Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellandid
Tallinna Ringkonnakohus 12. jaanuar 2026, suuline menetlus 1-24-487 Andres Parmas, Janika Kallin ja Orvi Koik 25. september 2025 Elina Huobolainen Jelena Kremez Kriminaalasi Oleg Beršakovi süüdistuses KarS § 184 lg 21, § 213 lg 2 p 3, 4 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; ning Konstantin Ivanovi süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 3, 4 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi
Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsus, üldmenetlus Prokuratuuri, Oleg Beršakovi kaitsja ja Konstantin Ivanovi kaitsja apellatsioonid, samuti kolmandate isikute X-i ja OÜ C apellatsioonid Prokurörid Riigiprokurörid Jürge Hüva ja Liis Vainola Oleg Beršakov (ik: 36603050279); elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud
27.mail 2020 ja 21.-22. märtsil 2023, vahistatud 28. maist Süüdistatavad, kelle osas kuni 25. juunini 2020; maakohtu otsus vaidlustati Konstantin Ivanov (ik: 37405010279); elukoht XXX, kriminaaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud
20.veebruaril 2023 Oleg Beršaovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar; Kaitsjad Konstantin Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas OÜ C (seaduslik esindaja X) lepinguline esindaja Kolmandad isikud vandeadvokaat Sven Sillar; kolmas isik X, esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Riigiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav Oleg Beršakov ning tema kaitsja ja OÜ C lepinguline esindaja Kohtuistungil osalejad vandeadvokaat Sven Sillar, süüdistatav Konstantin Ivanov ja tema kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, kolmanda isiku X-i esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsus osaliselt, s.o Oleg Beršakovilt ja Konstantin Ivanovilt tsiviilhagi katteks 756 731,23 euro väljamõistmise osas, samuti X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegi konfiskeerimises summas 843 268,77 eurot.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1.Rahuldada Tervisekassa tsiviilhagi osaliselt ja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, 8 alusel Oleg Beršakovilt kannatanu kasuks välja 405 494,2 eurot.
2.2.KarS § 832 lg 2 p-de 1 ja 4, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida ühishüpoteek, mis on seatud X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele, summas 1 194 505,8 eurot.
3.KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Konstantin Ivanovile lisakaristusena ettevõtluskeeldu pikkusega 1 aasta. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
4.KarS § 49 alusel kohaldada Konstantin Ivanovile lisakaristusena keeldu tegutseda perearstina 1 aasta jooksul. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Muus osas jätta Harju Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
Jätta Konstantin Ivanovi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
Jätta kolmandate isikute OÜ C ja X-i apellatsioonid rahuldamata.
Mõista Eesti Vabariigilt Oleg Beršakovi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2 562 eurot (sh käibemaks).
Mõista Eesti Vabariigilt Konstantin Ivanovi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2 659,8 eurot (sh käibemaks).
Mõista Eesti Vabariigilt OÜ C kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 1 200 eurot (ilma käibemaksuta).
Mõista Eesti Vabariigilt X-i (X) kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 1 488 eurot (sh käibemaks).
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kolmandal isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Oleg Beršakovile esitati süüdistus Kars § 184 lg 21 järgi selles, et Tallinnas Virbi 4 asuva Virbi Apteegi omaniku EstELIN&K OÜ juhataja (sh proviisor) ja ainsa juhatuse liikmena ning omades tegevusluba, millega kaasnes õigus käidelda ka narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid retseptiravimeid, andis ta täpsemalt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 1. veebruarist 2010 kuni maikuu lõpuni 2020 erinevatele isikutele ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta erinevaid psühhotroopseid aineid sisaldavaid retseptiravimeid. O. Beršakov tellis hulgimüüjatelt erinevaid psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid, mida ta ei võtnud Virbi Apteegis nõuetekohaselt arvele ja mida ta müüs ning plaanis müüa isikutele, kellele ei olnud väljastatud vastava ravimi retsepti, kokku 4691,3 karpi/pakendit. O. Beršakov müüs kirjeldatud ajaperioodi jooksul vähemalt 4672,3 karpi psühhotroopseid ravimeid, millelt teenis kriminaalset tulu 192 142,24 eurot.
1.2.O. Beršakovile ja Konstantin Ivanovile esitati süüdistus KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 (ajavahemikul 1. veebruarist 2010 kuni 31. detsembrini 2014 KarS § 213 lg 1) järgi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult panid toime arvutikelmuse grupis ja suures ulatuses. Seejuures O. Beršakov sisestas Virbi Apteegi ainsa juhatuse liikmena vähemalt alates 1. veebruarist 2010 kuni 27. maini 2020 varalise kasu saamiseks olematute ehk hulgimüüjatelt mittesaadud ja Virbi Apteegi laos alles olevate ravimipakendite müügi kohta andmeid retseptikeskusesse ning selle kaudu edastas andmed Tervisekassale, kes pidi otsustama ravimihüvitise väljamaksmise apteegile. O. Beršakovi infosüsteemis kajastatud ravimite müüki tegelikkuses ei toimunud ning selle tulemusena sattus Tervisekassa eksitusse ning teostas alusetult ajavahemikul 2010 kuni 2020 Estelin & K OÜ-le varakäsutuse summas 787 315,08 eurot. Osa eelkirjeldatud kahjust on tekitas O. Beršakov ühiselt ja kooskõlastatult K. Ivanoviga. Nimelt edastas O. Beršakov K. Ivanovile ravimite andmeid, mille alusel K. Ivanov, töötades L OÜ-s (XXX) perearstina ning kellel oli õigus väljastada vastavalt patsientide ravi näidustusele ravimite retsepte, kirjutas O. Beršakovi heaks välja alusetult retsepte, mida O. Beršakov läbi oma apteegi realiseeris retseptikeskuses ning mille alusel väljastas Tervisekassa alusetult O. Beršakovi apteegile hüvitist eelpool kirjeldatud viisil. K. Ivanovi osalusel Tervisekassale tekitatud kahju on 73 354,21 eurot.
1.3.O. Beršakovile ja K. Ivanovile on süüdistus esitatud veel KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult panid toime suures ulatuses rahapesu. Nimelt sai O. Beršakov arvutikelmuse ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise tulemusel, s.o. kuritegelikust tegevusest, vara 979 457,24 eurot. Eesmärgiga varjata kuritegeliku vara tegelikku päritolu teostasid O. Beršakov ja K. Ivanov ühiselt ja kooskõlastatult mitmeid varjamis- ja moondamistegevusi ning omasid, valdasid ja kasutasid kuritegelikust tegevusest saadud vara olukorras, kus nad teadsid, et see on saadud kuritegelikust tegevusest. Arvutikelmuse tulemusel saadud kuritegelik tulu laekus Estelin & K OÜ kontole. Raha välja viimiseks lõid O. Beršakov ja K. Ivanov näilikud alused raamatupidamisse ning teostasid ülekandeid TÜ B ja OÜ C kontodele. Samuti kandsid O. Beršakov ja K. Ivanov OÜ C kontole kuritegelikku päritolu sularaha (kokku 43 330 eurot). OÜ C kontole kantud kuritegeliku tulu arvelt soetasid süüdistatavad OÜ C nimele hulgaliselt kinnisvara Tallinnas. Samuti kandis tuvastamata isik 2020. a juunis (ajal, mil O. Beršakov viibis vahi all ning pärast tema vabanemist) nelja ülekandega Estelin & K OÜ kontolt OÜ C kontole kokku 178 561,74 eurot. Pärast vahi alt vabanemist hakkas O. Beršakov 25. juunil 2020 koos K. Ivanoviga varjama oma tegelikku seotust OÜ-ga C ning 10. juulil 2020 vormistati ettevõtte uueks juhatuse liikmeks variisik X, kelle kasuks vormistati ka ühishüpoteek kõikide OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele summas 1,6 miljonit.
2.1.Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsusega tunnistati O. Beršakov süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ning teda karistati 12 aasta vangistusega; KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 järgi ning teda karistati 4 aasta 11 kuu vangistusega; KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning teda karistati 5 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, kokku 1 kuu 2 päeva, lugedes karistuse kandmise algusajaks 27. veebruari 2025. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldati O. Beršakovile lisakaristusena ettevõtluskeeldu pikkusega 5 aastat. O. Beršakov vahistati kohtusaalist.
2.2.K. Ivanov tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 3 ja 4 järgi ning teda karistati 2 aasta vangistusega; KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning teda karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristusena 4 aastat vangistust, lugedes karistuse hulka eelvangistuses viibitud ühe päeva. Mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
2.3.Maakohus konfiskeeris KarS § 832 lg 1, § 184 lg 5 p 2 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeerida O. Beršakovilt Tallinnas, Virbi 4 asuva apteegi läbiotsimisel O. Beršakovi kabineti kirjutuslaua sahtlitest leitud ja ära võetud arestitud sularaha kokku 41 886 eurot. KarS § 832 lg 2 p 1, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeeriti kolmandalt isikult OÜ-lt C arestitud kinnistud Tallinnas.
2.4.Konfiskeerimise tagamiseks jäeti muutmata prokuratuuri 13.02.2023 määrusega kohaldatud OÜ C ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise keeld.
2.5.KarS § 832 lg 2 p 1,4, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel konfiskeeriti X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 843 268,77 eurot, jättes seele summa osas vara aresti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata.
2.6.Maakohus rahuldas osaliselt Tervisekassa tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg1 p 7, 8 alusel O. Beršakovilt Tervisekassa kasuks välja 756 731,23 eurot. KrMS § 142 lg-te 1, 2 ja 4 alusel arestiti tsiviilhagi täitmise tagamiseks X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 756 731,23 eurot. Selles osas seadis maakohus ühishüpoteegile Tervisekassa kasuks keelumärke hüpoteegiga käsutustehingute tegemiseks.
Maakohus lahendas ka menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.
2.8.O. Beršakovi kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jättis maakohus SKHS § 18 lg 2 alusel rahuldamata.
3.1.Maakohus märkis esmalt, et kriminaalasjas esitatud jälitustoimingute taotlused ja load põhjendatud ning neid teostati KrMSi nõuetega kooskõlas. Arvestades süüdistatavate isikuid, tõendusteabe kogumise keerukust, süüdistuse iseloomu ja mahtu, on teostatud toimingud olnud proportsionaalsed ja vajalikud. Tõendite kogumiseks on jälitustoiminguid kasutatud minimaalses määras.
3.2.O. Beršakovi telefoni vaatluse protokolli pidas maakohus lubatavaks tõendiks, leides, et telefon võeti ära seadusliku menetlustoimingu käigus ning tähtsust ei oma, millise tehnoloogilise meetodi abil uurija telefoni asuvale infole ligi pääses.
3.3.Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi märkis maakohus, et ained, mida O. Beršakov käitles, kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II, III ja IV nimekirja. Nende ainete käitlemine on keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Virbi Apteegil küll oli tegevusluba narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite käitlemiseks meditsiinilistel eesmärkidel, kuid O. Beršakov käitles neid ebaseaduslikult, müües neid ilma vastava retsepti või tellimisleheta. Virbi Apteek oli läbi aastate ostnud hulgimüüjatelt üle 4540 karbi psühhotroopseid ravimeid rohkem kui apteek sel perioodil retseptide alusel neid ravimeid müüs. Need ravimid jäeti nõuetekohaselt arvele võtmata ning müüdi ebaseaduslikult. Psühhotroopsete ravimite müügiks kohustuslikke retsepte või saatedokumente ei olnud ning ei täidetud ei olnud ka nende ravimite registreerimise ja arvestuse nõuded. Võttes aluseks ravimite sisseostu hinnad ning asjaolu, et O. Beršakov müüs neid edasi 45 eurot karp, oli teenitud kasum kokku ca 186 776,56 eurot. Nimetatud summa on suur varaline kasu KarS § 184 lg 21 ja § 121 p 2 mõttes. Maakohus leidis, et nimetatud koguse psühhotroopsete ravimite puhul on tegemist suure kogusega, sest nii kogumis kui ka iga ravimi suhtes eraldi võetuna käitles O. Beršakov neid oluliselt suuremal hulgal kui on vajalik vähemalt kümnele isikule joobe tekitamiseks.
3.4.1.Seoses süüdistusega arvutikelmuses märkis maakohus, et retseptikeskuse näol on tegemist elektroonilise andmekoguga, mille andmete töötlemine on käsitletav andmetöötlusprotsessina KarS § 213 tähenduses. Retseptikeskusesse andmete esitajaks teiste hulgas ka Eesti Vabariigis retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omavad isikud ning retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikud. Muu hulgas peab retsepti väljakirjutamise õigust omav isik ning retsepti alusel ravimi väljastanud isik esitama andmed retsepti kohta. Lisaks tuleb esitada andmed ravikindlustuse seaduses (RaKS) sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise saamise aluseks olevate ravimite ja seadmete väljastamise kohta. Ravimihüvitist maksab Tervisekassa retseptikeskuse kaudu ravimi väljastajale (nt apteegile). Kokkuvõttes tuli apteegipidajal esitada retseptikeskusele andmed kõikide retseptiravimite müügi kohta (sõltumata ravimihüvitise saamise õigusest) ning kõikide muude ravimite müügi kohta, kui nende müümisel sooviti saada RaKS §-s 41 sätestatud ravimihüvitist.
3.4.2.K. Ivanov oli perearstina isikuks, kes omab retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust ning O. Beršakov oli apteeki pidava ettevõtte juhatuse esimehe ning proviisorina isikuks, kes omas õigust väljastada retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel retsepti- ja muid ravimeid ning meditsiiniseadmeid. Eelnimetatud õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine oli mõlema jaoks igapäevane tööülesanne. Seetõttu oli mõlemale väga hästi teada retseptikeskuse eesmärk ja toimimise loogika ning nõuded.
3.4.3.Vaidlus puudub selles, et O. Beršakov sisestas OÜ Estelin & K nimelt retseptikeskusesse ravimite müügi info, mis sisaldub Tervisekassa esitatud andmetes. Maakohus leidis, et tõendatud on see, et 15 487,7 pakendi müümise kohta esitas O. Beršakov valeandmeid esitamine ning seeläbi tekitas ta kahju 787315,08 eurot. Kohus leidis, et on tõendatud see, et Virbi Apteek küsis ja sai ravimihüvitist ravimite eest, mida nad tegelikult ei müünud. Kaitseversioon, nagu võinuks olla osa ravimeid ostetud välisriigist, on kummutatud, sest Virbi Apteegil ei olnud selleks vajalikku sisseveo luba. Kui O. Beršakov ka ostis ravimeid välisriigist ning müüs neid Virbi Apteegis, ei oleks ta tohtinud nende müümisel arvestada soodustust ning küsida Tervisekassalt hüvitist. Estelin & K OÜ pangakontode väljavõtteid analüüsides ei nähtu, et lisaks hulgimüügiettevõtetele, mis on olnud analüüsi aluseks (T OÜ, M OÜ, A OÜ, AS P ja L OÜ), oleks ettevõte teinud veel mõnele äriühingule olulises ulatuses makseid ravimite eest. Tervisekassa arvutuskäigu oluliseks puuduseks on vaid asjaolu, et 2010.a alguse laojääki ei ole teada ning lähtutud on nullseisust. Apteegi laojääki hoiti suhteliselt minimaalsena, kuid võib eeldada, et mingid ravimid laos siiski olid. Eelnevast tulenevalt ning tõlgendades kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks ning juhindudes kahju tekitamise ulatuse kindlaks määramisel ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud põhimõttest, peab kohus õigeks jätta kahju arvestusest välja 2010.a (131,66 pakendit, 30 583,85 eurot). Kohus loeb küll tuvastatuks, et Virbi Apteek sisestas retseptikeskuse andmekogusse ravimihüvitise saamiseks õigustatud müüki tegelikust oluliselt suuremas mahus vähemalt alates 01.02.2010, kuid täpsemat kahju saab hinnata alates 2011. Aastane periood on piisavalt pikk olemaks veendunud, et enne 01.02.2010 apteeki sisse ostetud ravimid olid kas müüdud või aegumise tõttu maha kantud. Maakohus luges hulgimüüjate ning
retseptikeskuse andmete võrdluse pinnalt tuvastatuks, et (Virbi Apteek kajastas retseptikeskuses vähemalt 15 356,03 ravimipakendi müüki rohkem, kui ta tegelikult oli neid apteeki sisse ostnud. Tervisekassalt küsiti lubatust enam ravimihüvitist summas 756 731,23 eurot. Arvestades mahtu ja ajaperioodi on maakohtu hinnangul ilmne, et tegemist on teadliku valeandmete sisestamisega, mitte inimliku veaga andmete sisestamisel. Lisaks on mitme hulgimüüja kinnitusel kauba sisseostudokumendid vähemalt osaliselt võltsitud. Asjaolu, et võltsitud dokumendid leiti O. Beršakovi kasutuses olnud arvutist, kinnitab, et nende kasutamine toimus tema korraldamisel. Teadlikku valeandmete esitamist soodustusega ravimite müügi kohta kinnitavad ka O. Beršakovi kirjavahetused K. Ivanoviga. Konstantin Ivanov kasutas O. Beršakovi palvel ära oma ametialast pädevust kirjutada välja retseptiravimeid ning kirjutas suvaliste isikute (aga ka O. Beršakovi ja tema lähedaste) nimele retsepte ravimitele, mida O. Beršakov parasjagu soovis Virbi Apteegi müügina näidata. Tegelikku vajadust neil isikutel vastavate ravimite järele ei olnud ning neid ravimeid reaalselt ka ei müüdud. Osa retseptidest kirjutati ravimitele, mis olid O. Beršakovil apteegi laos aegumas. Vältimaks nende kandmist kahjumisse, lasi O. Beršakov K. Ivanovil väljastada retsepti ning O. Beršakov näitas retseptikeskuses, et on vastava ravimi müünud ning tekitas seeläbi alusetu ravimihüvitise nõude.
