Liiklussüüteod

1-25-6929 vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Katre Kalmistet süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 30.12.2024.a kella 05.13 ajal xxxx suunaga xxxx poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,83 mg/l, laiendmääramatusega + 0,07 mg/l mõõtetulemus 0,76 mg/l). Seega pani Katre Kalmiste toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

1-25-6929 Süüdistatava Katre Kalmiste, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Katre Kalmistele KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 494,76 eurot. Menetluskulud on kokku 1823,76 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Katre Kalmiste KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.