Kalle Luik süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triinu Hordo
Süüdistatav
Kalle Luik isikukood 37603265219; elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel eesti keel; xxxx, xxxx; kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tõkend –vahistatud alates 13.08.2025 kuni 2 kuuks, s.o kuni 13.10.2025; Viru Maakohtu 10.10.2025 kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata
Kaitsja
Sergei Politšev
Kohtuistung
06.01.2026
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 310, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi tunnistada Kalle Luik KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (05.08.2024 kuriteoepisood) ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Kalle Luigele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega nr 1-24-6695 mõistetud karistusega 8 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistes Kalle Luigele liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu 28.01.2025 otsuse järgi ära kantud karistus 4 kuud vangistust (28.01.2025 otsuse järgi eelvangistuses
1-25-5173 viibimise aeg 29.09.2024-28.01.2025, s.o 4 kuud), ära kandmata karistuseks lugeda 4 (neli) kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega nr 1-25-1391 on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega nr 1-24-6695 mõistetud karistuse ära kandmata osaga - 4 kuud vangistust, liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust (karistuse algus 13.03.2025 lõpp 13.08.2025) mistõttu lugeda karistus kantuks. Süüdi tunnistada Kalle Luik KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (29.01.2025 kuni 06.03.2025 kuriteoepisoodid) ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Kalle Luigele karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega nr 1-25-1391 mõistetud karistusega 5 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Kalle Luigele liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega mõistetud karistuse – 5 kuud vangistust – on Kalle Luik ära kandnud (13.03.2025-13.08.2025), mistõttu arvata ära kantud karistus KarS § 65 lg 1 teise lause alusel liitkaristusest maha ning ära kandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kalle Luige karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.02.2025-20.02.2025, s.o 3 päeva ning lõplikult ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Kalle Luige vahistamise algus, s.o 13.08.2025. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Kalle Luige suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Asitõendid: Kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised salvestised jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: - 29.01.2025-04.02.2025 AS OG Elektra turvakaamerate salvestised DVD+R plaadil; - 05.02.2025 Kadrina Konsumi turvakaamerate salvestised CD-R plaadil; - 18.02.2025 Kohtla-Järve Maxima turvakaamerate salvestised DVD+R plaadil; - 06.03.2025 Kesklinna Kirbuturu turvakaamera salvestised DVD+R plaadil; - 06.03.2025 Kohtla-Järve A1000 Market turvakaamerate salvestised CD-R plaadil; - 05.08.2024 Viru Vangla turvakaamerate videosalvestised, mis asuvad e-toimikus 14.07.2025 toimingu nr 24922700118/5 juures. Tsiviilhagid: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagid rahuldada. Mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalle Luigelt välja kannatanu AS OG Elektra (reg.kood 10054238) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 674 (kuussada seitsekümmend neli) eurot ja 9 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu AS OG Elektra arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS-is või arvelduskontole nr xxxx SEB PANK AS-is. Mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalle Luigelt välja kannatanu Järva Tarbijate Ühistu (reg.kood 10097762) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 113
1-25-5173 (ükssada kolmteist) eurot ja 75 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu Järva Tarbijate Ühistu arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS-is või xxxx SEB PANK AS-is või xxxx Coop Pank AS-is. Mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalle Luigelt välja kannatanu Maxima Eesti (reg. kood 10765896) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 12 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu Maxima Eesti OÜ arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS-is. Mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalle Luigelt välja kannatanu A1M OÜ (reg. kood 14238403) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 1 (üks) euro ja 55 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu A1M OÜ arvelduskontole nr xxxx LHV Pank AS-is. Mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalle Luigelt välja kannatanu E Ne (isikukood xxxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 75 (seitsekümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu E Ne arvelduskontole nr xxxx SEB Pank AS-is. Menetluskulud: Mõista Kalle Luigelt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjate Sergei Politševi ja Margus Viira tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 987 (üheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja kohtumenetluses kaitsja Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest summas 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 81 senti. Vabastada Kalle Luik osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes KrMS § 180 lg 3 alusel osa kaitsja Margus Viira tasust kohtueelses menetluses summas 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot ja 28 senti riigi kanda. Juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha Kalle Luigelt välja ei mõisteta. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Kalle Luik hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1754 (üks tuhat seitsesada viiskümmend neli) eurot ja 81 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300
LUMINOR
BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700001724 ning selgitus „Kalle Luik, 1-25-5173, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 02.02.2026. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.
1-25-5173 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 02.02.2026. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS
1.Kalle Luigele (Luik) on esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, kelle jaoks varguste toimepanemine on kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks ning keda on Viru Maakohtu 01.03.2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-1101 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti viimatinimetatud otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemisel 05.08.2024 püüdis varastada Viru Vanglale kuuluvat tahvelarvutit Microsoft Surface Go 3 väärtusega 708,49 eurot. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal kuid mitte hiljem kui 05.08.2024 võttis Kalle Luik ebaseadusliku omastamise eesmärgil Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) V-hoones V1 osakonnas kinnipeetavatele ühiskasutamiseks väljastatud tahvelarvuti, peitis selle seljale riiete alla, kinnitades tahvelarvuti teibiga keha külge, ning liikus 05.08.2024 kella 10:05 paiku vanglast vabastamise protsessi käigus vangla väljapääsu poole. Vargus jäi Kalle Luige tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna vanglaametnikud avastasid enne vanglast väljumist peidetud tahvelarvuti ning võtsid selle ära. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Kalle Luik toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Samuti tema isikuna, kes on eelnevalt süstemaatiliselt toime pannud vargusi, nende toimepanemise eest korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi – enne süüdistuse esemeks olevate tegude toimepanemist viimati VMK 28.01.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-6695 ja VMK 01.03.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1101 – ja kelle jaoks on varguste toimepanemine kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, uuesti 11 korral varastas perioodil 29.01.2025 kuni 06.03.2025 Lääne-ja Ida-Virumaal asuvatest kauplustest erinevaid kaupu koguväärtuses 938,73 eurot. 1) Tema võttis 29.01.2025 kella 16:05 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Aluvere külas Veski tn 7 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 19,75 eurot: ühe singi Kodune maasuitsusink arvestusliku kaaluga 300 g hinnaga 11,98 €/kg, maksumusega 3,59 €; ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot; ühe paki piima Alma Valio 2,5 % 1L maksumusega 1,28 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma ostukärus asuvasse seljakotti, möödus kassaliinist ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 19,75 eurot. 2) Tema võttis 02.02.2025 kella 11:58 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Ilu pst 2 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 35,42 eurot: ühe paki viilutatud juustu Eesti 25,2 % 500 g maksumusega 5,88 eurot; ühe paki viilutatud juustu Eesti täispiimast 32 % 450 g maksumusega 5,98 eurot; kolm pakki marineeritud Atlandi heeringafileed õlis Vici 240g/190g hinnaga 2,88 €/tk, kogumaksumusega 8,64 eurot; ühe paki Wõro õllemopse juustuga 500 g maksumusega 2,98 eurot; ühe pulgajäätise Vana Toomas vanilliplombiir šokolaadiglasuuris 150 ml/90g maksumusega 1,48 eurot; ühe pudeli majoneesi Provansaal Tarplan 900 g maksumusega 3,88 eurot; 20 pakki lahustuvat kohvimaitselist jooki Jacobs Original 3in1 12,6 g hinnaga 0,28 €/tk, kogumaksumusega 5,60 eurot; ühe 6-paki pabertaskurätikuid Grite Orchidea White maksumusega 0,98 eurot. Kalle
1-25-5173 Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, möödus kassaliinist ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 35,42 eurot. 3) Tema võttis 02.02.2025 kella 14:18 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada tn 16 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 4,60 eurot: kaks pulgajäätist Vana Toomas vanilliplombiir šokolaadiglasuuris 150 ml/90g hinnaga 1,48 €/tk, kogumaksumusega 2,96 eurot; ühe paki soolapähkleid Pinda’s 200 g maksumusega 1,64 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis omale taskutesse, möödus kassaliinist ning lahkus kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 4,60 eurot. 4) Tema võttis 03.02.2025 kella 15:02 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Aluvere külas Veski tn 7 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 159,58 eurot: o kaks juuksevärvi Color Naturals Frozen Brown 110 ml hinnaga 5,28 €/tk, kogumaksumusega 10,56 eurot; ühe raseerija terade 4-paki Gillete Fusion 5 maksumusega 20,88 eurot; kuus šokolaadi Kalev valge šokolaad maasika-küpsise 100 g hinnaga 2,04 €/tk, kogumaksumusega 12,24 eurot; ühe kommikarbi Geisha 270 g maksumusega 6,98 eurot; ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot; neli banaanimaitselist kohupiimapasta toru Tere 300 g hinnaga 1,34 €/tk, kogumaksumusega 5,36 eurot; neli laktoosivaba kohupiimapasta toru Tere 300 g hinnaga 1,34 €/tk, kogumaksumusega 5,36 eurot; 20 pakki lahustuvat kohvimaitselist jooki Jacobs Original 3in1 12,6 g hinnaga 0,28 €/tk, kogumaksumusega 5,60 eurot; kolm raseerija terade 4-pakki Gillette Fusion ProGlide hinnaga 25,48 €/tk, kogumaksumusega 76,44 eurot; ühe pudeli karastusjooki Coca-Cola 0,5 L hinnaga 1,18 €/tk, millele lisandub pant 0,10 €/tk, kogumaksumusega 1,28 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, jope taskutesse ning püksivärvli vahele dressipluusi alla, möödus kassadest ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 159,58 eurot. 5) Tema võttis 04.02.2025 kella 13:04 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Aluvere külas Veski tn 7 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 139,60 eurot: seitse raseerija terade 5pakki Gillette Mach 3 hinnaga 16,88 €/tk, kogumaksumusega 118,16 eurot; kaks pakki Karni šnitslit Krõbe šnitsel 250 g hinnaga 3,28 €/tk, kogumaksumusega 6,56 eurot; ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, tasus kassas üksiku teise toote eest ning lahkus kauplusest seljakotis olnud kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 139,60 eurot. 6) Tema võttis 04.02.2025 kella 14:37 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Aluvere külas Veski tn 7 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 315,14 eurot: kümme raseerija terade 5pakki Gillete Mach 3 hinnaga 16,88 €/tk, kogumaksumusega 168,90 eurot; kolm raseerijat Gillete Fusion 5 hinnaga 13,98 €/tk, kogumaksumusega 41,94 eurot; viis raseerija terade 4-pakki Gillete Fusion 5 hinnaga 20,88 €/tk, kogumaksumusega 104,40 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, tasus kassas üksiku teise toote eest ning lahkus kauplusest seljakotis olnud kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik AS OG Elektrale varalist kahju summas 315,14 eurot. 7) Tema võttis 05.02.2025 kella 12:23 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus Viitna tee 4 asuvast Järva Tarbijate Ühistu kauplusest Kadrina Konsum võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 113,75 eurot: ühe pudel likööri Vana Tallinn 1 L maksumusega 23,50 eurot; ühe pudeli viskit Jack Daniels 1 L maksumusega 44,90 eurot; ühe paki juustu Eesti 500 g maksumusega 5,99 eurot; kaks
