Arvo Alver süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun
Süüdistatav
Arvo Alver isikukood: 39212166038; viibimiskoht: Tartu Vangla; elukoht: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; kodakondsus: xxx kodanik; töökoht: xxx xxx; 6 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud 04.04.2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-24-1276 KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; tõkend: vahistamine 2 kuuks (kuni 07.11.2025), kinni peetud kahtlustatavana 07.09.2025, enne seda kahtlustatavana kinni peetud ka 30.08.2025-01.09.2025
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada Arvo Alver süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Arvo Alverile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Arvo Alverile karistuseks 1 aasta vangistust.
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.08.2025-01.09.2025, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
4.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 10 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille algust arvestada Arvo Alveri kahtlustatavana kinnipidamisest 07.09.2025.
5.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Arvo Alverilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 319,92 eurot, määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest 374,48 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2023,40 eurot.
6.Arvo Alveril tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700029354. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Arvo Alverile kohaldatud tõkend vahistamine. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 13. oktoobrist 2025. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 03.11.2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistuse sisu Arvo Alverit (Alver) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 04.11.2020 otsusega nr 1-20-8005 mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult: 30.08.2025 kella 16.45 ajal xxx külas xxx talu juures mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l kohta; 07.09.2025 kella 22:50 ajal xxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit Honda CRV registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,84 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus Arvo Alver liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudub Arvo Alveril ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Arvo Alver toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Arvo Alverit (Alver) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 04.11.2020 otsusega nr 1-20-8005 mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult: - 30.08.2025 kella 16.45 ajal xxx külas xxx talu juures mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l kohta; - 07.09.2025 kella 22:50 ajal xxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,84 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus Arvo Alver liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudub Arvo Alveril ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Arvo Alver toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.
2.Tartu Maakohtu 02.10.2025. a määrusega anti A. Alver kohtu alla.
3.Prokurör asus seisukohale, et A. Alveri tegu on tõendamist leidnud ning tegi ettepaneku A. Alver süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi mõistes talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A. Alverile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista A. Alverile karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.08.2025-01.09.2025, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 10 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille algust arvestada A. Alveri kahtlustatavana kinnipidamisest 07.09.2025. Tõkend vahistamine jätta A. Alveri suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisakaristusena KarS § 424 lg 4 p 2, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A. Alverilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Menetluskuludena tuleb A. Alverilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot ja riigi õigusabi kulud. Kui A. Alver taotleb menetluskulude jaotamist 12 kuu peale, siis prokuratuuril selle vastu midagi ei ole.
4.Kaitsja leidis, et vaidlust ei ole A. Alveri süüküsimuse üle, vaid vaidlus on karistuse osas. Kaitsja teeb ettepaneku, et liitkaristus jääks kokku alla 2 aasta. See aeg, mis A. Alver on juba tänaseks viibinud vahi all, saabki lugeda koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ning ülejäänud asendada ÜKT-ga koos kontrollnõuetega. Kaitsja on seisukohal, et vangistus, milles A. Alver on praegu viibinud, on pannud teda sügavalt järele mõtlema selle üle, et niisugused teod on meie riigis rangelt karistatavad ja selle eest võib pikalt vanglas aega veeta. Kaitsja leiab, et lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol tuleb jätta kohaldamata, kuna A. Alveril ei ole juhtimisõigust. Kaitsja on seisukohal, et seda mida inimesel ei ole, ei ole võimalik ära võtta ning see ei täida antud olukorras mingit eesmärki. Arvestades, et A. Alver on viibinud üle kuu vahi all, hetkel mingit sissetulekut pole, puuduvad säästud ja vara, millele sissenõuet pöörata, siis sellises olukorras ei pea kaitsja mõistlikuks ositi tasumist ühe aasta jooksul viisil, et see oleks täismahus summa. Kõige suurem summa on antud juhul sundraha, millele lisanduvad kaitsjatasud. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja menetluskulude vähendamist vähemalt ühe kolmandiku võrra või poole võrra ning anda seejärel võimalus A. Alverile võimalus 1 aasta jooksul menetluskulud hüvitada, kuid mitte ositi.
5.Süüdistatav A. Alver tunnistas kohtuistungil end temale esitatud süüdistuses süüdi ega soovinud enda ristküsitlemist. Ta avaldas tehtu osas kahetsust ja kinnitas, et on aru saanud sellest, et alkohol tema ellu ei sobi. A. Alver arvates on ainuke võimalus alkoholist loobumiseks nn ampulli panemine ja vaimse tervise õe vastuvõttudel käimine, samuti AJK Kliinikusse pöördumine. Süüdistatav palus kohtult viimast võimalust näitamaks, et ta suudab korrektselt käituda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ei tõusetunud vaidlust ega erimeelsusi kuriteo toimepanemise fakti ja asjaolude osas, samuti ei seatud kahtluse alla kogutud tõendeid.
