Liiklussüüteod

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Jaak Muuga süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis 11.10.2024 kella 11.55 paiku Tartumaal, Tartu vallas, Erala külas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 9. kilomeetril mootorsõidukit Ford Fiesta registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l kohta. Jaak Muuga rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Jaak Muuga toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Jaak Muuga süüdi KarS § 424 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid mitte tarvitama alkoholi. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal: alluma vabatahtlikult Politsei- ja Piirivalveameti teostatavale alkoholijoobe kontrollimisele ja kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks kõikide kategooriate sõidukite juhtimise õiguse ära võtmist 6 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1433,16 eurot, millest sundraha summas 1329,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 104,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, määramata seejuures kindlaks kindlaid tasumisele kuuluvaid osi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jaak Muuga aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jaak Muuga süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Jaak Muuga menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 104,16 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1433,15 eurot. Jaak Muuga taotles menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude korraga tasumine käib Jaak Muugale, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda Jaak Muugale menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Jaak Muugalt välja mõista kaitsjatasu 104,16 eurot ja sundraha 1329 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1433,16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.