1-25-5173 täissuitsuvorsti juustuga Coop hinnaga 3,49 €/tk, kogumaksumusega 6,98 eurot; ühe eelküpsetatud ahjukarbonaadi 500 g maksumusega 10,90 eurot; kaks pakki grillvorste juustuga Coop 600 g hinnaga 3,99 €/tk, kogumaksumusega 7,98 eurot; kuus iirisešokolaadi Alpinella hinnaga 1,35 €/tk, kogumaksumusega 8,10 eurot; neli maasikatäidisega šokolaadi Alpinella hinnaga 1,35 €/tk, kogumaksumusega 5,40 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, tasus iseteeninduskassas üksiku teise toote eest ning lahkus kauplusest, jättes seljakotis olnud kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik Järva Tarbijate Ühistule varalist kahju summas 113,75 eurot. 8) Tema võttis 18.02.2025 kella 12:17 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Keskallee 12 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima X võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 32,12 eurot: ühe pudeli likööri Vana Tallinn 50 % 500 ml maksumusega 12,99 eurot; ühe pudeli viina Khortytsa Classic 40 % 500 ml maksumusega 13,99 eurot; ühe pudeli karastusjooki Coca-Cola 2 L maksumusega 2,79 eurot; ühe pudeli nõudepesuvahendit Fairy Apple 450 ml maksumusega 2,35 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti, möödus kassaliinist ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas 32,12 eurot. 9) Tema võttis 18.02.2025 kella 13:40 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Keskallee 12 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima X võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad koguväärtusega 42,22 eurot: ühe karbi kohvi Classic maksumusega 7,99 eurot; ühe paki pabertaskurätte Mündi maksumusega 0,19 eurot; kaks pakki banaanimaitselist kohupiimapastat Tere hinnaga 1,49 €/tk, kogumaksumusega 2,98 eurot; kaks piimašokolaadi Milka Peanut Caramel hinnaga 5,19 €/tk, kogumaksumusega 10,38 eurot; kaks šokolaadi Milka pähklitega hinnaga 5,15 €/tk, kogumaksumusega 10,30 eurot; kaks šokolaadi Milka Toffee hinnaga 5,19 €/tk, kogumaksumusega 10,38 eurot. Kalle Luik pani eelnimetatud kaubad kaupluse müügisaalis oma seljakotti ning möödus kaupade eest tasumata kassaliinist. Vargus jäi Kalle Luige tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuna pärast kassaliinist möödumist pidas kaupluse turvatöötaja Kalle Luige kinni ning varguse esemeks olnud kaubad koguväärtusega 42,22 eurot tagastati rikkumata kujul kauplusele. 10) Tema võttis 06.03.2025 kella 9:36 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 87 asuvast A1M OÜ kauplusest A1000 Market võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paki patareisid Varta Energy Alkaline AA LR06 väärtusega 1,55 eurot. Kalle Luik pani paki müügisaalis oma taskusse, maksis kassas teiste toodete eest ning lahkus kauplusest taskus olnud kauba eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik A1M OÜ-le varalist kahju summas 1,55 eurot. 11) Tema võttis 06.03.2025 kella 12:54 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada tn 14 asuvast kauplusest Kesklinna Kirbuturg võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusesse müügiks toodud E Nele kuuluva tööriistakomplekti Makita väärtusega 75 eurot. Kalle Luik võttis riiulilt tööriistakohvri ning lahkus kauplusest selle eest tasumata. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas Kalle Luik E Nele varalist kahju summas 75 eurot. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Kalle Luik toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Kalle Luik on toime pannud KarS § 199 lg p 9 ja KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
1-25-5173 05.08.2024 episood
3.Tunnistajate G.L ja M.K ütlustega on tõendatud, et 05.08.2024 vabastati Viru vanglast seoses karistuse ärakandmisega Kalle Luik. Vabastamise toimingud algasid kella 10:00 ajal. G.L ja M.K liikusid koos K. Luigega vastuvõtuosakonnast pääsla hoones asuvasse vabastamise protseduuri jaoks mõeldud kabinetti. G.L märkas, et K. Luige selja peal jope all turritab välja mingi ese ja juhtis sellele ka M.K tähelepanu. Otsustati teha läbiotsimine ning K. Luik suunati eraldi ruumi, kus G.L ja M.K avastasid, et K. Luige seljale on teibitud tahvelarvuti. Tahvelarvuti oli seljale nii kõvasti kinni teibitud, et selle kätte saamiseks oli teip vaja noaga lahti lõigata. G.L ja M.K võtsid tahvelarvuti ära, tegemist oli vangla tahvelarvutiga. (Kr.asja To, kd 2, tl 2-4; 6-7). 14.07.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud Viru Vangla vastuvõtuosakonna valvekaamera salvestist 05.08.2024 K. Luige vabastamise protseduuriga toimuvast riietumisest ning vaatlusprotokollist nähtub, et K. Luige seljal on teibiga kinnitatud tahvelarvutile sarnanev ese. (Kr.asja To, kd 2, tl 12-16). Seadmete üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtuvalt on vangla kasutuses tahvelarvutid Microsoft Surface Go 3 ning ühe tahvelarvuti maksumus on 708,49 eurot. (Kr.asja To, kd 2, tl 8-11). K. Luik tunnistab oma ütlustes, et võttis vanglale kuuluva tahvelarvuti ning kleepis selle kasvuhoonest kaasa võetud teibiga seljale. (Kr.asja To, kd 2, tl 17-19). Seega puudub igasugune vaidlus ning on tõendatud, et K. Luik teipis enne Viru Vanglast vabastamist oma seljale riiete alla tema jaoks võõra - vanglale kuuluva tahvelarvuti ning liikus sellega vabastamisprotseduuri läbides väljapääsu suunas. Vanglaametnikud märkasid riiete all olevat eset ning võtsid tahvelarvuti K. Luigelt ära.
4.Arvestades, et K. Luik ei jõudnud talle mitte kuuluva tahvelarvutiga vanglast väljuda ning talle on 05.08.2024 episoodis esitatud süüdistus süüteokatses, tuleb hinnata, millise teo toimepanemisele oli tema teo tahtlus suunatud. K. Luige ütluste kohaselt oli tal plaanis tahvelarvuti väravas tagasi anda. Ta tahtis näha kui hästi ametnikud oma tööd teevad ja kui nad ei oleks tähele pannud ja ta oleks väljas olnud arvutiga, oleks nalja kui palju. (Kr.asja To, kd 2, tl 1719). K. Luige ütlused, et ta soovis arvutit vaid nalja pärast selja peale teipida ja tal oli plaan see väravas tagastada, on vastuolus tema G.Lle antud seletuskirjaga. Nimelt vahetult pärast sündmust on K. Luik esitanud seletuskirja, mille kohaselt ta plaanis arvuti välja viia, sest vajas raha. (Kr.asja To, kd 2, tl 5). Seega leiab kohus, et K. Luige ütlusi, mille kohaselt ta plaanis arvuti väravas tagasi anda, ei saa pidada usaldusväärseteks. Teo asjaolud viitavad, et K. Luik nägi arvuti selja peale kinnitamisega vaeva, arvuti oli kõvasti selja peale teibitud ning selle lahti saamiseks pidid vanglaametnikud teibi läbi lõikama. Samuti püüdis ta tahvelarvutit peita, sest see oli teibitud riiete alla, seejuures oli ta riietatud jopesse, millega on eset parem varjata. Kõik see kinnitab, et K. Luige eesmärk ei olnud tahvelarvutit tagastada, vaid ta soovis sellega vanglast lahkuda, seega kehtestada sellele uue valduse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et K. Luik tegutses kavatsetult ning tema tahtlus oli suunatud tema jaoks võõra eseme ebaseaduslikule omastamisele.
