Liiklussüüteod

1-25-4857 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Enn Rekkor kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.10.2025. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Enn Rekkorilt riigituludesse menetluskuludena kokku 820,42 eurot: joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu 133,92 eurot ja 1⁄2 sundraha 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 69 eurot (v.a viimasel kuul 61,42 eurot). 1⁄2 sundraha jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700025882. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Enn Rekkorile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt karistatud 19.09.2023 otsusega nr 1-23-4451 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 27.05.2025.a kella 18:25 ajal X maakonnas, X linnas, X tänaval isiklikku sõiduautot Škoda Oktavia registreerimismärgiga X, olles alkoholijoobes. Alkoholijoove tuvastatud toksikoloogiauuringuga, mille kohaselt oli isiku veres etanooli 2,19 ± 0,06 mg/g, k=2. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 69 lõike 2 punktist 1, sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Enn Lk 2 / 4

1-25-4857 Rekkor mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tahtliku tegevusega pani Enn Rekkor toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör nõuab kohtus Enn Rekkori süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud ja ära kandmata vangistusest koheselt ärakandmisele 15 (viisteist) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 1 (ühe) aasta 15 (viieteist) päeva pikkune vangistus E.Rekkori suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui E.Rekkor 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on E. Rekkor kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. E.Rekkoril on liikumispuue ning tulenevalt sellest vajab ta mootorsõidukit liikumiseks, mistõttu juhindudes KarS § 50 lg 2 ei ole tema suhtes võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 133,92 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 22 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5 kuupalga alamääras (886 eurot × 1,5), s.o 1329 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1484.92 eurot. Kuivõrd Enn Rekkori ainukene sissetulek on tema riiklik pension ning tal on liikumispuude tõttu raskendatud ka töö leidmine, millest tuleb tal kanda enda elamiskulud, siis käib menetluskulude tasumine täies ulatuses talle üle jõu. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3, jätta 1⁄2 sundrahast summas 664,5 eurot riigi kanda. Lk 3 / 4

1-25-4857 Kriminaalmenetluse kulud 820,42 eurot jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Enn Rekkori kanda Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Enn Rekkoril tasuda menetluskulud eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub esimesel üheteistkümnel kuul 69 eurot ning viimasel kuul 61,42 eurot. Makse tähtpäev on iga kuu 15.kuupäeval. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Enn Rekkor on KarS § 50 lõikes 2 märgitud isikuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.