3.4.4.Kokku sisestas O. Beršakov retseptikeskuse andmekogusse ebaõigeid andmeid vähemalt 15 356,034 ravimipakendi müügi kohta eesmärgiga tekitada alusetu ravimihüvitise tagastusnõue summas 756 731,23 eurot, tekitades selles summas tekitati ühtlasi Tervisekassale kahju, kuna Tervisekassa retseptikeskus tegi ebaõigete andmete sisestamise tagajärjel OÜ-le Estelin & K alusetud väljamaksed. K. Ivanov osales arvutikelmuses ulatuses, millega tekitati Tervisekassale kahju ning saadi ebaseaduslikult tulu 73 354,21 eurot.
3.4.5.Vestlustest O Beršakovi ja K. Ivanovi vahel nähtub üheselt, et alusetult retsepte välja kirjutades või realiseerimata retseptide kohta O. Beršakovile infot andes tegutses K. Ivanov O. Beršakoviga koos sama eesmärgi nimel – retseptikeskusesse valeandmete sisestamise teel saada suures ulatuses varalist kasu. Sealjuures saadi ka aru, et vastavas ulatuses tekitatakse Tervisekassale ühtlasi kahju. O. Beršakov pani selle kuriteo toime ühe jätkuva teona alates 2010 kuni maini 2020 ja teatud ulatuses osales selles teos ka K. Ivanov. Eelnevalt kirjeldatud kuritegelik skeem toimis alates 2010 kuni maini 2020 sarnastel tehioludel järjepidevalt. Kohtu hinnangul on tegemist Oleg Beršakovi ühe jätkuva teoga, milles teatud ulatuses osales ka Konstantin Ivanov.
3.5.1.Süüdistuses rahapesus märkis maakohus, et süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle sisulist vaidlust. Küsimusi tekitab, kes olid asjaomaste ettevõtete OÜ C, OÜ Virbi Tervisekeskus ja Medis Group OÜ tegelikud juhid ja omanikud, mis eesmärgil eelkirjeldatud tehinguid tehti ja kas taolist tegevust saab käsitleda rahapesuna KarS § 394 tähenduses. Kohus märkis, et kõik süüdistuses nimetatud rahapesu sisustavate tehingute poolteks olnud ettevõtted (Estelin & K OÜ, C OÜ, Virbi Tervisekeskus OÜ, B TÜ, Medis Group OÜ) olid faktiliselt O. Beršakovi omandis ja kontrolli all.
3.5.2.Urva 18 kinnistu soetati Estelin & K OÜ kontolt laekunud rahade arvelt. Enne kinnistu ostmist pööritati neid summasid OÜ C ja TÜ B vahel ning lõpuks soetati kinnistu OÜ C nimele, mille juhatuse liikmeks oli tol hetkel K. Ivanov. Sisuliselt läks aga kinnistu O. Beršakovi isiklikku kasutusse. Kinnistu hinnaga (228 850 eurot) samas suurusjärgus (211 111,27 eurot) teenis O. Beršakov Estelin & K OÜ nimelt sooritatud arvutikelmusega 2011– 2012 kriminaalset tulu. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et Urva 18 kinnistu osteti kuritegeliku tulu arvelt ning selleks, et eemaldada kinnistu seos kuritegeliku tuluga, pööritati ostu summat ostu tehingu eelselt erinevate O. Beršakovi kontrolli all olevate äriühingute vahel ning kinnistu osteti samuti ettevõtte nimele, mis näiliselt ei omanud O. Beršakoviga seost, kuid oli faktiliselt tema kontrolli all. Virbi 10 kinnistute ostmiseks sai OÜ C samuti vahendid peamiselt Estelin & K OÜ-lt ning väiksemas osas ka O. Beršakovilt (läbi Estelin & K OÜ) ning sularahasissemaksetest. Seejuures sai OÜ C rahalised vahendid Estelin ja K OÜ-lt fiktiivse tehingu tulemusel. Ka O. Beršakovilt OÜ-le C antud rahalised vahendid pärinesid majandusliku sisuta tehingutest, mille eesmärk oli legaliseerida kuritegelikku tulu. Ka K. Ivanovi nimele väljastatud, kuid O. Beršakovi kasutuses olnud pangakaardiga sissemakstud sularaha puhul tuvastas maakohus, et see pärines kuriteo toimepanemisest. Virbi 10 kinnistute väljaüürimisest teenis O. Beršakov samuti kriminaaltulu, mille täpne suurus ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Ka Hõbeda 7/Vase 10 kinnistu osteti kuritegeliku tulu arvelt. Eemaldamaks kinnistu seost kuritegelikust tulust, osteti see ettevõtte nimele, millel näiliselt puudus seos O. Beršakoviga, kuid mis oli faktiliselt tema kontrolli all. Rahapesuna tuleb käsitada ka 2020. a juunis tehtud ülekandeid Estelin ja K OÜ kontolt OÜ C kontole, sest neil tehingutel puudus majanduslik sisu, tegemist oli näilike tehingutega. Samuti on rahapesuna käsitatav ühishüpoteegi seadmine OÜ C kinnisvarale X-i kasuks.
3.5.3.OÜ C kontole kantud vara oli saadud kuritegevuse tulemusel. Ülekanded C OÜ-le ning sealt raha edasi kandmine või ülekantud vahendite arvelt kinnisvara ostmine oli kantud eesmärgist varjata kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelist olemust, päritolu ja omandiõigust ning näiliselt vara legaliseerida. Seda kinnitab eeskätt fakt, et O. Beršakov, OÜ C tegeliku omaniku ja kasusaajana, varjas enda osalust ettevõttes. Eelnevalt kirjeldatud käitumisaktid kogumis näitavad, et O. Beršakov tegutses sihipäraselt eesmärgiga formaalselt kaugeneda kuritegelikul teel saadud varast, kuid hoida seda faktiliselt siiski enda kontrolli all, vara legaliseerida ning teenida sellelt täiendavat tulu. Selleks kasutas ta variisikuid ning oma perekonnaliikmeid. Vara ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse varjamise hõlbustamiseks muundas O. Beršakov koos K. Ivanoviga Estelin & K OÜ ja O. Beršakovi kontodel oleva raha ning sularaha kolmanda isiku nimel olevaks kinnisvaraks, mida kasutati kas isiklikuks otstarbeks (elukohana) või täiendava tulu (üüritulu) teenimiseks.
3.5.4.Kuigi kuritegelikul teel saadud vara oli algusest peale täielikult Oleg Beršakovi kontrolli all, oli algusest peale (osaliselt) kaasatud kuritegeliku tulu teenimisse ka K. Ivanov. K. Ivanov osales teadlikult sihipärases tegevuses kuritegelikul teel saadud vara muundamiseks. Kuivõrd Konstantin Ivanov osales ka ise arvutikelmusega kuritegeliku tulu teenimises, oli ta teadlik, et OÜ Estelin & K OÜ arvele laekub kuritegelik tulu ning seega oli ta teadlik OÜ C arvele kantud vara päritolust ja olemusest. On tuvastatud, et Konstantin Ivanov oli üksnes formaalselt OÜ C juht ning faktiliselt juhtis seda Oleg Beršakov, kellelt ta
sai juhiseid OÜ C nimel toimingute teostamiseks. Andes nõusoleku asuda variisikuna OÜ C juhatuse liikmeks ning osaledes ligikaudu 10 aasta vältel ettevõtte nimel toimingute tegemisel või andes selleks volikirja O. Beršakovi tütrele, panustas K. Ivanov O. Beršakovi loodud rahapesu skeemi ka kuritegelikul teel saadud vara valdamise ja omandamisega. Teades, et O. Beršakov petab Tervisekassalt raha välja ning osaledes osaliselt ka ise selles, sai ta aru, et Estelin & K OÜ ning O. Beršakovi nimelt OÜ-le C kantud vara on saadud kuritegelikust tegevusest. Samuti oli ta teadlik asjaolust, et O. Beršakov jätkab OÜ C faktilise juhina ning tema roll juhatuse liikmena on varjata O. Beršakovi osalust ning vallata OÜ-le C üle kantud kuritegelikul teel saadud vara ning selle arvelt soetatud kinnisvara. Taolist teopanust arvestades oli K. Ivanov pikaajalises rahapesuskeemis kaastäideviija, mitte pelgalt kaasaaitaja. Kuriteo panid nad kaastäideviijatena toime suures ulatuses. Kohtu hinnangul pani O. Beršakov rahapesu toime kavatsetult, kuid K. Ivanov kaudse tahtlusega.
3.6.Süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuritegude raskuse ja laadi ning süüdistatavate isikutega. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus O. Beršakovi puhul arvesse seda, et läbiotsimisel andis ta oma kabineti diivanikastis olnud ravimid vabatahtlikult välja. Muid kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus võttis süüdistatavate isikuid iseloomustavate andmetena arvesse, et neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid märkis samas, et nende kuritegelik käitumine leidis aset ligikaudu kümne aasta vältel.
3.6.1.O. Beršakovi süüd KarS § 184 lg 21 järgi pidas maakohus keskmiseks, osutades, et ehkki käideldud narkootilise ja psühhotroopse aine kogus ei olnud ülisuur, kasutas O. Beršakov kuriteo toimepanemiseks ära enda seaduslikku ligipääsu sellistele ainetele ning proviisoritöö kattevarju nende ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks.
3.6.2.O. Beršakovi süüd arvutikelmuses pidas maakohus maksimumilähedaselt suureks, arvestades tegude kestust ja suurt ulatust ning intensiivsust. Samuti arvestad maakohus, et teo toimepanemiseks kasutas O. Beršakov ära enda kutsetegevusega seotud ligipääsu Tervisekassa retseptikeskuse infosüsteemile. Seda asjaolu võttis maakohus arvesse ka K. Ivanovi puhul, pidades samas tema süüd siiski alla keskmise jäävaks, sest tema roll ja saadud kasu olid selle kuriteo puhul olid O. Beršakoviga võrreldes tagasihoidlikumad.
3.6.3.K. Ivanovi ja O. Beršakovi toimepandu tehiolusid arvestades pidas maakohus nende süüd rahapesus miinimusi lähedaseks.
3.6.4.Liitkaristuse mõistmisel pidas maakohus põhjendatuks suurendada üksikkaristustest raskeimat, mõistes O. Beršakovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust ja K. Ivanovile 4 aastat vangistust. K. Ivanovile mõistetud vangistuse pidas maakohus võimalikuks tingimisi täitmisele pööramata jätta.
3.6.5.Maakohus kohaldas O. Beršakovile lisakaristusena ettevõtluskeeldu viieks aastaks, arvestades tema tegude mastaapsust ja seda, kuivõrd tõsiselt kahjustasid need meditsiinivaldkonna usaldusväärsust ning ausat ärikeskkonda.
3.6.6.Maakohus arvestas süüdistatavatele mõistetud karistuste aja hulka eelvangistuse viibitud aja.
3.6.7.Maakohus vahistas O. Beršakovi talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Leides, et O. Beršaovi senine käitumine annab alust karta, et ta asub karistusest kõrvale hoiduma.
3.7.Maakohus konfiskeeris KarS § 832 sätete alusel süüteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise korras O. Beršaovi ja K. Ivanovi kuritegudega teenitud kriminaaltulu, tehes seda alljärgnevalt.
3.7.1.Maakohtu hinnangul teenis O. Beršakovo kümne aasta jooksul vähemalt 0,95 milj eurot kriminaaltulu arvutikelmuste ja narkootiliste ning psühhotroopsete ainete müügiga. Lisaks on põhjust arvata, et ta teenis täiendavalt kriminaaltulu kuritegelikul teel teenitud raha eest ostetud korterite üürile andmisest. Kuigi vastavaid summasid ei ole tuvastatud, kinnitab see fakt, et tegelik kuritegelikul teel saadud tulu oli oluliselt suurem kui kohtumenetluses tuvastatud. Suurem osa O. Beršakovi käsutuses olnud varast oli kuritegudega saadud vara. Tema legaalsed sissetulekud olid minimaalsed. Tuludeklaratsioonis deklareeritud aastatulud olid maksimaalselt 6 500 eurot. 2014. a oli tema pangakontode jääk ca 62 000 eurot ning see vähenes pidevalt. Oma igapäevaste vajaduste tarbeks kasutas ta minimaalselt oma isiklikul pangakontol olevaid vahendeid, kattes mh neid kulutusi suuresti sularahas laekunud kriminaaltulu arvelt. Virbi Apteegist O. Beršakovi kabinetist leitud 41 981 eurost sularahast tagastas maakohus 95 eurot Politsei- ja Piirivalveametile kuriteo matkimise käigus üle antud sularahana. Ülejäänud 41 886 eurot konfiskeeris maakohus O. Beršakovilt KarS § 83 2 lg 1 alusel.
3.7.2.Maakohtu hinnangul osteti OÜ C omandis olevad Urva 18, Virbi 10 ja Hõbeda 7/Vase 10 kinnistud peamiselt arvutikelmuse tulemusel saadud raha eest. Väiksemas osas kasutas O. Beršakov kinnistute ostmiseks ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust müügist ning rahapesust (OÜ C arvele laekunud korterite üüritulu) saadud tulu. Seetõttu konfiskeeris maakohus laiendatud konfiskeerimise korras 21 OÜ Cle kuuluvat kinnistut. Maakohus jättis muutmata kõnealuste kinnistute arestimise määruse. Samuti jäi muutmata konfiskeerimise tagamiseks prokuratuuri 13. veebruari 2023. a määrusega kohaldatud OÜ C ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise keeld.
3.7.3.Kriminaaltuluna või selle arvel saadud kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine on käsitatav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena) KarS § 83 2 lg 2 mõttes ka siis, kui hüpoteek ei taga selle seadmisel ühtegi nõuet. Juhul kui kriminaaltuluna või selle arvel saadud kinnistu omanik lepib kolmanda isikuga kokku viimase kasuks kinnisasjale hüpoteegi seadmises ilma, et see oleks omaniku seisukohalt objektiivselt majanduslikult põhjendatud, saab rääkida kolmanda isiku poolt hüpoteegi omandamisest toimepanija arvel KarS § 832 lg 2 p 1 mõttes. Toimepanija arvel on omandatud mh hüpoteek, mis seatakse kolmanda isiku kasuks vaatamata sellele, et puudub tagatav nõue. Seetõttu
konfiskeeris maakohus ka OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele X-i kasuks seatud ühishüpoteegi summas 1,6 miljonit eurot. Tulenevalt vajadusest rakendada meetmeid tsiviilhagi tagamiseks vähendas kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi nõude võrra ning konfiskeeris ühishüpoteegi summas 843 268,77 eurot. Sama summa osas jätab kohus muutmata konfiskeerimise tagamiseks seatud aresti.
