Liiklussüüteod

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Klenn Rannut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 8 alusel kohustada Klenn Rannut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Klenn Rannule määratud 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.01.2026. Klenn Rannult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot; - määratud kaitsjale Toomas Pildile kohtueelses menetluses makstud tasu 133,92 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 44 eurot ja 64 senti; s.o kokku menetluskulu 1507,56 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700002406. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

SÜÜDISTUS

Klenn Rannu süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.11.2024.a kella 23.26 ajal Harju maakonnas xxxx maja juures, suunaga xxxx poole mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1.15 mg/l, laiendmääramatusega + 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1.05 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Klenn Rannu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Klenn Rannu tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPE

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 19.01.2026 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Klenn Rannu ja tema kaitsja Toomas Pilt järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Klenn Rannule karistuseks vangistust 6 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /23-24.11.24/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Klenn Rannu ei pane 1-aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Klenn Rannu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Klenn Rannu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud:  Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.  Kaitsjatasu: 133.92 eurot  KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Klenn Rannu hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1462.92 eurot, mille lisandub kaitsjatsu kohtuistingil osalemise eest, alates kohtuotsuse jõustumist 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri arvamuse sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud selles, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkuleppeid sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Määratud kaitsja esitas ka tasutaotluse kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest summas 44 eurot ja 64 senti (sisaldab käibemaksu), mis lisandub kohtueelses menetluses tekkinud kuludele. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkulepete kohaselt.

Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.