejev, on tõendatud, et ta murrab valduse ja lahkub rattahoidlast võõra tõukerattaga. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Tõukeratta väärtus vastab varguse põhikoosseisu tunnustele, kuid arvestades süütegu kogumis teiste episoodidega lõpetati väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejev tunnistas ütlustes, et kasutas luku lõhkumiseks lõiketange mis tal kaasas olid. See episood kinnitab A. Matvejevi väljakujunenud elustiili, kus ta liigub ringi sihiga teiste vara ebaseaduslikult hõivata (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 9.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. A. Matvejev on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja lõiketangide kasutamist. Tema eesmärk oli suunatud võõra valduse murdmisele ja asja ebaseaduslikule omastamisele. A. Matvejev ise põhjendas vargust sooviga varastada võlgade katteks. Selline selgitus kinnitab üheselt kavatsust pöörata võõra asja väärtus enda kasuks, et lahendada isiklikke rahalisi kohustusi. Omaniku kestev ilmajätmine varast oli A. Matvejevi jaoks eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tema ütlused võla katteks varastamise kohta on ennast õigustavad, kuid juriidiliselt tähendavad need otsest omastamistahtlust. Asjaolu, et ta oli varustatud lõiketangidega ja tegutses avalikus kohas kiiresti, viitab kindlale ja korduvalt läbi harjutatud tahtele võõrast vara ebaseaduslikult hõivata, täites täielikult varguse subjektiivse koosseisu tunnused.
10.29.07.2025 toimepandud vargus: 10.1 Objektiivne koosseis: Selles episoodis on varguse objektiks punane jalgratas Kross Hexagon 5.0 S, mis on A. Matvejevi jaoks võõras vallasasi. Kannatanu A. R. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati jalgratas XXX asuva kortermaja siseparklast/trepikojast. Ütluste kohaselt pani kannatanu oma elukaaslase A. D. jalgratta 28.07.2025 kella 20:00 paiku XXX asuva kortermaja trepikoja rattahoidlasse ja lukustas selle rattalukuga. 29.07.2025 kella 05:40 paiku avastas aga, et ratas väärtusega 399 eurot on rattahoidlast ära varastatud, lõhutud rattalukk, mis maksis 13 eurot, oli maha jäetud. Kokku tekitati vargusega kannatanule varalist kahju summas 412 eurot. Jalgratta olemasolu ja väärtust kinnitab ka esitatud ostuarve. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega ning tunnistaja S. R. ütlused. S. R.i ütluste kohaselt on tal tuttav Aleksei, kes on ca 40-45 aastat vana, 180 cm pikk, lühikeste hallide juustega. 29.07.2025 sai ta Alekseiga kokku, Aleksei tegi ettepaneku ühe maja trepikojast jalgratas ära tuua. Nad läksid Kristiines ühe korrusmaja juurde, välisuks oli tema sõnul lahti. Jalgratas oli lukustatud, Aleksei ütles, et tal on võti kaduma läinud. Aleksei võttis punase jalgratta ja sõitis sellega minema, tema ise läks aga tagasi koju. Ta ei kahtlustanud, et Aleksei varguse toime paneb. Salvestisest nähtub, et tundmatu isik kes tuvastatud kui A. Matvejev siseneb koos kaaslasega trepikotta 29.07.2025 kella 04:18 paiku, liigub jalgrataste juurde ning väljub sealt punase jalgrattaga. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Kuigi A. Matvejev väidab oma kohtueelselt antud ütlustes, et luku lõhkumist vaja ei olnud, lükkavad selle ümber kannatanu ütlused sündmuskohale maha jäetud lõhutud rattaluku kohta. Samuti tunnistas A. Matvejev kohtuistungil, et pani teo toime nii nagu süüdistuses kirjeldatud. Tegu on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Sissetungimine väljendub võõrasse trepikotta sisenemises varguse eesmärgil. Süstemaatilisust kinnitab A. Matvejevi järjepidev varguste toimepanemine planeeritult. Planeeritusele viitab asjaolu, et A. Matvejev liigub ringi kaasas tööriistad nagu nt lõiketangid, millega vargusi toime panna saab. Eelnev näitab planeeritud ja korduvat kuritegelikku käitumist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1). 10.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. Tahtlust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja ütlused, millest nähtub A. Matvejevi aktiivne ja eesmärgipärane roll varguse täideviimisel. Tahtlus hõlmas ka sissetungimist, lisaks varajane hommikutund ja sisenemine võõrasse trepikotta varguse eesmärgiga viitavad teadlikule õigusvastasele käitumisele. Täidetud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk, mida A. Matvejev ise möönab, väitega, et varastas võlgade katteks. See selgitus kinnitab kavatsust pöörata võõra asja väärtus enda kasuks.