3.8.Tervisekassa 14. augustil 2023 esitatud ja 15. septembril 2024 täpsustatud tsiviilhagi alusel mõistis maakohus O. Beršakovilt välja 787 315,08 eurot. Kannatanu nõude näol on oma olemuselt tegemist avalik-õiguslikus suhtes alusetult makstud hüvitise tagastamise nõudega. Samas ei ole seadusandja kehtestanud materiaalõiguslikku alust (vrdl nt RaKS § 26, ATS § 80), mis võimaldaks vastava nõude esitamist haldusmenetluses. Seega tuleb kohtul lahendada esitatud kahjunõue kohaldades normi puudumisel analoogiat tsiviilõigusega. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist Estelin & K OÜ alusetu rikastumisega VÕS § 1027 tähenduses. Kannatanu ei ole aga esitanud OÜ Estelin & K OÜ vastu kahju hüvitamis nõuet vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Arvestades, et ettevõtte juhatuse liige on näilike tehingutega kogu alusetult rikastumisega saadud vara ettevõttest välja viinud ning muutnud ettevõtte sisuliselt varatuks, oleks OÜ Estelin & K OÜ vastu nõude esitamine ka perspektiivitu. OÜ juhatuse liikme O. Beršakovi vastutus tekitatud kahju eest tuleneb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-dest 7 ja 8. Kuna tekitatud kahju eest vastutavad nii osaühing kui ka selle juhatuse liige, on kannatanul õigus valida, kelle vastu hagi esitada. Kuna O. Beršakovi tegevuse tagajärjel on kogu alusetu rikastumisega saadud vara osaühingust välja viidud ning äriühing on seetõttu sisuliselt varatu, on põhjendatud nõude esitamine üksnes O. Beršakovi vastu. Maakohtu hinnangul on kannatanu kahjunõue põhjendatud ulatuses, mille osas kohus tuvastas O. Beršakovi poolt arvutikelmusega kahju tekitamise. Arvestades O. Beršakovi tegevust vara varjamiseks, pidas maakohus põhjendatuks rakendada abinõusid tsiviilhagi täitmise tagamiseks ja arestida tsiviilhagi täitmise tagamiseks X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 756 731,23 eurot. Selles osas seada ühishüpoteegile Tervisekassa kasuks keelumärge hüpoteegiga käsutustehingute tegemiseks.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule O. Beršakovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, K. Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, prokuratuur, kolmanda isiku OÜ C esindaja vandeadvokaat Sven Sillar ja kolmanda isiku X-i esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe.
5.Prokuratuur taotleb K. Ivanovile lisakaristusena üheks aastaks ettevõtluskeelu kohaldamist ja keeldu tegutseda ühe aasta jooksul perearstina. Apellandi arvates ei ole kohus põhjendanud, miks on jäetud K. Ivanovile lisakaristused kohaldamata, vaatamata sellele, et prokuratuur lisakaristuste kohaldamist taotles. Lisakaristuste kohaldamata jätmine ei vasta ka K. Ivanovi isikule ja tema süü suurusele.
6.O. Beršakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt, kui kohus lahendab asja sisuliselt, taotleb ta O. Beršakovi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes. Kaitsja taotleb selle tuvastamist, et maakohtus kriminaalasja arutanud kohtuniks A. Asi pidanuks ennast kriminaalmenetlusest
taandama alates kuupäevast, mil Vabariigi Valitsus otsustas nimetada ta riigi peaprokuröriks. Samuti taotleb kaitsja apellatsioonimenetluse kulude O. Beršakovi kasuks väljamõistmist.
6.1.Kaitsja hinnangul rikkus maakohus ausa ja õiglase menetluse põhimõtet, sest kohtuotsuse teinud kohtunik oli samal ajal juba nimetatud riigi peaprokuröriks. Ausa ja õiglase menetluse põhimõtet rikkus maakohus ka sellega, et võttis sisuliselt prokuratuurilt ära tõendamiskohustuse, kui järeldas, et juhul kui O. Beršakovi puhul on tõendeid 5 ravimikarbi müümise kohta hinnaga 45 eurot karp, siis müüs ta sellise hinnaga ka ülejäänud talle süüdistuses ette heidetud enam kui 4 500 karpi ravimeid. Samas on tõendamist leidnud seegi, et O. Beršakov müüs 122 karpi ravimeid laevadele, kuid sellegipoolest ei teinud kohus järeldust, et ka ülejäänud enam kui 4500 karpi ravimeid võis ta müüa laevadele. Maakohtu arvates ei ole prokuratuuril kohustust tõendada 4500 karbi müümis fakti ja müügihinda, küll on aga süüdistatav O. Beršakov kohustatud tõendama oma seisukohta, kellele ja mis hinnaga ta müüs raamatupidamislikult apteegist puuduvaid narkootilisi ravimeid. Seega rakendas kohus prokuratuurile ja kaitsjale tõendamisel topeltstandardeid.
6.2.Seoses süüdistusega arvutikelmuses märgib kaitsja, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole välistatud, et müüdud ravimeid võidi osta nendelt hulgimüüjatelt, kellele ravimiamet järelepärimisi ei teinud. Prokurör ei ole ühegi konkreetse inimesega tõendanud, et isik, kellele perearst kirjutas välja ravimi ja mida müüdi O. Beršakovi apteegist, tegelikult ravimit ei saanud. Kui prokuratuur soovinuks välistamismeetodiga tõendada, et O. Beršakovi apteek ei saanud mitte mingilgi juhul müüdud ravimeid omandada, kuna ükski Eestis tegutsev ravimite hulgimüüja neid talle ei müünud, siis seda tulnukski tõendada. Seda aga ei tehtud ning tõenduslik baas piirdub vaid viie hulgimüüjaga, samas kui Eestis tegutseb üle viiekümne hulgimüüja. Praegu on sisuliselt pandud O. Beršakovile kohustus tõendada enda süütust.
6.3.Kaitsja hinnangul on narkootiliste ainete käitlemise süüdistuses jäänud tõendamata nii see, et O. Beršakov oleks narkootilisi või psühhotroopseid aineid ebaseaduslikult käidelnud, kui ka see, et ta oleks nende ainete käitlemisest saanud suurt tulu. Kuivõrd Virbi Apteegil oli olemas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, oli seal leitud ainete käitlemine seaduslik hoolimata võimalikust registreerimisnõuete rikkumisest. Tõendamist on leidnud üksnes viie ravimikarbi ebaseaduslik käitlemine ja nende müügihind. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, kas või missugust tulu O. Beršakov sai, sest valdava osa väidetavalt müüdud ravimite müügihinda ei ole tõendatud ning nende puhul ei ole õige tuletada müügihinda eelmärgitud viie ravimikarbi müügihinnast.
6.4.Kaitsja hinnangul ei ole O. Beršakovi tegevuses realiseerunud rahapesu kuriteokoosseis. Selle välistab esmalt juba eelkuriteo puudumine. Lisaks ei kahjustanud O. Beršakovi teod kuidagi riigi rahandus- ja majandussüsteemi toimimist. Olukorras, kus süüdistuses kirjeldatu on väidetava kelmuse tulemusel saadud raha ülekandmine OÜ-le C ja selle raha eest korterite ostmine, on kaitsja hinnangul tegemist kelmusena etteheidetava teo loomuliku kõrvaltagajärjena, mistõttu süüdistuses kirjeldatud rahapesu etteheide on ilmselgelt alusetu. Neis tehingutes mingit iseseisvat kahju või ohtu riigi rahandus- ja majandussüsteemi korrapärasele toimimisele ning konkreetsemalt legaalsele majandus- ja rahakäibe
kindlustamisele Beršakovi toimingutest kohtuotsusest ei nähtu. Süüdistuses kirjeldatud tegevus teenis parimal juhul ühekordset eesmärki säilitada O. Beršakovi kontrolli väidetava eelkuriteoga saadud vara üle. Kohtupraktika kohaselt peetakse taolist tegevust juriidiliselt juba lõpule viidud (eel)kuriteo faktiliseks lõpetamiseks. Järeldust, et Beršakovi rahapesusüüdistuses kirjeldatud tegevus ei olnud oma iseloomult selline, mis kujutanuks endast ohtu rahandussüsteemi korrapärasele toimimisele, kinnitab ka see, et vaatamata aset leidnud tehingutele ja korterite soetamisele säilis jälgitav seos O. Beršakovi isiku ja tema äriühingule OÜ C laekunud raha vahel. OÜ C on Beršakovi ettevõte olnud algusest peale, äriühingule kuluv vara kuulub tava- ja kriminaalõiguslikus mõttes Beršakovile. Kriminaalõiguses on tavapärane, et omandiõiguse tuvastamisel ei juhinduta registriandmetest, vaid reaalsest tegelikkusest. Nii Ivanov, kui ka X kinnitasid, et OÜ C tegelik omanik on Beršakov ning neil oli või on kohustus äriühing talle võõrandada. Õiguslikult on äriühingu osade hoidmine nt äriõigusele spetsialiseerunud advokaatide töö. Äriregistris figureerivad nad osa või aktsia omanikena ning pärast kannavad selle osa või aktsia isikule tagasi. Või kantakse see kolmandale isikule. Advokatuuri juhatus ei ole sellises õigusabi osutamises näinud midagi ebaseaduslikku. Iseenesest ei ole mitte mingit õiguslikku vahet, kas äriühingu osa hoidja on advokaat, perearst või ärimees. O. Beršakov ei ole kunagi varjanud oma faktilist seost OÜ-ga C. Kaitsja märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et 2012. a oleks Urva tn 18 kinnistu ostetud kuritegeliku tulu eest, sest selleks ajaks ei olnud süüdistusest nähtuvalt veel kinnistu ostmiseks piisavalt suurt tulu akumuleeritud.
6.5.Tervisekassa tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest O. Beršakovile KarS § 213 järgi süüks arvatud tegu on tõendamata. Hagi on vähemalt osaliselt aegunud, sest TsüS § 150 lg 3 sätestab maksimaalse aegumistähtajana 10 aastat kahju põhjustanud teo tegemisest. Tsiviilhagi esitati 14.08.2023, millega TsÜS § 160 lg 1 kohaselt hagi aegumine peatus. Seega enne 2013. a augusti keskpaika toimunu osas on nõue aegunud. Maakohus hagi aegumise osas aga seisukohta ei võtnud.
6.6.Kuigi maakohtu otsusega konfiskeeritud kinnisvara ei kuulu O. Beršakovile, vaid OÜ-le C, ei pea O. Beršakov konfiskeerimist seaduslikuks. KarS §-de 184 ja 213 alusel saaks OÜ-lt C, kui kinnisasjade omanikult, välja mõista solidaarselt O. Beršakoviga 901 621,79 eurot, mitte aga konfiskeerida 21 kinnistut. Konfiskeeritud kinnistud ei ole rahapesu kuriteo objektiks, mistõttu OÜ-le C kuuluvate kinnistute konfiskeerimiseks puudub õiguslik alus.
6.7.Maakohus on mõistnud O. Beršakovile põhjendamatult karmi karistuse. Kohus ei arvestanud, et tegude toimepanemisest on möödunud juba pikk aeg. Pärast eelvangistusest vabanemist ei ole O. Beršakov ühtki kuritegu toime pannud. Lisaks konfiskeeriti O. Beršakovilt suure hulga vara, ent kohus ei ole sedagi arvesse võtnud.
7.Kolmanda isiku OÜ C huvides esitatud apellatsiooni taotleb esindaja kohtunik A. Asi taandamist menetlusest, sest Vabariigi Valitsus otsustas 16. jaanuari 2025 nimetada ta riigi peaprokuröriks. Seetõttu tuleb kaitsja hinnangul vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kui ringkonnakohus lahendab asja sisuliselt, esitab kaitsja alternatiivse taotluse vaidlustatud otsus tühistada ja jätta OÜ-le C
kuuluvad 21 kinnistut konfiskeerimata. Samuti taotleb esindaja OÜ C apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist.
7.1.Esindaja leiab, et süüdistuses kirjeldatu on väidetava kelmuse tulemusel saadud raha ülekandmine OÜ-le C ja selle raha eest korterite ostmine. Selline tegu on kaitsja hinnangul vaadeldav kelmusena etteheidetava teo loomuliku kõrvaltagajärjena, mistõttu süüdistuses kirjeldatud rahapesu etteheide on alusetu. Järeldust, et O. Beršakovi rahapesusüüdistuses kirjeldatud tegevus ei olnud oma iseloomult selline, mis kujutanuks endast ohtu rahandussüsteemi korrapärasele toimimisele, kinnitab ka see, et vaatamata aset leidnud tehingutele ja korterite soetamisele säilis jälgitav seos O. Beršakovi ja tema äriühingule OÜ C laekunud raha vahel. Esindaja märgib, et Ei O. Beršakov ega OÜ C pole kunagi eitanud, et OÜ C kuulub faktiliselt O. Beršakovile. Kriminaalõiguses on tavapärane, et omandiõiguse tuvastamisel ei juhinduta registriandmetest, vaid reaalsest tegelikkusest. Nii K. Ivanov, kui ka X kinnitasid, et OÜ C tegelik omanik on O. Beršakov ning neil oli või on kohustus äriühing talle võõrandada. O. Beršakovil oli notariaalne volikiri OÜ C omanikuks olnud OÜ Virbi Tervisekskus esindamiseks. Selle volikirja alusel oli tal juriidiline õigus esindada OÜ-d C igapäevases majandustegevus. Neil põhjustel ei olnud põhjendatud OÜ-le C kuuluvaid kinnistuid rahapesu objektina konfiskeerida. Harju Maakohus kohaldas seega kinnistuid konfiskeerides valesti KarS §-e 832 lg 2 p 1, 184 lg 5 p 2, 213 lg 4 ja 394 lg 6.
7.2.Kohtunik A. Asi ei oleks tohtinud arutatavas asjas kohtuotsust koostada, vaid pidanuks menetlusest taandama, sest pärast Vabariigi Valitsuse otsust, millega ta nimetati riigi peaprokuröriks, ei olnud või vähemalt ei näinud ta enam erapooletu.
8.K. Ivanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Ivanovi süüditunnistamises ja K. Ivanovi õigeksmõistmist, samuti tema menetluskulude riigi kanda jätmist.
8.1.Kaitsja hinnangul on kohtu järeldused K. Ivanovile KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi süüks arvatud tegude osas rajatud oletustele ning tõendamata. Üheks oluliseks tõendiks, mis siis peaks kohtu hinnangul kinnitama K. Ivanovi poolt arvutikelmuses osalemist on Tervisekassa analüüs. Koostatud analüüsist tuleneb, et Tervisekassa tugineb kahju arvestamisel juhtumitele, kui sisseostetud ravimeid oli vähem kui müüdud pakendeid. Samas ei ole kahju jaotust arvestatud arstide kaupa ning sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, miks arvestati konkreetsed retseptid perioodil 2010 – 2020 kahjuks just K. Ivanovile, vaatamata sellele, et arste, kes kirjutasid välja retsepte oli ligemale 1900. Sellisel viisil kahju omistamine K. Ivanovile oleks võimalik, kui ainult tema oleks välja kirjutanud retsepte, kuid käesoleval juhul see nii ei olnud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et isikutele, kellele retsepte kirjutati, ei olnud kirjutatud retseptid vajalikud. Teiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kohtu väidet, et patsiendid, kellele kirjutati välja retsepte nende alusel ravimeid ei saanud. Kohtuotsuse rajamine oletustele on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Selliselt esitatud põhjendused ei ole objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest. Menetluse käigus olnuks võimalik isikutega, kelle osas oli kahtlus, et nad ei ole ravimeid saanud, ühendust võtta ning see asjaolu tuvastada. Seda aga tehtud ei ole.
8.2.Süüdistatav K. Ivanov andis selgitusi 25.08.2023 koostatud vaatlusprotokollis kajastatud sõnumite sisu osas. Vaadates nimetatud protokolli, siis on K. Ivanov see, kes edastab O. Beršakovile isikute isikukoode ning palub neile ravimeid tellida, et need oleksid apteegis olemas. O. Beršakov on ühel korral edastanud K. Ivanovile isikukoodi, kuid sellele isikule retsepti ei kirjutatud. Ravimite osas, mida isikutele kirjutati olid isikutele vajalikud ning kuivõrd Virbi Apteegis olid ravimid soodsama hinnaga, siis K. Ivanov soovitas patsientidele ravimeid soetada ka Virbi Apteegist. K. Ivanovi edastas isikukoodid, sest ta soovis, et ravimid, mida patsientidele välja kirjutati, oleks apteegis olemas. Massiliselt alusetuid retsepte väljastades ei oleks jäänud see märkamata, arvestades seda, et isikutel endal või nende lähedastel on võimalik digiloost väljastatud retsepte kontrollida.