5.Süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Kohus on tuvastanud, et K. Luik alustas tahvelarvutiga vangla väljapääsu suunas liikumist, läbides vabastamisprotseduuri, kuid kuna vanglaametnikud avastasid tema jope all asuva tahvelarvuti, ei õnnestunud K. Luigel vanglast tahvelarvutiga lahkuda. K. Luik on varem Viru Maakohtu 01.03.2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-1101 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (Kr.asja To, kd 1, tl 176-178). Seega saab teha järelduse, et varguste toimepanemine on kujunenud tema harjumuspäraseks eluviisiks. Eeltoodust lähtuvalt täitis K. Luik oma tegevusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu.
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Vargused kauplustest 29.01.2025 episood
AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 29.01.2025 varastas mustas jopes
1-25-5173 ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Veski 7, Aluvere küla) müügisaalist ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot ja ühe paki piima Alma Valio 2,5 % 1L maksumusega 1,28 eurot (Kr.asja To, kd 1, tl 1-3). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Aluvere Grossi Toidukaupade kaupluse videosalvestist, kinnitab, et 29.01.2025 ajavahemikul 15:59-16:04 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, külmikust ümmarguse karbi, seejärel alkoholi osakonnast likööri riiulist alkoholi pudeli ning seejärel külmikust sinist värvi pakendi, paneb kaubad seljakotti ning lahkub kell 16:05 kauplusest kaupade eest maksmata (Kr, asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. AS OG Elektra on 27.02.2025 e-kirjaga täpsustanud, et külmikust võetud ümmargune karp on kodune maasuitsusink arvestusliku kaaluga 300 g hinnaga 11,98 €/kg. (Kr, asja To, kd 1, tl 13). K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 29.01.2025 Aluvere Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 02.02.2025 episood (Grossi Toidukaubad Rakvere Ilu pst kauplus)
8.AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 02.02.2025 varastas mustas jopes ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Rakvere, Ilu pst 2) müügisaalist ühe paki viilutatud juustu Eesti 25,2 % 500 g maksumusega 5,88 eurot; ühe paki viilutatud juustu Eesti täispiimast 32 % 450 g maksumusega 5,98 eurot; kolm pakki marineeritud Atlandi heeringafileed õlis Vici 240g/190g hinnaga 2,88 €/tk; ühe paki Wõro õllemopse juustuga 500 g maksumusega 2,98 eurot; ühe pulgajäätise Vana Toomas vanilliplombiir šokolaadiglasuuris 150 ml/90g maksumusega 1,48 eurot; ühe pudeli majoneesi Provansaal Tarplan 900 g maksumusega 3,88 eurot; 20 pakki lahustuvat kohvimaitselist jooki Jacobs Original 3in1 12,6 g hinnaga 0,28 €/tk; ühe 6-paki pabertaskurätikuid Grite Orchidea White maksumusega 0,98 eurot. (Kr.asja To, kd 1, tl 4-5). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Rakvere Grossi Toidukaupade kaupluse Ilu pst 2 videosalvestist, kinnitab, et 02.02.2025 ajavahemikul 11:48-11:57 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, juustutoodete riiulilt kaks pakki, külmikust kalatoodete riiulilt tooted, singi-ja vorstiriiulilt pakendi, riiulist ühe pudeli, külmikust pudeli majoneesi, riiulist ühe karbi, riiulist ühe pakendi, sügavkülmikust jäätise, asetab riiulilt võetud pudeli tagasi riiulile. Võetud kaubad paneb seljakotti ning lahkub kell 11:48 kauplusest kauba eest maksmata. (Kr.asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 02.02.2025 Rakvere Ilu pst Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 02.02.2025 episood (Grossi Toidukaubad Laada tn kauplus)
9.AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 02.02.2025 varastas mustas jopes ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Rakvere, Laada tn 16) müügisaalist kaks pulgajäätist Vana Toomas vanilliplombiir šokolaadiglasuuris 150 ml/90g hinnaga 1,48 €/tk; ühe paki soolapähkleid Pinda’s 200 g maksumusega 1,64 eurot. (Kr.asja To, kd 1, tl 6-7). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Rakvere Grossi Toidukaupade kaupluse Laada tn 16 videosalvestist, kinnitab, et 02.02.2025 ajavahemikul 14:1514:17 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, sügavkülmikust kauba ja riiulilt kauba. Kauba paneb taskusse ning möödub kell 14:18 kassast kauba eest tasumata. (Kr.asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 02.02.2025 Rakvere Laada tn 16 Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata.
1-25-5173 03.02.2025 episood
10.AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 03.02.2025 varastas mustas jopes ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Veski 7, Aluvere küla) müügisaalist kaks juuksevärvi Color Naturals Frozen Brown 110 ml hinnaga 5,28 €/tk, ühe raseerija terade 4-paki Gillete Fusion 5 maksumusega 20,88 eurot; kuus šokolaadi Kalev valge šokolaad maasika-küpsise 100 g hinnaga 2,04 €/tk; ühe kommikarbi Geisha 270 g maksumusega 6,98 eurot; ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot; neli banaanimaitselist kohupiimapasta toru Tere 300 g hinnaga 1,34 €/tk; neli laktoosivaba kohupiimapasta toru Tere 300 g hinnaga 1,34 €/tk; 20 pakki lahustuvat kohvimaitselist jooki Jacobs Original 3in1 12,6 g hinnaga 0,28 €/tk; kolm raseerija terade 4-pakki Gillette Fusion ProGlide hinnaga 25,48 €/tk; ühe pudeli karastusjooki Coca-Cola 0,5 L hinnaga 1,18 €/tk, millele lisandub pant 0,10 €/tk. (Kr.asja To, kd 1, tl 1-3). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Aluvere Grossi Toidukaupade kaupluse videosalvestist, kinnitab, et 03.02.2025 ajavahemikul 14:48-15:01 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, riiulit 2 karpi juuksevärvi, magusaosakonnast riiulist oranži paberiga tooteid ning roosat värvi karbi, alkoholiosakonnast riiulilt ühe pudeli alkoholi, külmikust tooteid ja samalt riiulilt veel tooteid, riiulist oranži värvi karbi, aluse pealt pudeli. Kauba paneb K. Luik seljakotti, taskutesse ning püksivärvli vahele dressipluusi alla. Kell 15:02 möödub K. Luik kassast kauba eest maksmata ning lahkub siis kauplusest. (Kr.asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 03.02.2025 Aluvere Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 04.02.2025 episood (kella 13:04 paiku)
