Liiklussüüteod

-

elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Aivo Palossoni süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 09.09.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-4702 ja 16.02.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-22-400 ning millised karistused on kehtivad, 27.05.2025 kella 17.17 paiku xxx juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Velimotor VL50B registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,95 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,05 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,10 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Aivo Palosson kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Aivo Palosson toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Aivo Palosson ja tema kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A.Palosson tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 2 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A. Palossoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.05.2025-28.05.2025, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada A. Palossoni järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel A. Palossonile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel võtab A. Palosson endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab A. Palosson kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav kokkuleppes väljatoodud meditsiiniasutustes. Mõista A. Palossonilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja Heiki Kolk ́ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 89,28 eurot, millele lisandub tasu kaitsja Heiki Kolk ́i osavõtu eest kohtumenetluses 136,40 eurot ning sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 890,18 eurot. Sundraha 664,50 euro ulatuses jätta riigi

kanda, sest isiku sissetulek on ca xxx eurot kuus, väljaminekud xxx eurot, elupaik on xxx kahe peale. Võimaldada A. Palossonil tasuda menetluskulud summas 890,18 eurot ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Palosson tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 89,28 eurot, määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest 136,40 eurot ja sundraha 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 890,18 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 664,50 eurot, sest A. Palossoni sissetulek on ca xxx eurot kuus, väljaminekud xxx eurot, elupaik on xxx kahe peale. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Palossonil tasuda menetluskulud kogusummas 890,18 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.