8.3.Kaitsja arvates ei ole alust käsitada K. Ivanovi rahapesu kaastäideviijana. Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid seda, et K. Ivanov oleks osalenud mingite varadega seotud otsuste tegemisel, ei ole. See, et K. Ivanov käis kaasas mõningatel kohtumistel, andis välja volitusi või talus asjaolu, et rahalised vahendid kanti C OÜ arveldusarvele ei saa pidada selliseks tegevuseks, mis täidaks kaastäideviimise koosseisu. Ka asjaolu, et K. Ivanov allkirjastas seadusest tulenevat kohustust täites C OÜ majandusaasta aruanded ei anna alust rääkida kaastäideviimisest. K. Ivanov ei hoidnud vara varjamistegevust enda kontrolli all ja tema teopanus ei olnud oluline. K. Ivanov võis oma tegevusega osutada üksnes kaasabi, millel ei olnud nn teovalitsemise kvaliteeti.
8.4.Tulenevalt süüdistusest on süüdistatavale etteheidetava rahapesu objektiks üksnes tema ja kaassüüdistatava enda väidetavate kuritegudega saadud raha. Seega varjasid süüdistatavad väidetava rahapesuga oma eelnevaid väidetavalt toime pandud kuritegusid ja nendega saadud vara. Kaitsja hinnangul on rahapesusüüdistuses kirjeldatud käitumine õiguslikult hinnatav tema väidetavate eelkuritegude mittekaristatava järelteona, millega põhjustatud ebaõigus neeldub eelkuritegudes. Mingit iseseisvat kahju või ohtu riigi rahandusja majandussüsteemi korrapärast toimimisele ning konkreetsemalt legaalse majandus- ja rahakäibe kindlustamisele süüdistatavate pangaülekannetest tuvastatud asjaoludel ei sündinud. Kaitsja asub seega seisukohale, et süüdistatavatele KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ei ole õiguslikult hinnatav rahapesuna.
8.5.Kaitsja tõstatas maakohtus küsimuse ka sellest, mis puudutas rahapesu objektiks oleva raha segunemist, kuid kohus selles osas mingit seisukohta otsuses võtnud ei ole. Nimelt oli Estelin & K OÜ-l vaadeldaval perioodil legaalne sissetulek ligemale 1,8 miljonit eurot. Ei ole tuvastatud, et rahade tasumisel kolmandatele isikutele kasutati just kuritegelikult teel saadud rahalisi vahendeid. Seega oli ettevõttel olemas endal rahalised vahendid kinnistute soetamiseks vajalike ülekannete tegemiseks kolmandatele isikutele.
9.X-i esindaja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas millega KarS § 83 2 lg 2 p-de 1 ja 4, § 184 lg 5 p 2, § 213 lg 4 ja § 394 lg 6 alusel otsustati konfiskeerida X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 843 268,77 eurot ja jäeti nimetatud summa osas vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata; ning osas millega
KrMS § 142 lg-te 1, 2 ja 4 alusel otsustas kohus arestida tsiviilhagi täitmise tagamiseks X-i kasuks OÜ-le C kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 756 731,23 eurot ja seada ühishüpoteegile Tervisekassa kasuks keelumärge hüpoteegiga käsutustehingute tegemiseks. Samuti taotleb ta apellatsioonimenetluses kantud apellandi menetluskulude hüvitamist X-ile. Esindaja arvates jäeti X põhjendamatult kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasamata, jättes ta sellega ilma protsessuaalsetest garantiidest. Samuti on vaidlusaluse otsustuse resolutiivosa sõnastus üldistav ja mittetäidetav, rikkudes sellega nõuet otsuse selguse ja täidetavuse kohta. Vaidlustatud otsuse resolutiivosa ei sätesta täitmiseks vajalikke toiminguid (millise kinnistusregistri kande suhtes mis liiki arest kehtib).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Sissejuhatavalt selgitab kolleegium, et arutatava juhtumi tõendamiseks on olulisel kohal erinevad kaudsed tõendid, mille kogumi põhjal kujuneb tervikpilt süüdistatavate tegevuse tegelikust tähendusest. Vaadeldes selliseid tõendeid eraldivõetuna, ei ole võimalik terviklikke järeldusi teha ning iga tõendi puhul üksikult käsitletuna tunduvad süüdistatavate teod hoopis millegi muuna kui siis, kui arvesse on võetud tõendite kogumit, kus erinevate nurkade alt süüdistatavate käitumist iseloomustavad tõendid on paigutatud omavahelisse konteksti. Samuti omandab arutatava juhtumi lahti mõtestamisel olulist rolli süüdistatavate toimimismuster. Kriminoloogiliselt on tunnustatud tõdemus, et toimepanijate konkreetne käekiri või toimimisviisi eripärad võivad anda tunnistust selle kohta, et erineval ajal, eri kohtades toimunud sündmuste taga seisab sama toimepanija. Ka arutataval juhul on selle, nn modus operandi kaudu võimalik teha süüdistatavate üksikute käitumisaktide põhjal järeldusi ka nende käitumise kohta laiemalt ning omistada neile loetud arvu konkreetselt tuvastamist üksikjuhtumite põhjal suuremat hulka sarnaseid juhtumeid ja seda nii arvutikelmuse kui ka narkootilise või psühhotroopse ravimi käitlemise süüdistuse puhul. Seetõttu ei saa ka nõustuda kaitsjate kriitikaga, mille kohaselt peaks olema keelatud teha mingi hulga konkreetselt tuvastatud tehingute pealt järeldusi ülejäänud ravimikarpide müügi kohta, millele ei eksisteeri dokumentaalset seletust või lugeda mõnede konkreetselt jälgitavate retseptikeskusse valeandmete esitamiste põhjal tõendatuks aastatepikkune pettuste skeem, mida süüdistatavad ellu viisid.
11.Alljärgnevalt lahendab kolleegium kõigepealt maakohtus kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu liikme Astrid Asi väidetava taandamise taotluse (I) ning vastab väidetele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta seoses kolmanda isiku X-i väidetava kaasamata jätmisega ja lubamatute tõenditega (II). Asudes apellantide järgnevate väidete juurde analüüsib kolleegium esmalt argumente seoses süüdistusega narkootiliste ainete käitlemises (III), seejärel seoses süüdistusega arvutikelmuses (IV) ja rahapesus (V). Pärast seda käsitleb kolleegium süüdistatavatele karistuse mõistmist (VI), konfiskeerimist (VII) ning siis tsiviilhagi puudutavaid apellantide väiteid (VIII). Kõige lõpuks lahendab kolleegium kriminaalasja (IX) ja võtab seisukoha menetluskulude osas (X).
I
12.Esmalt vastab kolleegium O. Beršakovi kaitsja ja OÜ C esindaja etteheitele, mille kohaselt ei oleks tohtinud arutatavas kriminaalasjas maakohtu kohtukoosseisu liikmena otsustust teha kohtunik Astrid Asi, sest Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2025. a otsusega nimetati Astrid Asi alates 3. aprillist 2025 riigi peaprokuröriks. Kaitsja hinnangul pidanuks A. Asi ennast alates sellest kuupäevast kriminaalmenetlusest taandama. Kaitsja etteheide on kohatu, sest sellest ei nähtu mitte ühtki KrMS § 49 sisalduvat alust kohtuniku taandumiseks. Ühtki seaduslikku alust kohtuniku taandamiseks ei näe ka kolleegium. Pelgalt asjaolu, et kohtunik on alates teatud tulevikus saabuvast kuupäevast nimetatud täitevvõimu teostavale ametikohale, ei saa olla asjaoluks, mis kuni selle kuupäevani seaks eo ipso kahtluse alla kohtuniku erapooletuse või sõltumatuse ning sunniks teda kohtunikutööst hoiduma. Kohtunik mõistab õigust vastavalt põhiseadusele ja kehtivatele seadustele ning kooskõlas oma südametunnistusega ka siis, kui ta on nimetatud ja asumas tulevikus ametikohale, mis on seotud täitevvõimu teostamisega. Kaitsja väide võimude lahususe põhimõtte rikkumisest või isegi selle näivuse kahtluse alla seadmisest on paljasõnaline ning kolleegiumi hinnangul ka sisutu. Küll peab kolleegium vajalikuks vastu vaielda kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohale, nagu mõistaks Eesti Vabariigis õigust riigist sõltumatu ja erapooletu kohtuvõim. Kolleegium loodab, et tegemist on üksnes kaitsja ebaõnnestunud sõnakasutusega ning tegelikult ei asu Eesti Advokatuuri liige seisukohal, nagu asuks kohtuvõim riigist eraldi. Selgitavalt tuleb siiski märkida, et kohtuvõim ühena kolmest võimuharust ei ole sõltumatu mitte riigist, vaid täitevvõimu ning seadusandliku võimu arbitraarsest sekkumisest enda põhiseaduslike võimuvolituste realiseerimisel. Eesti Vabariigi õigusriiklik riigikorraldus on rajatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eraldatuse ning tasakaalustatuse põhimõtetele, mis tagab kohtuvõimule autonoomse õiguse kehtestatud seaduste raames lahendada kohtule esitatud õigusvaidlusi.
II
13.X-i esindaja arvates on X jäetud põhjendamatult kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasamata, jättes ta sellega ilma protsessuaalsetest garantiidest. See väide on alusetu. X on kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud. See nähtub esmalt juba vara arestimise taotlusest, milles märgitu kohaselt on X prokuratuuri 27. detsembri 2022. a määrusega määratud kolmandaks isikuks (tl 111 prd-l, kd 8). Samuti on X hiljemalt 20. veebruaril 2023 saanud enda kolmanda isikuna kaasamisest teadlikuks, sest sel kuupäeval on ta allkirjaga kinnitanud Harju Maakohtu 3., 14. ja 15. veebruari 2023. a vara arestimise määruste kättesaamist, milles muu hulgas käsitletakse X-i kui kolmanda isiku, samuti tema esindatava OÜ C varale aresti seadmist (vt tl 132 prd-l, tl 134 ja tl 148 kd 8). 9. oktoobril 2024 toimunud Harju Maakohtu istungil on aga X-ile tutvustatud tema õigusi ja kohustusi kolmanda isikuna, mille kohta on ta andnud ka allkirja (vt tl 82, kd 1).
14.Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, nagu tuleks tunnistaja Q ütlusi pidada kõlbmatuiks tõenditeks. Tunnistaja ütlustes on tema ülekuulamisel maakohtus olnud küll teatud
ebakindlust enda formuleerimisel, kuid mitte järjekindlusetust ning ta on loogiliselt ja arusaadavalt selgitanud nii ca aastal 2012 kui ka 2020. a toimunud ravimite ostmisi, sh osanud nimetada ka varasemalt toimunud ostude puhul ostetud psühhotroopse ravimi orienteeruva hinna. Samuti on Q selgitanud, mis asjaoludel ta ca 2012. a psühhotroopset ravimit ostis ja miks tal oli vaja seda saada ilma retseptita (vt 10. septembri 2024. a maakohtu istungi protokoll, lk-d 3-8). Kaitsja eeldus, et isik peaks mäletama tema elu seisukohast mitte tingimata keskse tähendusega sündmusi ka aastate tagant väga soravalt ja üksikasjalikult, on ebarealistlik ja pigem osutaks just selline tunnistaja jutt vajadusele tema usaldusväärsust täiendavalt kontrollida (vt ka nt 27. jaanuari 2025. a TllRgkKo asjas nr 1-23-5616 p-d 35-38).
III
15.Pöördudes järgnevalt O. Beršakovi kaitsja väite käsitlemise juurde, nagu oleks maakohus ausa ning õiglase kohtumenetluse põhimõtet rikkudes sundinud süüdistatavat tõendama oma süütust, märgib kolleegium, et niisugust järeldust ei ole maakohtu otsusest võimalik teha. O. Beršakovi kaitsja on esitanud maakohtule tõendid 122 karbi psühhotroopsete ravimite müügi kohta laevadele. Maakohus on seda tõendit arvesse võtnud ning lugenudki tõendatuks, et süüdistuse algsest mahust tuleb nende ravimikarpide müük maha arvata – s.t menetluse käigus on selgunud nende osas legaalne käive. Kaitsja arvates on aga maakohus eksinud, kui pole analoogselt järeldanud, et ka ülejäänud enam kui 4 500 karpi psühhotroopseid ravimeid müüdi seaduslikult. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et enam kui 4 500 karbi psühhotroopsete ravimite seadusliku müügi kohta ei ole mingeid tõendeid ega ka muud dokumentatsiooni, mis kinnitaks, et nende käitlemine on toimunud kehtestatud nõuete raames. Küll esinevad aga mitmed kaalukad tõendid, mis õigustavad järeldust, et O. Beršakov on neid ravimeid käidelnud ebaseaduslikult. Maakohus on neid tõendeid käsitlenud vaidlustatud otsuse p-des 25-38.
16.Nendes vaidlustatud otsuse punktides märgitut ei ole O. Beršakovi kaitsja apellatsioonis kuidagi kummutatud, vaid kaitsja üksnes jätkab kindlameelselt seisukoha esindamist, nagu saaks halvimal juhul rääkida üksnes psühhotroopsete ravimite käitlemist puudutava dokumenteerimiskohustuse rikkumisest, mitte aga enamast. Selle lähenemisega ei ole võimalik nõustuda. Maakohtus käsitleti O. Beršakovi tegevust psühhotroopsete ravimite käitlemisel esmalt mitme 2020. a kevadel toimunud matkimise põhjal koostatud jälitusprotokolli alusel (vt 1. juuli 2020, a jälitustoimingu protokolli), millest nähtuvalt müüs O. Beršakov märtsist kuni maini 2020 viiel korral Fle erinevaid psühhotroopseid ravimeid (valokordiini ja xanaxit). F on tunnistajana ülekuulamisel andnud selle kohta ka ütlusi (vt 27. juuni 2024. a kohtuistungi protokolli).
17.Süvenedes konkreetselt kaitsja väitesse, nagu võiks enam kui 4 500 karbi psühhotroopsete ravimite, mille osas on tuvastatud puudujääk O. Beršakovile kuuluvasse Virbi Apteeki sisseostu ja nende edasise kulgemise vahel, seaduslikku käitlemist seletada müügiga laevadele või arstidele, märgib kolleegium järgmist. Tegemist on kaitsja aktiivse
kaitseväitega. Kestva kohtupraktika kohaselt, juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt 18. detsembri 2007. a RKKKo asjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1). Seega, süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Arutataval juhul on kaitsja nende tõendite hindamise põhimõtete vastu eksinud. Sestap pelgalt paljasõnalise väite põhjal, et suur kogus psühhotroopseid ravimeid võidi müüa laevadele või arstidele, pole võimalik süüdistust kummutada.
18.Teisalt ei tähenda eelöeldu muidugi, nagu võiks süüdistusversioon ise jääda pelgalt paljasõnaliseks väiteks, mida tõendid ei kinnita. Nii see arutataval juhul siiski pole ja maakohus on mitmele tõendile tuginedes järeldanud, et O. Beršakov käitles süüdistuses toodud põhilises mahus psühhotroopseid ravimeid ebaseaduslikult. Kõigepealt, enne konkreetsete sellekohaste tõendite juurde asumist, osutab kolleegium aga veel sellele, et süüküsimuse lahendamisel ei tohi ka prokuratuurilt nõuda ülemääraselt kõrget tõendamise standardit. Siingi on asjakohane viidata väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt kohtu otsus ei tohi tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Otsuse langetamise aluseks saab aga olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt nt 12. veebruari 2021. a RKKKo nr 1-20-1301/35, p 12). Tõendamisele ülemäära kõrgete nõuete seadmist tuleb pidada iseenesest menetlusõiguse rikkumiseks (vt 28. novembri 2024. a RKKKo asjas 4-24-941/48, p 21).