11.KarS § 184 lg 1 toimepandud vargus: 11.1 Objektiivne koosseis: Kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 25E-AN01062-01 kinnitab, et A. Matvejevilt ära võetud pruun aine sisaldas metonitaseeni. Metonitaseen kuulub sotsiaalministri määruse nr 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi keelatud. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur kogus selline ainehulk, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metonitaseeni puhul on selleks piiriks 0,0013 grammi. Ekspertiisiga 25EAN01062-01 tuvastati A. Matvejevi valdusest 0,0027 grammi puhast metonitaseeni (sisaldus 0,17

g kogumassis). Kuna leitud ainehulk ületab joobe tekitamiseks vajaliku piirmäära enam kui kahekordselt, on tegemist suure kogusega KarS § 184 lg 1 tähenduses. A. Matvejevi kinnipidamisel 11.08.2025 Sõpruse puiesteel, mida kinnitab kinnipidamise protokoll, leiti ja võeti temalt ära neli fooliumvoldikut kõnealuse ainega. Asjaolu, et aine oli vahetult A. Matvejevi füüsilises vallas, tõendab valdamist. Seda kinnitab täiendavalt DNAekspertiis 25E-GE00739-01, mille kohaselt tuvastati kahel fooliumvoldikul A. Matvejevi DNAprofiilid, välistades juhusliku kokkupuute ainega. 11.2 Subjektiivne koosseis: A. Matvejev tegutses otsese tahtlusega, ta teadis, et valdab narkootilist ainet ja soovis seda. A. Matvejevi on oma ütlustes ja ka kohtusaalis tunnistanud, et on sõltuvuses narkootilistest ainetest. See kinnitab, et ta oli teadlik fooliumvoldikutes sisalduva aine olemusest ja selle ebaseaduslikkusest. Tahtlus peab KarS § 184 puhul hõlmama vähemalt kaudset tahtlust asjaolu suhtes, et tegemist on narkootilise ainega. A. Matvejevi puhul oli see teadmine täielik. A. Matvejevi soovis ainet hoida ja vallata oma tarbeks, mis on käsitatav sihipärase ebaseadusliku käitlemisena. Kuna A. Matvejevi eesmärk oli aine tarbimine, tegutses ta vähemalt otsese tahtlusega ka aine oma valduses hoidmise suhtes. Kohus selgitab, et KarS § 184 toimepanemise puhul ei ole tähtsust teo eesmärgil ehk et kas käitlemine toimus edasiandmiseks või oma tarbeks, koosseis on täidetud suure koguse ebaseadusliku valdamisega. Küll aga arvestab kohus seda süü suuruse hindamisel.

