Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Mario Truu
Kohtuasi ja menetlusliik
Kriminaalasi Ellen Merelaiu (Merelaid) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 3311 lg 1 ning § 320 lg 1 järgi (üldmenetluses)
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. aprilli 2025. a otsus
Apellandid
Süüdistatava Ellen Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Marge Voogma
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Ringkonnaprokuratuuri
Süüdistatav -
Ellen Merelaid (ik 48004210244, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX; töökoht Mercanter Veod OÜ; kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
15.märtsi 2021. a otsusega KarS § 210 lg 2 järgi tingimisi üheaastase vangistusega)
Kannatanu Asja läbivaatamise viis
AS LHV Pank, volitatud esindaja Indrek Eiche
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsus osaliselt ja jätta kohtuotsuse resolutsioonist välja otsustus selle kohta, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 tunnustel.
3.Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
4.Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga Ellen Merelaiule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 327 eurot 36 senti, sh käibemaks 63 eurot 36 senti.
5.Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistusakt
1.Ellen Merelaiule (Merelaid) esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 3311 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi. Süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi
2.KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdistatakse E. Merelaidu selles, et ta omastas suures ulatuses AS LHV Pank vara. E. Merelaid oli 21. detsembrist 2015 kuni 2. maini 2019 Mercanter Invest OÜ juhatuse liige. Tal oli Mercanter Invest OÜ nimel tehingute tegemise õigus ja äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1 tulenev osaühingu esindus- ja juhtimisfunktsioon. Ta oli vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 kohustatud täitma oma seadusest ning põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja korraliku ettevõtja hoolsusega.
3.24. aprillil 2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne selle äriühingu juhatuse liige R.M. d ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr 120155, mille alusel AS LHV Pank omandas traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 (edaspidi traktor) maksumusega 73 200 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ esindaja R.M. u kasutusse.
4.19. juunil 2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne selle äriühingu juhatuse liige R.M. d ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr 1211837, mille alusel AS LHV Pank omandas kivikoguri KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis 416/14) (edaspidi kivikogur) maksumusega 40 800 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R.M. u kasutusse.
5.Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige E. Merelaid, kes oli ainsaks juhatuse liikmeks 21. detsembrist 2015 kuni 2. maini 2019, ei täitnud kapitalirendilepingutega võetud kohustust tasuda lepingumakseid, mistõttu AS LHV Pank teavitas 13. märtsil 2019 kapitalirendilepingute nr 120155 ja nr 1211837 ülesütlemisest alates 12. märtsist 2019 ning palus tasuda võlgu olevad lepingumaksed ja tagastada AS-le LHV Pank kuuluv vara. E. Merelaid võlgnevusi ei tasunud ja jättis sõidukid omanikule tagastamata, asudes sõidukite asukohta liisinguandja eest varjama ning demonstreerides sellega nende omastamise tahet. Alates liisingulepingute ülesütlemisest oli Mercanter Invest OÜ ja tolleaegse juhatuse liikme E. Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik.
6.Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige E. Merelaid, kellele AS LHV Pank oli andnud korralduse tasuda võlgnevus ning viia traktor ja kivikogur aadressile Ülejõe tee 2, Keila linn, võlgnevust ei tasunud ja põhjendusi nimetamata AS-le LHV Pank kuuluvat vara üle ei andnud. Seetõttu pöördus viimane inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole. Aktronte Grupp OÜ püüdis tuvastada vara asukohta, kuid Mercanter Invest OÜ ei tagastanud sõidukeid ega avaldanud AS-le LHV Pank kuuluva vara asukohta ja jätkas selle varjamist.
7.2. mail 2019 ühinesid OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ning ühing jätkas tegevust ärinimega OÜ Mereel Invest, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli E. Merelaid. Seejuures võttis OÜ Mereel Invest notariaalakti nr 1626 punktiga 3.3 üle ühendatava ühingu (Mercanter Invest OÜ) vara, sealhulgas asjad, õigused ja kohustused. Traktorit ja kivikogurit 2(14)
OÜ-le Mereel Invest bilansi järgi üle ei ole läinud, kuigi oleks pidanud minema ja sõidukid oleks pidanud ettevõtte varadena olema bilansis kajastatud. Seega on sõidukid kas tahtlikult jäetud bilansis kajastamata või vara üleandmist reaalselt ei toimunudki, sest vara oli pööratud kas Mercanter Invest OÜ enda või kolmandate isikute kasuks.
8.AS LHV Pank esitas 16. juulil 2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Mereel Invest vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (hagi hind 49 000 eurot). Harju Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10675 hagiavalduse ja mõistis OÜ Mereel Invest ebaseaduslikust valdusest (selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige oli E. Merelaid) kannatanu AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktori ning kivikoguri. Kohtuotsus jõustus 29. veebruaril 2020.
9.AS LHV Pank esitas 24. jaanuaril 2020 kohtutäitur Raigo Pärsile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Selle esemeks oli tsiviilasjas nr 2-19-10675 tehtud kohtulahendi alusel AS-le LHV Pank üleandmisele kuuluva vara üleandmise korraldamine. Kuni süüdistusakti esitamiseni, s.o 9. detsembrini 2022, polnud kohtuotsuse nr 2-19-10675 resolutsioonis p-s 2 nimetatud kohustust täidetud. Kohtutäitur R. Pärs on võtnud korduvalt ühendust E. Merelaiuga ja selgitanud, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-10675 kuulub täitmisele ning vara tuleb välja anda AS-le LHV Pank. E. Merelaid andis vara asukoha kohta ebamääraseid ja vastuolulisi vastuseid, varjates seeläbi vara asukohta.
10.Seega oli E. Merelaid OÜ Mereel Invest juhatuse liige kuni 2. maini 2019 ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja ning teostas sel ajal tegelikku võimu tema valduses olevate talle võõraste AS-le LHV Pank kuuluvate sõidukite üle. Ta hoidus kõrvale traktori ja kivikoguri tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas nende asukohta omaniku eest. Sellega omastas ta AS-le LHV Pank kuuluvat vara ilma omaniku loata ehk ebaseaduslikult. Seega, E. Merelaid, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöörates tema valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda või kolmanda isiku kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 3311 lg 1 järgi
11.E. Merelaidu süüdistatakse selles, et tema, olles kuriteo toimepanemise ajal OÜ Mereel Invest juhatuse liige ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja, jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi. Ta ei täitnud Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a otsust nr 2-19-10675, mille kohaselt mõisteti kostja OÜ Mereel Invest ebaseaduslikust valdusest hageja AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktor ja kivikogur.
