Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.10.2025.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Artur Jantšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1329 eurot, - kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 238,08 eurot,

1-25-5595 s.o kokku menetluskulud 1567,08 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Artur Jantšukil tasuda menetluskulud summas 1567,08 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena s.o 130,59 eurot kuus. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700029888 ning selgitus: „Artur Jantšuk, 1-25-5595, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata Artur Jantšukile, prokurörile ning kaitsjale.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Artur Jantšukki süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega tsiviilasjas nr XXX maksma igakuiselt elatist oma lapse M. J. (ik: XXX) ülalpidamiseks alates 25.04.2018 summas 182,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 31.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr XXX oli Artur Jantšuk kohustatud maksma igakuiselt elatist oma lapse M. J. (ik: XXX) ülalpidamiseks alates 16.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 kuni M. J. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Artur Jantšuk on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse alates 2022.a septembrist kuni käesoleva ajani nimelt ei ole ta maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Seisuga 23.03.2023 moodustab elatise võlgnevus M. J. eest 7864,5 eurot. Seega Artur Jantšuk teadvalt hoidus kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Artur Jantšuki, tema kaitsja Ahto Sirendi ja abiprokuröri Merilin Sepa vahel 13.10.2025 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Artur Jantšuki süüditunnistamist

1-25-5595 KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 sätteid kohaldades jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Artur Jantšuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest summas 238,08 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Artur Jantšuk hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud igakuiselt 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. 20.10.2025 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et nõustus vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-25-5595 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Artur Jantšuk KarS § 169 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Kadri Väling

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.