11.AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 04.02.2025 varastas mustas jopes ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Veski 7, Aluvere küla) müügisaalist seitse raseerija terade 5-pakki Gillette Mach 3 hinnaga 16,88 €/tk; kaks pakki Karni šnitslit Krõbe šnitsel 250 g hinnaga 3,28 €/tk, kogumaksumusega 6,56 eurot; ühe pudeli likööri Liviko Vana Tallinn 50 % 50 cl maksumusega 14,88 eurot. (Kr.asja To, kd 1, tl 1-3). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Aluvere Grossi Toidukaupade kaupluse videosalvestist, kinnitab, et 04.02.2025 ajavahemikul 12:54-13:01 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, võtab riiulist kahel korral kaupa, külmikust alumisest riiulist kaks pakendit, võtab riiulist toote, alkoholiosakonnast likööri riiulist alkoholi pudeli. Paneb kaubad seljakotti , välja arvatud valge korgiga pudeli, mille eest kassas maksab. K. Luik lahkub kell 13:04 kauplusest. (Kr.asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 04.02.2025 Aluvere Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 04.02.2025 episood (kella 14:37 paiku)
12.AS OG Elektra 17.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 04.02.2025 varastas mustas jopes ja mustades pükstes meesterahvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluse (Veski 7, Aluvere küla) müügisaalist kümme raseerija terade 5-pakki Gillete Mach 3 hinnaga 16,88 €/tk; kolm raseerijat Gillete Fusion 5 hinnaga 13,98 €/tk; viis raseerija terade 4-pakki Gillete Fusion 5 hinnaga 20,88 €/tk. (Kr.asja To, kd 1, tl 1-3). 21.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Aluvere Grossi Toidukaupade kaupluse videosalvestist, kinnitab, et 04.02.2025 ajavahemikul 14:32-14:33 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, riiulilt tooteid ning paneb need seljakotti, välja arvatud Coca Cola, mille eest K. Luik kassas maksab. Kell 14:37 väljub kauplusest. Kr.asja To, kd 1, tl 8-12). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust
1-25-5173 videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr, asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 04.02.2025 Aluvere Grossi Toidukaupade kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 05.02.2025 episood
13.Järva Tarbijate Ühistu 12.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 05.02.2025 varastas tumedates riietes ja kootud mütsiga meesterahvas Järva Tarbijate Ühistu kauplusest Kadrina Konsum (Viitna tee 4, Kadrina) müügisaalist ühe pudeli likööri Vana Tallinn 1 L maksumusega 23,50 eurot; ühe pudeli viskit Jack Daniels 1 L maksumusega 44,90 eurot; ühe paki juustu Eesti 500 g maksumusega 5,99 eurot; kaks täissuitsuvorsti juustuga Coop hinnaga 3,49 €/tk; ühe eelküpsetatud ahjukarbonaadi 500 g maksumusega 10,90 eurot; kaks pakki grillvorste juustuga Coop 600 g hinnaga 3,99 €/tk; kuus iirisešokolaadi Alpinella hinnaga 1,35 €/tk; neli maasikatäidisega šokolaadi Alpinella hinnaga 1,35 €/tk. (Kr, asja To, kd 1, tl 17-19). 20.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Kadrina Konsumi kaupluse videosalvestist, kinnitab, et 05.02.2025 ajavahemikul 12:14-12:21 võtab mees, kes on uurija poolt tuvastatud kui K. Luik, alkoholiosakonnas riiulilt ühe pudeli Jack Daniels, ühe pudeli Vana Tallinn, külmikust ühe pakendi juustu, lihatoodete jahekapist kaks pakendit vorsti, samast kapist kaks pakendit grillvorsti, piimakülmkapist suure paki piima, kommide ja küpsiste vahest riiulist kahel korral erinevaid šokolaade. Kaubad, välja arvatud piim, paneb enda seljakotti. Kell 12:23 maksab kassas piima eest ning jätab seljakotis oleva kauba eest maksmata. Lahkub kauplusest kell 12:24. (Kr, asja To, kd 1, tl 20-22). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud (Kr. asja To, kd 1, tl 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 05.02.2025 Kadrina Konsumi kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 18.02.2025 episood (kella 12:17 paiku)
14.MAXIMA Eesti OÜ 19.02.2025 avaldusega on tõendatud, et 18.02.2025 varastas tumedates riietes mees Maxima Eesti OÜ kauplusest Kesk allee 12, Kohtla-Järve ühe pudeli likööri Vana Tallinn 50 % 500 ml maksumusega 12,99 eurot; ühe pudeli viina Khortytsa Classic 40 % 500 ml maksumusega 13,99 eurot; ühe pudeli karastusjooki Coca-Cola 2 L maksumusega 2,79 eurot; ühe pudeli nõudepesuvahendit Fairy Apple 450 ml maksumusega 2,35 eurot. (Kr. asja To, kd 1, tl 38). 20.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Maxima kaupluse Keskallee 12, Kohtla-Järve videosalvestist, kinnitab, et 18.02.2025 ajavahemikul 12:10-12:15 võtab mees, kes on tuvastatud kui K. Luik, alkoholiosakonnas riiulit pudeli, seejärel veel ühe pudeli, riiulilt Coca cola, võtab riiulilt toote. Kauba paneb oma seljakotti. Kell 12:27 läbib K. Luik kassaliini, kauba eest maksmata. (Kr. asja To, kd 1, tl 27-28). Kohus jaatab, et võrreldes K. Luige välimust videosalvestusel oleva isikuga, saab teha järelduse, et tegemist on K. Luigega. K. Luik on oma ütlustes vargust kauplusest tunnistanud ning selgitanud, et tal oli kõht tühi ja ta mõtles, et ta vahele ei jää. (Kr. asja To, kd 1, tl 53-55; 85-88). Seega on tõendatud K. Luik võttis 18.02.2025 Maxima Kohtla-Järve Keskallee 12 kauplusest süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 18.02.2025 episood (kella 13:40 paiku)
