Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2025.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-6042 (24278050430)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi 30.10.2025.a saabus kohtusse
Katerina Tarkijainen süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi käskmenetluses
Ringkonnaprokurör
Katrin Lindpere
Süüdistatava kaitsja
Anne Vissak – vandeadvokaadi abi, riigi õigusabi osutamise korras
Süüdistatav
isikukood 60006242767 elukoht XXX
emakeel XXX, XXX
kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus tõkendita
Süüdi tunnistada Katerina Tarkijainen KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära (1 päevamäär on 10 eurot), s.o 300 (kolmsada) eurot. Süüdi tunnistada Katerina Tarkijainen KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 (viissada) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata rahalist karistust 60 päevamäära, s.o 600 eurot Katerina Tarkijaineni suhtes täielikult täitmisele, kui Katerina Tarkijainen ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema alates 17.11.2025.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX ning XXX Katerina Tarkijaineni menetluskuludest (1491.12€) suurem osa riigi kanda. Sundrahast 1329€ jätta riigi kanda 1063.20€ ja riigi õigusabi kulust 162.12€ jätta riigi kanda 81.06€. KrMS § 180 lg 1, KrMS § 254 lg 4 p 3 alusel välja mõista Katerina Tarkijainenilt riigituludesse menetluskuluna 346.86€ (kolmsada nelikümmend kuus eurot kaheksakümmend kuus senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 81.06€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4) 265.80€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) Menetluskulu 346.86€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 33312400013886 ühele järgmistest kontonumbritest:
SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585
Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-25-6042, menetluskulu 17.11.2025.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ja XXX Katerina Tarkijainenile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 346.86€ tasuda ositi 12 kuu kestel – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu jooksul iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 28.91€ (kakskümmend kaheksa eurot üheksakümmend üks senti) ja 12.-l kuul tasuda vähemalt 28.85€ (kakskümmend kaheksa eurot kaheksakümmend viis senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kohtuotsus edastada prokurörile ja süüdistatava kaitsjale. Pärast kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimist edastada tõlge süüdistatavale koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.
KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ja kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
Süüdistuse sisu Katerina Tarkijainenit süüdistatakse selles, et viibides tuvastamata kohas, võltsis ta ajavahemikus 05.02.2024 kuni 19.02.2024 pesumasina LG 9kg DirectDrive garantiikaarti.
K. Tarkijainen ostis 05.02.2024 FREOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ 240 euro eest pesumasina. Teades, et tal on võimalik saada Tartu linnalt pesumasina ostu eest ühekordset toetust, muutis K. Tarkijainen FREOTEK INVEST OÜ-lt saadud kodumasina garantiikaardil arvutiprogrammi abil pesumasina maksumust. Ta märkis pesumasina maksumuseks 440 eurot. Samuti lisas ta garantiikaardile kaupluse poolse märkusena makstud sularahas ning allkirja. K. Tarkijainen võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et näidata enda kulu tegelikust suuremana ning saada seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust. Sellega pani Katerina Tarkijainen toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Lisaks süüdistatakse Katerina Tarkijainenit võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et viibides tuvastamata kohas, saatis ta 19.02.2024 enda e-posti aadressilt XXX Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöötajale K. T. FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ garantiikaardi, mille kohaselt oli ta 05.02.2024 ostnud REOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive justkui 440 euro eest. Tegelikkuses ei maksnud K. Tarkijainen pesumasina LG 9kg DirectDrive eest 440 eurot, vaid 240 eurot. Andmed pesumasina maksumuse kohta olid K. Tarkijaineni poolt garantiikaardil muudetud. Esitades võltsitud dokumendi Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli K. Tarkijaineni eesmärgiks saada Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust. Sellega pani Katerina Tarkijainen toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Katerina Tarkijainenit KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 300 eurot ja KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 500 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus K. Tarkijaineni suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata kui K. Tarkijainen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada käskmenetluses süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 järgi võib käskmenetluse otsuse teha kõige varem 15 päeva pärast süüdistusakti edastamist süüdistatavale ja kaitsjale. Kohtute infosüsteemist nähtub, et süüdistusakt koos kaaskirjaga on Katerina Tarkijainenile ja tema kaitsjale Anne Vissakule edastatud 31. oktoobril 2025 ning Katerina Tarkijainen teavitas kohut 31.10.2025, et sai kirja kätte, kuid tal ei õnnestu avada selles sisalduvat dokumenti, mille peale edastas kohtuistungisekretär talle 31.10.2025.a süüdistusaki nii Word- kui pdf-formaadis. Seega on süüdistusakti koopia kättetoimetamisest süüdistatavale ja kaitsjale käesoleva kohtuotsuse koostamise hetkeks möödunud enam kui 15 päeva. Süüdistatav ega kaitsja pole esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