12.Kohtutäitur saatis täitemenetluse nr 158/2020/106 raames kõigepealt sunniraha hoiatuse ja seejärel määras 19. juunil 2020 OÜ-le Mereel Invest sunniraha summas 500 eurot kohustuse täitmata jätmise eest. Ta selgitas korduvalt E. Merelaiule kohtuotsuse täitmise ja AS LHV Pank vara väljaandmise kohustust. E. Merelaid kohtulahendit ei täitnud, sunniraha ei tasunud ja sunniraha määramise otsus on 18. augustil 2020 täitmisele pööratud.
13.Seega pani ta toime KarS 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi
14.E. Merelaidu süüdistatakse selles, et tema andis 18. augustil 2022 Lääne-Virumaal Haljala vallas ja 25. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 22259000486 kannatanuna ülekuulamisel erinevaid ütlusi ja valetas teadlikult. Ta oli eelnevalt hoiatatud, et tal on kohustus anda tõeseid ütlusi ja et valeütluste andmise eest võidakse teda KarS § 320 järgi kriminaalkorras karistada.
3(14)
15.18. augustil 2022 toimunud ülekuulamisel andis E. Merelaid ütlusi, et 18. augustil 2022 lõi tema eksabikaasa R.M. d talle parema käega vastu nägu ja ta kukkus selili vastu kivipõrandat, tundes löömise ja kukkumise tagajärjel valu ja uimasust. Samuti avaldas ta sündmuskohal politseile, et löömise tagajärjel on tal huul paistes ja katki. 25. augustil 2022 toimunud ülekuulamise käigus andis E. Merelaid ütlusi, et eksabikaasa R.M. d saatis ta 18. augustil 2022 uksest välja, pani ukse lukku ja selle käigus talle haiget ei teinud ning teda ei löönud. E. Merelaid selgitas, et ta oli 18. augustil 2022 vihane ja tahtis midagi tõestada või tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et annab valeütlusi. 13. oktoobril 2022 lõpetati kriminaalmenetlus nr 22259000486 aluse puudumise tõttu.
16.Seega pani E. Merelaid toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu 30. novembri 2023. a otsus
17.Viru Maakohtu 30. novembri 2023. a otsusega mõisteti E. Merelaid süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 3311 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu määrus
18.Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks samas koosseisus. Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsus
19.Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsusega mõisteti E. Merelaid KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 3311 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. E. Merelaid tunnistati süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. Kannatanu AS LHV Pank tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
20.Mercanter Invest OÜ ja Mereel Invest OÜ juhatuse liige oli pärast 21. detsembrit 2015 E. Merelaid.
21.Maakohus tuvastas, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel sõlmiti kapitalirendileping nr 120155, ostumüügileping nr 120155-OM ja käendusleping nr 120155-KÄ1. Need tõendavad kapitalirendilepingu sõlmimise asjaolusid, samuti seda, et AS LHV Pank omandas traktori ja andis selle Mercanter Invest OÜ kasutusse. Samade poolte vahel sõlmiti ka kapitalirendileping nr 121837, ostumüügileping nr 121837-OM ja käendusleping nr 121837-KÄ1. Need tõendavad Mercanter Invest OÜ poolt kivikoguri liisimist. Kapitalirendilepingud on sõlmitud siis, kui juhatuse liige oli R.M. d. Kapitalirendilepingute juurde on 23. augustil 2017 sõlmitud lisad, mille on allkirjastanud E. Merelaid, kuid lisas endas on Mercanter Invest OÜ esindajana märgitud R.M. d. Dokumendid on vastuolulised, kuid viitavad R.M. u seotusele liisitud traktori ja kivikoguriga.
22.AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ sõlmisid võla tasumise kokkuleppe 14253, milles on esindajaks märgitud R.M. d, kuid mille on allkirjastanud E. Merelaid.
23.Valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse (AÕS) § 32). Valdus ei ole õigus, vaid faktiline olukord. See, kellel on tegelik võim asja üle, on asja valdaja. Tegeliku võimu tekkimine eeldab, et asi on valdajale ruumiliselt juurdepääsetav ja isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi. Valduse üle otsustamisel ei ole määravaks see, kas isikul on õiguslik alus asja vallata, vaid see, millised faktilised meetmed tal on, et asja suhtes tegelikku võimu teostada (liikurvahendite osas nt süütevõtmed).
24.Kohtutäitur R. Pärsi ütluste kohaselt on tema menetluses OÜ Mereel Invest täiteasi, milles on sissenõudjaks AS LHV Pank. Kohtutäitur helistas E. Merelaiule 27. jaanuaril 2020 seoses kivikoguri ja traktori väljaandmisega. E. Merelaiu sõnul ta varadest midagi ei teadnud, sellega 4(14)
tegeles tema mees ja naine andis täiturile R.M. u telefoninumbri. Täitur helistas R.M. ule, kelle sõnul oli vara katki ja kuskil Lõuna-Eestis remondis. Maakohtu hinnangul teadis varadest seega R.M. d, mitte E. Merelaid.
25.R.M. d andis ütluseid, et nad on Elleniga lahutatud. Ta müüs Mercanter Invest OÜ Ellenile, pärast mida läks Ellen tema asemel juhatusse. Firma müügiga andis ta E. Merelaiule üle vara, kuid traktor ja kivikogur jäid talle. Kui R.M. d enam juhatuses ei olnud, tegeles tema käendajana liisinguasjadega, taotledes maksepikendust, et vara endale jätta. Ta tasus ka makseid, kuna tal oli firma arvele juurdepääs. Maakohus järeldas, et vara ja liisingumaksetega tegeles R.M. d ja pank aktsepteeris teda ettevõtte esindajana, kuigi ta juhatuses ei olnud. R.M. u sõnul olid traktor ja kivikogur alati tema käes ehk R.M. i kinnistul, seda ka seisuga 29. mai 2023. Ta kasutas seda hooajatöödeks. Maakohus järeldas, et reaalne võim vara üle oli R.M. ul.