7.Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu, mõistab A. Alverile karistuse ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude kohta. Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang
8.KarS § 424 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistuse kohaselt juhtis Arvo Alver 30.08.2025 ja 07.09.2025 mootorsõidukit joobeseisundis, olles varasemalt Tartu Maakohtu 04.11.2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi. Seega heidetakse A. Alverile ette korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis.
9.A. Alver (tl14-15 ja 31-33)tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi ning kirjeldab mõlema episoodi asjaolusid. Ta tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, kuid tundis end hästi. Kuigi tal juhtimisõigust ei ole, otsustas ta sõita, sest oli tarvis koju või tööle sõita. Lootis vahelejäämist vältida . Juhtimisõigust tal ei ole ning auto, mida kasutas, kuulub isale.
10.30.08.2025 episoodiga seonduvalt kuulati üle tunnistaja Maido Mustimets (tl 8-10), kelle ütluste kohaselt said nad paarimehega kella 16.29 paiku väljakutse xxx alevikku, võimaliku joobes juhi kohta. Alustati sõitu Põlvast xxx suunas ning ühendust võeti teatajaga, kes ütles, et sõiduk, mille juht võib olla joobes, on Honda CR-V registreerimismärgiga xxx. Teataja otsustas samuti antud sõidukile järgneda. Saadi info, et sõiduk liigub mööda xxx suunas. Enne xxx jõudmist helistas teataja ning teavitas, et sõiduk keeras xxx teele ning seejärel jätkas liikumist mööda xxx tänavat. Teataja andis teada, et nad jõudsid koos eelpool mainitud sõidukiga xxx külla xxx talu ligidale, kus Honda CR-V juht lasi teataja mööda. Teataja parkis enda sõiduki xxx talu teeotsa ning ootas politsei saabumist. Kell 16.42 jõudis politseipatrull sõidukile järgi, lülitati tööle punased-sinised märguandetuled, andmaks Honda juhile märku, et ta ei tohi edasi sõita. Politsei jõudes hakkas teataja lahkuma ning politseipatrulli ees peatunud sõiduk soovis samuti liikumist jätkata. Teataja keeras enda sõiduki nina Honda suunas ning peatas järjekordselt Honda liikumise. Honda juht väljus sõidukist. Selgus, et Hondat juhtis tumeda peaga meesterahvas, kellel oli seljas t-särk ja tumeda tööpüksid. Juhil teostati indikaatorvahendiga joobekontroll ja näit oli 1,77 mg/l kohta (tl 4). Juhil isikut tõendavat dokumenti esitada polnud, kuid ütles oma isikukoodi. Politsei andmebaasist kontrollides selgus, et tegemist on Arvo Alveriga. Politsei võttis sõiduki võtmed enda kätte ning A. Alveriga liiguti Võru politseimajja joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga. Selgus, et A. Alveri joove oli 1,04 mg/l kohta (tl 7). A. Alver peeti kahtlustatavana kinni (tl 11-13). Tunnistaja M. Mustimetsa ütlustega haakub vormikaamera salvestuse kohta koostatud teabesalvestise vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli A. Alver sõiduki roolis (tl 16-18). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et A. Alveri kontrollimisel selgus, et tal tuleb suust alkoholilõhna ning A. Alver otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 5).
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud nii A. Alveri poolt mootorsõiduki juhtimine 30.08.2025 süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et A. Alver oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis sõidukit joobeseisundis. A. Alver rikkus LS § 69 lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. A. Alveril
tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Kohus leiab, et A. Alveri süü talle ette heidetavas rikkumises süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas 30.08.2025 on tõendamist leidnud. Eelkirjeldatud A. Alveri tegu on käsitatav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Arvestades isiku varasemat karistatust Tartu Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.
12.Teise, so 07.09.2025 episoodiga seonduvalt tuvastas kohus, et tunnistaja Priit Ossuli ütluste (tl 24-25) kohaselt patrullisid nad kolleegiga 07.09.2025. a kella 22:45 paiku xxx külas. xxx külla sisse sõites tuli neile vastu sõiduauto Honda, mille üks esimene tuli ei põlenud ning seda sõidukit otsustati kontrollida. Honda suundus xxx teed mööda xxx poole. Sõidukile anti sinise ja punase vilkuriga peatumismärguanne ning sõiduk Honda CR-V registreerimismärgiga xxx peatus. Honda juhiks oli A. Alver ning ta oli sõidukis üksinda. A. Alveri joovet kontrolliti indikaatorvahendiga ja näit oli 1,00 mg/l. Võru politseimajas tuvastati tõendusliku alkomeetriga A. Alveri joobeks 0,84 mg/l (tl 23). A. Alver peeti kahtlustatavana kinni (tl 28-30). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et A. Alver oli alkoholijoobes ja tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning A. Alver otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 20). Sõiduki teisaldamise aktist nähtub, et 08.09.2025 kell 00:54 on lastud teisaldada sõiduk Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, sest juht on joobes ja tal puudub juhtimisõigus (tl 21).
