Liiklussüüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Markko Herenatat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kel on 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (viimati Tartu Maakohtu 21.11.2024 otsusega 1-245800 KarS § 424 lg 2 järgi), taas: - juhtis 07.06.2025 kella 20.30 paiku Valgamaal Tõrva vallas Valga – Uulu mnt 24. kilomeetri kandis suunaga Valgast Tõrva poole mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), olles alkoholijoobes. Sõidukit juhtinud Markko Herenatal tuvastati alkoholijoove, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,32mg/l. - juhtis 11.08.2025 kella 16.59 paiku Tõrvas Valga tn 3 asuva Kevade poe läheduses mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), olles alkoholijoobes. Sõidukit juhtinud Markko Herenatal tuvastati alkoholijoove: alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt ~ 0,98 mg/l. Nõnda rikkus Markko Herenata korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani Markko Herenata toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Markko Herenatat selles, et tema isikuna, kes on 21.06.2024 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja joobeseisundis (karistatud selle teo eest KarS § 424 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 21.11.2024 otsusega nr 1-24-5800) ning kelle jaoks on sõiduautoga alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta sõitmine harjumuspärane teguviis, taa: - juhtis 07.06.2025 kella 20.30 paiku Valgamaal Tõrva vallas Valga – Uulu mnt 24. kilomeetri kandis suunaga Valgast Tõrva poole mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. - juhtis 11.08.2025 kella 16.59 paiku Tõrvas Valga tn 3 asuva Kevade poe läheduses mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Markko Herenatal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtides 07.06.2025 ja 11.08.2025 mootorsõidukit, rikkus ta LS § 91 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Sel moel pani Markko Herenata toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Markko Herenatale liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud vangistust) Tartu Maakohtu 21.11.2024 otsusega nr 1-24-5800 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 195 üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastab 6 kuule ja 15 päevale vangistusele. Liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistusaja algust lugeda alates Markko Herenata vahistamisest, s.o alates 11.08.2025. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 423 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Markko Herenata kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 370,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalmenetluses on läbi viidud toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis summas 150 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast ehk 664,50 eurot, ekspertiisitasu summas 150 eurot ja kaitsjatasust 169,88 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 865,38 eurot: sundraha 664,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 200,88 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Markko Herenata on kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2025. Tõkendina vahistamine on süüdistatavale kohaldatud alates kahtlustatavana kinnipidamisest 11.08.2025, seega on Markko Herenata karistusaja alguseks 11.08.2025. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.