Kohtu hinnangul on täidetud KrMS § 251 lg-s 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused, kuna Katerina Tarkijainenit süüdistatakse teise astme kuritegude (KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1) toimepanemises, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Katerina Tarkijainen võltsis ajavahemikus 05.02.2024 kuni 19.02.2024 FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive garantiikaarti, eesmärgiga esitada see Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et näidata pesumasina eest tasutud summat tegelikust suuremana ning saada seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust. K. Tarkijainen, olles eelnevalt 05.02.2024 ostnud FREOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive, mille eest maksis 240 eurot, taotles 19.02.2024 Tartu Linnavalitsuselt ühekordset toetust. K. Tarkijainen muutis pesumasina garantiikaardil pesumasina maksumust, märkides 240 euro asemel masina maksumuseks 440 eurot. Samuti lisas ta garantiikirjale kaupluse poolse märkusena makstud sularahas ning allkirja. Samuti on tõendatud ka Katerina Tarkijaineni poolt võltsitud dokumendi kasutamine, mis seisnes selles, et viibides tuvastamata kohas, saatis ta 19.02.2024 enda e-posti aadressilt XXX Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöötajale K. T. FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ garantiikaardi, mille kohaselt oli ta 05.02.2024 ostnud FREOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive justkui 440 euro eest. Tegelikkuses ei maksnud K.Tarkijainen pesumasina LG 9kg DirectDrive eest 440 eurot, vaid 240 eurot. K. Tarkijaineni tegevus vastab KarS § 344 lg 1 (dokumendi võltsimine) ja KarS § 345 lg 1 objektiivsetele tunnustele (teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi). Seda asjaolu kinnitavad nii K. Tarkijaineni poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd omaks võtvad ütlused kui asitõendi vaatlusprotokoll. Nendest nähtub, et K. Tarkijainen ei esitanud Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöötajale FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ originaalgarantiikaarti, vaid garantiikaarti oli muudetud, märkides pesumasina eest tegelikult makstud summa 240€ asemel tasutud summaks 440€. Samuti lisas K. Tarkijainen võltsitud garantiikirjale kaupluse poolse märkusena „makstud sularahas“ ning allkirja. Selliselt tegutsedes soovis K. Tarkijainen võltsitud garantiikirjaga näidata enda kulu tegelikust suuremana ning saada seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna süüteoteade koos lisadega (tl 1-7) tõendavad, et K. Tarkijaineni poolt Tartu Linnavalitsusele esitatud dokumendil, s.o FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ pesumasina garantiikaardil olid muudetud andmed ostetud pesumasina maksumuse kohta ning garantiikaardile oli lisatud kaupluse poolne märkus pesumasina eest tasumise kohta. Tunnistaja, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialisti K. T. ütlused (tl 10-12) tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ning viisi, sh nähtuvad ütlustest andmed selle kohta, et K. Tarkijainen edastas FREOTEK INVEST OÜ kaupluse „Kodumasinad“ pesumasina garantiikaardi Tartu Linnavalitsusele e-posti aadressilt XXX Samuti nähtub see, et K. Tarkijainen kirjutas ja esitas Tartu Linnavalitsusele ühekordse toetuse saamiseks avalduse 19.02.2024 Tartus Kaunase pst 22 asuvas sotsiaalosakonnas. Tunnistaja ütlused tõendavad, et Tartu Linnavalitsus maksis seoses pesumasina ostuga välja toetuse summas 240 eurot Katerina Tarkijaineni XXX L. B. nimel olevale arvelduskontole.
Swedbank AS vastus päringule koos L. B. arvelduskonto väljavõttega (lk 13-18) tõendab, et L. B. arvelduskonto pangakaarti omas K. Tarkijainen ning ta oli üks arvelduskontoga seotud allkirjaõiguslikest isikutest. Lisaks objektiivsetele tunnustele on täidetud KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 subjektiivsed tunnused. K. Tarkijainen on ütlusi andes selgitanud, et ta teadlikult võltsis garantiikaardil pesumasina eest tasutud summat eesmärgiga saada Tartu Linnavalitsuselt toetust suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul pani K. Tarkijainen teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna ta pidi teadma või vähemalt möönma, et dokumendile tegelikkusest erinevate andmete kirjutamine tähendab dokumendi võltsimist. Samuti esitas K. Tarkijainen võltsitud andmeid kajastava garantiikaardi Tartu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale teadlikult eesmärgiga saada suuremat toetust. Seega teadis ja möönis K. Tarkijainen oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi. Järelikult tegutses K. Tarkijainen otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Sellega täitis K. Tarkijainen KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb Katerina Tarkijainen KarS § 345 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kuriteoga ei tekitatud kahju. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 344 lg 1 näeb dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 järgi võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Katerina Tarkijaineni keskmine päevasissetulek oli 2023. aastal 0 eurot. KarS § 44 lg 2 alusel kohaldub miinimumpäevamäär ehk 10 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul on Katerina Tarkijaineni süü alla keskmise. Võltsimisega ja võltsitu kasutamisega taotletav majanduslik kasu oli 200 eurot, milline rahasumma oli XXX jaoks küll suur, kuid kohaliku omavalitsuse Tartu Linnavalitsuse jaoks väike summa. Karistust kergendavaks asjaoluks on Katerina Tarkijaineni poolt teo tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Katerina Tarkijainen on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Tal on 1 kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 rikkumise eest, mille eest määrati talle 15.02.2024 rahatrahv 200€. Kohtu hinnangul on võimalik K. Tarkijaineni mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma keskmisest väiksema karistuse mõistmisega. Miinimummäära lähedane rahaline karistus täidab nii eri- kui üldpreventiivset eesmärki. Kuna Katerina Tarkijainen pani teo toime raskes majanduslikus olukorras olevana, siis on põhjendatud KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 eurot K. Tarkijaineni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult
täitmisele pööramata, kui K. Tarkijainen ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Katerina Tarkijaineni menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 162.12 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Katerina Tarkijainenil ja XXX ja XXX. Peres on XXX. Katerina Tarkijaineni XXX. XXX. Kohtu hinnangul käib raskes majanduslikus olukorras olevale Katerina Tarkijainenile menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta pool kaitsjatasust, s.o 81.06 eurot, ja enamus sundrahast, s.o 1063.20 eurot, riigi kanda ning anda Katerina Tarkijainenile tema kanda jäävate menetluskulude 346.86€ ositi tasumiseks aega 12 kuud. Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.