26.AS LHV Pank volitas traktori ja kivikoguri tagasi saamisega tegelema Akronte Grupp OÜ-d (S.V. it). Tunnistaja S.V. i ütluste kohaselt suhtles tema nii E. Merelaiu kui ka R.M. uga. Tunnistaja väitis, et E. Merelaiu sõnul tegeles varadega R.M. . R.M. i sõnul oli kivikoguriga midagi juhtunud ja see utiliseeriti.
27.E. Merelaid kohtus ütluseid ei andnud. KrMS § 294 lg 1 alusel avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt andis tema AS LHV Pank esindajale teada, et traktor ja kivikogur asuvad Sagadis R.M. i kinnistul laudaplatsil. OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ühinemisel traktorit ega kivikogurit OÜ Mereel Invest valdusesse üle ei antud.
28.AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel toimunud e-kirjavahetuses on pangale 2019. a jaanuaris ja veebruaris järjekindlalt vastanud R.M. d, kes ei olnud äriühingu juhatuse liige. Pank on teda lepingupartneri esindajana aktsepteerinud. 21. veebruaril 2019 on pank sõlmitud liisingulepingud ja võla tasumise kokkuleppe üles öelnud. Ülesütlemise teade toimetati kätte 23. veebruaril 2019 R.M. ule. Ka eelnev kirjavahetus võla tasumise kokkuleppe osas oli adresseeritud R.M. ule. 26. veebruaril 2018 on pank pöördunud nimeliselt R.M. u poole. Seoses liisingulepingu ülesütlemise teatega on pangale vastanud R.M. d ja siis E. Merelaid (tl 121–123).
29.Numbrilt 5298572 peeti sõnumivahetust Akronte Grupp OÜ-ga. Pole teada, kes numbrilt sõnumeid saatis. S.V. i ütluste kohaselt on ta sellel numbril suhelnud nii E. Merelaiu kui ka R.M. uga.
30.Kohtutäituri ja OÜ Mereel Invest vaheline kirjavahetus (tl 138–139) ei tõenda E. Merelaiu poolset vara peitmist. Kirjad on kirjutatud telefonivestluste jätkuks, mille sisu on teadmata.
31.E. Merelaiu tütre M.M. u kinnistul tehtud läbiotsimisega ei leitud traktorit ega kivikogurit. Egesten OÜ ega Dotnuva Baltic AS vastustest ei nähtu, kes tõi traktori remonti või võttis remonditud traktori vastu.
32.Kohtumäärusest nr 1-18-3624 (vara arestimise määrus) nähtub, et R.M. d oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige kuni 18. detsembrini 2015 ja seejärel määrati Mercanter Invest OÜ osaniku otsuse alusel äriühingu juhatuse liikmeks E. Merelaid, kes väljastas R.M. ule volikirja osaühingu esindamiseks.
33.Pärast 29. mai 2023. a kohtuistungit koostas kohtutäitur teate, mille kohaselt kontrollis ta R.M. i kinnistut, kus R.M. u ütluste kohaselt pidavat vara olema. Traktorit ega kivikogurit seal ei olnud. Maakohtu hinnangul ei süüsta see E. Merelaidu, sest vastava teabe andis kohtuistungil R.M. d.
34.Liiklusregistri väljatrüki kohaselt on traktori omanik AS LHV Pank, vastutav kasutaja Mercanter Invest OÜ ja kasutaja R.M. d.
35.R. Pärs ja S.V. andsid ütluseid, et traktori ja lisaseadmete kohta andis neile informatsiooni R.M. d. Need ütlused haakuvad R.M. u ütlustega, mille kohaselt ei andnud ta traktorit, laadurit ega 5(14)
kivikogurit uuele juhatuse liikmele üle, vaid jättis need enda kasutusse. Sama on menetluses läbivalt väitnud E. Merelaid. Seega oli traktori ja kivikoguri üle tegelik võim R.M. ul, sest see oli tema mõjusfääris. Temal oli varale juurdepääs ja võimalus kasutada seadmeid vastavalt oma tahtele. OÜ Mereel Invest 2019. a majandusaasta aruandes varasid ega kohustusi pole. See on kooskõlas ütlustega, et traktorit ega kivikogurit üle ei antud.
36.E. Merelaiule on süüdistus esitatud mitte niivõrd selles, et ta traktori ja kivikoguri enda või kolmanda isiku kasuks pööras, vaid et ta hoidus kõrvale traktori ja kivikoguri tagastamisest ja varjas nende asukohta omaniku eest. Seega on tegemist tegevusetusega. Asjaolu, et E. Merelaid ei teinud liisinguandja ega kohtutäituriga piisavalt koostööd, ei saa lugeda omastamistahte manifesteerimiseks ja seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine käsitatav võõra vara ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks. Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et E. Merelaid oleks keeldunud liisingvara tagastamisest.
37.Sestap puudus E. Merelaiul ka võimalus Harju Maakohtu otsust täita, kuna ta ei teadnud, kus asuvad traktor ja kivikogur. Tal puudus valdus ehk tegelik võim asjade üle. Ta ei saa üle anda asju, mille üle tal puudub valdus. Seega puudub KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseis.
38.E. Merelaiule KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine on tõendatud
18.ja 25. augusti 2022. a ülekuulamise protokollidega, lähisuhtevägivalla infolehega, vormikaamera ja häirekeskuse kõnesalvestistega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja kahtlustatava ülekuulamise protokolliga. E. Merelaid andis ütluseid kahel korral ja need on üksteist välistavad. Menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral E. Merelaid valeütluseid andis. Seda oleks tulnud teha kohtueelses menetluses. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et ta andis ühel korral vale sisuga ütluseid. See on kooskõlas tema enda kinnitusega, et ta tahtis midagi tõestada ja oli vihane, aga ka emotsionaalselt tasakaalutu.
39.Kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 alusel. Apellatsioonid
40.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsja ja prokurör. Prokuröri apellatsioon
41.Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Merelaiu õigeks mõistvas osas ja palub ta KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 3311 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada.