15.Tunnistaja D.Si ütlustega on tõendatud, et 18.02.2025 kell 13:50 peeti kaupluses Keskallee 12, Kohta-Järve kinni mees, kes üritas kauplusest kaupa välja viia, mehe seljakotis oli: kohv Classic maksumusega 7,99 eurot; üks pakk pabertaskurätte maksumusega 0,19 eurot; kaks pakki banaanimaitselist kohupiimapastat Tere hinnaga 1,49 €/tk; kaks piimašokolaadi Milka Peanut Caramel hinnaga 5,19 €/tk; kaks šokolaadi pähklitega hinnaga 5,15 €/tk; kaks šokolaadi Milka Toffee hinnaga 5,19 €/tk. Kaup tagastati kauplusele (Kr. asja To, kd 1, tl 30-34). Sama kinnitab ka Maxima Eesti OÜ 18.02.2025 avaldus. (Kr. asja To, kd 1, tl 29). 18.02.2025 isikusamasuse
1-25-5173 protokolliga on tuvastatud kaupluses kinni peetud isik kui Kalle Luik. (Kr. asja To, kd 1, tl 49) ning isiku kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt on K. Luik 18.02.2025 ka kahtlustatavana kinnipeetud. (Kr. asja To, kd 1, tl 50-53). 19.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Maxima kaupluse Keskallee 12, Kohtla-Järve videosalvestist, kinnitab, et 18.02.2025 ajavahemikul 13:41-13:47 võtab mees, kes on tuvastatud kui K. Luik, müügisaalist erinevaid tooteid paneb need oma seljakotti ning kell 13:49 möödub kassast. Turvatöötaja peatab mehe ning turvaruumis võtab K. Luik kauba seljakotist välja. (Kr. asja To, kd 1, tl 35-38). K. Luik on oma ütlustes tegu tunnistanud ning selgitanud, et ta tahtis söögikraami võtta, ta pani kauba seljakotti ja möödus kassadest maksmata. Turvamees pidas ta kinni. (Kr. asja To, kd 1, tl 53-55; 85-88). 06.03.2025 episood(A1000 Market)
16.A1M OÜ esindaja 05.05.2025 süüteoteatega on tõendatud, et 06.03.2025 sisenes poodi Järveküla tee 87, Kohtla-Järve mustades riietes mees, kes võttis ühe paki patareisid Varta Energy Alkaline AA LR06 väärtusega 1,55 eurot ja pani tasku, kassas maksis teiste toodete eest ning jättis patareide eest maksmata. (Kr. asja To, kd 1, tl 119-121). 20.05.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud A1000 Market kaupluse Järveküla tee 87, Kohtla-Järve videosalvestist, kinnitab, et 06.03.2025 kell 09:26 võtab mees Varta toote. Kell 09:33 paneb mees kassaletile kauba, kuid patareid sealt puuduvad ning ta lahkub patareide eest maksmata. (Kr. asja To, kd 1, tl 126-129). Võrreldes K. Luige välimust asitõendina vaadeldava videosalvestusega, saab teha järelduse, et salvestisel olev isik on K. Luik. K. Luik tunnistab, et pani teo toime ning on selgitanud, et pani patareid taskusse ning unustas nende eest maksta. (Kr. asja To, kd 1, tl 130;133-138). Seega on tõendatud K. Luik võttis 06.03.2025 A1000 Market kaupluse Järveküla tee 87, Kohtla-Järve süüdistuses märgitud kauba ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. 6.3.2025
sood (Kesklinna Kirbuturg)
17.Kannatanu E Ne ütlustega on tõendatud, et E. N oli kauplusesse Kesklinna Kirbuturg aadressil Laada tn 14, Rakvere müüki andnud Makita tööriistakomplekti, mida ta hindab 75 eurole. Kui ta 17.03.2025 läks uurima, kas on midagi müüdud selgus, et tööriistakomplekti enam müügil ei olnud ja ilmselt on see varastatud. (Kr. asja To, kd 1, tl 105-106). 26.03.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud 06.03.2025 videosalvestist on tõendatud, et mustas riietuses mees kell 12:54 väljapääsu lähedal jälgib teenindajat, kummardab võtab kiiresti ühe eseme ning siis väljub. (Kr. asja To, kd 1, tl 108-109). Võrreldes K. Luige välimust asitõendina vaadeldava videosalvestusega, saab teha järelduse, et salvestisel olev isik on K. Luik. K. Luik tunnistab, et pani teo toime (Kr. asja To, kd 1, tl 133-138). Seega on tõendatud K. Luik võttis 06.03.2025 kauplusest Kesklinna Kirbuturg süüdistuses märgitud eseme ning lahkus kauplusest selle eest maksmata.
18.Süüdistuses kirjeldatud asju võttes ning nendega kauplusest lahkudes jättis süüdistatav nende endised valdajad tegelikust võimust ilma, kehtestades asjadele enda valduse. Seega võttis Kalle Luik asjad nende endistelt valdajatelt ära. Kuna süüdistav võttis ära esemed, mille omand asjaõigusseaduse § 68 lg 1 mõttes ei kuulunud temale endale, siis olid nimetatud asjad tema jaoks võõrad. Seega oli süüdistatava käitumises olemas KarS § 199 lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine. Teadmine, et asjad ei kuulu temale, oli Kalle Luigel vaieldamatult olemas. Kohtus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav soovis asjade omanikud nende asjadest kestvalt ilma jätta ning luua endale omanikuga sarnane seisund. Seega tegutses Kalle Luik omastamise eesmärgiga ja järelikult oli tema käitumises olemas ka KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg (kavatsetus). Enamusel kordadel Kalle Luik oma teoplaani ka realiseeris ning tal õnnestus kauplusest võetud asjadega lahkuda, vaid ühel juhul 18.02.2025 Maxima kaupluses sekkus tema tegevusse turvatöötaja, kes pidas ta pärast kassadest möödumist kuid enne kauplusest lahkumist kinni ning esemed võeti K. Luigelt ära.
Süüdistuse kohaselt on K. Luige poolt kauplustes toime pandud süüteoepisoodid lõplikult
1-25-5173 kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliste vargustena. Süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu, mis on omavahel seotud ning moodustavad kindla sisulise süsteemi. Käesoleval juhul on kohus lugenud tõendatuks kõik Kalle Luigele süüks pandud 11 episoodi, mis K. Luik pani toime lühikese aja jooksul (ajavahemikul 29.01.2025 06.03.2025). Lisaks märgib kohus, et K. Luige tegevus kõikides episoodides oli oma laadilt sarnane.
20.Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et Kalle Luik ei ole varguste toimepanemises süüdistatuna esmakordselt kohtu all. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõik need karistused on mõistetud varguste eest. Viimati karistati K. Luike KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 14.03.2025 Viru Maakohtu otsusega ning enne seda KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega. (Kr. asja To, kd 1, tl 156-162). Seega on varguste toimepanemine Kalle Luigele saanud harjumuspäraseks ja iseenesestmõistetavaks käitumiseks, mistõttu leiab kohus, et Kalle Luige teod on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliste vargustena.
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.