19.Tunnistaja Q sõnul ostis ta mitmel korral Virbi 4 apteegist O. Beršakovilt ilma retseptita ravimeid, mille ostmine eeldab retsepti olemasolu. Muu hulgas ostis ta kahel korral psühhotroopset ainet sisaldavat Xanaxit, mis võis toimuda 2012. aasta paiku. Ravimi hinnaks ütles ta kuskil ligi 35 eurot (vt 10. septembri 2024. a maakohtu istungi protokoll, lk-d 3 ja 4). Need ütlused kinnitavad F ütlustest ja kuriteo matkimistest nähtuvat – nimelt seda, et O. Beršakov müüb ilma retsepti nõudmata psühhotroopseid ravimeid ning küsib selle ravimi eest mitu korda suuremat hinda kui oleks nende hind seadusliku müügi korral retsepti alusel. Kolleegium nõustub maakohtu vaidlustatud otsuse p-s 23 sisalduva järeldusega, et tähelepanuväärseks tuleb lugeda asjaolu, et O. Beršakovil ilma retseptita psühhotroopsete ravimite müümise kohta on konkreetselt tuvastatavad üksteisest ajaliselt pikalt lahutatud juhtumid, mis kinnitab nii süüdistuse versiooni tema tegevuse pika ajalise kestvuse kui ka kaudselt selle suure ulatuse kohta.
20.Psühhotroopsete ravimite käitlemise selgitamist nende väidetava müügiga laevadele või meditsiiniasutustele kinnitavad uuritud tõendid tõepoolest üksnes väikses ulatuses –
puutuvalt 122 ravimikarpi, mille kohta on olemas vastavad müügidokumendid. Seda, et õiguspärane psühhotroopsete ravimite käitlemine kaitsja pakutud viisil ei saanud olla mastaapsem, kinnitavad aga veel mitmed maakohtus uuritud ja vaidlustatud otsuses käsitlemist leidnud tõendid, mis tervikuna hinnates välistavad võimaluse, et ravimite müük laevadele või meditsiiniasutustele saanuks seletada tuhandete karpide psühhotroopsete ravimite käivet.
20.1.Esmalt tuleb märkida, et kuigi O. Beršakovi väitel hävitas utiliseerimisfirma eksituse tõttu Virbi 4 apteeki pidanud äriühingu raamatupidamisdokumendid, on tegelikult vähemalt osa raamatupidamisdokumente 21. veebruaril 2023 toimunud läbiotsimise käigus leitud O. Beršakovi tütre W valduses olnud garaažiboksist. Samuti on O. Beršakovi kaitsja esitanud kohtule 27 saatelehte, millelt nähtubki 122 karbi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete müük laevadele ning meditsiiniasutustele (vt tl-d 14-139, kd 9). Tuleb tähele panna, et nimetatud kohtule esitatud dokumendid pärinevad erinevatest aastatest läbi kogu süüdistuses kajastatud ajaperioodi. Kui sellisel viisil narkootiliste ning psühhotroopsete ravimite üleandmise kohta oleks olnud dokumendid vormistatud, siis oleks kaitsja kahtlemata esitanud need dokumendid ka ülejäänud ravimikarpide kohta. Eelnevast, aga samuti tõendikogumist, millest nähtuvalt kaubitses O. Beršakov paljude aastate vältel narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega ebaseaduslikult, saab seetõttu järeldada üksnes seda, et neid dokumente polegi kunagi eksisteerinud.
20.2.Nõustudes maakohtu käsitlusega osutab kolleegium veel sellelegi, et uuritud 27 saatelehe puhul on silmatorkav, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite osakaal kõikidest müüdud ravimitest on väike. Samuti on silmatorkav, et 28. veebruaril 2012. a toimunud Ravimiameti inspektsiooni aktist ei nähtu laevadele ega meditsiiniasutustele psühhotroopsete või narkootiliste ravimite müüki, sest sellekohaseid alusdokumente pole apteegis säilitatud (vt tl-d 1-4, kd 9).
21.Ka jälitustoimingu protokollist nähtuvad O. Beršakovi tavapäratud suhtlused ravimite, sh psühhotroopsete ravimite müümisega seoses. Hinnates pealt kuulatud kõnedest kajastuvat teavet kogumis teiste tõenditega, kinnitavad needki just seda, et O. Beršakov tegeles laiaulatuslikult psühhotroopsete ravimite müümisega ilma retseptita.
21.1.Nii nt on O. Beršakovile helistanud Z, kes 5. veebruari 2020. a kõnes mh uurib, et kas neid ravimeid, mida sealt anti, pole üleüldse vaja võtta; Ainult neid mida Beršakov andis (vt 1. juuli 2020. a jälitustoimingu protokolli lk 2 10. veebruaril 2020 toimunud telefonivestluse ja sõnumivahetuse käigus uurib Z aga mh ravimite nimetust, millele Beršakov vastab Diazepam ja Lorazepam tabletop (samas lk-d 4 ja 5). 18. veebruari 2020. a telefonivestluses Žle on O. Beršakov ärritunud, sest Ž helistas apteeki, et kirjutataks üles, palju tuleb O. Beršakovile maksta (vt samas, lk-d 6-7). 8. mail 2020 telefonivestluses uurib Š mees (N) O. Beršakovilt võimaluse kohta osta psühhotroopset uneravimit, küsides konkreetselt Hypnogeni ja Somnolsi kohta (samas, lk 35).
21.2.Sarnane suhtlusmuster avaldub veel nt O. Beršakovi telefoni vaatlemisel suhtlustarkvarast leitud sõnumitest, kus nt keegi kasutaja A (M) uurib O. Beršakovilt võimaluse kohta saada psühhotroopseid ravimeid (vt 20. aprilli 2021. a vaatlusprotokolli lk 2, tl 157, kd 7).
21.3.Pole vähetähtis, et lisaks ilmneb mitmest pealt kuulatud vestlusest veel seegi, et O. Beršakov müüs ka muid retseptiravimeid ilma retseptita, iseäranis sildenafiili sisaldavaid preparaate (vt nt samast vestlusi Qga, lk-d 5, 6, 7-8, 10-11, 13; Tga, lk 9). Seega oli O. Beršakovilt ka muid retseptiravimeid võimalik osta ilma retseptita. Eelnevat kinnitavad lisaks jälitustoimingu protokollist kajastatust veel ka nt tunnistaja Q ütlused, vt 10. septembri 2024. a maakohtu istungi protokoll, lk-d 3-4). Samuti on Virbi Apteegis proviisorina töötanud Ä andnud ütlusi, mille kohaselt andis ta edasi retseptita ravimeid (vt 26. juuni 2024. a maakohtu istungi protokoll, lk-d 7-9) ja see nähtub ka Ä ning O. Beršakovi pealt kuulatud telefonikõnedest (vt 1. juuli 2020. a jälitustoimingu protokolli lk-d 11-12, 22-23). Ehkki viimati nimetatud tõendid ei puuduta otseselt psühhotroopsete ainete käitlemist, on need olulised, sest annavad aimu O. Beršakovi tegevusmustrist retsepti nõudvate ravimite käitlemisel tervikuna – ta suhtus üldiselt ükskõikselt retsepti nõudesse ja oli valmis ravimeid müüma sisuliselt igaühele, kes nende eest maksis.
22.Tähelepanuväärne on veel seegi, et nähtuvalt F ütlustest eemaldas O. Beršakov matkimise raames talle müüdud ravimite karpidelt QR koodid. See annab tunnistust asjaolust, et O. Beršakov mõistis ilma retseptita ravimeid müües vajadust enda niisugust tegevust varjata. Nimelt võimaldab ravimipakendil asuv QR kood tuvastada, millisest apteegist on ravim ostetud. Koodi eemaldamiseks ei ole muud mõistlikku põhjendust kui vajadus varjata, kuskohast on konkreetne ravim inimese valdusse sattunud.
23.Eelkäsitletud tõendid ei jäta kahtlust selleski osas, et O. Beršakov käitles psühhotroopseid ravimeid ebaseaduslikult, müües neid soovijatele ilma retseptita, mitte ei eksinud pelgalt selliste ravimite registreerimise ja hoidmise reeglite vastu. Nii kuriteo matkimise episoodidest, tunnistajate ütlustest ravimite müügi kohta, pealt kuulatud telefonikõnedest on ilmne see, et O. Beršakov müüs erinevaid ravimeid, sh psühhotroopseid ravimeid ilma retseptita. Seega ei ammendunud tema teo ebaõigus pelgalt ravimite registreerimise ja hoiunõuete rikkumises, vaid ulatus just nimelt nende ebaseadusliku edasise käitlemiseni. Konkreetselt tuvastatud müügijuhtumite pealt tehtud maakohtu tervikjäreldus kogu registreerimata jäänud psühhotroopsete ravimite koguse ebaseadusliku müümise kohta on seetõttu kolleegiumi hinnangul eeltoodu valguses põhjendatud ega kujuta endast tõendamiskoormise asetamist süüdistatavale. Selliselt on tõendamisele lähenetud ka kohtupraktikas: otsuse langetamise aluseks saab aga olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, mille järgi lubavad olemasolevad tõendid väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt 14. märtsi 2025. a RKKKo asjas nr 1-19-705, p 191). Oluline on seegi, et kellegi süüküsimuse lahendamisel ei tohi tõendatusele esitada ülemäära kõrgeid nõudeid, kohtu usutavaks loetud sündmuste käik ei pea olema ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu,
vaid see peab asuma väljaspool mõistlikke kahtlusi (vt nt 7. veebruari 2025. a RKKKo asjas 1-22-3155, p 36 ja 28. novembri 2024. a RKKKo asjas nr 4-24-941 p 21).
24.Vastuseks kaitsja kriitikale, nagu oleks muu hulgas tõendamata psühhotroopsete ravimite müügihind ja järelikult ka sellest saadud tulu tuleb öelda järgmist. Kõigepealt on eksitav kaitsja käsitlus, nagu tuleks O. Beršakovile KarS § 184 lg 2 1 järgi esitatud süüdistuse kontekstis tõendada üle 40 000 euro suuruse tulu saamist. Viidatud kuriteokoosseisu puhul on tarvis tõendada hoopis suure varalise kasu saamise eesmärk, s.t see, et süüdistatav soovis keelatud ainete ebaseadusliku käitlemisega teenida varalist kasu enam kui 40 000 eurot.
24.1.Siiski on suure varalise kasu taotlemise eesmärgi tuvastamiseks asjakohane alustada sellest, et mõista, kas ja kui suurt tulu O. Beršakov talle süüdistuse kohaselt ette heidetavate tegudega reaalselt sai. Tema käideldud psühhotroopsete ravimite müügi hind nähtub nii matkimisest, tunnistajate ütlustest kui ka 1. juuli 2020. a jälitustoimingu protokollist. Nendest tõenditest nähtuvalt jääb nii ilma retseptita müüdud psühhotroopsete kui ka muude retseptiravimite hind vahemikku 35-50 eurot. Kuivõrd uuritud tõendid hõlmavad pikka perioodi ja suhtlust terve rea erinevate ebaseadusliku ravimimüügi klientidega, on nende tõendite põhjal võimalik teha järeldusi ka müüdud ravimite orienteeruva ostu-müügihinna kohta. Selliselt tuvastatud modus operandi on piisavalt tõsikindel meetod, tuvastamaks arutatava kriminaalasja kontekstis olulist, nimelt seda, et O. Beršakovi tegevus psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite ilma ebaseaduslikul müügil oli suunatud suure varalise kasu saamisele. Tema ebaseaduslikult müüdud psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite pakendite hulka arvestades, saaks suure varalise kasu alampiir mitmekordselt ületatud ka siis, kui müügihinnast on maha arvestatud ravimite soetuskulu ning kui võtta ravimipakendi müügihinnaks väikseim konkreetselt tuvastatud pakendi müügihind (ca 35 eurot). Isegi sellisel juhul kujuneks O. Beršakovil ebaseadusliku psühhotroopsete ravimite käitlemisega saadud varaliseks kasuks minimaalselt kaugelt enam kui 140 000 eurot. Tegelikult saadud kasu oli aga tuvastatud müügihindasid arvestades ilmselgelt suurem. Kolleegium osutab, et tegelikult saadud varalise kasu täpse suuruse tuvastamine ei ole arutataval juhul ka vajalik. Tulenevalt pikaajalisest väljakujunenud kohtupraktikast on oluline tuvastada, et käitlemise tulemusena soovis süüdistatav teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määras (täna kehtiva seaduse kohaselt KarS § 121 p-s 2 ette nähtud määras – kolleegiumi märkus, vt nt 8. juuni 2011. a RKKKo asjas 3-11-38-11, p 31.1).
24.2.O. Beršakovi ca kümnendi pikkune jätkuv tegevus psühhotroopsete ravimite ebaseaduslikul müügil näitab üheselt, et ta taotles suurt varalist kasu – see oli tema eesmärk. Lisaks tuleb osutada, et tema selline tegevus katkestati õiguskaitseorganite sekkumisega, mitte ei lõpetanud O. Beršakov seda omal initsiatiivil vabatahtlikult. Seega taotles ta seni saadust veelgi suuremat varalist kasu. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt soovis O. Beršakov saada psühhotroopsete ravimite käitlemisest nii suurt tulu kui võimalik ja tema käitumise kohta tuvastatud mustrit arvestades arvestas ta selles osas aastate jooksul püsiva lisasissetulekuga. Kaudselt kinnitab suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolu samuti väga tagasihoidliku ametlikult deklareeritud sissetulekuga O. Beršakovi puhul tuvastatud
tegelik varaline seisund. Tema vara pärinemise kohta ei ole muud mõistlikku selgitust kui süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine, sh psühhotroopsete ravimite müümine soovijatele märkimisväärse vaheltkasuga ilma sellekohast retsepti nõudmata.
25.Eelnevat kokku võttes tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et välja arvatud 122 ravimikarbi osas, mille kohta on kaitsja esitanud tõendid, millest nähtuvalt müüdi erinevaid psühhotroopseid ravimeid laevadele, on tõendamist leidnud, et O. Beršakov käitles psühhotroopseid ravimeid ebaseaduslikult.
IV
26.Nii O. Beršakovi kui ka K. Ivanovi kaitsjad vastustavad oma apellatsioonides maakohtu järeldusi arvutikelmusega seoses, leides, et süüdistatavad ei ole arvutikelmust toime pannud. Argumendid, millele kaitsjad on kõik kõlanud juba maakohtus ning maakohtu vaidlustatud otsuses on need ka põhjalikku kajastamist leidnud. Apellatsioonidest ei nähtu muud, kui pelgalt maakohtu analüüsi ja järeldustega mittenõustumine. Üksnes see, et kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole alus nende järelduste kummutamiseks ning teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
Käsitledes siiski kaitsjate väiteid ükshaaval, märgib kolleegium alljärgnevat.
28.O. Beršakovi kaitsja leiab, et süüdistus arvutikelmuses on tõendamata mh põhjusel, et ravimid võidi osta hulgimüüjatelt, kellele kriminaalmenetluse raames päringuid ei tehtud, mitte üksnes neilt viielt hulgimüüjalt, kellelt Virbi Apteegile toimunud ravimite müügi kohta andmeid küsiti. Kolleegium osutab, et see võimalus on üheselt kummutatud maakohtu vaidlustatud otsuses käsitletud Estelin & K OÜ pangakontode väljavõtetega (vt Estelin ja K OÜ varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli, tl-d 84-85, kd 6). Kontoväljavõtetelt ei nähtu, et lisaks Tervisekassa analüüsi aluseks olnud hulgimüügiettevõtetele oleks Virbi Apteek veel mõnele muule äriühingule olulises mahus ravimite eest makseid teinud. Tuvastatav on üksnes veel kahele äriühingule kokku ca 325 euro mahus ravimite eest maksete tegemine. Jääb üle üksnes nõustuda maakohtu järeldusega, et isegi kui neilt kahelt osteti ravimeid, mida müües rakendati Tervisekassa hüvitist, on teistega võrreldes tegemist pigem juhuslike ostudega ning summas, mis vaidlusalusele arvestusele reaalset mõju ei avalda. Seega on kummutatud O. Beršakovi kaitsja väide, nagu oleks tuvastamata päritoluga ravimid võinud Virbi Apteegile müüa mõni teine Eestis tegutsev ravimite hulgimüüja kui Tervisekassa analüüsis käsitletud hulgimüüjad. Seega erinevalt O. Beršakovi kaitsja väidetust, on välistatud, et Virbi Apteegil võinuks olemas olla ravimid, mille puhul on Tervisekassa 6. aprilli 2021. a analüüsiga (vt tl-d 115-125, kd 2) tuvastatud Virbi Apteegile alusetult väljamaksete tegemine.