42.Prokuröri hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus mõistis E. Merelaiu esmalt 30. novembril 2023 süüdi ja pärast Tartu Ringkonnakohtu määrust samade tõendite alusel uue kohtuotsusega õigeks. Ringkonnakohus heitis maakohtu 17. juuni 2024. a määruses ette, et otsuses olid ulatuslikud põhistusvead. Ringkonnakohus kohustas maakohut hindama olemasolevaid tõendeid kogumis ja näitama, milliseid järeldusi kohus neist teeb ja kuidas need tõendavad, et E. Merelaid on toime pannud süüdistuse sisuks olevad kuriteod. Prokuröri hinnangul puudus maakohtul õigus muuta kohtuotsuse resolutsiooni. Prokuratuurile jääb arusaamatuks kohtuotsuse resolutsiooni muutmine, kui kriminaalasja tõendibaas ja kohtukoosseis on mõlema kohtuotsuse tegemisel sama. Sedavõrd raske rikkumine on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
43.Prokurör ei nõustu maakohtu otsusega selleski, et E. Merelaidu ei saa pidada liisitud esemete faktiliseks valdajaks ja ta ei ole manifesteerinud omastamistahet. Tõenditest nähtub, et osa liisinguesemeid puudutavad dokumendid kannavad E. Merelaiu allkirju, ta on suhelnud nii panga kui ka kohtutäituri ja Akronte Grupp OÜ esindajaga ning pakkunud alguses isegi välja võimalikke lahendusi võla likvideerimiseks. Lisaks on ta andnud liisinguesemete kohta infot,
6(14)
kuigi see oli ebamäärane. Sellest järeldab prokurör, et E. Merelaid oli kursis esemete asukohaga ja ta ei vaidlustanud seda, et masinad on tema valduses.
44.E. Merelaiu kaitseversioon, mida toetavad R.M. u ütlused, ei ole usaldusväärne. Prokuröri hinnangul valetas R.M. d ütluste andmisel. Tema ütlused ei kattu muude asjas kogutud tõenditega. Täitur läks pärast kohtuistungit kontrollima ja veendus, et traktorit ega kivikogurit R.M. i kinnistul ei ole, kuigi R.M. d seda väitis. Viimati nähti kivikogurit vara arestimise protokolli vormistamise käigus, mil see asus Nurme maaüksusel, Sagadi külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal. Kivikoguri asukoha Nurme kinnistul näitas ette R.M. d 1. juunil 2018 ja see anti E. Merelaiu vastutavale hoiule, sest see oli tema valduses. Kuigi maakohus on õigeksmõistva otsuse rajanud olulises osas R.M. u ütlustele, tuleb prokuratuuri hinnangul need jätta tõendikogumist välja. Seejuures on kohus ise leidnud, et tuleks kaaluda R.M. u vastutusele võtmist valeütluste andmise eest.
45.Kohus on jätnud tähelepanuta M.M. u ütlused, mille kohaselt olid mingil ajahetkel tema ema E. Merelaiu äriühingule OÜ Mereel Invest kuuluv traktor ja kivikogur Nurme kinnistul. Kivikogur oli seal vähemalt selle arestimise päevast alates 1. juunist 2018.
46.Ebausaldusväärsed on ka E. Merelaiu ütlused.
47.Prokurör ei nõustu, et E. Merelaid ei manifesteerinud liisinguesemete omastamistahet. Kuigi masinate kohta andis infot R.M. d, andis seda ka E. Merelaid. Alates liisingulepingu ülesütlemisest 12. märtsil 2019 oli Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegse juhatuse liikme E. Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik ja ta oleks pidanud need kohe tagastama. E. Merelaid aga võlgnevusi ei tasunud ja jättis sõidukid omanikule AS LHV Pank tagastamata, asudes sõidukite asukohta liisinguandja eest varjama ja manifesteerides sellega nende omastamistahet.
48.Süüdistatav E. Merelaid ja R.M. d olid abielus kuni 2022. a ja elasid veel peale lahutust Nurme kinnistul. Seega vähemalt seni, kuni esemed asusid Nurme kinnistul, pidi E. Merelaiul olema võimalik omada nende üle faktilist kontrolli. Isegi juhul, kui R.M. d viis esemed Nurme kinnistult minema, ei ole eluliselt usutav, et selline tegevus toimus ilma E. Merelaiu teadmise ja heakskiiduta. Tal oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena kohustus teha selgeks, kuhu need viidi ja vajadusel lasta need tagasi tuua ja tagastada need omanikule.
49.Pärast OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ühinemist 2. mail 2019 pidid ühendatava ühingu vara ja kohustused üle minema ühendavale ühingule. Seega läks üle ka traktori ja kivikoguri valdus. E. Merelaid oleks pidanud tasuma liisingumakseid või esemed liisinguandjale tagastama.
50.Prokuratuuri hinnangul on väär ka õigeksmõistmine KarS § 3311 lg 1 järgi. Pärast ühinemist oli OÜ-l Mereel Invest kapitalirendilepingust tulenev kasutusõigus lepinguesemetele. Sellega kaasneb kohustus käituda lepinguesemetega hoolsalt, mis hõlmab teadmist esemete asukoha kohta. Asjaolu, et E. Merelaid kui OÜ Mereel Invest seaduslik esindaja ei tundnud huvi esemete asukoha kohta ja usaldas nimetatud esemed väidetavalt R.M. ule, ei saa välistada E. Merelaiu kohustust lepingut täita. E. Merelaid oleks pidanud tegema juhatuse liikmena pingutusi, et lepinguesemed vastavalt Harju Maakohtu korraldustele täitemenetluseks välja anda. Vaatamata kolmele määratud sunnirahale E. Merelaid tsiviilasjas tehtud lahendit ei täitnud. Kaitsja apellatsioon
51.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Merelaid mõisteti süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Kaitsja palub mõista E. Merelaid õigeks. 7(14)
52.Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral E. Merelaid valetas. Maakohus pidanuks kindlaks tegema, millisel ülekuulamisel andis E. Merelaid valeütlusi. Kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile
53.Kaitsja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. Maakohus ei ole menetlusõigust rikkunud. Kuna ringkonnakohus tagastas kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks, pidi kohus lahendama kõik KrMS §-s 306 sätestatud küsimused. Kohus ei ole seotud tühistatud otsuses avaldatud seisukohtadega.