Karistus
22.Kuna kohus mõistab Kalle Luige süüdi, tuleb mõista ka karistus. Seadusandja on KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
23.Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates Kalle Luige käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav. Kalle Kuik on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, omab karistusregistri andmetel 7 kehtivat kriminaalkaristust, sh on K. Luik korduvalt karistatud just süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (Kr. asja To, kd 2, tl 79-85). Viru Maakohtu 01.03.2024 otsusega nr 1-24-1101 karistati Kalle Luike nelja kauplusevarguse episoodi eest 6 kuulise vangistusega (Kr. asja To, kd 2, tl 34-36), mis ei mõjutanud teda aga mitte kuidagi vangistusest vabastamisel 05.08.2024 toime panemast tahvelarvuti varguse katset. Samuti jätkas K. Luik varguste toimepanemist kauplustest. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
24.KarS § 199 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuus vangistust. Hinnates Kalle Luige teosüüd vanglast tahvelarvuti varastamisel, tuleb arvestada, et tegemist oli hinnalise esemega, kuid tema tegu jäi katse staadiumisse. Hinnates Kalle Luige teosüüd kauplustest varguste puhul tuleb arvestada, et kauplustele tekitatud kahju suur ei olnud suur. Samas tuleb möönda, et K. Luige tegevus kauplustes ei piirdunud tavaliselt vaid ühe-kahe toote varastamisega, vaid ta varastas mitmeid erinevaid tooteid ning tema tootevalikut arvestades, saab teha järelduse, et tema eesmärk oli vähemalt osa kaubast edasi müüa. Seega tegemist ei olnud vaid enda tarbeks hädavajaliku esmatarbekauba vargusega. Ka tema tegevuse intensiivsus, s.o arvukate
1-25-5173 varguste toimepanek lühikese ajavahemiku jooksul on asjaolu, mida kohus Kalle Luige süü määratlemisel arvesse võtab. Kohus arvestab sedagi, et teod olid toime pandud kavatsetult.
25.K. Luik on oma ütlustest tehtut kahetsenud ning kohus peab võimalikuks arvestada seda kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nagu kohus varem märkis, siis K. Luik on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning seejuurest just süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et tahvelarvuti varguse katse pani K. Luik toime vanglast vabastamisel ning pärast vabanemist asus ta toime panema uus varguseid. Lisaks nähtub, et K. Luik oli Viru Maakohtu 01.10.2024 määrusega nr 1-24-5678 vahistatud kaheks kuuks, s.o kuni 29.11.2024, kahtlustatavana oli kinni peetud 29.09.2024. Tema vahistamist oli pikendatud kuni 28.01.2025 ning samal päeval Viru Maakohus otsusega nr 1-24-6695 K. Luik vabastati ning allutati käitumiskontrollile, millel lisandus lisakohustusena elektrooniline valve. (Kr. asja To, kd 1, tl 168-170), 29.01.2025 pani K. Luik toime juba aga uue varguse kauplusest.
26.Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et K. Luige süü suurus tahvelarvuti varguse katse puhul on keskmisest väiksem ning süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 9 kuud vangistust, mida tuleb vastavalt lühimenetluse reeglitele kolmandiku võrra vähendada, karistuseks jääb 6 kuud vangistust. Kaupluste varguste puhul on K. Luige süü aga keskmisest suurem ning vastavaks karistusmääraks on 3 aastat vangistust, mida tuleb samuti vastavalt lühimenetluse reeglitele kolmandiku võrra vähendada, karistuseks jääb 2 aastat vangistust.
27.Arvestades, et 05.08.2024 kuriteoepisoodi on K. Luik toime pandud enne tema süüditunnistamist ning karistamist Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega ning Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega, tuleb K. Luigele mõista liitkaristus. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega nr 1-24-6695 mõistetud karistusega 8 kuud vangistust. Arvestades, et 05.08.2024 episoodi puhul oli tegemist ühe süüteo katsega peab kohus võimalikuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu 28.01.2025 otsuse järgi ära kantud karistus 4 kuud vangistust (28.01.2025 otsuse järgi eelvangistuses viibimise aeg 29.09.2024-28.01.2025, s.o 4 kuud) ning ära kandmata karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega nr 1-25-1391on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 28.01.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga - 4 kuud vangistust, liitkaristuseks 5 kuud vangistust (karistuse algus 13.03.2025 lõpp 13.08.2025), mistõttu lugeda karistus kantuks.
28.29.01.2025 - 06.03.2025 kuriteoepisoodid on K. Luik toime pannud enne tema süüditunnistamist ning karistamist Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega, mistõttu tuleb K. Luigele mõista KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega nr 1-251391 mõistetud karistusega. Arvestades käesolevas asjas olevate kuriteo episoodide mahtu ning nende toime panemise intensiivsust, leiab kohus, et liitkaristus tuleb moodustada üksikkaristuste suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega mõistetud karistuse on K. Luik ära kandnud (13.03.2025-13.08.2025), mistõttu arvata ära kantud karistus KarS § 65 lg 1 teise lause alusel liitkaristusest maha ning ära kandmata karistuseks jääb 2 aastat vangistust.
29.18.02.2025 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti K. Luik 18.02.2025 kell 14:15 kahtlustatavana kinni ning vabastati 20.02.2025 kell 14:08. (Kr. asja To, kd 1, tl 50-52). Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kalle Luige karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.02.2025— 20.02.2025, s.o 3 päeva ning lõplikult ära kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
1-25-5173
30.Nii K. Luige kaitsja kui ka K. Luik ise on palunud kohaldada karistust (vangistus) tingimisi, tuues välja, et K. Luik peale vabanemist asuks elama Xxxx. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles seejärel, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04 p 8).