29.Edasiselt on välistatud seegi, et ravimid võinuksid pärineda välisriigi hulgimüüjatelt, sest ravimite Eestisse sissetoomiseks on vaja eraldi sisseveo luba, mida Virbi Apteegil polnud. Sellekohaseid ütlusi andis maakohtus 11. septembril 2024 mh tunnistaja H. Isegi kui
O. Beršakov oleks füüsilise isikuna ostnud ravimeid välisriigist ning neid siis Virbi Apteegis edasi müünud, ei oleks ta tohtinud nende müümisel arvestada soodustust ega küsida Tervisekassalt hüvitist.
30.Ei ole võimalik müüa ravimeid, mida ei eksisteeri. Seetõttu ei saa nõustuda O. Beršakovi kaitsja hinnanguga, nagu ei oleks tõendatud, et isik, kellele perearst kirjutas välja ravimi ja mida müüdi O. Beršakovi apteegist, tegelikult ravimit ei saanud.
31.Kolleegium nõustub maakohtu kaalutlusega, mille kohaselt tuleb arvutikelmusega tekitatud kahju arvestusest välja jätta 2010. a Tervisekassa arvestuse kohaselt alusetult hüvitise saamiseks esitatud pakendid, sest Tervisekassa on oma analüüsis lähtepositsiooniks võtnud lao nullseisu, ehkki tegelikult võis apteegil olla algseisuks mingi laojääk. Seetõttu, tõlgendamaks kõiki kahtlusi süüdistatava kasuks, on maakohus õigustatult kahju arvestusse võtnud alles alates 2011. a Tervisekassale alusetult esitatud retseptid.
32.O. Beršakov lõi mulje olematute ravimite osas laojäägi olemasolust, näitas ravimite müüki, mida tal tegelikult ei olnud ning taotles selle eest Tervisekassalt valeandmete alusel hüvitist. Kuivõrd sellised juhtumid toimusid pika aja jooksul (2010-2020) ning neid oli massiivselt (Virbi Apteek deklareeris vähemalt 15 356,03 ravimipakendi müüki rohkem, kui neid oli tegelikult apteeki sisse ostetud), siis tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et tegemist ei olnud juhuse ega eksitusega, vaid süsteemse valeandmete esitamisega. Niisamuti tuleb maakohtuga nõustuda järelduses, et valeandmete teadlikku esitamist kinnitab ka tõendamist leidnud asjaolu, et O. Beršakov on kajastanud apteegi raamatupidamises rohkelt võltsitud kauba sisseostu alusdokumente (vt maakohtu otsuse p-d 73-75).
33.O. Ivanovi kaitsja on seadnud kahtluse alla selle, et K. Ivanovile arvutikelmuse raames süüks arvatud retseptid on just tema väljastatud, mitte mõne teise Eestis tegutseva arsti väljastatud retseptid. Sedagi küsimust on maakohus vaidlustatud otsuses põhjalikult vaaginud. Seejuures on maakohus õigustatult osutanud 12 inimesele, kelle puhul on K. Ivanovi ja O. Beršakovi vestluste põhjal konkreetselt näha, kuidas alusetult retsepte realiseeritakse (vt ühes viitega K. Ivanovi ja O. Beršakovi kirjavahetusele maakohtu otsuse p-d 77-89).
33.1.Täiendavalt märgib kolleegium, et jälitustoimingu protokollis kajastatu põhjal toimus alusetu retseptide koostamine ja nende realiseerimine ka telefonitsi infot jagades (vt 19. mai 2020. a kõne – 1. juuli 2020. a jälitustoimingu protokoll, lk 36).
33.2.Eraldi on tähelepanuväärne kaitseväide seoses K. Ivanovi vanaema nimele kirjutatud retseptide realiseerimisega. Nimelt väitis K. Ivanov ringkonnakohtu istungil, et selles osas ei saanud arvutikelmust toime panna, sest inimese surmaga tema ravikindlustuskaitse lõpeb ja ravimihüvitist tema nimele välja kirjutatud ravimite eest ei ole võimalik saada. K. Ivanovi ja O. Beršakovi vahelisest kirjavahetusest nähtub, et K. Ivanov kirjutas 18. märtsil 2019 O. Beršakovile ilmselgelt just kindlustuskaitse kehtivust silmas pidades vajadusest võtta retseptide ära eilse kuupäeva seisuga (vt 20 aprilli 2021. a vaatlusprotokolli lk 5, tl 160, kd 7).
33.3.K. Ivanov ja O. Beršakov on retseptide koostamise ja konkreetsete (aeguma hakkavate) ravimite jaoks retseptide küsimisega seoses suhelnud ka ilma konkreetsete isikute isikukoode nimetamata (vt nt 3. juuni 2019. a vestlus, 27. juuni 2019. a vestlus, 10. septembri 2019. a vestlus). Seegi ei saa loogiliselt viidata millelegi muule kui vajadusele koostada retsept ükspuha kellele. Seejuures on K. Ivanov kohati avaldanud muret, et ta peab vaatama, kellele oleks mingit konkreetset ravimit võimalik välja kirjutada (15. veebruari 2019. a vestlus). Niisugune suhtlus perearsti ja apteekri vahel ei ole seletatav kummagi tavapärase kutsetegevusega, vaid viitab üheselt süüdistuses kirjeldatud kuritegeliku skeemi realiseerimisele (vt läbivalt 20. aprilli 2021. a asitõendi vaatlusprotokolli, tl-d 156-174, kd 7).
33.4.Jääb vaid üle nõustuda maakohtuga, et K. Ivanovi ja O. Beršakovi omavahelisest suhtlusest ilmneb kestev ja ühine ebaseaduslik tegevus alusetute retseptide koostamiseks ning K. Ivanovi patsientide realiseerimata retseptide realiseerimiseks. Sellise tõendite kogumiga koosmõjus on maakohus lugenud asjakohaselt usaldusväärseks Tervisekassa analüüsis (vt tl-d 115-125, kd 2) sisalduva järelduse, mille kohaselt on K. Ivanovi osalusel Tervisekassale valeandmeid esitatud, seeläbi ebaseaduslikult tulu saadud ja vastavalt Tervisekassale kahju tekitatud 73 354,21 eurot (maakohus jättis sellest kahjuarvestusest välja 2010. a puudutava 85,86 eurot).
34.Kuivõrd ka ülejäänud osas on maakohtu põhjendused seoses O. Beršakovile ja K. Ivanovile KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses vastuoludeta, jälgitavad ja nõustumisväärsed ning nende osas ei ole apellatsioonides esitatud vastuväiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neil põhjendustel pikemalt peatuda. Apellandid ei ole esitanud ühtki argumenti, mis sunniks maakohtu hinnangut arvutikelmuse osas mingiski osas ümber lükkama.
V
35.Asudes käsitlema apellantide väiteid seoses rahapesuga, märgib kolleegium kõigepealt, et kaitsjate arusaam, nagu tuleks O. Beršakov ja K. Ivanov rahapesus õigeks mõista juba põhjusel, et tuvastatud pole eelkuritegude toimepanemist, on alusetu. Eelnevates punktides on kolleegium vastanud kaitsjate kriitikale O. Beršakovile esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 21 ja § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 ning K. Ivanovile esitatud süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning nõustunud maakohtuga, et süüdistatavad on nimetatud kuriteod toime pannud.
36.Kolleegium ei nõustu kaitsjate käsitlusega, nagu tuleks arutataval juhul rahapesu toimepanemist eitada mh ka põhjusel, et OÜ-le C korterite ostmine ei kahjustanud rahandusega majanduskäivet ja on võrreldav vara isiklikku lõpptarbimisse suunamisega. Käsilolev juhtum erineb kaitsja viidatud kohtupraktikast, kus süüdistuse sisuks oli endale või oma pereliikmetele kuritegelikku päritolu raha eest auto liisimine või elamu ehitamine. Arutataval juhul on rahapesu süüdistuse sisuks läbi erinevate äriühingute raha pööritamine ja selleks
pööritatavale rahale näiliste lepingute abil n-ö legaalse tausta loomine; seejärel raha eest kinnisvara ostmine justkui laenu andes; äriühingute variomanike taha peitmine jne. Sellised teod kujutavad endast ühemõtteliselt majandussüsteemi ära kasutaval viisil vara muundamist ning üleandmist selleks, et varade tegelikku olemust, päritolu ja omandiõigust varjata. On tähelepanuväärne, et O. Beršakov säilitas siiski faktilise kontrolli kõnealuse vara üle, ehkki juriidiliselt ei olnud ta sellega enam seotud. Ka hiljutises kohtupraktikas on rõhutatud, et rahapesu mõiste hõlmab muu hulgas vara muundamist, mis tähendab mh nii kuritegelikku päritolu vara väärtust kandva eseme asendamist teisega (sh teise varaklassi kuuluva esemega) kui ka vara tsiviilõigusliku omaniku vahetamist (vt nt 19. mai 2025. a RKKKo asjas nr 1-24-4647/17, p 50). Arutataval juhul on süüdistatavad teinudki mõlemat – nii muundanud kuritegelikku raha kinnisvaraks, kui liigutanud selle vahekehade kaudu kolmandate isikute omandisse.
37.Ehkki majanduskäibes kasutatakse muu hulgas variomanikke ja see pole iseenesest veel kuritegelik ega pea tingimata viitama kuritegelikule käitumisele. Sellist etteheidet pole aga ka arutataval juhul O. Beršakovile tehtud. Küll aga on arutataval juhul analüüsitud tõendite põhjal selge see, et O. Beršakov kasutas äriühingu variomanikke just selleks, et distantseerida ennast kuritegelikul teel saadud varast ja selle edasisest kasutamisest, püüdes luua illusiooni, nagu oleks tegemist legaalsete rahaliste vahendite ja tavapärase majanduskäibega. Erinevalt O. Beršakovi kaitsja väidetust, on selline käitumine aga kriminaalkorras karistatav, sest just see ongi rahapesu. Ebaõige ja alusetu on seejuures kaitsja väide, nagu ei olekski O. Beršakov tegelikult varajanud enda faktilist seotust OÜ-ga C, sest tal oli notariaalne volikiri OÜ C 100% osasid omanud OÜ Virbi Tervisekeskus esindamiseks. Erinevalt äriregistrisse kantud esindusõiguslikest isikutest nagu juhatuse liige või osanik, ei ole volikirja alusel äriühingut esindamise õigusega isik kolmandate isikute jaoks äriühinguga kuidagi seostatav enne kui ta otsustab volikirja alusel esindusõigust teostada. Samuti ei ole volikirjast võimalik järeldada, kas seda esitava isiku näol on tegemist äriühingu tegelike kasusaajate ringi kuuluva isikuga – kuid just see on asjaolu, mida O. Beršakov on püüdnud variisikute abil varjata.
38.Eelnevast tulenevalt on ilmne, et süüdistuses kirjeldatud O. Beršakovi ja K. Ivanovi rahapesuna käsitatud toimingud olidki nende tegevuse keskmes, mitte pelgalt tegevuse kõrvaleesmärk ega -tagajärg. Rahapesutoiminguid tehti pärast seda kui eelkuriteo episoodid, millega kuritegelikku tulu genereeriti, olid faktiliselt lõppenud või eelkuritegu koguni lõpule viidud. Seega ei ole kuidagi võimalik öelda, et arutataval juhul oleks rahapesule sarnanevad manipulatsioonid varaga osutunud eelkuriteo osaks. Eelkuritegudena on arutataval juhul tegemist arvutikelmusega, mille puhul sisestati retseptikeskusse valeandmeid soodustusega retseptide alusel müüdud ravimite kohta ja selle alusel tehti Virbi Apteegile väljamakseid. Iga konkreetne teoepisood ammendus seega pärast ravimihüvitise määras makse laekumist Virbi Apteegi arvelduskontole ja kõik operatsioonid, mida selle raha hiljem ette võeti on hinnatavad iseseisvate käitumisaktidena. Psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite ebaseadusliku müügi korral sai koosseisupärane ebaõigus realiseeritud ravimi üleandmise ja müügitehingu järgse sularahamakse kättesaamisega. Seega ka sel juhul tuli kõike, mida müügist laekunud rahaga edasi tehti, hinnata iseseisvalt. Eelpool p-des 36 ja 37 on juba käsitletud seda, miks tuleb
kuritegeliku rahaga tehtud operatsioone arutataval juhul pidada just rahapesuks, mitte aga nt KarS § 202 järgi karistatavaks teoks või koguni üldse mittekaristatavaks järelteoks – saadud vara igapäevaseks kasutamiseks või ka nt selle niisugusel viisil varjamiseks, mis kuidagi ei hõlma majandus- või rahandussüsteemi ärakasutamist (nt varastatud raha peitmine).
39.Kolleegiumi hinnangul ei päde O. Beršakovi kaitsja arusaam, nagu tuleks 2012. a kinnistu ostmise tehingu puhul jätta OÜ EstElin 2012. a tulu kuritegeliku tulu arvestusest välja, sest selle aasta kriminaaltulu võinuks OÜ EstElin teenida ka alles pärast oktoobrikuist tehingut. OÜ EstElin käitas apteeki, mille tulu (sh ka vähemalt arvutikelmusest genereeritud kriminaalne tulu) genereerus igapäevaselt ja ilma pikema viiteajata, sest ravimite müük ja retseptikeskusse andmete esitamine oli apteegi igapäevane põhitegevus. Seega võib üldjoontes väita, et oktoobrikuu teiseks pooleks oli apteegile laekunud vähemalt selle aasta üheksa kuu ulatuses tulu (sh valeandmete alusel väljamakstud ravimihüvitiste näol).
40.Ebaõige on O. Beršakovi kaitsja arusaam, nagu tuleks rahapesuna käsitada üksnes väga komplitseeritud ja hästi varjatud tehinguahelaid kuritegelikku päritolu varaga. Sellist nõuet ei tulene kuriteo määratlusest. Ka oskamatult, kergesti jälgitavalt ning varast tegeliku kasusaajaga lihtsasti seostatava vara puhul on võimalik rahapesu koosseisu realiseerimisest rääkida, kui on täidetud rahapesu koosseisulised tunnused. Nagu nähtub maakohtu põhjalikust analüüsist vaidlustatud otsuse p-des 101-139, on need tunnused O. Beršakovi ja K. Ivanovi käitumise puhul täidetud.
41.Ei ole põhjust nõustuda K. Ivanovi kaitsja apellatsioonis sisalduva arutluskäiguga, mille kohaselt pole K. Ivanov käsitatav rahapesu kaastäideviijana, sest ta ei hoidnud vara varjamistegevust enda kontrolli all ja tema teopanus ei olnud selleks oluline. Seetõttu saaks maksimaalselt käsitada K. Ivanovi rahapesule kaasaaitajana. Kaitsja märgib, et K. Ivanov käis kaasas mõningatel kohtumistel, andis välja volitusi või talus asjaolu, et rahalised vahendid kanti C OÜ arveldusarvele. Neid käitumisakte ei saa pidada selliseks tegevuseks, mis täidaks kaastäideviimise koosseisu. Ka asjaolu, et K. Ivanov allkirjastas seadusest tulenevat kohustust täites C OÜ majandusaasta aruanded ei anna alust rääkida kaastäideviimisest. Kaitsja hinnang on vale. K. Ivanovi roll rahapesutoimingute jaoks kesksel kohal asetsenud OÜ C osaniku ja juhatuse liikmena olid vältimatult vajalikud selleks, et O. Beršakovi ettekujutusele vastav rahapesu oleks võimalikuks saanud. Lisaks on nii O. Beršakovi ja K. Ivanovi vahelise suhtluse kui ka tunnistajate ütluste põhjal kinnitust leidnud see, et K. Ivanovi roll ei piirdunud pelgalt tseremoniaalse ja formaalse rolliga, vaid ta osales OÜ C nimel läbirääkimistes, allkirjastas lepingud ning majandusaasta aruanded (vt 10. septembri 2024. a maakohtu istungi protokoll II, lk-d 3-5; samuti 20. aprilli 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, läbivalt). Äriühing tegutseb läbi juhatuse, mistõttu K. Ivanov, olles teadlik O. Beršakovi vahendusel OÜ-sse C genereeritud rahaliste vahendite kuritegelikust päritolust, samuti sellest, et tema roll juhatuse liikmena on üksnes formaalne, võimaldaski kogu skeemil plaani kohaselt toimida. Vaidlustatud otsuse p-s 135 on maakohus K. Ivanovi rolli olulisust ka põhjalikult käsitlenud ning kolleegium nõustub selle käsitlusega täiel määral.