12.Varguste süstemaatilisus Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /.../ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kohus on tuvastanud, et varasemalt on A. Matvejevit karistatud korduvalt kriminaalkorras, hetkel kehtivaid kriminaalkaristusi kaks, seejuures üks neist süstemaatiliste varguste eest. Vastavalt karistusregistri andmetele karistati A. Matvejevit viimati Harju Maakohtu 25.08.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-4365, mille kohaselt pani A. Matvejev toime 20 tegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja lisaks KarS § 424 lg 2 kvalifikatsioonile vastava teo. Nimetatud kuritegude eest mõisteti kokkuleppemenetluses A. Matvejevile liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kuivõrd ka tol korral viibis A. Matvejev katseajal suurendati KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavat karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 järgi pöörati karistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 3 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4-kuulise katseaja jooksul. Samuti allutati A. Matvejev käitumiskontrolli ajal 12-kuuks alluma elektroonilise valvele, lisaks kohustusele osaleda

sotsiaalprogrammis ning kohustusele mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. A. Matvejev vabanes kinnipidamisasutusest 06.09.2023 ning uue sarnase varguse pani toime vaid 9 päeva hiljem s.o 15.09.2023. Seega ei olnud A. Matvejevi osas jõudnud lahend jõustudagi kui juba uus tegu oli toime pandud. Elektroonilise valve aparaat paigaldati A. Matvejevile 22.09.2023, päev enne seda on ta sooritanud 3 vargust. 24.04.2024 määras kohus lühendada elektroonilise valve tähtaega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel ning alates 10.05.2024 mil määrus jõustus eemaldati elektroonilise valve seade A. Matvejevilt. Üsna pea, s.o 21.07.2024 pani A. Matvejev toime uue sarnase varguse ning jätkas mustrit kuni kinnipidamiseni ja vahistamiseni, mil tuvastati ka suures koguses narkootilise aine käitlemise tegu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A. Matvejevi toimepandud kuritegude rohkus, tegude ajaline tihedus ja jätkamine vahetult pärast karistusasutusest vabanemist või valvemeetmete leevendamist kinnitavad üheselt, et varguste toimepanemine on kujunenud A. Matvejevi elustiiliks ja püsivaks harjumuseks. A. Matvejev on toime pannud uued kuriteod katseajal, ignoreerides talle käitumiskontrolliga pandud kohustusi. Seetõttu on kõigi käsitletud 10 kuriteo puhul täidetud süstemaatilisuse tunnus ning teod kuuluvad kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

13.Õigusvastasus ja süü Süüdistatav A. Matvejev on kohtuistungil ning kohtueelselt kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et pani vargused toime mitte sõltuvuse tõttu, et tarbida narkootilisi aineid vaid võlgade katteks. Kohus märgib, et isiku varaline seisund või võlgnevused kolmandate isikute ees ei ole KarS tähenduses õigusvastasust välistavad asjaolud. Võlgade olemasolu ei anna isikule õigust lahendada oma majanduslikke probleeme teiste isikute omandiõiguse rikkumise teel. Kuigi A. Matvejev ei ole otsesõnu väitnud, et varastas narkootiliste ainete hankimiseks, on ta möönnud pikaajalist narkosõltuvust. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et süüdistatava majanduslikud raskused ja võlgnevused on otseses seoses tema narkosõltuvusega. Sõltuvushäired võivad küll selgitada kuritegude toimepanemise tagamaid, kuid see ei vähenda isiku süüd ega teo ebaõigust. Kohus selgitab sedagi, et tahtlust vargusi toime panna ei saa ka välistada sõltuvushäire tõttu. A. Matvejevi ettevalmistus vargusteks -vajalike tööriistade kaasas kandmine viitab sellele, et tema kognitiivsed funktsioonid ja teovõime olid säilinud. Ta sai aru oma tegude keelatusest ja valitses oma käitumist eesmärgiga hankida varalist kasu, et täita oma varalisi kohustusi. Võlgade tasumise soov ei saa olla ka õigustuseks vargustele. Vastupidi, see kinnitab süüdistatava subjektiivse koosseisu täidetust – tal oli selge eesmärk pöörata võõras vara ebaseaduslikult enda kasuks (või enda vabanemiseks võlgadest), mis on varguse klassikaline eesmärk. Kohus märgib sedagi, et A. Matvejevile eelmise kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada narkootikume oli suunatud just nimelt tema sotsiaalsele parandamisele. Asjaolu, et isik jätkas narkootikumide tarvitamist ja käitlemist viitab sellele, et ta on teadlikult valinud õigusvastase elutee, kus vargused on vahendiks sõltuvusest tingitud elustiili ülevalpidamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et A. Matvejevi väited võlgnevuste ja narkosõltuvuse kohta ei oma tähtsust süü välistamisel. Need asjaolud iseloomustavad süüdistatava isikut ja tema kuritegelikku käitumismustrit, mis on suunatud teiste isikute vara ebaseaduslikule hõivamisele oma majanduslike huvide rahuldamiseks. Seega on kohus seisukohal, et A. Matvejevi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Matvejev oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad A. Matvejevi puhul süüd välistavad asjaolud.