54.Maakohus on vaidlustatud lahendis põhjendatult asunud seisukohale, et puuduvad tõendid, mis vaieldamatult kinnitaksid, et traktor ja kivikogur olid E. Merelaiu või tema poolt juhitud osaühingu valduses. Tunnistaja R.M. d kinnitas, et mõlemad eelnimetatud esemed olid ja on jätkuvalt tema valduses ning ta ei ole neid E. Merelaiule üle andnud. Traktor ja selle lisaseadmed ei ole kinnisasjad, mis oleksid püsivalt kinnistuga seotud. Arvestades kohtuistungi toimumise aega (kevadine põllutööde periood) ei saa eeldada, et põllutöömasin asub pidevalt ühes kohas. Seega ei tähenda asjaolu, et neid R.M. i kinnistult ei leitud, et R.M. d oleks kohtuistungil andnud valeütluseid.
55.M.M. d keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. KrMS § 15 lg-st 3 lähtudes ei või kohtulahend tugineda valdavas ulatuses tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56.Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks KrMS §-s 306 nimetatud otsustustes ei ole alust. Küll aga tuleb maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja seisukoht selle kohta, et kriminaalasja materjal tuleb edastada prokuratuurile R.M. u suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 järgi.
57.Kohtukolleegium vastab apellatsiooni väidetele, käsitledes esmalt prokuratuuri etteheidet kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta (I). Seejärel selgitab ringkonnakohus, miks jääb muutmata maakohtu otsus E. Merelaiu õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 (II) ning § 3311 järgi (III) ja süüditunnistamises KarS § 320 lg 1 järgi (IV). Lõpuks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seonduvad küsimused (V). (I)
58.Viru Maakohtu 30. novembri 2023. a otsusega mõisteti E. Merelaid talle esitatud süüdistuses süüdi. Kuna kohtuotsuses puudusid põhjendused, tühistas ringkonnakohus selle 17. juuni 2024. a määrusega ja saatis kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Viru Maakohus tegi 4. aprillil 2025 otsuse, millega mõistis E. Merelaiu KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 331 1 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Seega erines 2025. a kohtuotsus esialgsest tühistatud otsusest ses osas diametraalselt. Prokuröri hinnangul oli maakohus seotud 2023. a otsuse resolutsiooniga ja, mõistes süüdistatava õigeks, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
59.Ringkonnakohus möönab, et tegemist on tavapäratu menetlusliku olukorraga. Kohus peab hindama tõendeid kogumis vastavalt oma siseveendumusele. Seega ei ole välistatud, et sama tõendikogumi pinnalt kujundavad eri kohtukoosseisud erineva seisukoha, kuigi see võiks olla erandlik. Praeguses asjas on mõlemad maakohtu otsused teinud aga sama kohtukoosseis. Teisisõnu on maakohus uue ehk põhjendustega kohtuotsuse koostamisel oma seisukohta muutnud. See ja tõik, et 2023. a kohtuotsuses puudusid põhjendused, annab aluse kahtluseks, et 8(14)
esialgse kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus piisava põhjalikkusega tõendeid hinnanud ja teinud otsustuse süüdistatava süüditunnistamiseks pealiskaudselt. See õõnestab õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust. Kuigi kolleegiumi hinnangul on tegemist taunitava olukorraga, ei anna see alust Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a õigeksmõistva otsuse tühistamiseks.
60.Ringkonnakohus juhindus 17. juuni 2024. a määruses KrMS § 341 lg-test 2 ja 4 ning tühistas maakohtu otsuse täies ulatuses. KrMS § 341 lg 4 alusel saadeti see samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja osutab õigesti, et see hõlmab teiste KrMS §-s 306 sätestatud küsimuste kõrval mõistetavalt ka otsustust selle kohta, kas süüdistatav on toime pannud süüdistuse sisuks oleva teo. Teisisõnu ei tulene ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a määrusest ega ka kriminaalmenetluse seadustikust nõuet, et uue kohtuotsuse tegemisel oleks maakohus seotud tühistatud süüdimõistva kohtuotsusega. Asjaolu, et põhjendused puudusid 2023. a kohtuotsuses ja Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsuse pinnalt on maakohtu siseveendumuse kujunemine põhijoontes jälgitav, annavad aluse järelduseks, et pinnapealselt on kriminaalasja lahendatud esimesel korral. Seetõttu ei anna tekkinud menetluslik olukord veel alust kahelda 4. aprilli 2025. a otsuse õigsuses. (II) R.M. u ütluste usaldusväärsuse hindamine apellatsioonimenetluses
61.Maakohus on otsuse olulises osas rajanud tunnistaja R.M. u ütlustele. Prokuratuur leiab apellatsioonis, et R.M. u ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Paraku ei ole see apellatsioonimenetluses enam võimalik.
62.Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonimenetluses muutub kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte järgimine iseäranis oluliseks just siis, kui tuleb otsustada tõenditele antava hinnangu muutmise üle ja see võib päädida madalama astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamise ning süüdistatava süüditunnistamisega. Kohtukoosseis, kes otsustab süüdistatava süü või süütuse üle, peab üldjuhul kannatanud, süüdistatava ja tunnistajad isiklikult üle kuulama ning nende usaldusväärsust hindama. Selline usaldusväärsuse hindamine ei ole tavaliselt võimalik üksnes isiku ütlusi protokollist lugedes. Seega kui apellatsioonimenetluse tulemusena võidakse anda kellegi ütluste usaldusväärsusele oluliselt erinev hinnang ja just sellest lähtuvalt asendada õigeksmõistev otsus süüdimõistvaga, on isikulise tõendiallika vahetu küsitlemine apellatsioonimenetluses üldjuhul vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2025. a otsus asjas nr 1-23-5754, p-d 21, 23, 33; samuti viimati 18. novembri 2025. a otsus asjas nr 1-23-7274, p 97 jj).
63.Riigikohus selgitas sedagi, et kui apellant taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava süüditunnistamist, tuginedes väitele, et maakohus käsitles isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsust valesti, tuleb tal apellatsiooni põhjendustes (KrMS § 321 lg 2 p 4) esile tuua, keda ja millistel teemadel on tarvis usaldusväärsuse ümberhindamiseks ringkonnakohtus uuesti küsitleda. Selleks peab apellant KrMS § 321 lg 2 p-de 5 ja 51 kohaselt juba apellatsioonis taotlema asja arutamist suulises menetluses ning nende isikute uut ülekuulamist, kelle ütluste usaldusväärsusele antud hinnangu muutmist ta soovib. Kui ta seda ei tee, jääb tema taotlus isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse ümberhindamiseks üldjuhul tagajärjetuks (samas).