31.K. Luige varasem käitumine on näidanud, et ta ei soovi alluda kehtivale korrale, sest paneb järjepidevalt toime õigusrikkumisi ning ta ei ole suutnud oma varasematest karistustest järeldusi teha. K. Luik omab seitset kehtivat kriminaalkaristust, seejuures on tema suhtes varem kohaldatud karistuse mõistmist tingimisi käitumiskontrolliga. Viimati kohaldati seda tema suhtes 28.01.2025 otsusega, kuid juba 29.01.2025 asus K. Luik toime panema uus samaliigilisi kuritegusid ning pärast seda on K. Luik alates 13.03.2025 viibinud kinnipidamisasutuses. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et K. Luige puhul ainsaks tõhusaks individualiseeritud sanktsioonimeetmeks on reaalne vangistus. Tingimisi karistuse kohaldamine on kohtu hinnangul K. Luige puhul perspektiivitu. Eelnevat ei väära ka asjaolu, et K. Luik on avaldanud, et soovib asuda peale vabanemist elama Xxxx. Kohus leiab, et selline soov ja lubadus ei ole tõsiseltvõetav, sest K. Luigel on varasemalt piisavalt palju olnud võimalusi ja aega oma eluviisi muuta, sealhulgas otsida abi Xxxx. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et Xxxx ei ole asutus, kus isikuid vägisi kinni hoitakse, vaid isikud viibivad seal vabatahtlikkuse alusel ning puudub igasugune garantii, et K. Luik sinna elama asub ja suudab erinevalt oma varasemast käitumisest käitumiskontrolli nõuetele alluda. Kõike eelnevat silmas pidades on kohus seisukohal, et K. Luigele mõistetud ärakandmata karistust 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, ei ole arvestades K. Luige isikut võimalik jätta tingimisi kohaldamata.
32.Viru Maakohtu 23.07.2025 määrusega on K. Luige suhtes kohaldatud vahistamist kuni kaheks kuuks hetkest mil ta vabaneb Viru Maakohtu 14.03.2025 otsusega 1-25-1391 mõistetud karistuse kandmiselt (Kr. asja To, kd 2, tl 53-59). Kriminaalasja arutav kohus jättis 10.10.2025 kohtu alla andmise määrusega K. Luige suhtes kohaldatud vahistamise muutmata. Kuivõrd kohus mõistis K. Luigele pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, siis on otstarbekas, et K. Luik kannaks karistust ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Kalle Luige suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. Kalle Luige karistuse kandmise alguseks lugeda K. Luige vahistamise algus, s.o 13.08.2025. Tsiviilhagid
33.Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud MAXIMA Eesti OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, AS OG Elektra, E N ja A1M OÜ esitanud Kalle Luige kui neile kahju tekitanud isiku vastu tsiviilhagid vastavalt 32, 12 euro, 113,75 euro, 674,09 euro, 75 euro ja 1,55 euro nõudes. Süüdistatav Kalle Luik on kõik nimetatud nõuded kohtuistungil õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagid ning mõistab Kalle Luigelt nende kasuks välja hagiavaldustes nimetatud summad. Seejuures TsMS § 444 lg 3 kohaselt
1-25-5173 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Asitõendid
34.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta.
35.Kriminaalasja materjalide juures on AS OG Elektra turvakaamerate salvestised 29.01.202504.02.2025 DVD+R plaadil; 05.02.2025 Kadrina Konsumi turvakaamerate salvestised CD-R plaadil; 18.02.2025 Kohtla-Järve Maxima turvakaamerate salvestised DVD+R plaadil; DVD+R plaat videosalvestisega 06.03.2025 Kesklinna Kirbuturu turvakaamera salvestisest; CD-R plaat 06.03.2025 Kohtla-Järve A1000 Market turvakaamerate salvestistega; Viru Vangla 05.08.2024 turvakaamerate videosalvestised, mis asuvad e-toimikus, mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
36.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).
37.Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).
38.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 886 eurot. St, et sundraha suurus on 1329 eurot.
39.KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 216 lg 1 p 2 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-11).
40.Prokurör on käesolevas kriminaalasjas märkinud, et süüdistatava suhtes 14.03.2025 kriminaalasjas nr 1-25-1391 kiirmenetluses kokkuleppe sõlmimise ajaks oli isikule esitatud kahtlustus mh käesolevas kriminaalasjas etteheidetavates kuritegudes ning menetlejale oli teada, et isiku suhtes on teisi pooleliolevaid kriminaalmenetlusi, kuid neid ei ühendatud. Seega on menetleja jätnud kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada Kalle Luige kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada talle kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmise ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordse väljamõistmise KrMS § 179 sätteid arvestades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, seoses karistuse mõistmisega kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest (KarS § 65 lg 1) tuleb
1-25-5173 süüdistatavalt Kalle Luigelt sundraha jätta välja mõistmata.
41.Kohtueelses menetluses on käesolevas asjas osalenud määratud kaitsjatena vandeadvokaat Sergei Politšev ning vahistamisküsimuse arutamisel asenduskaitsjana vandeadvokaat Margus Viira. Määratud kaitsjate poolt esitatud tasutaotluste alusel on neile kohtueelses menetluses makstud tasu kokku summas 1076,28 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politšev 10.10.2025 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 282,72 eurot, mille kohus rahuldas täielikult 10.11.2025. Lisaks on kaitsja Sergei Politšev kohtumenetluses esitanud kaitsjatasu taotluse 06.01.2026 summas 485,09 eurot. Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu kui kohtumenetluseks ettevalmistamisega seonduvat kulu. Kohus on tasutaotluses loetletud menetluskulud lugenud põhjendatuks ning rahuldanud esitatud taotluse 06.01.2026 täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas kriminaalasjas kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu suuruseks 767,81 eurot.
42.Kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu osas on prokurör märkinud, et seoses asenduskaitsja osalemisega menetluses on tekkinud n-ö topelt tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest, mistõttu KrMS § 180 lg 11 alusel, arvestades kulude tekkimise asjaolusid, tuleks jätta asenduskaitsja tasu osas, mis kulus kriminaaltoimiku materjalidega tutvumisele, s.o 1 tunni hüvitis kokku summas 89,28 eurot, riigi kanda. Kohus nõustub prokuröri poolt viidatuga ning jätab kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasudest tasu summas 89,28 eurot riigi kanda.
43.KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kalle Luige varalist seisundit hinnates on alus seisukohaks, et K. Luige varaline seisund on kasin. Samas K. Luige resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Kalle Luik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod pani Kalle Luik toime kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine Kalle Luige õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kalle Luigelt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 987 eurot (1076,28-89,28) ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 767,81 eurot, s.o kogusummas 1754,81 eurot.
44.Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Pidades silmas Kalle Luigele mõistetava karistuse liiki ja määra ning tema suhtes pooleli olevaid täitemenetlusi, leiab kohus, et väljamõistetavate menetluskulude ajatamine ei ole põhjendatud. Isikul on suures ulatuses täitmata nõudeid, lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et Viru Maakohtu 28.01.2025 otsusega kriminaalasjas 1-24-6695 võimaldati isikul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 168,09 eurot, kuid ühtegi laekumist menetluskulude katteks toimunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et Kalle Luik kohustub KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1754,81 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa
1-25-5173 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.