42.K. Ivanovi kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole oma seisukohtade kujundamisel seoses rahapesu süüdistusega arvesse võtnud asjaolu, et Virbi Apteegil oli märkimisväärne seaduslik tulu, mistõttu võidi kolmandatele isikutele tasumisel kasutada hoopis seaduslikku tulu, mitte kuritegelikust tegevusest laekunud vahendeid. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja osutab asjaolule, et Estelin ja K OÜ varade analüüsi põhjal oli Virbi Apteegi tulem pikka aega negatiivne, sissetulek müüdud ravimite ja meditsiinivahendite eest loomulikult eksisteeris, kuid olemas olid ka kulud sisseostu jaoks, palkadeks jm. Kui Virbi Apteek poleks saanud kuritegelikku tulu, oleks selle tulem olnud negatiivne (vt Estelin ja K OÜ varade analüüsi tl-d 46-92, kd 6). Kui äriühing ei suuda seadusliku majandustegevuse käigus genereerida kasumit, siis ei ole tal võimalik seda olematut kasumit ka investeerida. Samuti on selge, et kontole laekunud rahasummade kasutamise puhul, mis kujutavad endast konto kasutaja nõudeõigust kontot pakkuva finantsasutuse vastu, ei ole võimalik kuidagi füüsiliselt eristada kuritegelikku päritolu nõudeõigust ja seaduslikku päritolu nõudeõigust. Tegemist ei ole asjade, vaid juriidilise abstraktsiooniga, mille puhul on võimalik lähtuda üksnes sellest, et mingi osakaal niisugusest varast võib pärineda kuritegelikust tegevusest. Virbi Apteegi puhul oli kuritegelikku päritolu (narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ebaseaduslikust müügist laekunud sularaha sissemaksed, arvutikelmuse tulemusel saadud alusetud ravimihüvitised) vara osakaal märkimisväärselt suur (vt aastate lõikes juba eelviidatud vara analüüs, tl 90-91, kd 6). Seetõttu ei olnud ilma kuritegeliku tulu arvelt tekkinud varata võimalikki rahapesuna käsitatavaid varakäsutusi teha.
43.Ülejäänud osas ei ole kaitsjad rahapesusüüdistust puudutavalt maakohtu seisukohti vaidlustanud. Kolleegium ei tähelda ka omal algatusel, et maakohus oleks ses osas materiaalõigust süüdistatavatele ebasoodsas suunas valesti kohaldanud või kriminaalmenetlusõigust rikkunud, mistõttu nõustub kolleegium maakohtu argumentidega, ei pea vajalikuks neid üle korrata ega neile täiendavalt midagi lisada.
VI
44.Prokuratuur on taotlenud K. Ivanovile maakohtu otsusega võrreldes raskema karistuse mõistmist. Nimelt on prokuratuuri arvates maakohus eksinud kohtuotsuse põhjendamise nõuete vastu, jättes üldse käsitlemata prokuratuuri taotluse mõista K. Ivanovile rahapesu eest lisakaristusena üheks aastaks ettevõtluskeeld ning arvutikelmuse eest lisakaristusena keeld tegutseda ühe aasta jooksul perearstina.
Kolleegiumi hinnangul on prokuratuuri apellatsioon põhjendatud.
45.1.Käsitledes prokuratuuri taotlust mõista K. Ivanovile lisakaristusena keeld tegutseda perearstina, tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevale. K. Ivanov tunnistati arvutikelmuses süüdi selle eest, et tegutsedes perearstina, jagas ta kolmanda asjassepuutumatu isiku O. Beršakoviga pika aja jooksul ja paljudel kordadel enda patsientide isikuandmeid, kuritarvitades nõnda väga ulatuslikult arsti ja patsiendi vahelist usaldussuhet. Samuti kuritarvitas ta perearstisüsteemi ja laiemalt terve meditsiinivaldkonna usaldusväärsust, sest tema käitumine õõnestab
veendumust, et isikuandmeid töödeldakse meditsiinivaldkonnas korrektselt ning lähtudes üksnes patsiendi ravivajadustest, mitte aga meditsiintöötaja isiklikest huvidest. Samuti seab tema käitumine kahtluse alla meditsiinisüsteemis raha kasutamise otstarbekuse, mis arvestades valdkonna eelarve pingelisust on ühiskonna vaates väga taunitav. Tekib küsimus, et kui isegi nii mastaapselt arsti kutsetegevuse raames patsientide andmete kuritarvitamine ja raviraha väärkasutamine ei too kaasa lisakaristust, siis mis veel. Neil kaalutlustel asub kolleegium seisukohale, et K. Ivanovile tuleb KarS § 49 alusel mõista lisakaristusena keeld tegutseda perearstina. K. Ivanov on arstiharidusega inimene ning kogenud perearst. Seetõttu ei peaks mõistetud lisakaristus olema nii pikk, et see sisuliselt välistaks K. Ivanovil edaspidi võimaluse taas perearstina tegutseda. Arsti töö puhul on oluline kvalifikatsiooni säilitamiseks ennast jooksvalt täiendada ja seda saab K. Ivanov kahtlemata teha ka lisakaristuse kehtivuse ajal, kuid samavõrra oluline on ka patsientide ravi ning nende haigusjuhtumitega tegelemine e siis igapäevane tööpraktika. Teisalt peab karistus olema siiski sellise pikkusega, et see avaldaks K. Ivanovile ka reaalselt mõju. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium prokuratuuri taotlusega mõista K. Ivanovile KarS § 49 alusel perearstina tegutsemise keeld üheks aastaks. Lühem karistuse periood ei oleks piisav, andmaks K. Ivanovile selgelt mõista, et perearstina tegutsemiseks antud iseseisva otsustamisvabaduse piiride küüniline kuritarvitamine toob kaasa tõsised tagajärjed.
45.2.Kolleegium peab tähelepanu väärivaks ka prokuratuuri apellatsioonis toodud argumente seoses K. Ivanovile maakohtus lisakaristusena ettevõtluskeelu kohaldamata jätmisega. K. Ivanov tegutses ligi kümnendi jooksul O. Beršakovi tankistina. Seejuures ei olnud tal mingit finantsilist vajadust selliseks tegevuseks, vaid tema käitumise motivaatoriks näib olevat olnud õiguskorra suhtes hoolimatu suhtumine ning soov sõbrale teenet teha. K. Ivanovi niisugune käitumine annab tunnistust tema õigusvastastest väärtushinnangutest, mida on Eestis ausa ettevõtluskeskkonna hoidmiseks oluline ühemõtteliselt taunida. See, et isegi pärast nende ühise kuritegeliku käitumise avastamist oli K. Ivanov endiselt valmis osalema rahapesutoimingutes ja O. Beršakovi kriminaaltulu varjamiseks ära kasutama majanduskeskkonda, annab tunnistust vajadusest piirata K. Ivanovi võimalust ettevõtlusega tegeleda. Ühiskonnale on tarvis anda sõnum, et K. Ivanovi ja O. Beršakovi kombel rakendatavatele äripraktikatele ei ole Eestis kohta ning sellist käitumist viljelevad isikud lõigatakse ettevõtluskeskkonnast välja. Eriti tähtis on see põhjusel, et nende ebaseaduslik käitumine kestis pikka aega, mistõttu tuleb nõustuda prokuratuuriga, et K. Ivanovil varasema karistatuse puudumine on pelgalt näiline ja loob tegelikust olukorrast väära kujutelma. Sarnaselt perearstina tegutsemise keelu kohaldamisele tuleb ka ettevõtluskeelu kohaldamisel siiski silmas pidada seda, et K. Ivanovi toimepandud teod ei kujutanud endast raskeimaid võimalikke majanduskeskkonna kuritarvitusi. Neil põhjustel mõistab kolleegium K. Ivanovile KarS § 491 lg 1 alusel lisakaristuseks ettevõtluskeelu üheks aastaks.
46.O. Beršakovi kaitsja arvates on maakohus mõistnud süüdistatavale liiga range karistuse, võtmata arvesse nii seda, et kuritegude toimepanemisest on möödunud pikk aeg, O. Beršakov ei ole pärast vahi alt vabanemist uusi kuritegusid toime pannud ega ka seda, et temalt konfiskeeriti suurel hulgal vara.
46.1.Kolleegiumi hinnangul on O. Beršakovi kaitsja eeltoodud väited põhjendamatud ning maakohus ei ole O. Beršakovile liiga ranget karistust mõistnud. Ehkki O. Beršakov ei ole pärast 2023. a vahi alt vabanemist kuni tema kohtusaalis vahistamiseni uusi kuritegusid toime pannud, ei oma see kindlasti niisugust tähtsust, et peaks kaasa tooma praegusega võrreldes veelgi kergema karistuse mõistmise. O. Beršakovile mõisteti raskeima tema toime pandud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 21 järgi karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja seda hoolimata asjaolust, et ta pani kuriteo toime ca 10-aastase perioodi vältel, samuti kasutas ta ära talle usaldatud ligipääsu narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning võimalust neid oma kutsetegevuse kattevarjus näiliselt seaduslikult käidelda. Seejuures eriti just psühhotroopsed ravimid eeldavad oma mõju tõttu seda, et arst on eelnevalt patsiendi üle vaadanud ja tuvastanud vältimatu ravivajaduse ning arst jälgib sedagi, et ravimi kasutamine ei muutuks inimese jaoks harjumuseks (võimalik ravimisõltuvus). O. Beršakov, müües sedavõrd ohtlikke aineid ilma igasuguse kontrollita igale soovijale, taotles küüniliselt isiklikku heaolu teiste inimeste tervise arvel. Arvutikelmuse puhul nõustub kolleegium maakohtu arusamaaga, et O. Beršakovi toimepandu raskust tuleb hinnata selle kuriteokoosseisu puhul maksimaalsele lähedasena. Ka toime pandud rahapesu puhul pole kindlasti mitte tegemist ebaolulise või vähese süüga teoga, seda vaatamata asjaolule, et O. Beršakovile ette heidetavad rahapesuteod ei ole iseäranis keerukalt avastatavad. Nii arvutikelmuse kui ka rahapesu eest mõistetud üksikkaristused on proportsioonis O. Beršakovi süü, samuti eripreventiivsete ja üldpreventiivsete kaalutlustega.
46.2.Ehkki O. Beršakovile kuritegude kogumi eest liitkaristust mõistes on maakohus üksikkaristustest raskeimat suurendanud, on ta seda teinud minimaalselt ning arutatavas olukorras maksimaalse võimaliku liitkaristuse kahekümne aasta vangistuse asemel on O. Beršakovi liitkaristuseks kujunenud kolmteist aastat vangistust. Tuleb tõdeda, et niivõrd väheses ulatuses raskeima üksikkaristuse suurendamine juba hõlmab endas kaitsja oluliseks peetud kaalutlusi: eeskätt seda, et O. Beršakovile kaasneb süüdimõistmisega lisaks pikale vangistusele ka rahalises mõttes suur kohustus. See, et O. Beršakov ei ole pärast vahi alt vabanemist uusi kuritegusid toime pannud, ei ole käsitatav asjaoluna, mis võimaldaks mõistetud üksikkaristusi või liitkaristust kergendama. Kuritegude mittesooritamine ongi normaalne olukord ja pika aja kestel mitmeid raskeid kuritegusid toime pannud isiku puhul ei ole see kindlasti käsitatav asjaoluna, mille tõttu peaks mõistetud karistus olema kergem. Lisaks on paslik maakohtuga nõustuvalt märkida, et O. Beršakov asus kohe pärast eelvangistusest vabanemist 2020. a juunis aktiivselt varjama oma kuritegelikku tulu. Seega tema õigusvastane meelestatus on ilmselgelt tugev ja isegi olukorras, kus ta juba oli sattunud kriminaaluurimise alla, jätkas ta aktiivselt kuritegelikku käitumisega.
VII
47.Kolmanda isiku OÜ C esindaja S. Sillar, kes on ühtlasi O. Beršakovi kaitsja on vaidlustanud veel OÜ-lt C KarS § 83 2 alusel 21 kinnistu konfiskeerimist, leides esmalt, et konfiskeerimine on põhjendamatu, sest süüdistuses kirjeldatud kuritegusid ei ole toime pandud. Samuti märgib ta, et konfiskeerimine võiks kõne alla tulla rahapesu objekti suhtes,
kuid OÜ-le C kuuluvad kinnistud ei ole rahapesu objekt. Selleks võiks olla üksnes arvutikelmustega ning narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite müügiga saadud raha. Veel toob ta välja, et konfiskeerimine ei tohi toimuda suvalises väärtuses, vaid üksnes tegelikult saadud kriminaaltulu ulatuses.
48.Esindaja seisukohtadega ei saa nõustuda. Mis puutub väitesse, nagu ei oleks konfiskeerimine võimalik põhjusel, et toime pole pandud süüdistuses kirjeldatud kuritegusid, siis selles osas on kolleegium juba eelpool seisukoha kujundanud, jõudes teistsugusele järeldusele ning pidades põhjendatuks O. Beršakovi ja K. Ivanovi süüditunnistamist neile süüdistuse kohaselt omistatud tegudes.
49.Ebaõige on ka arvamus, nagu ei kujutaks arutataval juhul OÜ-lt C konfiskeeritud 21 kinnistut endast rahapesu objekti. KarS § 394 järgi karistatava rahapesu mõiste hõlmab muu hulgas vara muundamist. See tähendab mh nii kuritegelikku päritolu vara väärtust kandva eseme asendamist teisega (sh teise varaklassi kuuluva esemega) kui ka vara tsiviilõigusliku omaniku vahetamist. Kuna vara muundamine on üks rahapesu toimepanemise viis, ei saa kuriteoga saadud vara selle käigus üldjuhul kaotada rahapesu vahetu objekti kvaliteeti (vt 19. mai 2025. a RKKKm asjas 1-24-4647, p 50). Seega asjaolu, et kuritegelikul teel saadud rahalised vahendid on liigutatud formaalselt uuele omanikule ning muundatud kinnisvaraks, ei muuda seda vara legaalseks ega võta sellelt rahapesu vahetu objekti staatust.
50.Kinnistuid ei ole siiski konfiskeeritud kui rahapesu vahetuid objekte, vaid kriminaaltuluna kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise korras. OÜ-le C kuuluvad kinnistud osteti kuritegelikult teenitud raha eest ning O. Beršakov teenis läbi variisikute nendelt edasist kriminaaltulu. Maakohus põhjendas veenvalt, et O. Beršakov elatuski sisuliselt üksnes kriminaaltulust, sest tema legaalne deklareeritud sissetulek on olnud läbi aastate väga väike. Kriminaalselt teenitud tulu (nii psühhotroopsete ravimite müügist saadud raha, arvutikelmuse abil Virbi Apteegi kontole laekunud raha kui OÜ-le C kuulunud kinnisvara üürimisest O. Beršakovi kätte jõudnud raha kasutas O. Beršakov mh täiendava kinnisvara soetamiseks ja täiendava kriminaalse tulu teenimiseks. Tegemist oli varaga, mille O. Beršakov oli ilma vastusoorituseta viinud OÜ C varade hulka, kuid nagu ta ise ja tema kaitsja on kriminaalmenetluses läbivalt rõhutanud – OÜ C osas tegi faktiliselt otsuseid O. Beršakov ise ja faktiliselt olid OÜ C varad O. Beršakovi kontrolli all. Järelikult tuleb ka nõustuda maakohtuga, et tegemist on varaga, mis kuulub KarS § 83 2 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele. Eelneva valguses ei ole seetõttu õige ka OÜ C esindaja arvamus, et O. Beršakovilt ja OÜ-lt C võinuks välja mõista solidaarselt O. Beršakoviga tuvastatud kriminaaltulule vastava rahasumma, mitte aga konfiskeerida kinnistuid.