64.Prokurör taotleb maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja palub mõista E. Merelaid süüdi. Seejuures osutab ta, et maakohus on R.M. u ütluste usaldusväärsuse hindamisel eksinud, kuid ei taotle kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ja R.M. u ülekuulamist. Sestap ei ole ringkonnakohtul võimalik irduda maakohtu poolt tema ütluste usaldusväärsusele antud hinnangust ja tagajärjetuks jääb prokuröri apellatsioonis esitatud väide, et R.M. u ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleks tõendikogumist välja jätta.
9(14)
65.Eeltoodut ei muuda ka kummastav fakt, et kuigi maakohus on pidanud R.M. u ütluseid usaldusväärseks, on kohtuotsuse resolutsiooni viimases lauses võetud seisukoht, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kriminaalasjast eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 järgi. Maakohus on seda otsustust käsitlenud kohtuotsuse IV osas, kuid seal puuduvad selle kohta põhjendused. Viidatakse vaid nõustumisele prokuratuuri taotlusega. Ringkonnakohus oletab istungiprotokolli põhjal, et silmas on peetud tõika, et R.M. d andis 30. mai 2023. a kohtuistungil ütluseid, et traktor ja kivikogur asuvad R.M. i kinnistul, kuid kui kohtutäitur seda fakti järgmisel päeval kontrollis, siis masinaid seal ei olnud (vt I kd, tl 63). Samas arvestades, et maakohus on R.M. u ütluste usaldusväärsuse hindamisel kohtuotsuses asunud prokurörist siiski diametraalselt erinevale seisukohale ja see jääb muutmata ka ringkonnakohtus, ei ole maakohtu otsustus materjalide edastamiseks prokuratuurile veenvate põhjendusteta jälgitav. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja jätab kohtuotsuse resolutsioonist välja otsustuse selle kohta, et asjast tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Tõendite hindamine
66.Võttes eelduseks, et ringkonnakohus ei saa muuta R.M. u ütluste usaldusväärsusele antud hinnangut, tuleb tõdeda, et maakohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Seejuures nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et R.M. u ütlused haakuvad paljuski muude kriminaalasjas kogutud tõenditega.
67.Vaidlust ei ole selles, et kuni 21. detsembrini 2015 oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige R.M. d. 24. aprillil 2015 sõlmisid AS LHV Pank (liisinguandja) ja Mercanter Invest OÜ (liisinguvõtja ja müüja) kapitalirendilepingu nr 120155 ja ostu-müügilepingu nr 120155-OM, mille esemeks oli traktor. Sellega sai traktori omanikuks AS LHV Pank. Samuti sõlmiti AS LHV Pank ja R.M. u vahel käendusleping, millega R.M. d kohustus vastutama Mercanter Invest OÜ poolt kapitalirendilepingu nõuetekohase täitmise eest (II kd, tl 59–70). Eelviidatuga sarnased lepingud sõlmiti ka kivikoguri osas (II kd, tl 73–85). 21. detsembril 2015 vahetus Mercanter Invest OÜ juhatuse liige, kelleks sai E. Merelaid. Ta oli juhatuses kuni 20. juunini 2019.
68.23. augustil 2017 sõlmiti kapitalirendilepingute lisad. Nendega lisati lepingute tagatisvara hulka hüpoteek kinnistul nimetusega R.M. i asukohaga Lääne-Virumaal, Vihula vald, Sagadi küla (II kd, tl 71–72, 86–87). Samuti sõlmiti samal kuupäeval võla tasumise kokkulepe (II kd, tl 97–98). Dokumendid allkirjastas sel hetkel juhatuse liikmeks olnud E. Merelaid, kuigi nendes oli Mercanter Invest OÜ esindajana märgitud R.M. d.
69.Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et kuigi alates 21. detsembrist 2015 oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige E. Merelaid, suhtles liisingulepingute ja võlgnevuste teemadel panga, inkasso esindajaga ning kohtutäituriga valdavalt R.M. d. Sellele osutavad järgmised tõendid.
70.26. veebruari 2018. a kirjast on näha, et pank suhtles liisingulepingute ja võlgnevuste teemadel R.M. uga. Kiri on küll saadetud aadressile [email protected], kuid kirja alguses on see adresseeritud R.M. ule kui Mercanter Invest OÜ esindajale. Samuti algab kiri tekstiga „Meie telefoni vestluse jätkuks“, mis osutab, et suheldi ka telefonitsi ja seda just R.M. uga. Muidu poleks põhjust tema nimega kirja alustada (II kd, tl 116). 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris suhtles AS-ga LHV Pank e-postilt [email protected] samuti R.M. d. Siis arutati võlgnevuse arvutuskäiku ja tehtud laekumisi (II kd, tl 101–107).
71.Märtsis 2019 suhtlevad kõnesolevalt e-postilt ([email protected]) nii R.M. d kui ka E. Merelaid. Näiteks on 11. märtsi 2019. a kirja autorina teksti lõpus nimetatud R.M. du. 12. märtsi 2019. a kirja lõpus on autorina märgitud E. Merelaid. Panga 13. märtsi 2019. a kiri algab
10(14)
sõnadega „Tere, Ellen“ ja „Meie eilse telefoni vestluse jätkuks“. Seega suhtles pangaga nendel teemadel siis ka E. Merelaid (II kd, tl 121–124).
72.Fakt, et kuigi R.M. d ei olnud Mercanter Invest OÜ juhatuse liige juba alates detsembrist 2015, kuid just tema tegeles liisingulepingutega seotud probleemidega, kinnitavad kaude tema ütlused, et traktor ja kivikogur olid algusest peale tema valduses ja ta ei andnud neid E. Merelaiule üle. See on kooskõlas ka kohtutäituri, inkasso esindaja ja E. Merelaiu ütlustega. Kohtutäitur R. Pärs selgitas, et 27. jaanuaril 2020 rääkis ta E. Merelaiuga telefonitsi ja E. Merelaid väitis, et tema ei tea, mis varadest saanud on. Tema nendega ei tegelenud, tegeles mees. E. Merelaid andis kohtutäiturile R.M. u telefoninumbri. Inkasso esindaja S.V. selgitas, et tema suhtles mõlemaga, kuid Elleni jutust sai ta aru, et nende asjadega tegeleb mees. E. Merelaid andis kohtueelses menetluses ütluseid, et asjad asuvad R.M. i kinnistul.
73.Arvestades, et R.M. u ütlused on usaldusväärsed, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud maakohtu järeldus, et traktor ja kivikogur ei olnud E. Merelaiu valduses. R.M. d selgitas, et need asjad olid tema valduses ja jäid talle ka siis, kui E. Merelaid detsembris 2015 juhatuse liikmeks sai. Kuna R.M. d oli liisingulepingute käendaja, oli tema huvi, et lepingute täitmine sujuks ja ta tegeles sellega edasi, et traktor ja kivikogur talle jääkski.
74.Tõenduslikult ei muuda olukorda apellatsioonis viidatud tõik, et kui Mercanter Invest OÜ ühines
2.mail 2019 OÜ-ga Mereel Invest, ei läinud liisinguesemed bilansi järgi ühendavale ühingule üle. Pigem viitab see, et need olidki selleks hetkeks (vähemalt) kadunud ja mitte E. Merelaiu valduses.
75.Samuti ei lükka R.M. u ütluseid ümber apellatsioonis osutatu, et 2017. a sõlmitud kapitalirendilepingute lisad ja võla tasumise kokkuleppe allkirjastas E. Merelaid. Tema oli sel hetkel juhatuse liige ja on mõistetav, et lepingu täitmisega probleemide tekkimisel tegutses ta selle nimel, et sõlmitud lepingud saaksid täidetud (või uued kokkulepped sõlmitud). See ei lükka aga ümber tõdemust, et traktori ja kivikoguri valdust tal ei olnud.
76.Ringkonnakohus möönab, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid eeltooduga siiski ei haaku. Et kivikogur võis mingi hetk olla ka E. Merelaiu valduses, viitab eelkõige fakt, et teise kriminaalasja raames tehtud arestimistoimingu käigus fikseeriti 12. juunil 2018 kivikoguri asukoht Lääne-Virumaal Haljala vallas Sagadi külas asuval Nurme kinnistul ja see anti Mercanter Invest OÜ juhatuse liikme E. Merelaiu vastutavale hoiule (III kd, tl 1). Sellele viitavad ka M.M. u ütlused. Samas ei ole teada, kui pikalt see pärast seda E. Merelaiu valduses võis olla. 23. märtsil 2021 tehti samal kinnistul läbiotsimine ja traktorit ega kivikogurit seal ei olnud. See haakub R.M. u ütlustega, et need olid siiski tema käes. Ka E. Merelaid andis ütluseid, et tema ei teadnud, kus need on.
77.Kolleegium osutab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Arvestades R.M. u ütluseid, nõustub kolleegium maakohtuga, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et traktor ja kivikogur olid E. Merelaiu valduses ning ta oli nende asukohast teadlik. Teisisõnu ei ole välistatud, et traktorit ega kivikogurit detsembris 2015, mil Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmeks sai R.M. u asemel E. Merelaid, uuele juhatuse liikmele üle ei antudki. Kahtlused tuleb tõlgendada E. Merelaiu kasuks. Kuna prokurör ei ole apellatsioonis taotlenud tunnistaja R.M. u ülekuulamist, ei ole kahtluste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses võimalik.
Süüdistuse piirid 11(14)
78.E. Merelaiule esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse talle kokkuvõtvalt ette, et ta jättis alates 12. märtsist 2019 enda valduses oleva traktori ja kivikoguri omanikule tagastamata, varjates sõiduki asukohta ning demonstreerides sellega omastamistahet. Varjamine seisnes sõidukite asukoha avaldamata jätmises, samuti selle kohta ebamääraste ja vastuoluliste vastuste andmises. Apellatsioonis viitab prokurör aga lisaks, et isegi kui E. Merelaid asjade asukohta ei teadnud, oli tal kohustus teha selgeks, kuhu asjad viidi ja tuua need tagasi enda valdusesse, samuti informeerida sellest omanikku. Tegemist on etteheidetega, mis väljuvad süüdistuse piiridest. Samuti ei oleks sel juhul tegemist KarS § 201 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatud koosseisuga, sest see sätestab kuriteona valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramise.
79.Arvestades, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et traktor ja kivikogur oleksid E. Merelaiu valduses ja ta oleks olnud teadlik nende asukohast, ei saa talle ette heita ka nende varjamist. Järelikult on maakohtu järeldus tema õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi nõustumisväärne.
80.Kolleegium märgib sedagi, et prokuratuur ei erista süüdistuses ega apellatsioonis selgelt, millist KarS § 201 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu alternatiividest E. Merelaiule ette heidetakse. Süüdistuse kohaselt pööras E. Merelaid tema valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda või kolmanda isiku kasuks. Kolleegium selgitab, et erinevalt esimesest alternatiivist ehk valduses oleva võõra vallasasja omastamisest ei peeta teises alternatiivis, s.o isikule usaldatud muu võõra vara all silmas vallasasju. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 201 lg 1 teises alternatiivis märgitud koosseisutunnuse muu vara sisustamisel tuleks aluseks võtta TsÜS § 66, mille kohaselt on vara, kui seadusest ei tulene teisiti, isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaolu, et KarS § 201 lg 1 teises alternatiivis nimetatakse kuriteo objektina vara kui rahaliselt hinnatavate asjade ja õiguste kogumit, mitte aga näiteks muud eset (TsÜS § 48), osutab sellele, et kõnesolev koosseisualternatiiv kaitseb vara väärtust, mitte selle esemelise koosseisu säilimist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 2024. a otsus asjas nr 1-20-3101, p-d 107-108). Kuna traktor ja kivikogur on vallasasjad, mis süüdistuse kohaselt olid E. Merelaiu valduses, on ainetu rääkida talle usaldatud muu võõra vara omastamisest.
(III)
81.E. Merelaiule heidetakse KarS § 331 lg 1 järgi ette, et kuigi ta oli OÜ Mereel Invest juhatuse liige, jättis ta täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega mõisteti osaühingu ebaseaduslikust valdusest välja traktor ja kivikogur. Seejuures määras kohtutäitur täitemenetluses osaühingule sunniraha kohustuse täitmata jätmise eest.