13.Tunnistaja N.B. ütlustest (tl 26-27) nähtub, et sõiduk Honda CR-V registreerimismärgiga xxx kuulub temale, kuid A. Alverile ostis ta tööl käimiseks sõiduki Opel Astra, mille registreerimisnumbrit ta peast ei tea. 07.09.2025 A. Alver B.B.lt autot ei küsinud. MN.B. oli sellel õhtul juba magama jäänud, kuid ärkas mingil hetkel ja avastas, et autot pole. Kööki minnes nägi ta köögilaua peal kirja „Opelil bensiini ei ole, võtsin Honda“ või midagi sarnast ning sai aru, et selle oli kirjutanud A. Alver. N.B. ütluste kohaselt on A. Alver talle rääkinud, et omab juhtimisõigust ja kirjeldanud ka seda, kuidas ta on autokoolis käinud. Seda, et A. Alveril juhtimisõigus puudub, sai N.B. teada alles peale 07.09.2025. a episoodi.
14.Kohtu hinnangul langeb eelloetletud tõenditest saadav teave olulistes aspektides kokku ning A. Alveri süü 07.09.2025 episoodis on tõendamist leidnud. A. Alver oli 07.09.2025 kella 22:50 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tal tuvastati alkoholijoove, mis on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Seega on A. Alver rikkunud LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. LS § 69 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse KorS sätestatud korras. Kohus leiab, et A. Alveril esinenud alkoholijoove on tuvastatud vastavalt KorS § 37-39. Süüdistatava A. Alveri eelkirjeldatud tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Arvestades isiku varasemat karistatust 04.11.2020 otsusega ning käesoleva otsusega juba tuvastatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist 30.08.2025 on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.
15.Kohus leiab, et A. Alver on 30.08.2025 ja 07.09.2025 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pannud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 alusel paneb isik
teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Nii teadis A. Alver mõlema episoodi puhul, et tal ei ole juhtimisõigust ja teadis seda, et ta on enne juhtima asumist tarvitanud alkoholi. A. Alver oli teadlik, et paneb oma käitumisega toime liiklusrikkumised.
16.Tuginedes eeltoodule on kohtu hinnangul A. Alveri tegevuses täidetud KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatava A. Alveri teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. A. Alver on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb A. Alver süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Karistus
17.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
18.KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni 4 aastat vangistust. Käesolevas asjas on A. Alverile esitatud süüdistus kahes kuriteoepisoodis, mistõttu pälvib süüdistatava käitumine riigipoolse range hukkamõistu. A. Alverit on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. 19.A. Alveril on 6 kehtivat kriminaalkaristust ning viimati karistati teda Tartu Maakohtu 04.04.2024. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust ning ta allutati 18 kuuks käitumiskontrollile.
20.Vastutust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.
21.Kohus leiab, et A. Alver ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ega ole piisavalt pingutanud uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nimel. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku üksikrikkumisega, pigem on tegemist väljakujunenud käitumismustriga, mille juurde ei kuulu enda käitumise analüüs ja kriitiline suhtumine õigusrikkumiste toimepanemisse. A. Alveri tegevust iseloomustab ka ükskõiksus, mis nähtub asjaolust, et kui sõiduki juhtimise vajadus ikka tekib, siis mingit takistust A. Alver selleks ei näe. A. Alveri käitumist iseloomustab ükskõiksus seadusest tulenevate nõuete ja ka tagajärje suhtes. Esimeses episoodis tabati ta alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta otse sõiduki roolist, kuid see ei takistanud mingilgi määral samaliigiliste kuritegude toimepanemise jätkamist.
Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Kohaldatav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu.
