lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-26-3163/24

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-3163/24
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2026, Tallinn kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-26-3163

Kohtukoosseis

Sten Lind, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Jaroslav Knõši süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. augustil 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsus

Apellant

süüdistatav

Prokurör

Laura Liisa Mölder

Süüdistatav

Jaroslav Knõš isikukood 38805030404; elukoht XXX

Kaitsja

Ilja Sipari

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tegi 4. augustil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Jaroslav Knõši süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, karistades teda 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, ning KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 349 järgi, karistades teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat. Kuritegude kogumise eest mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 17. septembri 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta 1 kuu 13 päeva pikkuse vangistuse – võrra ning mõistis liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Kohus mõistis Jaroslav Knõšilt riigi kasuks välja 2445,72 euro suuruse kriminaalmenetluse kulude hüvitise, määrates, et see tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ühtlasi rahuldas kohus kannatanute tsiviilhagid ja mõistis Jaroslav Knõšilt kannatanute kasuks välja kahjuhüvitised järgnevalt: kannatanu W kasuks 2400 eurot kannatanu IPF Digital AS-i esitatud mitme tsiviilhagi alusel IPF Digital AS kasuks vastavalt 5000 eurot, 1615 eurot, 2300 eurot; kannatanu ESTO AS-i esitatud mitme tsiviilhagi alusel ESTO AS-i kasuks 3153,80 eurot, 7459,24 eurot, 3333,80 eurot, 1736,90 eurot, 5386 eurot, 3333,80 eurot, 6327,13 eurot; kannatanu AS Inbank Finance esitatud mitme tsiviilhagi alusel AS Inbank Finance kasuks 1275,82 eurot, 1734,42 eurot, 2192,76 eurot, 1149,80 eurot, 1669,17 eurot; kannatanu Telia Eesti AS-i tsiviilhagide alusel Telia Eesti AS-i kasuks 149,24 eurot, 1206,16 eurot ja 1095,20 eurot; kannatanu Elisa Eesti AS-i esitatud tsiviilhagide alusel Elisa Eesti AS-i kasuks 229 eurot, 321,48 eurot ja 827,90 eurot; kannatanu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt esitatud tsiviilhagi alusel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 5152,82 eurot; kannatanu Multitude Bank p.l.c. kahe tsiviilhagi alusel Multitude Bank p.l.c. kasuks kokku 4000 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates tsiviilhagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; kannatanu Q tsiviilhagi alusel Q kasuks 2696,70 eurot; kannatanu Y tsiviilhagi alusel Y kasuks 510,62 eurot; kannatanu TKM Finants AS-i tsiviilhagi alusel TKM Finants AS-i kasuks 529,70 eurot; kannatanu BB Finance OÜ tsiviilhagi alusel BB Finance OÜ kasuks 1411 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest (29.09.2025) kuni põhinõude kohase täitmiseni; kannatanu Placet Group OÜ tsiviilhagi alusel Placet Group OÜ kasuks 3510,78 eurot; kannatanu Bigbank AS-i tsiviilhagi alusel Bigbank AS-i kasuks 605,83 eurot; kannatanu Coop Pank AS-i tsiviilhagi alusel Coop Pank AS-i kasuks 858,45 eurot; kannatanu X-i tsiviilhagi alusel X-i kasuks 2524,12 eurot; kannatanu C tsiviilhagi alusel mõista C kasuks 27 037,12 eurot; kannatanu F-i tsiviilhagi alusel F-i kasuks 2092,17 eurot.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod
  • 06.08.20261-26-4573/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20261-26-4828/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20261-26-5105/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 30.06.20261-26-2385/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
2.Jaroslav Knõš esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku prokuratuurile saatmist või tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 8, osas, milles apellandilt välja mõistetud tsiviilhagide summad ületavad süüdistuses kirjeldatud kuriteoga tekitatud kahju, ning teha selles osas uus otsus. Apellant leiab, et maakohus on jätnud nõuetekohaselt kontrollimata tsiviilhagide ulatuse ning selle, kas kohtuotsusega välja mõistetud summad vastavad kokkuleppes ja süüdistuses kajastatud kahjusummadele ning kas apellant on tsiviilhagid just sellises ulatuses selgelt ja teadlikult õigeks võtnud. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsuses märgitut, süüdistatav nõustus nii kokkuleppes kui ka kohtuistungil tsiviilhagide hüvitamisega ning võttis hagid õigeks. Apellant leiab, et sellest hoolimata ei oleks tohtinud kohus jätta tsiviilhagi rahuldamise ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatust kokkuleppemenetluses tähelepanuta. Süüdistuses kuriteoga tekitatud kahjuna kirjeldatud summade ja kohtuotsuse resolutsiooniga välja mõistetud tsiviilhagide summade vahel esinenvad mitmed olulised erinevused. Sellest tulenevalt pidi maakohus kontrollima, millest tsiviilhagide suuremad summad koosnevad ning kas apellandi õigeksvõtt hõlmas konkreetselt ka süüdistuses kirjeldatud kahju ületavaid nõudeid, kuid kohtuotsusest sellist kontrolli ei nähtu. kohtuotsuse põhjendustes piirdus maakohus üldise sedastusega, et kohus tutvus kriminaaltoimikuga, apellant sai kokkuleppest aru, väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet ning jäi kokkuleppe juurde. Eelnimetatu formuleerig aga ei võimalda kontrollida, kas apellant oli teadlik konkreetsete tsiviilhagide koosseisust ega sellest, et osa väljamõistetud nõuetest ületas süüdistuses tuvastatud kahju. Tsiviilhagidena, milles märgitud kahjusumma on suurem süüdistuses märgitust, on apellatsioonis nimetatud C , TF Bank AB Eesti filiaali, ESTO AS-i, Elisa Eesti AS-i, TKM Finants AS-i, Bigbank AS-i , Coop Pank AS-i ja Inbank AS-i tsiviilhagi. Apellant märgib, et ühegi nimetatud tsiviilhagi puhul pole kohus selgitanud, millest süüdistuses kirjeldatud kahju ületav nõudeosa koosneb. Apellant leiab, et tsiviilhagide üldist õigeksvõttu ei saa käsitada selliselt, et see välistaks vajaduse kontrollida, millise kuriteoga tekitatud kahju eest ja millises ulatuses apellandilt hüvitis välja mõistetakse, eriti olukorras, kus välja mõistetud summad ei vasta süüdistuses kuriteoga tekitatud kahjuna konkreetselt märgitud summadele. Peab olema üheselt tuvastatav, millise sisuga ja millises summas nõudega süüdistatav tegelikult nõustus. Apellatsiooni kohaselt kujutab tsiviilhagide lahendamine nii, nagu maakohus seda tegi, endast kokkuleppemenetluse nõuete rikkumist, sest kohtuotsusega pandi apellandile varalisi kohustusi ulatuses, mille seos süüdistuses kirjeldatud kuriteoga tekitatud kahjuga ei ole kohtuotsusest tuvastatav ega kontrollitav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Apellatsiooni argumendid on ilmselgelt põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
4.Maakohus tegi kohtuotsuse kokkuleppemenetluses, milles kohus lähtub tulenevalt KrMS §-dest 248 ja 249 kohtuotsuse tegemisel prokuröri, süüdistatava ja kaitsja sõlmitud