14.Karistus Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on A. Matvejevi suhtes välistatud leebema karistusliigi kui vangistuse kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus ning asjaolu, et teod on toime pandud katseajal. Süüdistatavat ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile kuna süüdistatav on varasemalt juba katseaja tingimusi rikkunud ning uusi kuritegusid toime pannud. A. Matvejevi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 osas mõjutab episoodide rohkus ja varastatu väärtus. A. Matvejevi vastu on esitatud varalised nõuded tulenevalt tsiviilhagides esitatud nõuetest kogusummas 3344.99 eurot. A. Matvejevi on varavastaste süütegude eest kriminaalkorras karistatud ning vargusi pani ta toime järjepidevalt (vt ka käesoleva lahendi p 11), mistõttu on A. Matvejev täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Samuti on osa kuritegusid pandud toime sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes kuna osa vargusi on A. Matvejev toime pannud lukustatud trepikodadest. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et A. Matvejev ei pannud kõiki kuritegusid toime üksi, seega on osa kuritegusid grupis toime pandud süüteod KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et A. Matvejevi süü on keskmise suurusega. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Matvejevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks sisaldab süstemaatiliselt toime pandud vargusi. Kohus on seisukohal, et eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Praegusel juhul on A. Matvejev pannud toime kümme varguse episoodi küllaltki lühikese aja jooksul ning süüdistatav tunnistas oma süüd kogu süüdistuse raames. A. Matvejev avaldas kohtule ka kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. A. Matvejevi varguste toimepanemise viis ja regulaarsus veenab kohut, et vargused on saanud tavapäraseks käitumismustriks ning ei nähtu, et A. Matvejev oleks teinud järeldusi enda varasemast karistamisest. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et varguste episoodide eest on prokuröri poolt taotletud 1 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus proportsionaalne süü suurusega, arvestades süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, mis kaalub üles vajaduse mõista karistus keskmises määras. KarS § 184 lg 1 osas leiab kohus, et kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü hinnatav pigem väiksena. On kinnitatav asjaolu, et süüdistatav on sõltuvushäirega ning raskete narkootiliste ainete tarbimine on sage ning A. Matvejevi sõltuvushäire võib küll seletada kuritegude toimepanemise motiivi, kuid ei kõrvalda tema võimet aru saada oma tegude keelatusest ja juhtida oma käitumist. Kaitsja tähelepanek, et A. Matvejevilt leitud narkootilise aine kogus oli tema ühekordne annus ei ole leidnud kuidagi kinnitust ning kohus hindab selle pigem paljasõnaliseks kuivõrd seda ei saa ühegi tõendiga kinnitada. Kohtul puudub alus järeldada, et leitud narkootiline aine oli A. Matvejevil ainuüksi tema enda tarbimiseks mõeldud, selliseid argumente esitades tuleks seda ka tõendite ja asjaoludega põhjendada. Seega on see kaitseväide asjakohatu. On tuvastatud fakt, et A. Matvejevi valdusest leiti suur kogus metonitaseeni mis on erakordselt ohtlik ja tugevatoimeline sünteetiline narkootikum. On üldteada, et juba mikroskoopiline kogus seda ainet võib põhjustada surmava üledoosi, mis teeb iga tarvitamiskorra

eluohtikuks. See on tegemist narkootikumiga, mis on vastutav üledoosisurmade järsu kasvu eest. Sellise üliohtliku aine ringluses hoidmisel panustas A. Matvejev teadlikult rahvatervise vastu suunatud riski suurenemisse. Ehkki A. Matvejevi valdusest leitud puhta aine kogus 0,0027 grammi ületab suure koguse piirmäära (0,0013 grammi) enam kui kahekordselt, on see absoluutväärtuses siiski väike. Samas on süü suurus intensiivsem seetõttu, et aine oli jaotatud nelja fooliumvoldikusse. See viitab aine teadlikule doseerimisele ja ettevalmistatud kasutamisele/hoidmisele, mitte juhuslikule ühekordsele kokkupuutele. DNA-ekspertiis voldikutel kinnitab otsest ja korduvat A. Matvejevi kontakti ainega, mis tõendab süüdistatava püsivat tahtlust ainet vallata. Kuigi A. Matvejevi sõltuvus selgitab osaliselt motiivi narkootilist ainet käidelda, ei ole see õigustavaks asjaoluks. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus ka asjaolu, et A. Matvejev pani teo toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile, mis otsesõnu keelas tal muuhulgas narkootiliste ainete tarvitamise ja omamise. Kohustuse teadlik eiramine näitab süüdistatava küünilist suhtumist kohtu poolt talle seatud piirangutesse ja õiguskorda tervikuna. Arvestades, et A. Matvejev kahetses toimepandut saab jõuda järeldusele, et 2-aastane vangistus KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest on proportsionaalne ja vältimatu, täitmaks karistuse eripreventiivset eesmärki ja isoleerimaks süüdistatav keskkonnast, kus ta jätkab ühiskonnaohtlike ainete käitlemist. Võttes arvesse, et A. Matvejev on toime pannud mitu iseseisvat kuritegu, tuleb talle mõista liitkaristus vastavalt KarS § 63 reeglitele. Kohus pidas põhjendatuks süüdistatavale varguste s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning suures koguses narkootilise aine käitlemise eest s.o KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 sätetele moodustab kohus nimetatud süütegude eest liitkaristuse, suurendades kergemat karistust raskeimaga, ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, kohaldab kohus KrMS § 238 lg 2 imperatiivset nõuet vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Pärast lühimenetluse mahaarvamist on A. Matvejevile uue kohtuotsusega mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna A. Matvejev pani käesolevas asjas tuvastatud kuriteod toime ajal, mil tema suhtes kehtis Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 määratud tingimisi vangistuse katseaeg, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 reegleid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb uue kohtuotsusega mõistetud karistusele liita varasema otsuse alusel täitmisele pööramata jäänud karistuse osa. Kuna A. Matvejevil on eelmisest kohtuotsusest täitmisele pööramata 2 aastat vangistust, moodustab kohus liitmise teel lõpliku liitkaristuse 4 aastat vangistust. Karistusaja algust tuleb vastavalt KarS § 68 lg 1 sätetele lugeda süüdistatava tegelikust kinnipidamisest ehk alates 11.08.2025, arvates selle hulka eelvangistuses viibitud aja. Arvestades süüdistatava järjepidevat kuritegelikku tegevust katseajal ja varasemate hoiatuste eiramist, kuulub karistus reaalsele täideviimisele vangistuses. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

15.Tsiviilhagi Vargusega tekitas A. Matvejev varalise kahju kannatanutele järgmiselt: XXX OÜ-le summas 799,99 eurot; G. G. summas 315 eurot; M. M. summas 240 eurot; A. K. summas 200 eurot; A. R. summas 412 eurot; D. G. summas 350 eurot; O. T. summas 300 eurot; M. T.ile summas 170 eurot ja M. R. summas 400 eurot, kes tsiviilhagi esitada ei soovinud. R. O. tekitas A. Matvejev varalise kahju solidaarselt koos M. I. summas 558 eurot.

Kannatanud XXX OÜ, G. G., M. M., A. K., A. R., D. G., O. T., M. T., R. O. on esitanud tsiviilhagid, mis hõlmavad kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudeid. Süüdistatav A. Matvejev tunnistas tsiviilhagisid ning võttis need omaks. Kuna süüdistatava süü varguste toimepanemises on leidnud tõendamist ning tekitatud kahju suurus on kinnitatud kannatanute ütluste ja esitatud dokumentidega (ostuarved, hinnangud), on tsiviilhagid põhjendatud. Arvestades süüdistatava nõustumist hagidega ja asjaolu, et kahju tekitamine on otseses põhjuslikus seoses A. Matvejevi toimepandud süütegudega, rahuldab kohus tsiviilhagid täies ulatuses. Tsiviilhagid tasuda vastavalt kohtulahendi resolutsiooni p 10 toodule.

16.Menetluskulud ja asitõendid KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast, narkootilise aine ekspertiisi kuludest, DNA ekspertiisi kuludest ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN01062-01 kulu 134 eurot, DNA ekspertiisi kulu summas 630 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kogusummas 1322.40 eurot ja kohtumenetluses 133.92 eurot, s.o kaitsekulutused kokku 1456.32 eurot riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab A. Matvejev kokku menetluskuludena hüvitama 4435.32 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades A. Matvejevi majanduslikku olukorda ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendina 11 DVD-d ja CD-d videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juues tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. A. Matvejevi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung koos kõnekaardiga, mis on edastatud Tallinna Vanglasse A. Matvejevi isiklike asjade juurde lisamiseks määrata tagastada A. Matvejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud aine konfiskeerida KrMS § 191 alusel ja jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel EKEI keemiaosakonda. Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20261-26-4231/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20261-26-4814/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja