Liiklussüüteod

1-25-5438

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-25-5438

Mati Kasemaad süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 24.08.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4857 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis 26.08.2025.a kella 18:52 ajal X, linnas, X külas, X 1.km alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis isiklikku mootorsõidukit mopeed Barton Motors registreerimismärgiga X. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt leiti tema 26.08.2025.a kell 19:57 võetud verest etanooli 1,56 mg/g +/- 0,06 mg/g, seega oli alkoholisisaldus veres mitte väiksem kui 1,50 mg/g. Mati Kasemaa’l esinesid alkoholijoobele viitavad tunnused, milleks olid tugev alkoholilõhn suust ja aeglane koordinatsioon. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 69 lõike 2 punktist 1, sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Mati Kasemaa mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3-1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtueelses menetluses Mati Kasemaa käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Sellise tegevusega pani Mati Kasemaa toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör tegi ettepaneku Mati Kasemaa süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26-27.08.2025 s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 28 päeva (448 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 448 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta 8 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Mati Kasemaa kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,8 tulenevaid kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi;

1-25-5438

8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Mati Kasemaalt menetluskuluna riigituludesse sundraha vähendatult 664,5 eurot, joobe tuvastamise kulu 22 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 133,92 eurot, kokku 820,42 eurot. Riigi kasuks menetluskulud 820,42 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, kohustades Mati Kasemaad tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10-daks kuupäevaks 83 eurot ning viimase osamaksena 73.42 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.