Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-25-5931 alkoholivastase ravi määramisel sellele alluma või lasta teha alkoholi tarvitamise vastane süst. Kohtumäärus jõustus 18.11.2025. a. Kehtivaid väärteokaristusi 4. Kehtivaid välisriigi karistusi 4. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja

Liis Suik

RESOLUTSIOON

1-25-5931 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 5 alusel on Riho Kokk kohustatud: - käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta; - pöörduma Viljandi Haigla alkokabinetti ja alkoholivastase ravi määramisel sellele alluma või laskma teha alkoholi tarvitamise vastane süst.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3/7

1-25-5931

SÜÜDISTUS

Riho Kokka süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse ja kelmuse ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 10.06.2024 otsusega nr 1-24-2985 (episoodid ajavahemikul 16.09.2020-23.11.2020), tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil järgmiselt: Riho Kokk kohtus 14.07.2022 xxx asuvas korteris V Biga. Kohtumisel esitles Riho Kokk end nimetatud korteri omanikuna ning väitis, et annab korteri üürile enda nimel. Samal päeval sõlmiti korteris paberkandjal, eesti keeles, kahepoolne üürileping, mille koostas Riho Kokk. Leping allkirjastati mõlema osapoole poolt ning selle kohaselt andis Riho Kokk korteri V Bile üle samal päeval. Tegelikkuses Riho Kokk korterit ei vabastanud ning V Bile üle ei andud. V B ei valda eesti keelt kõnes ega kirjas ning ei saanud üürilepingu sisust täielikult aru. Leping sisaldas mitmeid vastuolusid: kuigi V B uskus, et üürib kogu korteri, oli lepingus kirjas, et ta üürib vaid ühe 20 m2 suuruse toa, mille üürihinnaks oli märgitud 1250 eurot. Kuigi Riho Kokk esitles end korteri omanikuna, kuulub korter tegelikult J M. Lepingus oli üürileandjaks märgitud äriühing XXX OY, keda esindas Riho Kokk, kuid tegelikkuses ei olnud Riho Kokal õigust esindada XXX OY-d. Lepingu kohaselt pidi üürnik tasuma tagatisraha Riho Koka nimele AS-is LHV Pank avatud kontole nr XXX. 15.07.2022 kandis V B XXX LT UAB-s avatud kontolt nr XXX Riho Koka kontole 800 eurot tagatisrahana, selgitusega „edaspidi:Uurileandja“. Tegelikkuses ei olnud Riho Kokk korteri omanik ega omanud õigust seda üürile anda. 18.07.2022 sai V B nimetatud asjaolust teadlikuks ning teatas soovist leping lõpetada ja tagatisraha tagasi saada. Riho Kokk tagatisraha ei tagastanud. Riho Kokk tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, luues teadlikult ebaõige ettekujutuse korteri omandiõiguse ja üürileandmise õiguse kohta, ning tekitas oma tegevusega V Bile varalist kahju summas 800 eurot. Seega Riho Kokk isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse ja kelmuse, pani toime varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anastasia Senetskaja, süüdistatav Riho Kokk ja tema kaitsja Liis Suik sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel lugeda käesolev kergem karistus, s.o 1 aasta vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 10.06.2024. a otsusega nr 124-2985 mõistetud raskema karistusega, s.o 2 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud 4/7

1-25-5931 liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 3 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3, § 692 lg 1, 4 ja 6 p 1 järgi asendada mõistetud karistus Riho Koka nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga Harju Maakohtu 10.06.2024 otsuses nr 1-24-2985 sätestatud tingimustel. KarS § 692 lg 5 järgi määrata Riho Kokale sõltuvusravi pikkuseks 2 aastat ja 6 kuud, s.o kuni 10.12.2026. Riho Kokk peab pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldaja ja tervishoiuteenuse osutaja kokkuleppel määratud ajal viivitamatult pöörduma ravile määratud sõltuvusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde. Ravi võib toimuda nii statsionaarses kui ambulatoorses vormis. Ravi kestel peab Riho Kokk alluma tervisehoiuteenuse osutaja määratud ravi-ja rehabilitatsiooniplaanile ja järgima raviasutuse sisekorda. Riho Kokk on läbinud statsionaarse sõltuvusravi ajavahemikul 22.07.2024 kuni 10.12.2024. KarS § 692 lg 8, 9, 10 alusel ei pöörata raviga asendatud vangistust täitmisele, kui Riho Kokk ei pane sõltuvusravi ajal toime uut kuritegu, järgib ravi nõudeid ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks taotletakse määrata Riho Kokale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. KarS § 692 lg 9 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdimõistetu täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Kui süüdimõistetu võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus mõistetud vangistuse täitmisele. KarS § 692 lg 10 kohaselt kui süüdimõistetu paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel kohustada Riho Kokka käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. 5/7

1-25-5931 KarS § 50 lg 1 p 1 ja 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Riho Kokka suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks, mille algust arvata Harju Maakohtu 10.06.2024 otsuse nr 1-24-2985 jõustumisest. Lisakaristus on täidetud 26.06.2025. Kokkuleppe kohaselt on kannatanu V B esitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. Süüdistatav on nõustunud tsiviilhagi väljamõistmisega. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada ka menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasud summas 186 eurot. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, siis taotleb prokurör käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mitte mõista. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 186 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 29.01.2026. a kohtuistungil täiendasid kaitsja, prokurör ja süüdistatav senist kokkulepet nii, et selles moodustatav liitkaristus hõlmaks ka Harju Maakohtu 10.06.2024. a otsuse täitmist täpsustava 31.01.2025. a Pärnu Maakohtu määrusega Riho Kokale seotud lisakohustust, mille järgi tuleb tal KarS § 692 lg-te 8, 9 § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustusena pöörduda Viljandi Haigla alkokabinetti ja alkoholivastase ravi määramisel sellele alluma või lasta teha alkoholi tarvitamise vastane süst. Lisaks muudeti kokkulepet nii, et 21.01.2026. a istungil tekkinud määratud kaitsja tasu summas 44,64 eurot jääb Riho Koka kanda ja 29.01.2026. a istungiga seotud tasu (44,64 eurot) jääb riigi kanda. Seega kuulub Riho Kokal kokku hüvitamisele 230,64 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Seega kohus leiab, et Riho Kokk tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Riho Kokalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda 29.01.2026. a kohtuistungil täiendatud kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast ja kokkulepetest, on võimalik jätta sundraha välja mõistmata. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu V B summas 800 eurot. Süüdistatav nõustus nii kokkuleppes kui kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes hagi õigeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud 6/7

1-25-5931 täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõistab VÕS § 1043 alusel Riho Kokalt välja V Bi kasuks 800 eurot. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1 § 444 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.