Liiklussüüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tiit Lilienbachilt menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Tiit Lilienbachilt menetluskuluna kaitsjatasu 168,64 (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot 64 senti) eurot kohtueelses menetluses v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Tiit Lilienbachil tasuda menetluskulud kokku 1497,64 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 124,84 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul tuleb iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 124,80 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99925700029558 ning selgitusega: „Tiit Lilienbach, 1-25-4279, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Tiit Lilienbach süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.05.2024 kella 11:19 paiku LääneVirumaal Tapa vallas Lehtse alevikus Rägavere tee 18 juures mootorsõidukit Opel Movano registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarvitamiseset tingitud joobeseisundis. Tiit Lilienbach väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,10 mg/l. Sellega rikkus Tiit Lilienbach liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tahtliku tegevusega pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tiit Lilienbachile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 31.05.2024-01.06.2024. Seega ärakandmata karistus on 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta ärakandmata karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 8 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristust ning võtta Tiit Lilienbachilt sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Süüdistatav Tiit Lilienbach on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tiit Lilienbach on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Tiit Lilienbach tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõend Elektrooniline andmekandja, 1 DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Tiit Lilienbachi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 168,64 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuritegude korral on 1329 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, võimaldada Tiit Lilienbachil tasuda menetluskulud kokku 1497,64 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 124,84 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 124,80 eurot iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.