51.Samuti on konfiskeerimist, aga ka konfiskeerimise tagamiseks kohaldatud vara aresti vaidlustanud kolmanda isiku X-i esindaja. Esindaja arvates on maakohtu vaidlustatud otsuse resolutiivosa sõnastus üldistav ja mittetäidetav, rikkudes sellega nõuet otsuse selguse ja täidetavuse kohta. Vaidlustatud resolutiivosa ei sätesta täitmiseks vajalikke toiminguid (millise kinnistusregistri kande suhtes mis liiki arest kehtib). Esindajaga ei saa nõustuda. Ses osas ei ole maakohus vaidlustatud otsusega ju muutnud juba varem tehtud vara arestimise
määrust. Seega kui esindaja arvates esinenuks probleem niisuguse aresti täitmisega seoses, tulnuks see lahendada juba vara arestimise määrust määruskaebemenetluses vaidlustades. Maakohtu vaidlustatud otsuses ei ole arestide määramise sisulisi tingimusi muudetud. Ühtlasi on vara praegusel ajal arestitud. Seega ei vasta tõele esindaja arusaam, nagu oleks resolutiivosa sõnastus ses osas üldistav ja mittetäidetav.
52.Tulenevalt vajadusest rakendada meetmeid tsiviilhagi tagamiseks vähendas maakohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi nõude võrra ning konfiskeeris X-ilt tema kasuks seatud ühishüpoteegi summas 843 268,77 eurot. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tsiviilhagi rahuldamise ulatuse osas ning vähendada O. Beršakovilt Tervisekassa kasuks väljamõistetavat kahjuhüvitist 405 494,2 euroni, tuleb tühistada ka maakohtu otsus ühishüpoteegi konfiskeerimise ulatuse vähendamise kohta KarS § 832 lg 4 alusel. Nimelt, nõustudes maakohtu väljendatud tõdemusega, et konfiskeeritava vara suurust peab vähendama rahuldatava tsiviilhagi nõude võrra, vähendabki kolleegium seda summat 405 494,2 euro võrra, konfiskeerides ühishüpoteegi summas 1 194 505,8 eurot.
VIII
53.O. Beršakovi kaitsja on vaidlustanud ka O. Beršakovi vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamise, leides, et hagi on tõendamata, sest O. Beršakov ei ole arvutikelmust toime pannud. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud korrektsele järeldusele selle kohta, et O. Beršakov (osaliselt ühiselt koos K. Ivanoviga) on arvutikelmuse toime pannud, jääb see kaitsja taotlus tagajärjetuks.
54.Veel on kaitsja leidnud, et esitatud tsiviilhagi on aegunud vähemalt selles osas, mis puudutab enne 14. augustit 2013 tekkinud kahju. Nimelt nähakse TSÜS § 150 lg-s 1 ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aga aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue lg-s 1 sätestatust sõltumata hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Vastavalt TSÜS § 160 lg-le 1 peatub hagi aegumine tsiviilhagi esitamisega. Kuivõrd tsiviilhagi esitati 14. augustil 2023, siis sellega hagi aegumine küll peatus, kuid selleks ajaks juba TSÜS § 150 lg 3 alusel aegunud kahju tekitamise episoode see enam ei mõjutanud. Seega enne 2013. a augusti keskpaika toimunu osas on nõue aegunud. Kaitsja see seisukoht väärib tähelepanu. Maakohus oleks pidanud hagi arutamisel eeltoodud tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise sätetest lähtuvalt lugema Tervisekassa nõude aegunuks enne 14. augustit 2013 tekitatud kahju osas. Seda oli kaitsja ka otsesõnu taotlenud.
55.Maakohtu eelmärgitud minetuse saab kolleegium ise parandada, lugedes tsiviilhagi esitatut nõude osaliselt aegunuks ja mõistes kannatanu kasuks välja selle võrra väiksema kahjuhüvitise. Maakohtu põhjendustega tsiviilhagi osas kolleegium aga nõustub ega pea vajalikuks neid korrata. Hageja nõude suuruse saab tuvastatuks lugeda Tervisekassa 6. aprilli 2021. a süüteoteate ja selle 7. juuli 2022. a täpsustusele (vt tl-d 115-125, kd 2) lisatud
arvestustabelitele tuginevalt. Tabelitest nähtuvad hulgimüüjate esitatud andmed, Virbi Apteegi retseptikeskusele esitatud andmed, nende andmete võrdlus ning arvestus, mille põhjal jõuti järeldusele tekitatud kahju suuruses. Selle arvestuse kohaselt on kahjusummad alljärgnevad: 2010: 131,66 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 30 583,85 eurot; 2011: 754,93 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 81 403,39 eurot; 2012: 2199,67 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 129 707,88 eurot; 2013: 2061,33 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 109 541,91 eurot; 2014: 2116,00 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 107 610,04 eurot; 2015: 1334,00 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 53 378,47 eurot; 2016: 1475,50 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 48 667,42 eurot; 2017: 2244,50 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 76 569,53 eurot; 2018: 1414,60 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 61 252,49 eurot; 2019: 1480,50 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 76 810,23 eurot; 2020: 279,00 pakendit, mille pealt Tervisekassa maksis enam 11 789,87 eurot.
56.Seega on aastatel 2010–2020 saanud OÜ Estelin & K enam soodustust 15 491,7 pakendi pealt kokku 787 315,08 eurot. Pakendite komakoha kohta selgitas kannatanu esindaja, et apteegil on õigus väljastada ravimeid ka osade kaupa. Paraku ei ole esitatud arvestuse põhjal võimalik aru saada, millistel kuupäevadel konkreetsemalt on eelpool aastate lõikes välja toodud kahju tekitatud. Sel põhjusel ei saa ringkonnakohus esitatud hagi ja seda kinnitavate tõendite põhjal määratleda, millises osas on 2013. a ravimihüvitise saamiseks ebaõigesti deklareeritud 2061,33 pakendi eest hüvitis üle kantud enne 14. augustit 2013 (s.t selle kahju hüvitamiseks esitatud nõue on aegunud) ja milliste pakendite eest on hüvitis üle kantud pärast 14. augustit 2023 (s.t nõue ei olnud hagi esitamise hetkeks aegunud ja aegumine peatud hagi esitamisega). Sel põhjusel jätab kolleegium hagi rahuldamata kogu 2013. a ja enne seda tekitatud kahju osas, vähendades selle võrra O. Beršakovilt Tervisekassa kasuks välja mõistetavat summat.
57.Eeltoodud kaalutlustel tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel O. Beršakovilt Tervisekassa kasuks välja mõista 756 731,23 – 351 237,03 s.o 405 494,2 eurot.
IX
58.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-de 3 ja 4; § 338 p 1, 3 ja 4, § 340 lg 4 p-dest 4 ja 5 ning § 390 lg-st 1 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a kohtuotsuse osaliselt: K. Ivanovile lisakaristuse mõistmata jätmise ja tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Konstantin Ivanovile KarS § 49 järgi lisakaristuseks perearstina tegutsemise keelu üheks aastaks ning KarS § 49 1 lg 1 alusel lisakaristuseks ettevõtluskeelu samuti üheks aastaks. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab ning O. Beršakovi kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt. K. Ivanovi, OÜ C ja X-i apellatsioonid jäävad rahuldamata.
X
59.Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KarS § 185 lg-s 1 sätestatu kohaselt kannab juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.
60.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluna käsitatavad valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Ebavajalikeks hinnatavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12).
61.Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Veel tuleb hinnata kaitsja tasumäära mõistlikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt 18. mai 2010. a RKTKo asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt 18. mai 2009. a RKHKm asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt 14. detsembri 2011. a RKKKo asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Kõiki neid asjaolusid peab kolleegium silmas ka süüdistatavate kaitsjate ning kolmandate isikute menetluskulu hüvitamise taotluste puhul.
62.O. Beršakovi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tema kaitsealusele 3 109 eurot kaitsjatasu, mida O. Beršakov on kandnud apellatsioonimenetluses. Kaitsja märgib, et eelmärgitud summas sisaldub kaks tundi ajakulu seoses maakohtu otsusega analüüsimisega, 2,5 tundi, mis kulus süüdistatavaga nõu pidamisele Tallinna Vanglas, kohtupraktika analüüsi ja apellatsiooni koostamisega 9,5 tunni jooksul ning ringkonnakohtu istungiks ette valmistumisel ja istungil osalemiseks 5 tunni jooksul. Taotluse kohaselt on kaitsjal kokku kulunud õigusabile 17 tundi, mille eest ta taotleb tasuna 3 109 euro väljamõistmist (sh 22% käibemaksu). Õigusabi on kaitsja osutanud tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub
käibemaks. Sellist tunnitasumäära peab kolleegium iseenesest mõistlikuks. Kolleegium ei vaidle vastu ka toimingutele, mida kaitsjad on esitatud nimekirjas kajastatult kaitsealuse huvide eest seismisel apellatsioonimenetluses teinud. Küll aga tuleb märkida, et kaitsja taotlusega seoses eksisteerib märkimisväärne segadus. Tasu on taotletud 17 tunni eest, kuid taotluses märgitud tegelik ajakulu on olnud 19 tundi. Taotluses on märgitud vähemalt osaliselt ebaõige käibemaksumäär (kehtiv käibemaksumäär alates 1. juulist 2025 on 24%). Käibemaksumäära 22% puhul oleks 150 euro suuruse tunnihinna puhul tegelik korrektne tasu summa koos käibemaksuga 3 111 eurot (ilma käibemaksuta 2 550 eurot). Segadust tekitab seegi, et tasu maksmise aluseks oleval arvelt ja õigusabikulu hüvitamise taotluselt nähtub erinev tööde maht ja sisu, mille eest tasu taotletakse. Kolleegium taunib sellist korralagedust menetlusdokumendis. Püüdes siiski taotluse sisuliselt lahendada, peab kolleegium asjakohaseks lähtuda teenuse eeldatava osutamise ajal kehtinud käibemaksumäärast, kuid arve ja taotluse teenuse kirjelduste erinevuse tõttu taotlusel nähtuvast ajakulust teenuse osutamiseks. Taotluselt nähtuvalt saab maakohtu otsuse analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ja apellatsiooni koostamiseks kulunud ajaks pidada 14 tundi, millisel juhul oleks kaitseteenuse hind 150 euro suuruse tunnihinna juures 2 100 eurot (koos 22% käibemaksuga 2 562 eurot). See summa kuulub süüdistatavale hüvitamisele.
63.K. Ivanovi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tema kaitsealusele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 2 870,4 eurot 18 tunni õigusabi eest (sh käibemaks). Kaitsja märgib, et eelmärgitud summas sisaldub esindamine 27. veebruari 2025. a maakohtu istungil, apellatsiooniteate koostamine ja Harju Maakohtu 11. märtsi 2025. a kohtumäärusega tutvumine (kokku 1,5 tundi); maakohtu otsusega tutvumine 2 tundi, apellatsiooni koostamine 8 tundi, kliendiga nõupidamine 1,5 tundi, teiste apellatsioonidega tutvumine 1,5 tundi, kohtuistungiks valmistumine 1,5 tundi ja istungil osalemine kokku 2 tundi. Õigusabi on kaitsja K. Ivanovile osutanud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist tunnitasumäära peab kolleegium iseenesest mõistlikuks. Kolleegium märgib, et apellatsioonimenetluses ei saa määrata tasu maakohtu menetluses osutatud õigusabi eest, mistõttu tuleb kaitsja taotlus jätta rahuldamata 1,5 tunni õigusabi eest, mis seondus maakohtu istungil osalemise, apellatsiooniteate koostamise ja määrusega tutvumisega. Muudele toimingutele, mida kaitsja on esitatud nimekirjas kajastatult kaitsealuse huvide eest seismisel apellatsioonimenetluses teinud ei vaidle kolleegium vastu ega pea ka nende kulunud aega ülemääraseks. Kokku on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega menetluskulu, mis tuleb K. Ivanovile teise astme kohtu menetluses hüvitada 2 145 eurot 16,5 tunni õigusabi eest (lisandub 24% käibemaksu, s.o 514,8 eurot). Seega kuulub süüdistatavale hüvitamisele 2 659,8 eurot (sh käibemaks).
64.OÜ C esindaja on esitanud taotluse hüvitada OÜ-le C apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1 800 eurot 12 tunni õigusabi eest (käibemaksu ei lisandu). Taotluse kohaselt on õigusabi osutanud tunnihinnaga 150 eurot ja õigusabi sisuks on olnud 1,5 tunni ulatuses maakohtu otsuse analüüsi, 5,5 tundi kohtupraktika analüüsi ja apellatsiooni koostamisele kulunud aega ning 5 tundi kohtuistungi ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks kulunud aega. Kolleegium märgib, et õigusabi tunnihinda saab lugeda mõistlikuks, nõustuda ei saa
tasu taotlemisega kogu taotluse ulatuses. OÜ C esindaja oli ühtlasi O. Beršakovi kaitsja. Seetõttu langeb osutatud õigusteenus osaliselt kokku. Seega aeg, mis on esindajal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks edasikaebamise võimaluste kontekstis, on vähemalt osaliselt kulutatud topelt, sest sama tegi S. Sillar ju ka O. Beršakovi kaitsjana. Ka kohtupraktika analüüs ja apellatsiooni koostamine on suures osaliselt kokku langevad O. Beršakovi kaitsjana tehtud tööga, sest OÜ C puhul on kaitsja ilmselgelt tutvunud sama kohtupraktikaga, mis oli relevantne O. Beršakovi kaitseülesande täitmiseks ning ka apellatsioon sisaldab suuresti sama mõttekäiku, mis on juba kirjas O. Beršakovi kaitsjana esitatud apellatsioonis. Seetõttu peabki kolleegium taotlust põhjendatuks vaid osaliselt, leides maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs spetsiifiliselt OÜ C esindajana ei saanud S. Sillarilt võtta rohkem kui 1 tunni, samas kui kohtupraktika analüüs ja apellatsiooni koostamine (arvestades apellatsiooni mahtu ja argumentide kokku langevust O. Beršakovi kaitsjana esitatud apellatsiooni argumentidega) ei saanud võtta rohkem kui 2 tundi. Neil kaalutlustel loeb kolleegium taotlust põhjendatuks kokku 8 tunni õigusabi ulatuses, mistõttu tuleb OÜ-le C hüvitada apellatsioonimenetluses kantud õigusabi katteks 1 200 eurot.
65.X-i esindaja Henrik Kirsimäe on esitanud taotluse hüvitada X-ile apellatsioonimenetluses kantud õigusabi 8,5 tunni eest summas 1 700 eurot (koos käibemaksuga 2 108 eurot). Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud tunnitasuga 200 eurot ning esindajatel on kulunud 3 tundi kohtulahendi ja toimikuga tutvumiseks ning õiguslikuks analüüsiks, 2 tundi apellatsiooni koostamiseks, 2 tundi teiste apellatsioonidega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga ning kohtuistungiks valmistumiseks istungil osalemiseks 1,5 tundi. Õigusabi eest kositavat tunnitasumäära peab kolleegium veel mõistlikkuse piiresse jäävaks, kuid leiab, et esindajate märgitud ajakulu on üle paisutatud. Esmalt ei pea kolleegium võimalikuks määrata mingitki hüvitist toimikuga tutvumisele kulutatud aja eest – iseäranis olukorras, kus esindaja ei olnud kriminaalasja materjalidest suutnud tuvastada isegi dokumente, mille alusel X oli kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud. Seetõttu saab maakohtu lahendiga tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks piisavaks pidada 2 tundi ajakulu. Arvestades apellatsiooni väga väikest mahtu ning selle triviaalset sisu, ei ole põhjendatud selle eest hüvitise määramine enam kui 0,5 tunni ulatuses. Teiste apellatsioonidega tutvumiseks, kliendisuhtluseks, kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks kulutatud aega peab kolleegium põhjendatuks. Neil kaalutlustel tuleb taotlust lugeda põhjendatuks kuue tunni õigusabi ulatuses ja seetõttu tuleb X-i kasuks õigusabi katteks kantud kulu hüvitada 1 200 euro ulatuses, millele lisandub 24% käibemaksu (kokku 1 488 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Parandatud 14.01.2026 määrusega
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
1.Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2026. a kohtuotsuses arvutusvea tõttu arvud alljärgnevalt:
a) põhiosa punktis 52 kahes kohas asendada arv 405 494,2 arvuga 436 078,05 ning arv 1 194 505,8 arvuga 1 163 921,95; b) põhiosa punktis 57 asendada arv 756 731,23 arvuga 787 315,08 ja arv 405 494,2 arvuga 436 078,05; c) resolutsiooni p-s 2.1. asendada arv 405 494,2 arvuga 436 078,05; d) resolutsiooni p-s 2.2. asendada arv 1 194 505,8 arvuga 1 163 921,95.
2.See määrus kuulub lahutamatu osana Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2026. a kohtuotsuse nr 1-24-487 juurde
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.