Liiklussüüteod

päeva vangistust.

jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Jaan Runnot süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 26.11.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8106 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 08.09.2025. a kella 16.09 ajal Tartus Kodukolde 14 juures mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Jaan Runno toime KarS 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Jaan Runno, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi taotleb prokurör kohtus Jaan Runno karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.-10.09.2025. a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka, misjärel jääb kanda veel 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määratakse, et Jaan Runnol tuleb kohe ära kanda 7 päeva vangistust ning ülejäänud 5 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaan Runno ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete kohaselt peab Jaan Runno: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel peab Jaan Runnot tegema alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi PEth määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv peab olema üks analüüs katseaja 3 kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub, kuid kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. Samuti kohustatakse Jaan Runnot KarS § 75 lg 4 alusel 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse Jaan Runnolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 133,92 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1462,92 eurot. Jaan Runnolt mõistetakse välja pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ning kaitsja tasu 133,92 eurot, võimaldades tal tasuda need ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht Jaan Runno kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jaan Runno süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot ning kaitsja tasu 133,92 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1462,92 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda vastavalt kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.