22.Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Mootorsõiduki joobes juhtimisega võivad kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. 23.A. Alveri süü suurust hinnates leiab kohus, et antud asjas on tema süü keskmisest suurem, sest lisaks ta pani lühikese aja jooksul kaks joobes juhtimist ning teda ei distsiplineerinud vähemalgi määral esimesel korral rikkumiselt tabamine ja menetluse alustamine. Lisaks suurendab tema süüd asjaolu, et tal puudub täielikult juhtimisõigus. Tal pole kunagi seda olnud ning vastavat koolitust ta saanud ei ole. Selline juht, liiati veel joobes, kujutab endast liikluses eriti suurt ohtu. Lisaks pani A. Alver uue kuriteo toime katseajal ja olukorras, kus tal on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et ka viimane katseaeg ei kulgenud probleemideta, mistõttu pandi A. Alverile täiendav kohustus- pöörduda vaime tervise õe vastuvõtule. Seega on püütud suunata teda enda alkoholiprobleemiga tegelema, paraku see loodetud tulemuseni viinud ei ole. 24.Kohtu jaoks ei ole veenvad A. Alveri poolt kohtuistungil avaldatud plaanid enda alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Põhjendamatult omistab A. Alver (ja sageli ka tema saatusekaaslased) liialt suurt tähtsust sõltuvusprobleemide lahendamisel nn „torpeedosüstile“, AJ Kliinikule või vaime tervise õe abile. Nimetatud abi poole pöördutakse tavaliselt välise surve mõjul, mis kohtu hinnangul vähendab oluliselt nimetatud meetodite tõhusust. Seega ei ole ka A. Alveri puhul kohtul täit veendumust selles, et süüdistatav ka tegelikult adub enda probleemide sügavust. Võimalused enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks on olnud juba aastaid ning teda on püütud selles osas aidata ja suunata, seda ka viimase kriminaalhoolduse jooksul. A. Alveri poolt kohtus avaldatud plaanid on igati positiivsed ja vajalikud, kuid karistuse mõistmisel ei oma nad olulist kaalu. 25.Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja poolt tehtud ettepanekuga vangistuse pikkuse- so 1 aasta- osas, sest selline karistus ei vastaks antud juhul süü suurusele ega oleks kooskõlas süüdistatava isikuga. Selline karistus oleks põhjendamatult alla keskmise määra. Samuti ei saa karistuse määra valikult olla eraldi eesmärgiks soov jõuda sellise liitkaristuseni, mis võimaldaks kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Isegi kui sellise tulemuseni jõuda, ei ole antud, juba eelnevalt nimetatud põhjustel, põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.
26.Võttes arvesse vastutust kergendavat asjaolu ja süü suurust, on põhjendatud A. Alveri karistamine KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistust. Kohtu hinnangul on nimetatud määras vangistus piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg
30.08.2025-01.09.2025, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 10 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille algust arvestada Arvo Alveri kahtlustatavana kinnipidamisest 07.09.2025. Seega leiab kohus, et A. Alveri käitumist saab mõjutada üksnes reaalne vangistus, sest tema elukäik ja probleemid osutavad tema väljakujunud hoiakutele, mille puhul leebemate karistustega reageerimine suure tõenäosusega tulemust ei anna. Erinevaid leebemaid lahendusi on A. Alveri puhul korduvalt rakendatud, kuid karistuse peamist eesmärki need täitnud ei ole.
27.KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja leiab, et olukorras, kus isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, ei saa ega ole otstarbekas temalt seda ära võtta. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine A. Alveri ja tema saatusekaaslaste puhul oma õiguskorra kaitsmise eesmärki. Õige on kaitsja selgitus, et A. Alver ei saa nii või teisiti mitmete aastate jooksul juhtimisõigust omandama asuda, sest vastav võimalus eeldab karistatuse kustumist. Lisaks on kohus seisukohal, et juhtimisõiguse omandamise takistamine ei ole juba olemuslikult õige ega õiguskorra kaitsmise huvides. Pigem tuleks ka rikkumisi toime pannud juhtide puhul anda võimalus läbida vastav õpe ja omandada juhtimisõigus, mis pikemas perspektiivis aitaks parandada liiklusturvalisust. Menetluskulud
28.KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
29.Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot. 30.Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega menetluskulude vähendamiseks ja nende tasumise ajatamiseks. Kohtu hinnangul puudub menetluskulu vähendamiseks ja väljamõistetava menetluskulu ajatamiseks alus. Kaitsja käsitlus sisaldab ka teatavat vastuolu, sest olukorras, kus süüdistataval puudub sissetulek ja vara ning tal on elatisvõlg ja elatise tasumise kohustus, on juba ettenähtavalt selge, et käesoleva asja menetluskulude tasumine aasta jooksul ei ole suure tõenäosusega võimalik. Seda enam, kui A. Alver kannab karistust vanglas. Seega, kui tal ka tekib mingi rahaline võimalus, siis täidetakse eelkõige elatisnõue ja sellest tekkinud võlg.
31.Seega tuleb KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Arvo Alverilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 319,92 eurot, määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest 374,48 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2023,40 eurot. A. Alveril tuleb tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.