82.KarS § 3311 lg 1 sätestab kuriteona tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma laps või asi või tegema asendamatut toimingut või hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmise, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti.
83.Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et kuna traktor ja kivikogur ei olnud E. Merelaiu valduses ja ta ei teadnud, kus need asuvad, ei olnud tal võimalik neid ka välja anda ja teda ei saa karistada KarS § 3311 lg 1 järgi. Tegemist on (ehtsa) tegevusetusdeliktiga, mille puhul peab lisaks süüdistatavalt nõutavale teole ära näitama ka selle, et tal oleks olnud objektiivselt võimalik nõuetekohaselt käituda. Teisisõnu tähendab see KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu puhul seda, et isikul, kes on tsiviilasjas tehtud kohtulahendi kohaselt kohustatud andma välja laps või asi või tegema asendamatu toimingu, on reaalne võimalus seda teha. Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli E. Merelaiul võimatu traktorit ja kivikogurit välja anda, sest need ei olnud tema käes.
12(14)
84.Kolleegium selgitab täiendavalt, et isegi kui kõik süüdistuse sisuks olevad faktilised asjaolud oleksid tõendatud, ei saaks E. Merelaiu tegu siiski kvalifitseerida KarS § 331 1 lg 1 järgi. Osutatud kuriteokoosseis eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut (KarS § 24), kellele on tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga pandud kohustus anda välja laps või asi või teha asendamatu toiming või hoiduda toimingust (vt J. Sootak jt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 3311 komm 4). Seega tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu.
85.Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a otsusega rahuldati AS LHV Pank hagi, mis oli esitatud OÜ Mereel Invest vastu. Kohtuotsusega mõisteti traktor ja kivikogur välja osaühingu ebaseaduslikust valdusest AS LHV Pank otsesesse valdusesse. Kohtulahendiga kohustatud isikuks oli seega OÜ Mereel Invest, mitte E. Merelaid. Süüdistatav oli sel hetkel küll osaühingu likvideerija, kellel on juhatuse õigused ja kohustused (TsÜS § 41 lg 3), kuid osutatud tsiviilasja kohtuotsusega pandud kohustused ei ole juhatuse liikmele ülekantavad. Süüdistuses on viidatud TsÜS § 34 lg-le 1, samuti ÄS § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1. Tegemist on normidega, mis reguleerivad juriidilise isiku esindusõigust. Kohtupraktikas on selgitatud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega isegi juhul, kui juriidiline isik on jätnud tegutsemiskohustuse täitmata, ei tähenda see üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele. Selliseks sätteks on näiteks maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (vt Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2019. a otsus asjas nr 1-17-7256, p-d 13–18; samuti näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2020. a otsus asjas nr 4-19-4632, p-d 10–12; 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 37 jj). Sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1). Seega, kuigi õiguslikult peab paika prokuröri väide, et osaühing pidanuks liisinguandjaga sõlmitud lepingut täitma, ei anna lepingu täitmata jätmine ega ka osaühingu suhtes tsiviilasjas tehtud kohtulahend iseseisvat alust juhatuse liikme karistusõiguslikuks vastutuseks.
86.Eeltoodust tulenevalt ei muuda apellandi viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustiku sätted E. Merelaidu KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseisu erisubjektiks.
87.Kolleegium osutab samuti, et KarS § 3311 lg 1 järgi peab objektiivse koosseisu jaatamiseks olema täidetud ka tingimus, et teo toimepanijat on kohustuse täitmata jätmise eest täitemenetluses trahvitud või kohaldatud tema suhtes sunniraha või aresti. 19. juunil 2020 on kohtutäitur määranud sunniraha OÜ-le Mereel Invest, mitte E. Merelaiule. See on ka mõistetav, sest tsiviilasjas tehtud kohtulahendi kohustatud isikuks oli osaühing ja ka võlgnik on täitemenetluses seega just osaühing, mitte tema juhatuse liige ega likvideerija. Ühtlasi tähendab see aga, et seegi objektiivse koosseisu eeldustest on täitmata. (IV)
88.E. Merelaiule esitatud süüdistuse kohaselt andis ta 18. augustil 2022 ütluseid, et R.M. d lõi teda.
25.augusti 2022. a ülekuulamisel selgitas ta aga, et R.M. d teda tegelikult ei löönud. E. Merelaid oli teisel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt 18. augustil 2022 vihane ja tahtis midagi tõestada või tähelepanu saada. Maakohus on nõustumisväärselt järeldanud, et eelviidatud kahe ülekuulamise käigus antud ütlused ei saa mõlemad olla tõesed, mistõttu on E. Merelaid ühel neist kuupäevadest andnud valeütluseid.
89.Ringkonnakohtule on mõistetamatu maakohtu väide, et kohtueelses menetluses tulnuks tuvastada, kummal kuupäeval antud ütlused on valed. Sellegipoolest on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et see asjaolu ei oma kohtumenetluses määravat tähtsust. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et see tulnuks kohtus siiski kindlasti välja selgitada, on väär. 13(14)
90.Riigikohus on selgitanud, et kui kõik omavahel vastuolus olevad ütlused on süüdistuses kirjeldatud, ei ole tähtsust, kas prokuratuur on ära näidanud, millised ütlused on valed ja millised mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 2014. a otsus asjas 3-1-1-130-13, p-d 7–10). Praegusel juhul on süüdistuse sisuks olevad ja omavahel lahknevad ütlused antud
18.ja 25. augustil 2022. Ei ole võimalik, et mõlemal päeval antud ütlused on tõesed. Seega on vähemalt ühel neist kahest ülekuulamisest antud ütlused valed. Järelikult on E. Merelaid andnud valeütluseid ja maakohtu otsus tema süüditunnistamises KarS § 320 lg 1 järgi on põhjendatud. (V)
91.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsuse osaliselt ja jätab kohtuotsuse resolutsioonist välja otsustuse selle kohta, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 tunnustel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.
92.E. Merelaiu määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 2 tundi 30 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga tasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot. Teise taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumisele ja arvamuse koostamisele 1 tund ja 10 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 84 eurot, millele lisandub käibemaks 20,16 eurot. Apellatsioonimenetluses taotletav summa on seega kokku 327,36 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
93.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.