kokkuleppest. KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka tsiviilhagid. Seega on kohus ka tsiviilhagide alusel väljamõistetavate kahjuhüvitiste osas seotud kokkuleppega. See tähendab, et ringkonnakohtul oleks maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas ja uue otsuse tegemiseks alust vaid juhul, kui maakohus oleks kaldunud otsuse tegemisel kokkuleppest kõrvale. Sellist väidet apellatsioonis esitatud pole. Eelnevast tulenevalt on välistatud maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 tühistamine ja ses osas uue otsuse tegemine, nagu on apellatsioonis ühe alternatiivina taotletud.

5.Teise alternatiivina on apellant taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigust sellega, et kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks nõuetekohaselt kontrollinud tsiviilhagide põhjendatust. See etteheide on ilmselgelt põhjendamatu. Esiteks tuleb märkida, et kokkuleppemenetluses ei ole kohtul KrMS §-st 249 tulenevalt sellist kohtuotsuse põhistamiskohustust, nagu teistes menetlusliikides. Kokkuleppemenetluses lähtub kohus kokkuleppest ega pea esitama otsuses eraldi analüüsima tsiviilhagide põhjendatust. Kohus ei tohi kinnitada ilmselgelt põhjendamatut kokkulepet, kuid see ei tähenda, et kannatanu nõue ei võiks olla suurem süüdistuses märgitud kahjust. Eelkõige on kohtul kohustus välja selgitada, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas kokkulepe vastab poolte tegelikule tahtele ja kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Seda on maakohus oma otsuses käsitlenud ning apellatsiooniski on kinnitatud, et seda, et maakohus neid asjaolusid kontrollis, apellatsioonis ei vaidlustata. Süüdistatava etteheited maakohtule tulenevad asjaolust, et tsiviilhagide nõude suurused ei kattu süüdistuses märgitud kahju suurusega. Apellatsiooni kohaselt oleks maakohus pidanud hoolikamalt selgitama välja, kas süüdistatava tahe tsiviilhagide õigeksvõtmisel hõlmas ka seda erinevust. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et kui kohus on selgitanud välja, kas süüdistatav nõustub tsiviilhagidega, siis see tähendabki selle välja selgitamist, kas süüdistatav nõustub tsiviilhagide nõuetele vastavate kahjuhüvitiste välja mõistmisega. Seda, et süüdistataval ei saanud kohtule vastamise ajal olla teada, et tsiviilhagide nõuded on suuremad süüdistuses märgitud kahju suurusest – olukorras, kus nii tsiviilhagide nõuded kui ka süüdistus on kokkuleppes ära toodud –, apellatsioonis väidetud pole. Seega ei nähtu apellatsioonist asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus võib olla rikkunud menetlusõigust.
6.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20261-21-8988/585Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 16.06.20261-26-3722/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval