Martin Kirsberg süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi lühimenetluses
Prokurör
Anneli Masing
Süüdistatav
Martin Kirsberg, isikukood: 37507170317, XXX kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub 01.02.2025, 10.03.2025, 31.03.2025 (eelistungid), 16.06.2025 (kohtulik uurimine) Silver Reinsaar Electrolux Eesti AS lepingulised esindajad L. T. ja S. M. P.
Kohtuistungi toimumise aeg Kaitsja Kannatanu
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
1.Tunnistada Martin Kirsberg süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle selle eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Martin Kirsbergile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aastat ja 8 kuud vangistust.
3.KarS § 73 lg-te 1, 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Martin Kirsbergi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 30.09.2025.
4.Rahuldada Electrolux Eesti AS poolt esitatud tsiviilhagi ja mõista Martin Kirsbergilt Electrolux Eesti AS kasuks välja varaline kahju 405756,15 eurot.
5.TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel mõista Martin Kirsbergilt Electrolux Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt alates 22.10.2021 kuni 30.09.2025 kohtuotsuse kuulutamiseni, s.o kuni 30.09.2025 sissenõutavaks muutunud summas 167 472,52
1-24-4299
eurot ja alates 01.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega 1-23-2277 tsiviilhagi tagamiseks Electrolux Eesti AS kasuks seatud kohtulik hüpoteek Martin Kirsbergi (isikukood 37507170317) kinnistule registriosa nr xxx (katastritunnus xxx, aadress xxx) summas 178 000 eurot jätta tsiviilhagi tagamiseks muutmata ning jõusse.
7.Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega 1-23-2277 tsiviilhagi tagamiseks arestitud Martin Kirsbergi nõudeõigus SEB Pank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes (mitte rohkem kui 373 028 euro ulatuses) jätta tsiviilhagi tagamiseks muutmata ning aresti alla.
8.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Martin Kirsbergilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot.
9.KrMS § 182 lg 3 alusel mõista Martin Kirsbergilt välja kannatanu Electrolux Eesti OÜ kasuks menetluskulud osaliselt, st kokku summas 13 083,53 eurot ning kannatanult mõista Martin Kirsbergi kasuks välja menetluskulud summas 7 327 eurot.
10.Tasaarvestada p-s 8 ja 9 kannatanu ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded ning mõista Martin Kirsbergilt kannatanu menetluskulu katteks välja 5756,53 eurot.
11.Kõik muud valitud kaitsjale ja esindajale makstud tasud jäävad poolte enda kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700027453. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS
Martin Kirsbergi süüdistatakse selles, et tema oli ajavahemikul 23.07.2012 – 13.11.2021 koos A. K.ga Electrolux Eesti Aktsiaselts (registrikood 10007776) juhatuse liige. Seega oli Martin 2 / 34
1-24-4299
Kirsberg Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 306 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 306 lg 4 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. Vastavalt ÄS § 315 lg 1 pidi Martin Kirsberg juhatuse liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Electrolux Eesti AS-le esitati mõne Eesti ettevõttest teenusepakkuja, millest mõned on reaalselt Electrolux Eesti AS teenusepakkujad või kliendid, poolt reklaamteenuse arve. Seejärel sai väidetav teenusepakkuja T OÜ-lt (mis on seotud Martin Kirsbergiga kuna tema x M. K. oli selle juhatuse liige) mõnevõrra väiksemas summas arve. Edasi sai T OÜ C OÜ-lt (seotud A. K.ga, kes oli selle juhatuse liige) umbes poole summa ulatuses arve. Tegelikkuses arvetel kajastatud teenuseid ei osutatud ning skeemi kasutati Electrolux Eesti AS-st raha väljajuhtimiseks Martin Kirsbergile ja A. K.le. Skeemi kasutades on ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikus oktoober 2015 kuni detsember 2020 T OÜ ja C OÜ kaasabil pööratud enda kasuks suures ulatuses Electrolux Eesti AS vara. T OÜ (registrikood XXX) ainuosanik ja ainuke juhatuse liige oli alates ühingu asutamisest 12.05.2011 Martin Kirsbergi x M. K. . C OÜ (registrikood XXX) ainuosanik ja ainuke juhatuse liige alates ühingu asutamisest 06.07.2010 on A. K.. Ajavahemikul 02.11.2015 kuni november 2020 on tuvastatud järgmised omastamise osateod, mis on toime pandud ühtsest tahtlusest, ning millega tekitati AS Electrolux Eestile kahju kokku vähemalt 574 736,64 eurot alljärgnevalt: Ülekanne Elektroluxilt vastavale nö vahendajale
kellelt
T OÜ-le laekumise kuupäev, summa (€) ja ülekande selgitus
30.10.2015 6,240.00 AB Electrolux GB23DEUT40508124702302 151030F05679 /INV/2015-251 201510-20 11.12.2015
(lisa 129, arve kp 04.07.2018) 10/09/2018 12,540.00 Arve nr. 2018/09
X OÜ
5 / 34
22/06/2017 7,695.00 A. 2161 09/08/2017 5,415.00 A. 2173 20/11/2017 6,270.00 A. 2193 19/12/2017 6,840.00 A. 2209 15/02/2018 2,500.00 A. 2225 osaline 16/02/2018 3,200.00 A. 2225 osaline 13/03/2018 5,130.00 A. 2233 25/05/2018 6,840.00 A. 2245 13/07/2018 6,840.00 A2253 25/07/2018 9,414.00 A. 2261
06/12/2018 6,042.00 A. 2281 12/02/2019 5,130.00 A. 2293 14/03/2019 6,555.00 A. 2297 10/04/2019 2,850.00 A. 2309 14/05/2019 6,840.00 A. 2313 13/06/2019 6,270.00 A. 2321 24/07/2019 6,270.00 A. 2329
1-24-4299 7-9 (lisa 91, arve kp 09.07.2020)
KOKKU:
574,736.64
527,048.00
(lisa 89. arve kp 07.07.2020) 269,230.20
Lisaks eelkirjeldatule, allkirjastasid Electrolux Eesti AS juhatuse liige A. K. ja Martin Kirsberg (finantskontrollerina) 01.02.2012 käskkirja, millega otsustasid igakuiste lisatasude maksmise endale (M.Kirsbergile ja A.K.le) ning raamatupidaja S. S. kokku summas 1753 eurot kuus, millest 678 eurot maksti A. K.le, 627 eurot Martin Kirsbergile ja 448 eurot S. S.le. Sealjuures ei olnud A. K.l ja Martin Kirsbergil selleks nõutud volitust, sh nõukogu vastavat otsust nagu nõuab ÄS § 314 lg 1. Lisaks keelavad Electroluxi grupi sisesed reeglid töötajatel ega juhatuse liikmetel kinnitada iseenda töötasu, lisatasu, boonust või muud tasu. 01.09.2019 jõustus A. K. ja Martin Kirsbergi poolt allkirjastatud käskkiri, mis muutis varasemat (01.02.2012) käskkirja. Uue käskkirja kohaselt sai A. K. lisatasusid summas 700 eurot kuus ja S. S. 275 eurot kuus. 2020 aasta aprillis lõpetati lisatasude maksmine 24.03.2020 käskkirja alusel. Ajavahemikus veebruar 2012 kuni märts 2020 said A. K., Martin Kirsberg ja S. S. põhjendamatuid lisatasusid Electrolux Eesti AS-lt kokku vähemalt summas 168 101 eurot, A. K. vastavalt 67 276 eurot, Martin Kirsberg vastavalt 57 684 eurot ja S. S. vastavalt 43 141 eurot. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega pani Martin Kirsberg süüdistuse järgi kavatsetult toime isikute grupis temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s o KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
I Menetluse senine käik
1.Prokurör saatis M. Kirsbergi süüdistuse üldmenetluses kohtusse 25.07.2024 (kohtutoimik tl 2–11). T OÜ suhtes lõpetati samal päeval kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel (kt tl 12–13). Kriminaalasi määrati kohtunik E. Popova menetlusse.
2.Korraldavad eelistungid toimusid 02.09.2024 (kt tl 39–41), 19.09.2024 (kt tl 51–51p) ja 11.10.2024 (kohtutoimik tl 59–60). Viimasel eelistungil taotlesid pooled menetluse jätkamist lühimenetluses. 04.12.2024 määrusega andis kohus M. Kirsbergi lühimenetluses kohtu alla ning võttis tsiviilhagi menetlusse (kt tl 63). Kohtuistung lühimenetluses toimus 10.12.2024.
3.10.01.2025 määrusega keeldus kohus lühimenetlusest ning otsustas jätkata asja menetlemist üldkorras (kt tl 92–93). 17.01.2025 jagati kriminaalasi kohtunik M. Tuuliku menetlusse. Korraldavad eelistungid toimusid 10.02.2025 (tl 117–124), 10.03.2025 (tl 138– 142) ja 31.03.2025 (tl 148–149). Viimasel istungil taotlesid pooled taas lühimenetlusele üleminekut ning prokurör esitas kohtule kriminaaltoimiku materjalid viies köites.
7 / 34
1-24-4299
4.09.05.2025 määrusega andis kohus M. Kirsberg lühimenetluses kohtu alla ning võttis menetlusse ka kannatanu 19.09.2024 tsiviilhagi. Kohtuistung lühimenetluses toimus poolte kokkuleppel 16.06.2025 (tl 158–164).
5.Tõendite hindamisel arvestab kohus KrMS § 63 lõike 1-s nimetatud tõendiliike. Seetõttu ei saa tõendite hulka arvata Electrolux Eesti AS-i sisekontrolli käigus koostatud dokumente pealkirjaga „kirjalikud seletused“ (kd 1, tl 37–39), milles sisekontrolli teostanud isikud S. W. ja T. H. andsid selgitusi suhtluse kohta, sh M. Kirsbergiga; need seletused ei vasta KrMS § 63 lõike 1 nõuetele. Neid isikuid ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud, ning seda ei muuda ka asja lahendamine lühimenetluses. Ka lühimenetluse puhul peavad tõendid vastama KrMS § 63 lõike 1 nõuetele.
6.M. Kirsberg keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde (kd 4, tl 59–66). Ta ei tunnistanud kumbagi süüdistuse etteheidet; sisulisi ütlusi andis ta ainult lisatasude episoodi kohta. Nn fiktiivsete arvete episoodi osas märkis ta üksnes, et kannatanu tsiviilhagi on ülepaisutatud. II Süüdistus
7.M. Kirsbergile on esitatud omastamise süüdistus kahes erinevas episoodis: (II-I) nn fiktiivsed teenusarvete episood ja (II-II) ebaseaduslike lisatasude episood. Mõlemad osateod on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Kohus käsitleb mõlemas episoodis tuvastatud faktilisi asjaolusid eraldi. Kohus lähtub mõlema episoodi puhul ainult süüdistuse piiridest. II-I fiktiivsete teenusarvete episood
8.Kohtulikul uurimisel on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Electrolux Eesti AS põhitegevusalaks oli ja on elektriliste kodumasinate hulgimüük (kd 1 tl 48). A. K. valiti Electrolux Eesti AS juhatuse liikmeks alates 12.01.2006. a (kd 1 tl 44) ning kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 02.03.2021 (kd 1 tl 53). M. Kirsberg valiti AS Electrolux Eesti juhatuse liikmeks 31.05.2012. a (kd 1 tl 55) ja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 01.07.2020 (kd 4 tl 67). Enne seda olid mõlemad AS Electrolux Eesti pikaajalised tavatöötajad.
9.OÜ C ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates 2010. aastast A. K. (kd 1, tl 51). T OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates 2011. aastast M. K.(kd 1, tl 62), kes on Martin Kirsbergi x. Martin Kirsberg kinnitas 08.09.2018 notarile kirjalikult, et T OÜ kuulub temale (kd 1, tl 63). Kaastäideviijate A. K. ja OÜ C suhtes eraldati kriminaalmenetlus 30.01.2024 (kd 5, tl 161–162) ning nad tunnistati 11.03.2024 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 201 lg 2 punktide 2 ja 4 alusel (kd 5, tl 164–172).
10.Electrolux Eesti AS-s 2021 aastal läbiviidud sisekontrolli käigus avastati, et Electrolux Eesti AS on mitmete aastate vältel teinud ülekandeid teenuste eest firmadele, kes omakorda on saadud rahast suurema osa kandnud edasi M. Kirsbergi kontrollitud T OÜ-le ning sealt on omakorda ca pooles ulatuses tehtud ülekanne A. K. kontrollitud C OÜ pangakontole. Kannatanu esindaja on kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagis korduvalt viidanud, et tegelikult on toimepandud pettus mastaabilt pikemaajalisem ning tekitatud rahaline kahju
8 / 34
1-24-4299
kordades suurem. Kohus lähtub aga M. Kirsbergi süüasja lahendades rangelt talle esitatud süüdistuse piiridest.
11.Süüdistuse kohaselt on toimunud järgmised näilised tehingud, mille alusel on Electrolux Eesti AS-st välja viidud kannatanule kuuluvaid rahalisi vahendeid. Kriminaaltoimikus olevate kirjalike ja lubatavaks tunnistatud tõenditega on kinnitust leidnud järgmised faktilised asjaolud. 11.1 20.10.2015 väljastas X OÜ (I. Z.) ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 2015251 summas 6240 eurot (5200 eurot ilma käibemaksuta), mille sisuks olid valgusreklaamid, kujundus ja paigaldus (kd 5 tlk 43a). 30.10.2015 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 6240 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 02.11.2015 ülekande summas 5000 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2015-34 ning 03.11.2015 kandis T OÜ omakorda 2940 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2082 (kd 3 tlk 63). 11.2 30.11.2015 väljastas X OÜ ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 78, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 16800 eurot (14 000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 151). 11.12.2015 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 16800 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 11.12.2015 ülekande summas 15960 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2015/37 ning 14.12.2015 kandis T OÜ omakorda 7920 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2089 (kd 3 tlk 63). 11.3 15.12.2015 väljastas X OÜ (I. Z.) ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 2015310 summas 7680 eurot (6400 eurot ilma käibemaksuta), mille sisuks olid valgusreklaamid, kujundus ja paigaldus (kd 5 tlk 43a). 29.12.2015 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 7680 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 29.12.2015 ülekande summas 7272 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2015-40 ning 03.11.2015 kandis T OÜ omakorda 2940 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2082 (kd 3 tlk 63). 11.4 15.12.2015 väljastas X OÜ ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 12/2015 summas 22680 eurot (18900 eurot ilma käibemaksuta), mille sisuks oli reklaam (kd 2 tlk 160). 30.12.2015 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 22680 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 04.02.2016 ülekande summas 12000 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/01 ning 10.02.2016 kandis T OÜ omakorda 6000 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2092 (kd 3 tlk 63). 11.5 29.01.2016 väljastas X OÜ ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 138, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 14400 eurot (12000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 152). 12.02.2016 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 14400 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 15.02.2016 ülekande summas 13680 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/02 ning 15.02.2016 kandis T OÜ omakorda 6840 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2025 (kd 3 tlk 64). 11.6 29.01.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 01/2016 summas 12240 eurot, mille Electrolux AB on tasunud 04.03.2016 summas 12240 eurot. Seejärel tegi X OÜ 07.03.2016 ülekande summas 12000 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/06 ja 04.04.2016 summas 12000 eurot viitega arvele 2016/05 ning T OÜ 9 / 34
1-24-4299
kandis 08.03.3026 ja 05.04.2016 mõlemal korral 6000 eurot C OÜ kontole viitega arvetele A.2033 ja A.2037 (kd 3 tl 64). 11.7 05.04.2016 väljastas X OÜ ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 225, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 15600 eurot (13000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 153). 15.04.2016 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 15600 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 15.04.2016 ülekande summas 14820 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/10 ning 18.04.2016 kandis T OÜ omakorda 7380 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2041 (kd 3 tlk 64). 11.8 20.05.2016 väljastas X OÜ ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 279, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 15600 eurot (13000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 36). Martin Kirsberg saatis selle oma xxx) töömeilile samal päeval (kd 2 tl 35) ning sealt edasi raamatupidaja S. S.le (kd 2 tl 37). Samuti saatis Martin Kirsberg 27.05.2016. a oma töömeililt erameilile C OÜ poolt T OÜ-le väljastatud arve kuupäevaga 23.05.2016. a summas 7 320 eurot (6 100 eurot käibemaksuta) (kd 2 tl 38-39). 03.06.2016 tasus ELECTROLUX AB arve, kandes 15600 eurot X OÜ kontole. Seejärel tegi X OÜ 06.06.2016 ülekande summas 14820 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/12 ning 06.06.2016 kandis T OÜ omakorda 7320 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2053 (kd 3 tlk 64). 11.9 28.06.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 328, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 16 800 eurot (14 000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 155). Electrolux AB on arve summas 16800 tasunud X OÜ kontole 08.07.2016. Seejärel tegi X OÜ 08.07.2016 ülekande summas 15960 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/15 ning 11.07.2016 kandis T OÜ omakorda 7920 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2096 (kd 3 tlk 64). 11.10 03.08.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 352, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 14 400 eurot (12 000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 156). Electrolux AB on arve summas 14400 tasunud X OÜ kontole 12.08.2016. Seejärel tegi X OÜ 12.08.2016 ülekande summas 13680 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/19 ning 15.08.2016 kandis T OÜ omakorda 6720 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2077 (kd 3 tlk 65). 11.11 31.08.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 387, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 13920 eurot (11600 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 157). Electrolux AB on arve summas 13920 eurot tasunud X OÜ kontole 16.09.2016. Seejärel tegi X OÜ 16.09.2016 ülekande summas 13224 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/20 ning 16.09.2016 kandis T OÜ omakorda 6360 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2081 (kd 3 tlk 65). 11.12 31.10.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 444, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 10 800 eurot (9000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 158). Electrolux AB on arve summas 10800 eurot tasunud X OÜ kontole 11.11.2016. Seejärel tegi X OÜ 11.11.2016 ülekande summas 10260 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/25 ning 14.11.2016 kandis T OÜ omakorda 5040 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2093 (kd 3 tlk 65). 10 / 34
1-24-4299
11.13 29.11.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 464, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 13680 eurot (11400 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 159). Electrolux AB on arve summas 13680 eurot tasunud X OÜ kontole 09.12.2016. Seejärel tegi X OÜ 09.12.2016 ülekande summas 12996 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/26 ning 09.12.2016 kandis T OÜ omakorda 6420 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2105 (kd 3 tlk 65). 11.14 19.12.2016 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 478, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 13200 eurot (11000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 154). ). Electrolux AB on arve summas 13200 eurot tasunud X OÜ kontole 30.12.2016. Seejärel tegi X OÜ 30.12.2016 ülekande summas 12540 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/27 ning 30.12.2016 kandis T OÜ omakorda 6180 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2121 (kd 3 tlk 65). 11.15 15.12.2016 on OÜ X väljastanud arve summas 9000 eurot ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 1978 ja 28.11.2016 arve summas 9000 eurot. ELECTROLUX EESTI AS on 28.11 ja 27.12.2016 tasunud OÜ-le X nimetatud arved. Seejärel tegi X OÜ 11.01.2017 ülekande summas 12000 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2016/28 ning 11.01.2017 kandis T OÜ omakorda 6000 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.2125 (kd 3 tlk 65). 11.16 X OÜ raamatupidaja V. V. saatis 30.01.2017 Martin Kirsbergile ja K. V. X OÜ poolt Electrolux Eesti AS-le koostatud arve reklaamiteenuse eest summas 18 000 eurot (15 000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 154-155). T OÜ nimel on X OÜ-le koostatud kaks arvet nr 2017/01 kuupäevaga 30.01.2017 (kd 1 tl 159). M. K. saatis selle 21.01.2017 Martin Kirsberg'ile, kes saatis selle oma erameililt töömeilile (kd 1 tl 158). Hilisem arve on summas 17 100 eurot (14 250 eurot ilma käibemaksuta) ning Martin Kirsberg saatis selle 31.01.2017. a oma erameililt töömeilile ning sealjuures on arve väljastanud isikuna hilisemale arvele märgitud „M. K., Juhatuse liige“ (kd 1 tl 160-161). Electrolux AB tasus arve summas 18000 eurot 03.03.2017, samuti nähtub, et X OÜ on tasunud T OÜ kontole arve 2017/01 alusel 08.02.2017 12 000 eurot ning 09.02.2017 on T OÜ omakorda kandnud 6000 eurot arve nr A.2133 alusel C OÜ kontole (kd 3 tl 65). 11.17 06.03.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 612, mille sisuks on veebireklaami kampaania summas 8400 eurot (7000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 42). Samuti nähtub, et 23.02.2017 on Martin Kirsberg saatnud xxx) kirja arve koostamise juhistega: „7000+km 1. kvartali kampaania“, mis vastab X OÜ poolt väljastatud arve sisule (kd 2 tl 40). Electrolux AB on arve summas 8400 eurot tasunud X OÜ kontole 10.03.2017. Seejärel tegi X OÜ 10.03.2017 ülekande summas 7980 eurot T OÜ kontole viitega arvele nr 2017/02 ning 10.03.2017 kandis T OÜ omakorda 3960 eurot OÜ C kontole viitega arvele A.1237 (kd 3 tlk 65). 11.18 16.12.2016. a saatis M. K. (X AS juhatuse liige), A. K.le, e-kirja, millel puudub nii pealkiri kui sisu, koos X AS-i poolt Electrolux Eesti AS-le väljastatud arvega summas 63 000 eurot (52 500 eurot käibemaksuta) 4. kvartali kampaania eest (kd 2 tl 63-64). 11 / 34
1-24-4299
A. K. saatis M. K. poolt saadetud arve edasi Martin Kirsberg'ile (kd 2 tl 63). 17.12.2016. a vastas Martin Kirsberg A. K.le: „Ok. Ma saadan selle edasi nüüd aga kuna see on marketingikulu siis ta jõuab ka I. approvalisse.“ (kd 2 tl 65). A. K. saatis 19.12.2016. a X AS-i arve Martin Kirsbergile, S. S.le ja I. E. (kd 2 tl 66). Samuti nähtub, et T OÜ väljastas X AS-ile arve kuupäevaga 17.03.2017. a summas 25 200 eurot (21 000 eurot käibemaksuta). Martin Kirsberg saatis arve 20.03.2017. a oma töömeililt oma erameilile (kd 2 tl 67-68). T OÜ poolt on X AS-le väljastatud arve kuupäevaga 11.08.2017. a summas 17 400 eurot (14 500 eurot käibemaksuta) (kd 2 tl 70), sealjuures juhendas Martin Kirsberg arve koostamisel oma x M. K. (kd 2 tl 69). Samuti on M. K. saatnud 04.09.2017 Martin Kirsbergi erameilile T OÜ arve X AS-le summas 17400 eurot (14500 ilma käibemaksuta) (kd 2 tl 73-74). Electrolux AB on tasunud 27.03.2017 X AS kontole 28712 eurot, X AS on omakorda tasunud 22.03, 27.03 ja 28.03.2017 kolme maksena T OÜ kontole 25700 eurot ning T OÜ on tasunud 27.03.2017 C OÜ kontole 12600 eurot viitega arvele A.1245 (kd 3 tl 65). Kohtu hinnangul viitab see sellele, et arve kohta võib hakata küsimusi esitama ka „skeemiga“ mitteseotud isik (I.). 11.19 09.05.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 170169, mille sisuks on veebireklaam summas 18000 eurot (15000 ilma käibemaksuta) (kd 2 tlk 54). Martin Kirsberg on selle oma erameililt saatnud enda töömeilile 09.05.2017 (kd 2 tl 53) ning seejärel 10.05.2017 edasi juba A. K.le ja raamatupidamisele (kd 2 tl 55). Samal päeval, so 26.01.2018 on T OÜ väljastanud omakorda aga arve 2018/01 X OÜ-le summas 11400 eurot (9500 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tl 52). 10.05.2017 on Martin Kirsberg saatnud oma töömeililt erameilile kirja, mille sisuks on „arve 14250+km, 1 ja 2 kvartali meedia X OÜ“ (kd 2 tl 57). Electrolux AB on tasunud X AS-le 16.05.2017 18000 eurot, X OÜ on tasunud 17.05.2017 T OÜ kontole 17100 eurot (arve 2017/16) ning samal päeval on T OÜ kandnud 12600 eurot C OÜ kontole (arve A1245) (kd 3 tl 66). 11.20 08.06.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 170212 jooksvate tööde eest summas 16200 eurot (kd 2 tlk 145). Electrolux AB on tasunud X AS-le 20.06.2017 sama arve alusel 16200 eurot, X OÜ on tasunud 21.06.2017 T OÜ kontole 15390 eurot (arve 2017/07) ning samal päeval on T OÜ kandnud 7695 eurot C OÜ kontole (arve A.2161) (kd 3 tl 66). 11.21 28.07.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 170249 jooksvate tööde eest summas 11400 eurot (kd 2 tlk 146). Electrolux AB on tasunud X AS-le 09.08.2017 summas 11400 eurot, X OÜ on tasunud 09.08.2017 T OÜ kontole 10830 eurot (arve 2017/11) ning 22.06.2017 on T OÜ kandnud 5140 eurot C OÜ kontole (arve A.2173) (kd 3 tl 66). 11.22 02.10.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve jooksvate tööde eest nr 170326 summas 13200 eurot (kd 2 tlk 147). Electrolux AB on tasunud X AS-le 30.10.2017 summas 13200 eurot, X OÜ on tasunud 23.11.2017 T OÜ kontole 12540 eurot (arve 2017/16) ning 20.11.2017 on T OÜ kandnud 6270 eurot C OÜ kontole (arve A.2193) (kd 3 tl 66). 12 / 34
1-24-4299
11.23 11.12.2017 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 170398 jooksvate tööde eest summas 14400 eurot (kd 2 tlk 148). Electrolux AB on tasunud X AS-le 15.12.2017 summas 14400 eurot, X OÜ on tasunud 19.12.2017 T OÜ kontole 13680 eurot (arve 2017/17) ning 19.12.2017 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2209) (kd 3 tl 67). 11.24 Electrolux AB on tasunud X oü-le 08.02.2018 arve nr 180016 eest 12000 eurot, X OÜ on tasunud 15.02 ja 16.02.2018 arvete 2018/01 eest kokku 11400 eurot ning T OÜ on omakorda kandnud 15.02 ja 16.02.2018 kokku 5700 eurot C OÜ kontole viitega arvele A.2225 eest (kd 3 tl 67). 11.25 28.02.2018 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 180055 jooksvate tööde eest summas 10800 eurot (kd 2 tlk 150). Electrolux AB on tasunud X AS-le 12.03.2018 summas 10260 eurot, X OÜ on tasunud 13.03.2018 T OÜ kontole 5130 eurot (arve 2018/02) ning 13.03.2018 on T OÜ kandnud 5130 eurot C OÜ kontole (arve A.2233) (kd 3 tl 67). 11.26 08.05.2018 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 180147 jooksvate tööde eest summas 14400 eurot (kd 2 tlk 149). Electrolux AB on tasunud X AS-le 22.052018 nimetatud arvele viidates 14400 eurot, X OÜ on tasunud 24.05.2018 T OÜ kontole 13680 eurot (arve 2018/05) ning 25.05.2018 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2245) (kd 3 tl 67).
11.27 P. P. xxx) saatis 06.05.2019 Martin Kirsbergi erameilile xxx) X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest esitatud arve nr 18012 summas 14 400 eurot (12 000 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 92-93). Martin Kirsberg saatis selle edasi oma Electroluxi töömeiliaadressile ja seejärel S. S.le, A. K.le ja raamatupidamisele (kd 1 tl 94). Samal päeval saatis Martin Kirsberg oma x M. K.le ( T OÜ juhatuse liige) juhised T OÜ poolt arve väljastamiseks: „x, 11400+km, Mai, Aprilli veebireklaam“. M. K. vastas: „tegelikult km. seaduse järgi kuuluks see 04 kuus deklareerimisele", millele Martin Kirsberg omakorda vastas: „Ma kirjutasin valesti, See on ikkagi mai veebireklaam“". Seejärel saatis M. K. Martin Kirsbergile sõnumiga „parandatud“ T OÜ poolt X OÜ'le väljastatud 05.05.2019. a kuupäevaga arve summas 13680 eurot (11400 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 95-96). Samal kuupäeval, 06.05.2019 väljastas C OÜ (A. K.) omakorda T OÜ-le arve kuupäevaga 06.05.2019. a summas 6 840 eurot (5700 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 99). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 11.07.2018 summas 14400 eurot, X OÜ on tasunud 12.07.2018 T OÜ kontole 13680 eurot (arve 2018/08) ning 13.07.2018 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2253) (kd 3 tl 67). 11.28 29.06.2018 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 1804669 summas 19200 eurot (16 000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tl 162). T OÜ on omakorda 04.07.2018 väljastanud X OÜ-le arve nr 2018/07 (kd 2 tl 13) summas 18828 eurot (15690 eurot ilma käibemaksuta) ning Martin Kirsberg on selle oma töömeililt erameilile saatnud samal kuupäeval (kd 2 tl 12). Electrolux AB on tasunud X OÜ -le 03.08.2018 summas 19200 eurot viitega arvele 18-04669. X OÜ on tasunud 25.07.2018 T OÜ kontole 13 / 34
1-24-4299
18828 eurot (arve 2018/07) ning 25.07.2018 on T OÜ kandnud 9414 eurot C OÜ kontole (arve A.2261) (kd 3 tl 67). 11.29 29.08.2018 on X OÜ väljastanud ELECTROLUX EESTI AS-ile arve nr 18003 summas 13200 eurot (11 000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 2 tl 161). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 07.09.2018 arve eest 13200 eurot. X OÜ on tasunud 10.09.2018 T OÜ kontole 12540 eurot (arve 2018/09) ning 10.09.2018 on T OÜ kandnud 6270 eurot C OÜ kontole (arve A.2265) (kd 3 tl 67). 11.30 24.10.2018 saatis Martin Kirsberg oma erameililt töömeilile X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest esitatud arve nr 18004 summas 13 200 eurot (sh 11 000 eurot käibemaksuta). 26.10.2018 saatis Martin Kirsberg sama arve edasi S. S.le, A. K.le ja raamatupidamisele (kd 1 tl 112-114). Samal päeval, 24.10.2018, andis Martin Kirsberg oma x M. K.le juhised T OÜ arve väljastamiseks: „X, 10 450 + km, 4. kvartali veebireklaam“ (kd 1 tl 115). Tund aega hiljem saatis M. K. Martin Kirsbergile T OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arve kuupäevaga 24.10.2018 summas 12 540 eurot (sh 10 450 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 115-116). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 01.11.2018 arve eest 13200 eurot. X OÜ on tasunud 02.11.2018 T OÜ kontole 12540 eurot (arve 2018/12) ning 05.11.2018 on T OÜ kandnud 6270 eurot C OÜ kontole (arve A.2273) (kd 3 tl 68). 11.31 27.11.2018 saatis Martin Kirsberg enda erameililt enda töömeilile ja töömeililt S. S.le, A. K.le ja raamatupidamisele X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest arve nr 18006 summas 12 720 eurot (10600 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 65-67). 29.11.2018 saatis Martin Kirsberg iseendale kaks versiooni T OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arvest nr 2018/13 kuupäevaga 29.11.2018. a summas 12084 eurot (10 070 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 120-123). Electrolux Eesti AS on tasunud XOÜ-le 04.12.2018 arve eest 12720 eurot. X OÜ on tasunud 04.12.2018 T OÜ kontole 12084 eurot (arve 2018/13) ning 06.12.2018 on T OÜ kandnud 6042 eurot C OÜ kontole (arve A.2281) (kd 3 tl 68). 11.32 28.01.2019 saatis Martin Kirsberg oma erameililt (xxx) töömeilile (kd 1 tl 70) ning edastas töömeililt edasi S. S.le, A. K.’ile ja raamatupidamisele (kd 1 tl 71) X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest väljastatud arve nr 19002 summas 10 800 eurot (sh 9 000 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 72). Samal kuupäeval, 28.01.2019, saatis Martin Kirsberg iseendale kaks versiooni T OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arvest nr 2019/01, kuupäevaga 28.01.2019, summas 10 260 eurot (sh 8 550 eurot käibemaksuta). Samal kuupäeval, 28.01.2019 on C OÜ väljastanud T OÜ-le arve nr 2293 reklaammaterjalide väljatöötamise eest summas 5 130 eurot (sh 4 275 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 77). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 06.02.2019 arve eest 10800 eurot. XOÜ on tasunud 07.02.2019 T OÜ kontole 10260 eurot (arve 2019/01) ning 12.02.2019 on T OÜ kandnud 5130 eurot C OÜ kontole (arve A.2293) (kd 3 tl 68). 11.33 28.02.2019 saatis Martin Kirsberg S. S.le, A. K.le ja raamatupidamisele X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud arve nr 18009 kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest summas 13 800 eurot (sh 11 500 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 78-79). Samal kuupäeval, 28.02.2019, saatis Martin Kirsberg iseendale kaks versiooni T OÜ poolt X OÜ-le 14 / 34
1-24-4299
väljastatud arvest nr 2019/02, kuupäevaga 28.02.2019, summas 13 110 eurot (sh 10 925 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 80-81). Lisaks on C OÜ (A. K.) väljastanud T OÜ-le arve kuupäevaga 27.02.2019 summas 6 555 eurot (sh 5 462 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 84). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 14.03.2019 arve eest 13800 eurot. X OÜ on tasunud 14.03.2019 T OÜ kontole 13110 eurot (arve 2019/02) ning 14.03.2019 on T OÜ kandnud 6555 eurot C OÜ kontole (arve A.2297) (kd 3 tl 68). 11.34 28.03.2019 saatis Martin Kirsberg S. S.le, A. K.le ja raamatupidamisele X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest esitatud arve nr 18010 summas 6 000 eurot (5 000 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 85-86). 29.03.2019. a saatis Martin Kirsberg iseendale kaks versiooni T OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arvest nr 2019/03 kuupäevaga 29.03.2019. a summas 5 700 eurot (4 750 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 87-88). C OÜ (A. K.) väljastas omakorda T OÜ'le arve kuupäevaga 28.03.2019. a summas 2 850 eurot (2 375 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 91). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 09.04.2019 arve eest 6000 eurot. X OÜ on tasunud 09.04.2019 T OÜ kontole 5700 eurot (arve 2019/03) ning 10.04.2019 on T OÜ kandnud 2850 eurot C OÜ kontole (arve A.2903) (kd 3 tl 68). 11.35 Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 14.05.2019 arve 18012 eest 14400 eurot. X OÜ on tasunud 14.05.2019 T OÜ kontole 13680 eurot (arve 2019/04) ning 14.05.2019 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2313 eest) (kd 3 tl 68). 11.36 03.06.2019 saatis Martin Kirsberg enda töömeilile X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest arve nr 18013 summas 13 200 eurot (11 000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 124-125). C OÜ (A. K.) väljastas aga T OÜ-le 04.06.2019 arve 2321 reklaamikampaania väljatöötamise eest summas 6 270 eurot (5 225 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 127). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 12.06.2019 arve 18014 eest 13200 eurot. X OÜ on tasunud 12.06.2019 T OÜ kontole 12540 eurot (arve 2019/05) ning 13.06.2019 on T OÜ kandnud 6270 eurot C OÜ kontole (arve A.2321 eest) (kd 3 tl 68). 11.37 15.07.2019 saatis X OÜ juhatuse liige H. H. Martin Kirsbergile ja P. P. arve ELECTROLUX EESTI AS-ile nr 18014 kaubamärkide digitaalse reklaami teenuse eest summas 13 200 eurot (sh 11 000 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 100-101), mille Martin Kirsberg edastas edasi Electrolux’i raamatupidamisele (kd 1 tl 102). 17.07.2019 saatis Martin Kirsberg H. H. edasi T OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arve kuupäevaga 17.07.2019 summas 12 540 eurot (sh 10 450 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 103-104). Samal kuupäeval, 17.07.2019, on C OÜ (A. K.) väljastanud T OÜ-le arve summas 6 270 eurot (sh 5 225 eurot käibemaksuta) (kd 1 tl 105). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 23.07.2019 arve 18014 eest 13200 eurot. XOÜ on tasunud 23.07.2019 T OÜ kontole 12540 eurot (arve 2019/08) ning 24.07.2019 on T OÜ kandnud 6270 eurot C OÜ kontole (arve A.2329 eest) (kd 3 tl 68). 11.38 10.09.2019 saatis X OÜ juhatuse liige H. H. Martin Kirsbergile X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud arve nr 18017 digitaalse reklaami teenuse eest kuupäevaga 09.09.2019. a summas 10800 eurot (9000 eurot ilma käibemaksuta). Martin Kirsberg edastas arve A. K.le (kd 1 tl 128-129). C OÜ (A. K.) väljastas T OÜ-le arve nr 2337 reklaammaterjalide väljatöötamise eest kuupäevaga 16.09.2019. a summas 6840 eurot (5700 15 / 34
1-24-4299
eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 130). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 23.07.2019 arve 18014 eest 13200 eurot. X OÜ on tasunud 16.09.2019 T OÜ kontole 10260 eurot (arve 2019/11) ning 19.09.2019 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2337 eest) (kd 3 tl 69). 11.39 11.10.2019 saatis X OÜ juhatuse liige H. H. Martin Kirsbergile X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud arve nr 18018 digitaalse reklaami teenuse eest summas 10 800 eurot (9 000 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 131-132). Martin Kirsberg saatis selle A. K.le edasi e-kirjaga „saada siis edasi" (kd 1 tl 133). C OÜ esitas T OÜ-le arve nr 2345 reklaammaterjalide ettevalmistuse eest kuupäevaga 16.10.2019 summas 6 840 eurot (5 700 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 134). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 24.10.2019 arve 18018 eest 10800 eurot. X OÜ on tasunud 29.10.2019 T OÜ kontole 10260 eurot (arve 2019/14) ning 30.10.2019 on T OÜ kandnud 6840 eurot C OÜ kontole (arve A.2345 eest) (kd 3 tl 69). 11.40 11.11.2019 saatis X OÜ juhatuse liige H. H. Martin Kirsbergile X OÜ poolt ELECTROLUX EESTI AS-ile esitatud arve nr 18019 digitaalse reklaami teenuse eest summas 11 160 eurot (9 300 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 135-136), mille Martin Kirsberg saatis edasi A. K.le (kd 1 tl 137). C OÜ esitas T OÜ-le arve nr 2357 reklaammaterjalide ettevalmistuse eest kuupäevaga 15.11.2019 summas 7 068 eurot (5890 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 138). Electrolux Eesti AS on tasunud X OÜ-le 25.11.2019 arve 18019 eest 11160 eurot. X OÜ on tasunud 25.11.2019 T OÜ kontole 10602 eurot (arve 2019/16) ning 26.11.2019 on T OÜ kandnud 7068 eurot C OÜ kontole (arve A.2357 eest) (kd 3 tl 69). 11.41 X OÜ juhatuse liige K. V. saatis 09.07.2020. a A. K.le meili X OÜ poolt Electrolux Eesti AS-le väljastatud arvega nr 20-3446 summas 20 304 eurot (16 920 eurot ilma käibemaksuta) (kd 1 tl 144), mille A. K. edastas maksmiseks raamatupidaja S. S.le (kd 1 tl 145). Arve selgituse kohaselt osutas X OÜ Electroluxile internetiturunduse teenust. 07.07.2020. a saatis Martin Kirsberg K. V.le T OÜ poolt X OÜ'le väljastatud arve kuupäevaga 07.07.2020. a summas 10 152 eurot (8 460 eurot ilma käibemaksuta). Samas ekirjas kirjutas Martin Kirsberg: „Tere K., Sain aru et see on kokku lepitud ja EE ootab sinult ka arvet.“ (kd 1 tl 141-142). C OÜ väljastas omakorda T OÜ-le arve nr 2381 kuupäevaga 14.07.2020. a summas 6 091 eurot (5 076 eurot ilma käibemaksuta) reklaamikampaania ettevalmistuse eest (kd 1 tl 146). Electrolux AB on tasunud X OÜ-le 14.08.2020 arve 20-3446 eest 20304 eurot. X OÜ on tasunud 14.08.2020 T OÜ kontole 10152 eurot (arve 2020/03) ning 20.07.2019 on T OÜ kandnud 6091 eurot C OÜ kontole (arve A.2138 eest) (kd 3 tl 69).
12.Seega on tuvastatud (ja selles puudub ka vaidlus), et Electrolux Eesti AS ja Electrolux AB tasusid neile väljastatud arvete eest X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X AS, X OÜ, X OÜ pangakontodele kokku 574 736,64 eurot. Nimetatud firmad on omakorda T OÜ kontole kandnud 527 048 eurot, kes omakorda on C OÜ kontole kandnud 269 230,20 eurot (kd 3 tl 61-70). Nimetatud summad sisaldasid ka käibemaksu 20%.
13.Kaitsja väitis, et kuna Electrolux Eesti AS arvete eest on tasunud AB Electrolux, siis ei ole üheselt selge, kes on kannatanu ning tegemist ei ole samade isikutega (AB vs AS). Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et esiteks on kõik nimetatud arved väljastatud just Electrolux 16 / 34
1-24-4299
Eesti AS-le, mitte aga Electrolux AB-le. Samuti omab tähtsust ka Electrolux AB enda kirjalik kinnitus (Kd 5 tl 198 cd-l), kus Electrolux AB volitatud esindajad on kinnitanud, et AB Electroluxi maksed, mis on loeteletud 25. juulil 2024. aastal Martin Kirsbergile esitatud süüdistuse punktis 17 on Electrolux Eesti ASi nimel teinud AB Electrolux ja et kooskõlas panga kehtiva sisekorraga on need maksed kaasa toonud AB Electroluxi nõuded Electrolux Eesti ASi vastu. Sellega arvestades on Electrolux Eesti AS täies ulatuses katnud nii maksete kogusumma kui ka arvel toodud summadega seotud kulud. Seega kuigi formaalselt on osad arved VÕS § 78 kohaselt tasutud kolmanda isiku (AB Electrolux) poolt, siis tasuti nendega just Electrolux Eesti AS-i kohustusi kolmandate isikute eest. Ning kuna Electrolux Eesti AS mingit vastusooritust selles osas ei saanud, siis väheneski järelikult just Electrolux Eesti AS-i vara. Seda, et Electrolux AB tasus Electrolux Eesti AS-i eest ka muid kohustusi, tõendab mh maksekorraldus 21.05.2024 (kd 5 tl 198, cd plaadil lisa 14), kus nähtub, et Electrolux AB tasus Electrolux Eesti AS-i eest maksuhaldurile käibemaksu (VAT /.../On behalf of: Electrolux Eesti AS).
14.Edasi seisneb põhiline vaidlus aga selles, et kas nimetatud arvete ja ülekannete (süüdistusakti tabelis) aluseks olid näilikud tehingud või mitte. Esmalt vaatleb kohus sellele küsimusele vastuseid otsides asjaga seotud isikute poolt antud ütlusi.
15.Electrolux Eesti AS juhatuse liige I. D. selgitas, et kuritegelik skeem tuli ilmsiks 2021. aasta alguses, kui Electrolux Eesti AS-is viidi läbi sisekontrolli ja et tegemist oli grupi tasandil registreeritud „vilepuhuja“ juhtumiga. Sisekontrolli edasisel uurimisel avastati, et T ja C OÜ vahel esines otsene korrelatsioon nii käivete kui ka arvete ja maksete liikumise osas. Nimetatud firmade kaudu liikusid edasi summad, mille algallikaks olid Electrolux Eesti AS-le esitatud arved nn reklaami- ja turundusteenuste eest. Teenuste tegelik sisu oli aga kas olematu või oluliselt väiksemas mahus, kui arvetel kajastatud. Kõigepealt maksti Electrolux Eesti ASst välja raha teenusepakkujatele, seejärel liikus osa summast edasi T ja lõpuks C OÜ-sse. I. D. selgitas täiendavalt, et reklaami- ja turundusteenuste arvete käsitlemisel oli Electrolux Eesti AS-is ette nähtud mitmetasandiline kontroll, kuid skeemi käigus seda eirati, mis kokkuvõttes võimalaski pettusel toimida. Nimelt pidi tavapäraselt reklaami tellimuse algatama klient koos võtmekontohalduritega, teenuste koordineerimise eest vastutas aga Baltikumi turundusjuht, ning kulude kinnitamine pidi toimuma turundusjuhi, kontrolleri ja üldjuhi tasandil. Arved laekusid kas otse Krakovi jagatud teenuste keskusele (SSS) või Eesti üksusesse raamatupidaja S. S. kaudu, kes need tehniliselt edastas. Tegelikult kujunes olukord selliseks, et arvete kinnitamine ja otsustamine koondus peamiselt A. K. ja Martin Kirsbergi kätte. Just nemad sõlmisid lepinguid teenusepakkujatega, kinnitasid arveid ja suunasid makseid, jättes võtmekontohaldurid ja turundusjuhi kõrvale. Arvetel esines sageli väga ebamäärane kirjeldus (näiteks „turundusteenused Q3 “), mis ei andnud mingit kinnitust tegeliku teenuse osutamise kohta. Nii loodi süsteem, kus formaalsed kontrollimehhanismid olid tühistatud, ning A. K. ja Martin Kirsberg said ise määrata, milliseid arveid maksti ja millises mahus (kd 3 tl 126-131).
16.Lühidalt tuleb peatuda ka arveid väljastanud isikute ütlustel. Tunnistaja V. B. (kd 4 tl 1-3) selgitas, et tema ettevõtted X ja X OÜ müüsid Electrolux Eesti AS-lt ostetud kodumasinaid. Lepingutes oli punkt, mis võimaldas kasutada kuni 2% ostusummast reklaamiks, mille eest Electrolux eraldi tasus. Näiteks 3 miljoni euro suuruse käibe korral maksis Electrolux kuni 60 000 eurot reklaamiraha. Reklaamiga seotud kokkulepe oli A. K. 17 / 34
1-24-4299
ettevõttega OÜ C, kuhu X kandis edasi pool reklaamirahadest. C aitas reklaame ette valmistada ja strateegiat kujundada. B. märkis, et T OÜ-d ta ei tunne, kuid pakkus, et tegemist võis olla sama skeemiga nagu Ci puhul ehk tasu reklaamide ettevalmistuse eest võis mingil perioodil liikuda läbi T OÜ.
17.Tunnistaja P.K. (kd 3 tl 5-10), X OÜ juhatuse liige, selgitas, et X tegi Electroluxile reklaamikampaaniaid aastatel 2016–2017. Tema suhtles Electroluxi poolelt Martini-nimelise isikuga. T OÜ-d ega selle esindajaid ta ei mäleta, kuid pakkus, et tegemist võis olla allhankijaga. X kandis raha edasi allhankijatele, jättes endale vaid konsultatsioonitasu. T OÜga kirjalikku lepingut ei olnud.
18.Tunnistaja I. Z. (kd 4 tl 13; kd 3 tl 14), X OÜ juhatuse liige, ütles, et tema firma tootis Electroluxile reklaammaterjale (nt trükiseid ja kleebiseid). Koostöö lõppes juba varem, täpseid asjaolusid ta ei mäletanud. M. Kirsberg oli tema kunagine koolikaaslane. T OÜ-ga seoses arvas, et tehingud võisid olla seotud esitlusriiulite vahendamisega Leedust või Poolast, mida pakkus Electroluxi esindaja Martin Kirsberg. Lepingut selle kohta ei olnud, ega tea ka, kas riiulid reaalselt kohale jõudsid.
19.Tunnistaja M. K. (kd 3 tl 18-20), X AS juhatuse liige kuni 2021, rääkis, et X osutas Electroluxile kommunikatsiooni- ja suhtekorralduse teenust. Electrolux oli nende jaoks väga suur ja oluline klient. T OÜ on talle täiesti tundmatu ettevõte, kuid ta eeldas, et T OÜ-le tehtud maksed võisid olla seotud allhankega, mille valisid kas nemad ise või mille suunas Electrolux.
20.Tunnistajate J. K. (OÜ X, kd 4 tl 21-24), J. K. (X OÜ, kd 4 tl 25-28) ja K. V. (X OÜ, kd 4 tl 29-31) ütlused olid üldsõnalised ning T OÜ-le tehtud maksete täpsemaid asjaolusid nad ei mäletanud.
21.Eraldi ja põhjalikumalt väärib äramärkimist H. H.i poolt kahtlustatavana antud ütlused (kd 5 tl 26-29). H. H. tunnistas end süüdi talle esitatud kahtlustuses. Ta selgitas, et Electrolux Eesti AS tasus arveid X OÜ-le, kes jättis endale 5% summast ning kandis ülejäänud osa edasi T OÜ-le. Nimetatud arvete alusel tegelikke teenuseid ei osutatud. Skeemi algatajaks P. P., kes tutvustas talle vastavat võimalust ning andis esmased juhised arvete koostamiseks. Hilisemates etappides osales juhiste andmisel ka Martin Kirsberg. P. P. esitles skeemi reklaamiteenuse vahendamisena ning H. H. väitis, et sai aru, et tegemist on Electroluxi töötajatele mõeldud lisatasu skeemiga. Martin Kirsbergi initsiatiivil allkirjastas H. H. ka reklaamiteenuste osutamise lepingu, mis oli vajalik Electroluxi raamatupidamisele esitamiseks. Rahade liigutamine toimus järgmiselt: Electrolux Eesti AS tasus arved X OÜ-le; X OÜ jättis endale 5% summast ning kandis ülejäänu edasi T OÜ-le; vahendustasust (5%) jäi 2,5% H. H. ja 2,5% P. P., mis arvestati tasaarvelduste teel. H. H.i ütluste järgi ei olnud tal kokkupuuteid A. K.ga. Ta väljendas kahetsust toimepandud teo pärast ning avaldas valmisolekut hüvitada Electroluxile saadud kuritegelik tulu. Toimikus sisaldub ka 15.12.2023 sõlmitud kompromisskokkulepe H. H.i ja Electrolux Eesti AS vahel, millega H. H. hüvitas kannatanule 7 884 eurot (kd 5 tl 31) tema poolt teenitud nn vahendustasu ulatuses.
22.Kohus leiab, et pangaülekannete andmete võrdlus H. H.i ütlustega kinnitab tema kirjeldatud skeemi ja poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid. Nimelt vastab ülekannete summade 18 / 34
1-24-4299
struktuur H. H.i ütlusele, et X OÜ jättis endale nn teenustasuks ligikaudu 5% arvetelt saadud summast. Näiteks 28.01.2019 esitas X OÜ Electrolux Eesti AS-ile arve summas 10 800 eurot, millest ettevõte jättis endale 540 eurot ehk 5% (10800x5/100) ning kandis ülejäänud 10 260 eurot edasi T OÜ-le. See vastab täpselt H.i seletusele, et X OÜ vahendustasu suuruseks jäi ligikaudu 5%. Edasi kandis T OÜ 5 130 eurot (ehk 50% järelejäänud summast) C OÜ-le. Kohtul puudub alus kahelda H.H.i ütluste usaldusväärsuses, samas kui p-s 16-20 nimetatud tunnistajad võisidki olla menetluslikult väljapääsmatus olukorras ning sisuliselt pandi nad fakti ette, kus tunnistajatena pidid nad erinevalt H. H. loobuma oma menetluslikest õigustest enda vastu ütlusi mitte anda. Mis põhjusel käsitleti kahtlustatavana ainukesena aga H. H.it jääb kohtule vähemalt toimiku materjalide pinnalt selgusetuks. Samas kohus peab H. H.i ütlusi usaldusväärseks veel ka põhjustel, et need on detailirohked kirjeldades täpselt skeemi mehhanismi, osalejate (sh tema enda oma) rolle ning rahade jaotust. Samuti on H. H.i käitumine menetluse käigus kooskõlas tema süü tunnistamisega, ta avaldas kahetsust ning vabatahtlikult hüvitas Electrolux Eesti AS-ile kuritegelikult saadud tulu summas 7 884 eurot kompromisskokkuleppe alusel.
23.Märkimist väärib ka H. H.i antud ütlused seoses P. P. rolliga. Lisaks X OÜ arvete vahendamisele käib tema nimi läbi ka X Oü-ga seotud kirjavahetuses, millele kohus ka eelnevalt tähelepanu juhtis (vt p-d 11.17, 11.27 ja 11.37). Kohus leiab, et kuigi P. P. pole otseselt seotud X OÜ-ga, siis sarnaselt ka X OÜ-ga on tõenäoline, et ta tegutses vahendajana vähemalt nende kahe firma puhul. Samuti on kohtule esitatud tõendid, millest nähtuvalt kuulusid P. P. ja Martin Kirsberg samasse sõpruskonda ning suhtlesid ka täiesti eraelulistel teemadel (kd 1 tl 77 ja 79, 80-81), mis kokkuvõttes veelgi suurendab selle järelduse usaldusväärsust. Märkimist väärib ka see ,et P. P. on arveid saatnud Martin Kirsbergi erameilile (@XXX), peale mida on Martin Kirsberg saatnud need edasi oma töömeilile ja sealt edasi raamatupidamisse. Tegemist ei ole kindlasti tavapärase käitumisega ja sellele puudub igasugune selgitus, miks pidid teenuse arved saadetama kõigepealt otse juhatuse liikmele ja kasutades selleks veel tema erameili.
24.Võttes arvesse H. H.i usaldusväärseid ütlusi, saab aga ühemõtteliselt nõustuda ka ülejäänud süüdistuse etteheidetega. Märkimisväärne modus operandi sarnasus kinnitab, et ka teiste nn teenusepakkujate puhul saab lugeda nende ülekannete aluseks olevad tehingud näiliseks. Eelkõige kinnitab ka kõigi teiste teenusepakkujate puhul just pangaväljavõtete analüüs ja ülekannete struktuur ning samas asjaga seotud tunnistajate ebamäärased ning ebakonkreetsed ütlused. Kohus leiab, et tegemist oli näilike tehingutega, kus M. Kirsbergi ja A. K. jagasid omavahel võrdselt Electrolux Eesti AS-st välja omastatud vara. Kohus nõustub süüdistuse hüpoteesiga selles, et kõik süüdistusaktis märgitud tehingud seotud isikute vahel olid näilised. Muuhulgas viitab sellele ka arve netosumma nö jagunemine osaliste vahel, samuti aga ka arvete samaaegne (reeglina samal või järgmisel päeval) üksteisele esitamine, mis kohtu hinnangul viitab pigem kokkulepitud kuriteoplaanile kui reaalsele majandustegevusele.
25.Lisaks on oluline märkida, et M. Kirsberg ei ole selle episoodi osas toonud välja ühtegi aktiivset kaitseväidet. Oma 11.05.2023 kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd 4 tl 59–66), mille juurde ta jäi ka kohtulikul uurimisel, ta süüd ei tunnistanud. Samas ei esitanud ta ka ühtegi konkreetset kaitseväidet ega tõendit, mis kinnitaks, et süüdistuse hüpotees on väär või et tehingud ei olnud näilised. Seega puudub kohutul ka võimalus neid kaitseväiteid 19 / 34
1-24-4299
analüüsida. Kohus omal initsiatiivil kontrollis T OÜ pangakonto nr EEXXX (periood 01/11/2015 - 31/12/2020) väljavõtet (panga vastuskiri kd 3 tl 3, .txt formaadis väljavõte salvestatud cd-le kd 3 tl 60). Sealt ei nähtu aktiivsele majandustegevusele viitavaid tunnuseid. Suvaliselt valitud perioodi 01.03-31.08.2018 väljavõte mahuks väljaprinditud kujul maksimaalselt ühele tervele A4 lehele. Silma hakkab muster, kus süüdistuses nimetatud firmade poolt tehtud pangaülekanded kantakse pooles ulatuses edasi OÜ-le C, järelejäänud raha aga jaguneb väiksemate nn olmekulutuste peale ning Maksu-ja Tolliametile makstavate tasude peale. Regulaarselt saavad sealt väljamakseid ka Martin Kirsbergi lähedased. Pangaväljavõttest ei nähtu, et peale OÜ Ci oleks veel suuremaid hankijaid.
26.Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaastäideviija A. K., kelle süüasi eraldati, on oma süüd põhimõtteliselt tunnistanud. Kuigi see ei ole siduv Martin Kisbergi süüasja lahendamise kontekstis ning samuti ei ole A. K. oma süüd ülekuulamisel otseselt deklareerinud (kd 4 tl 38–44), on ta nii enda kui OÜ C nimel kinnitanud: „olen nõus oma õiglase osa esimesel võimalusel hüvitama“. Juhul kui A. K. ei nõustunuks süüdistusega, siis puudunuks vajadus ka „oma osa“ kahju hüvitamisest. Sama järeldub ka A. K. ja Electrolux Eesti AS lepingulise esindaja vahelisest kirjavahetusest 18.05.2023, kus A. K. väljendab sügavat kahetsust ning avaldab valmisolekut hüvitada Electroluxile tekitatud kahju (kd 5 tl 48). Eelnevat kinnitab kokkuvõttes ka 11.03.2024 kokkuleppemenetluse tehtud kohtuotsus, milles A. K. kui ka OÜ C süüdi mõisteti. Samuti on A. K. ja OÜ C (võlgnikud) sõlminud koos Electrolux Eesti AS esindajaga (võlausaldaja) kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 237, millel kohus peatud tsiviilhagi osas juba detailsemalt. II-II Lisatasude episood
27.Electrolux Eesti AS juhatuse liige A. K. ja finantskontroller Martin Kirsberg allkirjastasid 01.02.2012 kuupäeva kandva käskkirja (kd 2 tl 100), millega otsustasid igakuiste lisatasude maksmise endale ja S. S.le kokku summas 1753 eurot kuus, millest 678 eurot maksti A. K.le, 627 eurot Martin Kirsbergile ja 448 eurot S. S.le. Käskkirja kohaselt tühistas see varasema 30.08.2010 käskkirja. S. S. viitab oma 11.03.2020 e-kirjas A. K.le ja Martin Kirsbergile, et varaseim käskkiri pärineb aastast 2008 (kd 2 tl 101). Selle kohta ei ole kohtule aga muid tõendeid esitatud.
28.01.09.2019 jõustus A. K. ja Martin Kirsbergi poolt täpselt teadmata ajal allkirjastatud käskkiri (kd 2 tl 102), mis muutis varasemast 01.02.2012. a kuupäevaga käskkirja. Uue käskkirja kohaselt sai A. K. lisatasusid summas 700 eurot kuus ja S. S. 275 eurot kuus.
29.24.03.2020 käskkirjaga (allkirjastamata dokumendil näidatud juhatuse liikme A. K. ja finantskontroller D. S. poolt) lõpetati lisatasude maksmine alates 01.04.2020 (kd 2 tl 103103p).
30.Järgnevalt vaatleb kohus tõendeid, millest ilmneb, et lisatasude saajad, sh Martin Kirsberg, olid teadlikud nende maksmise ebaseaduslikkusest.
31.19.09.2018 teavitas S. S. Martin Kirsbergi, et grupi Eesti ja Läti ühingute ärikontroller D. S. oli tema käest uurinud S. S.le, Martin Kirsbergile ja A. K.le makstavate lisatasude kohta. Samuti edastas S. S. ärikontrolleriga peetud vestluse (kd 2 tl 105). Vestluse kohaselt palus 20 / 34
1-24-4299
ärikontroller tal selgitada, miks S. S.le, Martin Kirsbergile ja A. K.le tegelikult välja makstud tasud olid oluliselt suuremad kui S. S. poolt dokumentides kajastatu. Ärikontroller D. S. küsis S. S.lt Skype vestluses, mis on tema põhitöötasu vastavalt personaliosakonna andmetele. S. S. vastas 2 400 eurot. Ärikontroller vastas, et raportid näitavad, et S. S.le tegelikult makstud tasu oli 2 848 eurot, ning küsis uuesti selgitusi, miks kõigile kolmele tegelikult makstavad tasud olid oluliselt suuremad töötasude eelarves märgitust. S. S. vastas lühidalt, täiendavaid selgitusi andmata, et nii oli ajalooliselt olnud ning Martin ja A. võivad täpsemalt selgitada, aga tema pidi ära minema.
32.10.09.2019 kirjutas S. S. Martin Kirsbergile, et ta on lisatasude pärast mures, kuivõrd tasude maksmine ei olnud õige ja ärikontroller D. S. oli hakanud asja uurima (kd 2 tl 107). Martin Kirsberg vastas: „nojah, ega ta ei ole jah päris õige ma arvan, et ühel hetkel peab otsuse vastu võtma ja selle ära kaotama ja palka tõstma veidi". Omavahel lepitakse kokku, et kas A. (K.) hoitakse teemaga kursis.
33.03.03.2020 edastas S. S. A. K.le väljavõtte oma vestlusest grupi Eesti ja Läti ühingute ärikontrolleri D. S.ga (kd 2 tl 108). Viimane andis S. S.le teada, et regionaalne kontroller V.L. oli koostanud faili, kust nähtuvad kõik kõrvalekalded eelarvest kõikides riikides, ning oli lubanud, et hakkab kõrvalekaldeid uurima. S. S. e -kirja pealkiri ,Lisatasud“ viitab asjaolule, et lisatasud on eelarves kajastamata maksed. Saab järeldada, et S. S. vastava info edastamisega soovis hoiatada A. K.t eesseisvast uurimisest seoses ebaseaduslikult makstud lisatasudega.
34.10.03.2020 saatis S. S. käskkirja (01.02.2012) oma erameililt töömeilile ja sealt edasi grupi regionaalsele kontrollerile V. L.le tema palvel (kd 2 tl 111). Kuna Google Translate ei andnud täpseid vastuseid, palus L. S.l käskkiri inglise keelde tõlkida ja märkis, et maksete põhjendamiseks on vaja rohkem infot. Seejärel kirjutas S. Martin Kirsbergile ja A. K.le (kd 2 tl 113), et ta oli käskkirja edastanud ning L. soovib näha, milliste lisaülesannete eest lisatasud määrati. S. väljendas soovi varasemaid käskkirju mitte avaldada ja küsis, kas piirduda selgitusega; Kirsberg vastas „jah“. S. edastas L.le (kd 2 tl 112), et konkreetseid põhjuseid pole käskkirjas märgitud ning palus täiendavate küsimustega pöörduda Kirsbergi ja K. poole. Ülaltoodust ilmneb, et S. oli teadlik lisatasude õigusvastasusest ning püüdis asjaolusid L. eest varjata ja kooskõlastada tegevuse Kirsbergi ja K.ga.
35.11.03.2020 Skype’i vestluses (kd 2 tl 114) arutasid Martin Kirsberg ja S. S. olukorda, kus D. S. ja V. L. uurisid lisatasude ning Kirsbergi lepingu asjaolusid. Kirsberg palus S.l tema lepingu L.le edastada ning soovitas teemat arutada ka A. K.ga. S. märkis, et küsimus on suurelt ette võetud.
36.Kannatanu Electrolux Eesti AS seaduslik esindaja I. D. andis ütlusi, mille kohaselt on vähemalt alates 2012. aastast makstud Electrolux Eesti AS juhatuse liikmele A. K.le, finantskontroller M. Kirsbergile ning raamatupidaja S. S.le ebaseaduslikke lisatasusid. Lisatasude maksmine tugines 01.02.2012 kuupäevaga käskkirjale nr 003/02/2012, mille allkirjastasid A.K. ja M.Kirsberg. Vastava käskkirja allkirjastamiseks puudus neil aga volitus, sealhulgas nõukogu vastav otsus, ning lisaks keelasid kontserni sisereeglid juhatuse liikmetel endale tasusid, lisatasusid või boonuseid kinnitada. 21 / 34
1-24-4299
Ebaseaduslike maksete tegemine oli võimalik seetõttu, et S.S. oma ametikohustusi täites varjas vastavaid kandeid raamatupidamises, vältimaks nende avastamist grupi ja kontrollerite poolt. Kannatanu esindaja selgitas, et käskkirja resolutsiooni kohaselt jaotati igakuiselt kokku 1753 eurot järgmiselt: A.K.le 678 eurot, M.Kirsbergile 627 eurot ning S.S.le 448 eurot. Nimetatud kord kehtis kuni 01.09.2019, mil sõlmiti käskkirja nr 003/02/2012 lisa, mille allkirjastasid A.K. ja ilmselt ka M.Kirsberg (dokument sisaldas vaid allkirja ilma nimeta). Selle lisaga suurendati A.K.le makstavat boonust 700 euroni kuus, vähendati S.S.le makstavat boonust 275 euroni kuus ning M.Kirsbergile boonuse maksmine tühistati. 2020. aasta aprillis tühistati resolutsioon lõplikult, kuna klastri kontroller alustas küsimuste esitamist A.K.le. Kannatanu esindaja arvestuste kohaselt maksti perioodil veebruar 2012 kuni märts 2020: A.K.le kokku 67 276 eurot, M.Kirsbergile kokku 57 684 eurot ja S.S.le kokku 43 141 eurot. Kokku tekitasid nimetatud ebaseaduslikud lisatasude maksmised Electrolux Eesti AS-le kahju summas 168 101 eurot. Kannatanu esindaja täpsustas ütlustes ka seda, et kontserni sisereeglitest tulenevalt ei olnud võimalik määrata täiendavat boonust ega lisatasu S.S.le ilma ettevõtte poliitikat rikkumata. Nimelt nägi grupi nn „grandparent“-põhimõte ette, et lisaks töötaja otsesele juhile (enamasti M.Kirsberg) oli vajalik ka nn „vanavanema“ juhi, s.o vastava perioodi CEE klastri üldjuhi või Krakowi jagatud teeninduskeskuse juhi nõusolek. Sellist nõusolekut antud juhtumi puhul ei küsitud ega saadud, mistõttu puudus igasugune õiguslik alus S.S.le täiendava tasu määramiseks.
37.Martin Kirsberg ennast lisatasude episoodis süüdi ei tunnistanud ning selgitas kohtueelsel ülekuulamisel (kd 4 tl 65-66) järgmist. Ta selgitas, et Electrolux Eesti AS-s makstud lisatasud olid läbipaistvad, kajastatud aruannetes ja teada nii ettevõttele kui audiitoritele, kellel puudusid vastavasisulised märkused. Lisatasusid maksti alates 2006. aastast juhatajale, kontrollerile ja raamatupidajale nn jagatud teenuse eest, mis tähendas täiendavaid aruandlus- ja koordineerimiskohustusi mitme globaalse sektori raames. Raamatupidaja puhul oli lisatasu püsiv osa töötasust, mille ärajätmine ei olnud võimalik ja mille määramine oli juhatuse liikme pädevuses. Lisaks maksti töötajatele muid lisatasusid, sh haiguspäevade hüvitamine ja jõulupreemiad. Kõik maksed deklareeriti töötasuna ja nende pealt tasuti maksud. Majandusaasta aruanded kinnitati märkusteta ning sarnane praktika toimus ka teistes Electroluxi üksustes. 09.08.2019 asus ta tööle Singapuri Electroluxi APACGMEA regiooni peakontoris ning tegelik juhatuse liikme ülesannete täitmine Electrolux Eesti AS-s lõppes samal kuupäeval, kuigi volitused kestsid formaalselt kuni 01.07.2020.
38.Kohus leiab, et Martin Kirsberg ütlused lisatasude maksmise kohta on mitmeti vastuolus muude asjas kogutud ja uuritud tõenditega. Esiteks väitis ta, et lisatasud olid läbipaistvad, kajastatud aruannetes ning audiitoritele teada. Seda väidet kummutavad samas aga 19.09.2018 ärikontroller D. S. päringud (kd 2 tl 105), kus tuvastati, et tegelikud väljamaksed olid suuremad kui dokumentides näidatud ning samuti 03.03.2020 S. S. e-kiri „Lisatasud“, milles viidati eelarves kajastamata maksetele ja eesootavale kontrollile. Samuti nähtub 10.03.2020 toimunud kirjavahetusest, et S. S. ja Martin Kirsberg kooskõlastasid teadlikult info piiramist ning varasemate käskkirjade varjamist regionaalse kontrolleri eest (kd 2 tl 112). Need asjaolud kinnitavad, et lisatasud ei olnud läbipaistvad, vaid vastupidi, neid püüti hoopis varjata. Kokkuvõttes kinnitab see hoopis kannatanu esindaja antud ütlusi (kd 3 tl 126-131), et ebaseaduslike maksete tegemine oli võimalik seetõttu, et S.S. oma 22 / 34
1-24-4299
ametikohustusi täites varjas vastavaid kandeid raamatupidamises, vältimaks nende avastamist grupi ja kontrollerite poolt.
39.Samuti väitis Martin Kisberg oma ütlustes, et juhatuse liikmel oli õigus määrata raamatupidaja S.S.le püsivat lisatasu. Samas on see väide vastuolus kannatanu seadusliku esindaja antud ütlusega, mille kohaselt kontserni sisereeglite järgi töötajatele lisatasu määramiseks on vajalik nii otsese juhi (juhatuse liige) kui ka nn „vanavanema“-juhi kinnitus. Sellist „vanavanema“ , kelleks oli vastava perioodi CEE klastri üldjuhi või Krakowi jagatud teeninduskeskuse juhi nõusolekut ei ole kunagi küsitud ega antud, mistõttu puudus igasugune õiguslik alus S. S.le lisatasu maksmiseks.
40.Samuti väitis Martin Kirsbergi, et ta loobus sisuliselt Eesti juhatuse liikme ülesannetest juba 09.08.2019, vastuolus tema hilisema tegevusega. Tõenditest nähtub, et ta arutas veel 10.09.2019 S. S.ga lisatasude lõpetamist ja palgatõusu alternatiivina ning osales 10.-11.03.2020 kirjavahetuses, kus arutati käskkirjade edastamist regionaalsele kontrollerile. See kinnitab tema jätkuvat teadlikkust ja osalemist lisatasude küsimuse lahendamises ka pärast 09.08.2019.
41.Samuti ei ole Martin Kirsbergi väide, et lisatasud olid põhjendatud „jagatud teenuse“ eest, dokumentaalselt kinnitust leidnud. Käskkirjad ei sisalda vastavaid põhjendusi ning regionaalne kontroller L. palus täiendavaid selgitusi, mille andmisel S. S. tunnistas, et põhjused puuduvad. Lisatasude põhjenduste puudumist arutasid S. S. ja Martin Kirsberg omavahel ka 10.09.2018 Skype’i vestluses (kd 2 tl 108), kus Kirsberg kirjutas:“ raske on põhjendada, miks see on suurem kui HOLDING /.../ eriti kui PRF ja ESA pole olemas enam“ . Ka sellest järeldub koostoimes muude tõenditega, et sisulist „jagatud teenust“ ei osutatud ning mingit alust nende maksmiseks ei olnud. Kokkuvõttes kinnitavad uuritud kirjalikud tõendid, et lisatasusid maksti ilma nõukogu otsuseta ja kontserni sisereegleid rikkudes, kusjuures nende maksmist, ulatust ja õiguslikku alust püüti kontrollorganite eest varjata. Need asjaolud toetavad järeldust, et lisatasud olid ebaseaduslikud. Eeltoodu pinnalt saab samuti järeldada, et Vabariigi Valitsuse väljakuulutatud eriolukorra ettekäändel lisatasude maksmise lõpetamine märtsis 2020. a oli tegelikkuses ajendatud sellest, et Electroluxi grupp sai teada alusetute lisatasude maksmisest.
42.Vastavalt Äriseadustiku § 314 lõikele 1 määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega. Juhatuse liikmel ei ole õigust oma tasu suurust ega maksmise korda ühepoolselt määrata, sest juhatuse liikme tasustamise õigusliku aluse ja ulatuse määrab üksnes nõukogu otsus. Electroluxi grupp sisereeglite kohaselt ei ole juhatuse liikmetel ega töötajatel õigust kinnitada endale töötasu, lisatasu, boonust või muid tasusid (kd 2 tl 88–89, p 5.3). Kõik palgatõusud, lisatasud ja boonused peavad olema kinnitatud õigustatud isiku ülemuse poolt (kd 2 tl 92, p-d 3 ja 5.1). Martin Kirsberg valiti Electrolux Eesti AS-i juhatuse liikmeks 31.05.2012 (kd 1 tl 55). Lisatasusid puudutav käskkiri oli allkirjastatud juba 01.02.2012 (kd 2 tl 100), mil Martin Kirsberg tegutses finantskontrollerina. Samas ei muuda see teo ebaseaduslikkusele antavat hinnangut. Finantskontrollerina pidi Martin Kirsberg olema kursis grupi sisereeglitega, mis reguleerisid lisatasude ja boonuste maksmist. Ta on ise nendega korduvalt tutvunud ja kinnitanud tutvumist (kd 5 tl 198 cd) ning on neid tutvustanud ka teistele grupi tava-ja juhtivtöötajatele. Sellest tulenevalt pidi Martin Kirsberg teadma, et A. K.l puudus õigus iseendale lisatasu määrata. Samuti pidi ta aru saama, 23 / 34
1-24-4299
et A. K.l puudus pädevus määrata lisatasu nii Martin Kirsbergile kui ka S. S.le. Kuna A. K. ja M. K. allkirjastatud käskkirju ei kinnitanud tasusid määrama õigustatud isiku ülemus ning iseendale ja teineteisele lisatasude määramisel esines ilmne huvide konflikt, olid vastavasisulised käskkirjad õigusvastased ja tühised ning nende alusel makstud lisatasud ebaseaduslikud. Kohus leiab, et Martin Kirsberg oli teadlik, et lisatasude määramine ja väljamaksmine on õigusvastane, kuid ta varjas neid Electrolux grupi eest pikki aastaid. III Tegude õiguslik kvalifitseerimine
43.Mõlemad M. Kirsbergile esitatud osateod (fiktiivsed arved ja lisatasude episood) on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistatav omastamine (valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine) grupi poolt suures ulatuses. KarS § 121 lg 2 järgi on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.
44.Kohus leiab, et mõlemas süüdistuse episoodis Martin Kirsberg (ja kaastäideviija A. K.) rikkusid oma seadusjärgseid kohustusi tulenevalt TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmest tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed, ning ÄS § 315 lg 1, mille kohaselt peavad juhatuse liikmed oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et Electrolux Eesti AS-i vara (sh pangakontodel olev raha), millest nii fiktiivsete teenusarvete eest makseid kui ka igakuiseid lisatasusid tasuti, kuulub omastamise koosseisu mõttes „muu vara“ hulka, mis oli usaldatud A. K.le ja Martin Kirsbergile. Ettevõtte juhatuse liikmetena oli neile usaldatud kontroll ka Electrolux Eesti AS-i vara üle. Kuigi pangakontol olev raha ei ole asi füüsilises tähenduses, vaid see on nõudeõigus panga vastu, siis ei muuda see teo karistusõiguslikku kvalifikatsiooni, sest omastamise tulemusena vähenes konto omanikul (kannatanul) nõudeõigus (vara Tsüs § 66 mõttes) panga vastu.
45.Seega võimaldasid Martin Kirsberg (ja A. K.) Electrolux Eesti AS-ist raha väljamaksmist ilma seadusliku aluseta (nii fiktiivsete arvete episoodis kui ka lisatasude episoodis) ja pöörasid selle nii enda kui kolmandate isikute kasuks. Fiktiivsete arvete alusel ülekanded olid ebaseaduslikud, sest nende aluseks olid näilised tehingud. Lisatasude tasud olid ebaseaduslikud, kuivõrd käskkirjad, mille alusel igakuiseid makseid tehti, olid ebaseaduslikud. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et Martin Kirsberg tegutses mõlemas episoodis kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd Electrolux Eesti AS vara pööramine nii enda kui kolmandate isikute kasuks oligi mh tema eesmärk. Lisatasude puhul polnud tegemist pelgalt tsiviilõigusest ja grupi sisereeglitest valesti aru saamisega, vaid pigem selge valikuga omakasu eesmärgil sihilikult mitte kuuletuda ning võõrast vara omastada nii enda kui kolmandate isikute (S. S.) kasuks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna Martin Kirsberg pani teo toime koos A. K.ga ning omastatud vara ületas 40 000 eurot, siis tuleb M. Kirsbergi süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 (grupis) ja p 4 (suures ulatuses) järgi.
46.Kuriteod ei ole aegunud, sest mõlemad osateod tulenesid ühest ja samast tahtlusest. Need olid suunatud sama kannatanu varale ning nende jätkuvate tegude toimepanemise periood ulatus 2012. aasta veebruarist 2020. aasta augustini. Tegemist on II astme kuriteoga,
24 / 34
1-24-4299
mille aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtueelses menetluses arestiti Martin Kirsbergi vara 10.04.2023, mis katkestas samast hetkest kuriteo aegumistähtaja. IV Karistus
47.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning süü suurust hinnates tuleb arvesse võtta nii teo toimepanemise asjaolusid, tagajärge, motiivi ja eesmärki kui ka süüdlase isikut ja tema edasise õiguskuuleka käitumise perspektiivi.
48.KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on seega rahaline karistus 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust.
49.Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav täitis samaaegselt mitut KarS § 201 lõike 2 kvalifitseerivat tunnust- kuriteo toimepanemine suures ulatuses (lg 2) ja toimepanemine grupis (lg 4). Samuti tuleb arvestada, et tegemist on pikaajaliselt (2012– 2020) toime pandud kuriteoga, mille tagajärjel tekkis kannatanule üle 700 000 euro suurune varaline kahju. See summa ületab oluliselt (rohkem kui 15 korda) KarS § 201 lg 2 p 2 alampiiri („suures ulatuses“ vähemalt 40 000 eurot) ning ületab oma mahult isegi „eriti suure kahju“ kategooriat. Lisaks kuritarvitati kannatanu usaldust pikaajaliselt, ulatuslikult ja süsteemselt, mis suurendab teo ohtlikkust. Tippjuhilt eeldatav usaldusväärsus ja lojaalsus on normaalse majandustegevuse toimimise seisukohalt olulised väärtused. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
50.Kuriteos osales mitu isikut ning M. Kirsbergi roll oli oluline- just tema kaudu toimus teenusepakkujate hankimine ja arvete korraldamine, mis oli skeemi toimimiseks vältimatu. Võrreldes kaassüüdlase A. K.ga, kes mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati rahalise karistusega ning on tasunud kannatanule osaliselt kahju, tuleb arvestada, et Martin Kirsberg ei ole kahju hüvitamisse panustanud ega süüd tunnistanud. Seetõttu ei ole tema puhul kergemaliigiline karistus, ehk rahaline karistus piisav ega õiglane. Samas tuleb arvestada ka süüdistatava isikut ja menetluse kestust. M. Kirsbergil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (kd 4 tl 205), kuriteo toimepanemisest on möödunud ligi viis aastat ning menetlus on kestnud tänaseks juba aastaid. Ei ole alust arvata, et ta jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Tal on püsiv töökoht ning seeläbi võimalus hakata kahju hüvitama, mis on varavastase kuriteo puhul kannatanu seisukohalt kõige olulisem.
51.Võttes arvesse M. Kirsbergi süü suurust ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et üld- ja eripreventiivsed kaalutlused ei anna alust karistuse korrigeerimiseks, leiab kohus, et õiglane karistus on vangistus sanktsiooni keskmises määras 2 aastat ja 6 kuud. Lühimenetluse tõttu vähendatakse seda 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Kohus ei pea vajalikuks karistuse (osalist) reaalselt ärakandmist, kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud ligi viis aastat, puudub oht uute kuritegude toimepanemiseks ning süüdistataval on töökoht, mis võimaldab tal hakata kahju hüvitama. Varavastaste kuritegude puhul on kannatanu jaoks kõige olulisem kahju kiire heastamine. Tegu pandi toime ühe kannatanu suhtes ning ei ole alust arvata, et see võiks korduda. Seetõttu jäetakse karistuse täitmisele pööramine KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi pööramata, määrates katseajaks 3 aastat. Kontrollnõudeid ei kohaldata samadel alustel, mis ka reaalse vangistuse kohaldamata jätmise puhul.
25 / 34
1-24-4299
V Tsiviilhagi
53.KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
54.KrMS § 381 lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.
55.Kõigepealt tuleb kaardistada, millised nõuded on kannatanu kriminaalmenetluse kestel kellegi vastu esitanud ning millise tsiviilhagi on kohus kohtu alla andmise määruses menetlusse võtnud.
56.Koos süüdistusaktiga edastati kohtule ka kannatanu poolt esitatud neli tsiviilhagi avaldust, millest hilisemad täiendasid esialgselt esitatud tsiviilhagi avaldust: -
22.10.2021 avaldus, kus kostjatena oli märgitud A. K. ja Martin Kirsberg ja põhinõude summaks oli 661 445 eurot (kt tl 14-17).
-
04.04.2023 tsiviilhagi avaldus, kus kostjateks olid A. K., Martin Kirsberg, T OÜ ja C OÜ ning põhinõude summaks oli 661 445 eurot (kt tl 18-21).
-
02.08.2023 tsiviilhagi avaldus, kus kostjateks olid A. K., Martin Kirsberg, T OÜ ja C OÜ ning põhinõude summaks oli 1 807 667,11 eurot (kt tl 22-25).
-
15.02.2024 tsiviilhagi avaldus, kus kostjateks on Martin Kirsberg ja T OÜ ning põhinõude summaks on 1 788 611,74 eurot (kt tl 42-45). -
Kohtulikus eelmenetluses esitas kannatanu 19.09.2024 tsiviilhagi avalduse („Lõplik tsiviilhagi“) Martin Kirsbergi vastu summas 640 167,60 eurot (kt tl 46-50). Kannatanu palus jätta läbi vaatamata varem esitatud tsiviilhagi avaldused. Kohus võttis 09.05.2025 määrusega 19.09.2024 esitatud tsiviilhagi avalduse menetlusse (kt tl 158162).
57.Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on esitatud tähtaegselt. KrMS § 225 lg 1 tähtaegadest kinni pidades esitas kannatanu tsiviilhagi, mida hiljem on korduvalt täpsustanud. Esitatud väidete täiendamist ilma hagi aluseks olevate põhiliste asjaolude muutmiseta ning nõuete vähendamist ei saa pidada TsMS § 376 lg 4 kohaselt uue hagi esitamiseks ning kaitsja väide tsiviilhagi mittetähtaegse esitamise kohta ning läbi vaatamata jätmise taotlusega on seega põhjendamata.
58.19.09.2024 tsiviilhagis Martin Kirsbergi vastu (kohtutoimik tlk 46-50) taotleb kannatanu mõista M. Kirsbergilt välja kuritegudega tekitatud kahju tegevuste eest, mis toimus 26 / 34
1-24-4299
kahel viisil: (a) fiktiivsete arvete skeemi kaudu ja (b) ebaseaduslike lisatasude väljamaksmise teel. Kannatanu tugineb tsiviilhagi nõudes süüdistusaktis kajastatud perioodidel ja omastamistegude tagajärjel tekitatud kogukahjule summas 754 837,64 eurot, millest: 586 736,64 eurot seoses fiktiivsete arvete skeemiga ja 168 101 eurot seoses ebaseaduslike lisatasude väljamaksmisega.
59.Kannatanu tsiviilhagis nimetatud fiktiivsete arvete skeemi kahjusumma 586 736,64 eurot erinevus süüdistusakti p-s 17 toodud tabelis märgitud kahju summaga 574 736,64 eurot tuleneb asjaolust, et XOÜ 07. märtsi 2016. a ja 04. aprilli 2016. a maksed T OÜ-le kokku summas 24 000 eurot on süüdistusaktis mõlemad märgitud kui jätk 04. märtsi 2016. a maksele X OÜ-le summas 12 240 eurot (kohtutoimiku tlk 129 p). Seega kannatanu arvutas kahju suurust selle põhjal kui palju maksis X OÜ T OÜ-le. Kohus leiab, et kannatanule tekkinud kahju saab siiski tuleneda vaid summast, mis tasuti põhjendamatult kannatanu kontolt X OÜ kontole, sest selliselt lähtub kogu süüdistuse kontseptsioon. Süüdistuse kohaselt on etteheidetavaks teoks kannatanu kontol olevate rahaliste vahendite ülekanded erinevatele ettevõtetele, sh X OÜ-le, kes tegelikkuses teenuseid ei osutanud. Süüdistuse kohaselt järgnesid sellistelt ettevõtetelt seejärel ülekanded T OÜ-le. Kuna X tegi ajaliselt piirnevalt T OÜ-le süüdistuses nimetatud ülekanded, siis need ei kirjelda kannatanule tekitatud kahju suurust vaid kuriteo toimepanemise viisi. Järelikult tuleb ka tsiviilhagi puhul lähtuda süüdistusaktis nimetatud algsummast, milleks on 574 736,64 eurot.
60.Tsiviilhagist nähtuvalt on kannatanu saanud osalist hüvitist teistelt skeemis osalenud isikutelt ja äriühingutelt. Hüvitised kokku moodustavad 123 697,67 eurot, millest: 85 051,67 eurot on hüvitatud seoses fiktiivsete arvete skeemiga tekitatud kahjuga; 38 646 eurot on hüvitatud seoses ebaseaduslike lisatasudega tekitatud kahjuga. Seega on kannatanu vähendanud oma nõudeid Martin Kirsbergi vastu summas, milles teised solidaarvõlgnikud on juba kahju hüvitanud, ja nõuab süüdistatavalt hüvitist üksnes osas, mis on veel katmata. Lõplik nõue Martin Kirsbergi vastu on 631 139,97 eurot, millest 501 684,97 eurot seondub fiktiivsete arvete skeemiga ning 129 455 eurot alusetute lisatasude episoodiga.
61.Kannatanu märgib tsiviilhagis, et on saanud osalist hüvitist teistelt skeemides osalenud isikutelt ja äriühingutelt ja nimelt: -
37 290 eurot on hüvitatud A. K. poolt, vastavalt perioodil veebruar 2012- august 2016 ELECTROLUX EESTI AS-ilt ebaseaduslikult välja makstud lisatasude eest;
-
376 041,57 eurot on hüvitatud C OÜ poolt, vastavalt perioodil detsember 2011- august 2016 ELECTROLUX EESTI AS-ilt fiktiivsete arvete skeemiga omastatud vara osas;
-
36 668,43 eurot on hüvitatud skeemis osalenud kolmandate isikute poolt, vastavalt perioodil detsember 2011- detsember 2015 ELECTROLUX EESTI AS-ilt omastatud vara osas;
-
7 884 eurot on hüvitatud X OÜ poolt, vastavalt perioodil juuli 2018- november 2019 ELECTROLUX EESTI AS-ilt omastatud vara osas.
27 / 34
1-24-4299
62.Esiteks puudub vaidlus selles, et esitatud süüdistuse järgi põhjustati Electrolux Eesti AS-le kogukahju kahes erinevas episoodis kokku 742 837,64 eurot (574736,64+168101), siis hõlmas see perioodi fiktiivsete arvete episoodis 2015 oktoober-2020 august ning lisatasude episoodis periood 2012 veebruar- 2020 märts. Samas kannatanu Electrolux Eesti AS on kogu kohtueelse menetluse kestel olnud seisukohal, et toimepandud kuriteo periood oli tunduvalt mastaapsem ning pikemaajalisem ning tegelikult toimus fiktiivsete arvete skeem sarnasel viisil juba alates 2011 aastast ning sellega põhjustati Electrolux Eesti AS-le kahju ca 1,6 miljonit eurot. Nii nähtub 15.02.2024 kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi avalduse p 1.12, et nn fiktiivsete arvete episoodis oli perioodi 2011 detsember-2020 detsembri eest esitatud Martin Kirsbergi ja T OÜ vastu nõue 1 620 510,74 eurot. Enne seda oli esitatud tsiviilhagi 02.03.2023 summas 1 807 667,11 eurot nii Martin Kirsbergi kui ka A. K. vastu, samuti T OÜ ja C OÜ vastu (kohtutoimik tl 22-25). Peale seda kui prokuratuur ei rahuldanud kannatanu taotlust kahtlustuse perioodi laiendamiseks mh 2011 aasta-2015 oktoobri osas ning saatis süüdistusakti kohtusse sellisel kujul ja perioodi ulatuses nagu ta täna arutusel on, siis korrigeeris kannatanu ka oma lõplikus hagis nõudesumma süüdistuse piiridega samaks (vahe on 12 000 eurot, millest kohus eelnevalt peatus).
63.Tõenditest nähtuvalt H. H., X OÜ ja Electrolux sõlmisid 15. detsembril 2023. a kokkuleppe omastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. H. H. ja X OÜ on kokkuleppe alusel Electrolux’ile hüvitanud 7 884 eurot omastatud vara eest, mis jäi perioodil juuli 2018. a november 2019. a X OÜ arveldusarvele ehk mida ei kantud edasi T OÜ arveldusarvele.
64.A. K., C OÜ ja Electrolux sõlmisid 17. jaanuaril 2024. a notariaalse kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe (kd 5 tl 127-131). Kokkuleppe p 1 alusel kohustusid A. K. ja C OÜ perioodil 2011 detsember-2020 detsember omastamisega tekitatud kahjuna Electrolux’ile hüvitama kokku 815 168,43 eurot, mis jaguneb järgmiselt: 45 500 eurot Electrolux’ilt ebaseaduslike lisamaksetega omastatud vara eest, mis maksti A. K.’ile perioodil veebruar 2012. a - märts 2020. a; 733 000 eurot Electrolux’ilt fiktiivsete arvete skeemiga omastatud vara eest, mille T OÜ kandis perioodil detsember 2011. a - detsember 2020. a C OÜ arveldusarvele; 36 668,43 eurot Electrolux’ilt fiktiivsete arvete skeemiga omastatud vara eest, mis jäi skeemis osalenud kolmandate isikute arveldusarvetele ehk mida ei kantud edasi T OÜ arveldusarvele.
65.Sama kokkuleppe p-s 2 sätestatud maksegraafiku alusel ning kannatanu kohtuvaidlustes esitatud selgituste kohaselt on A. K. ja C OÜ tänaseks hüvitanud Electroluxile 450 000 eurot, mis jaguneb kokkuleppes sätestatu ja VÕS § 88 kohaselt järgmiselt: 37 290 eurot Electrolux’ilt ebaseaduslike lisamaksetega omastatud vara eest, mis maksti A. K.’ile perioodil veebruar 2012 - august 2016; 376 041,57 eurot Electrolux’ilt fiktiivsete arvete skeemiga omastatud vara eest, mille T OÜ kandis perioodil detsember 2011 - august 2016 C OÜ arveldusarvele (sh 67 328,37 eurot Martin Kirsbergi süüdistusaktis kajastatud osategudega perioodil oktoober 2015 - august 2016 Electrolux’ile tekitatud kahju eest); ning 36 668,43 eurot Electrolux’ilt perioodil detsember 2011 - jaanuar 2016 fiktiivsete arvete skeemiga omastatud vara eest, mis jäi skeemis osalenud kolmandate isikute arveldusarvetele (sh 2 167,67 eurot Martin Kirsbergi süüdistusaktis kajastatud osategudega perioodil oktoober 2015 - jaanuar 2016 Electrolux’ile tekitatud kahju eest).
28 / 34
1-24-4299
66.Kohus leiab erinevalt kaitsjast ja prokurörist, et võlausaldajal/kannatanul on tulenevalt sõlmitud kokkuleppe p-st 2 (kd 5 tl 130) ja VÕS § 88 lg 4 õigus ise määrata, millise kohustuse katteks seni kaastäideviijate A. K. ja OÜ C poolt hüvitatud summad on arvestatud. Antud juhul on kannatanu selgelt ja järjepidevalt väljendanud tahet lugeda A. K. ja C OÜ makseid katteks eeskätt nende episoodide eest, mis ei lange kokku süüdistuses M. Kirsbergile etteheidetavate tegudega, aga mida A. K. ja OÜ C on õigeks võtnud. See tähendab kannatanu vaatevinklist, et nende poolt tasutud hüvitised tuleb esmalt siduda nende kohustustega, mille suhtes M. Kirsbergil vastutus ei lasu, ning alles seejärel, kui need oleksid täielikult kaetud, võiks tekkida alus arvestada makseid M. Kirsbergi süüdistuses kirjeldatud kahju osas. Selline käsitlus on kooskõlas VÕS § 88 loogikaga: kui võlgnik (nõuet aktsepteerinud ja tunnustanud A. K. ja C OÜ) ise ei määra, millise kohustuse katteks maksed tehakse, on õigusjärgselt määramisõigus võlausaldajal (kannatanul). Kannatanu on oma määramises olnud selge, järjepidev ja menetluse jooksul kohtu ees korduvalt kinnitanud. Kohtule ei ole esitatud ka väiteid või tõendeid, et A. K. ja C OÜ oleksid sellele sõnaselgelt vastu, et kohustuste täitmist just nii arvestatakse ning M. Krisbergi seisukohta siin arvestada ei saa, sest tema ei ole nn „laiendatud tsiviilnõude“ adressaat ega osaline. Lisaks arvestab kohus, et A. K. ja C OÜ on tunnistanud 17.01.2024 kannatanuga sõlmitud kokkuleppe raames kahju tekitamist suuremas ulatuses kui M. Kirsbergile esitatud süüdistus ja M. Kirsbergi vastu esitatud tsiviilhagi. See asjaolu kinnitab, et nende maksete ja M. Kirsbergi süüdistuses kirjeldatud kahju vahel ei ole täielikku kattuvust ning kannatanu õigustatud huvi määrata maksete arvestamine väljaspool M. Kirsbergi vastutusala on õiguspärane ja kooskõlas seadusega. Kohus ei leia, et tegemist võiks olla ka hea usu põhimõtte vastaste kokkulepetega. Kannatanu realiseerib maksimaalses ja lubatud ulatuses oma õigusi kasutades selleks erinevaid menetluslikke võimalusi ning menetlusliike. Seda ei muuda ka fakt, et kanntanu ja A. K./OÜ C vahelise kokkuleppega oli hõlmatud ka kriminaalmenetluse raames A. K. ja OÜ C arestitud varade vabastamine karistuskokkuleppe ühe tingimusena. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad isikud, kes vastutavad samal või erinevatel alustel kolmandale isikule tekitatud sama kahju eest, hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja omal valikul nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist ühelt või mitmelt solidaarvõlgnikult. Samast sättest lähtudes on käesolev tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatud Martin Kirsbergi vastu. VÕS § 66 lg 1 kohaselt ei mõjuta Electrolux’i ja teiste solidaarvõlgnike vahelised kokkulepped kahjuhüvitise vähendamise kohta Electrolux’i nõudeid M. Kirsberg’i vastu suuremas ulatuses kui kohus juba p-s 64 markeeris.
66.Kokku arvestatakse süüdistatava M. Kirsbergi vastu esitatavast nõudest maha hüvitatud summad 114 670,04 euro ulatuses, mistõttu lõplik kahjunõue süüdistatava vastu kujuneb järgmiselt: seoses fiktiivsete arvete skeemiga: 574 736,64 eurot - 77 380,04 eurot = 497 356,60 eurot; seoses ebaseaduslike lisatasude maksmisega: 168 101 eurot - 37 290 eurot = 130 811 eurot. Seega tuleb kannatanu nõudest süüdistatava M. Kirsberg vastu lähtuda summast 628 167,60 (497 356,60 +130 811) eurot. Kannatanu esitas kohtuvaidlustes ka väite, et 31.03.2025 on kolmandate isikute poolt hüvitatud 31.03.2025 veel täiendavalt 9027,63 eurot ning seega tuleb korrigeerida kannatanu nõuet 619 139,97 euroni.
67.Kaitsja taotles, et tsiviilhagi rahuldamise korral arvestataks väljamõistetavast summast maha fiktiivsetel teenusarvetel märgitud käibemaks, mille Electrolux Eesti AS sai sisendkäibemaksuna oma maksustatavast käibest maha arvata. Kannatanu esindaja vaidles sellele vastu, leides, et ka arvetel märgitud käibemaks tuleb kostjalt välja mõista. Vaidlust ei 29 / 34
1-24-4299
ole selles, et Electrolux Eesti AS ja Electrolux AB maksid esitatud arvete alusel kokku 574 736,64 eurot nimetatud äriühingute pangakontodele (X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X AS, X OÜ, X OÜ). See summa sisaldas 20% käibemaksu summas 95 789,44 eurot (574 736,64 × 20 / 120). Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus kahjuna käsitatavatelt kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei saa hüvitist välja mõista koos käibemaksuga VÕS § 127 lg-d 1 ja 5 järgi; (vt RKTK 12.06.2019 otsus nr 2-1711269/54, p 12.2). Kui hageja nõuab kostjalt kulu hüvitamist koos käibemaksuga, peab ta tõendama, et tal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kui see õigus on olemas, ei ole käibemaks kulu, mida kostja peaks hüvitama. Antud asjas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Electrolux Eesti AS ei oleks arvestanud nimetatud sisendkäibemaksusummasid oma käibedeklaratsioonides maha. Samuti pole esitatud tõendeid või viiteid selle kohta, et teised arvete väljastamisega seotud isikud oleksid oma maksuarvestuses esitanud valeandmeid seoses nimetatud arvetega. Vastupidine oleks ka äärmiselt ebausutav, seda enam, et aastatel 2015–2020 tehtud tehingud ja maksuarvestused muutusid aktuaalseks alles 2021. Kannatanu pole käimasolevas menetluses tuginenud väitele, et ta ei saanud talle väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kannatanu esindaja esitatud tõendid (kd 5 tl 198, CD-plaat, lisa 13 ja 14) ei kinnita samuti vastupidist, kuna need puudutavad OÜ Ci poolt makstud 400 000 euro suuruse kahjuhüvitise maksustamist teisel perioodil, mis ei ole käesoleva küsimuse lahendamisel asjakohane (vt täpsemalt otsuse p 65). Seetõttu tuleb arvetel märgitud käibemaks kahjuhüvitusest maha arvata summas, mis fiktiivsete arvete kogusummast on tänaseni hüvitamata, s.o 497 356,60 eurot. Käibemaks 20% sellelt summalt on 82 892,77 eurot.
68.Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et M. Kirsbergilt on kinni peetud töötasu ja aktsiaoptsioon kokku väärtusega 139 518, 68 eurot. Nimelt Electrolux pidas kinni ja ei ole M. Kirsbergile senini välja maksnud viimast väljateenitud töötasu (2021 veebruar), lisaks 2020 aasta väljateenitud boonuseid ja muud lepinguga ettenähtud maksed netosummas 75 097,99 eurot. Lisaks võttis Electrolux M. Kirsbergilt 02.09.2022 ära aastatega välja teenitud aktsiaoptsiooni väärtuses 62 420,69 eurot (kohtutoimik tl 208-209). M. Kirsberg selgitas 11.05.2023 ülekuulamisel, et 02.03.2021 peeti Electrolux Grupi poolt kinni tema veebruari 2021 töötasu ja lisatasud, pensionitoetus, transporditoetus ning 2020. aasta lepinguline boonus kogusummas 109 222,53 SGD (10.05.2023 Eesti Panga kursiga 75 097,99 eurot). Samuti selgitas ta, et tema aktsiaoptsioon 4182 Electroluxi aktsiale on tühistatud. Konverteerimise kuupäev oli 31.12.2022, aktsiate arvestuslik koguväärtus 698 394 SEK (10.05.2023 kursiga 62 420,69 eurot). Ta märkis, et Electrolux ei ole aktsiaoptsioonide äravõtmist maininud oma süüteoteates ega tsiviilhagi summas, mistõttu on kogu kahju ülepaisutatud (kd 4 tl 59-67).
69.Kannatanu esindaja sellistele kinnipidamistele sellises ulatuses vastu ei vaielnud. Samas leidis, et see ei mõjuta M. Kirsbergi võlasuhteid Electrolux Eesti AS-iga, kuivõrd kriminaalmenetluse ajal töötas Kirsberg hoopis Singapuri äriühingus Electrolux S.E.A. Pte Ltd ja optsiooniprogrammi lepingu sõlmis AB Electrolux (Rootsi äriühing). Kuna Electrolux Eesti AS ei olnud nendel juhtudel M. Kirsbergiga võlasuhete pooleks, siis ei peaks need kinnipidamised kuidagi ka mõjutama tema kohustusi Electrolux Eesti AS-i ees.
70.Kohus leiab, et kaitsja ja M. Kirsbergi väited väärivad tähelepanu. 02.03.2021.a on Electrolux S.E.A. Pte Ltd saatnud M. Kirsbergile allkirjastatult lepingu ülesütlemise teate, milles on otsesõnu märgitud, et kontsern hoiab kinni lõppmakse, lisatasud ja muud maksed, et 30 / 34
1-24-4299
rahuldada kahjunõue, mille kontsern peab M. Kirsbergi tekitatuks- p 2.1 on märgitud järgnev: Kontsernil, kuhu ettevõte kuulub, on alust arvata, et ta on kannatanud märkimisväärset kahju, mis tuleneb uurimise kaasa toonud asjaoludest, mille eest Teie vastutate. Kontsern astub praegu vajalikke samme, et teha kindlaks, kui suurt kahju Te olete tekitanud. Seetõttu hoiame kinni Teie lõppmakse ja lühiajaliselt määratud lisatasu ning muud Teile saadaolevad maksed, et rahuldada kontserni kahjunõue Teie vastu. Meie hinnangul ületab kahju 200 000 eurot, täpse kahjutasu suuruse teatame Teile peagi. Kui kinnipeetavast summast ei piisa, et kahjunõue rahuldada, on meil õigus nõuda Teilt puuduvaoleva summa tasumist.
71.Vaadates ajalisel teljel neid sündmusi, siis on selge, et mõeldud on just käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevaid sündmusi, mitte aga mingit muud võlasuhet. Iseenesest saab ka nõustuda väitega, et erinevad Electroluxi kontserni äriühingud on juriidiliselt eraldiseisvad. Samas on viiteid, et nad tegutsevad vähemalt antud asja kontekstis faktiliselt ühtse majandusliku üksusena. Käesoleval juhul on töötasu ja optsioonide kinnipidamised tehtud selges seoses M. Kirsbergi vastu algatatud kriminaalmenetlusega ning need on otseselt suunatud kahjunõude katmiseks. Sellest tulenevalt ei saa käsitleda kinnipidamisi pelgalt eraldiseisvate äriühingute ja M. Kirsbergi vaheliste muude võlasuhetena, vaid neid tuleb vaadelda osana samast kahju hüvitamise nõudest. VÕS § 197 lg 1 järgi saab tasaarvestada vastastikuseid nõudeid. Antud juhul on kontserni teised ühingud juba kasutanud M. Kirsbergi nõudeid kahjunõude katteks. See tähendab, et tema varalisi õigusi on arvestatud kontserni nõude rahuldamiseks ning seega tuleb neid summasid arvesse võtta ka Electrolux Eesti AS-i nõude suuruse määramisel. Antud juhul on ka ilmne, et ainuke nõue, mis käesoleva sündmuse/kriminaalmenetlusega seostub ongi justnimelt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Erinevalt A. K.st ei ole M. Kirsberg võtnud õigeks mingeid muid kriminaalmenetluseväliseid nõudeid. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole kannatanu rikastamine, vaid tegeliku kahju katmine. Kui osa kahjunõudest on juba tasaarvestatud töötasu ja optsioonide kinnipidamiste teel, ei saa Electrolux Eesti AS nõuda täies mahus sama kahju hüvitamist, sest see ei oleks õiglane M. Kirsbergi vastu ning riivaks tugevalt ka hea usu põhimõtet. Kuna osa kahjunõudest on juba tasaarvestatud ning M. Kirsbergi varalisi õigusi on kontserni poolt vähendatud kahju katteks, peab kohus seda arvestama tsiviilhagi summat määrates. Samamoodi leidis eelnevalt kinnitust see, et Electrolux AB tasus osad Electrolux Eesti AS-i fiktiivsed teenusarved ning seal nõustus kohus kannatanu esindajaga, et nimetatud maksed olid just AS-i huvides tehtud ning kannatanuks oli ka nende puhul Electrolux Eesti AS mitte Electrolux AB (vt p 13). Kohus ei näe põhjust nüüd selles küsimuses teisele seisukohale asuda ning leiab, et kontserni kuuluvate teiste ühingute poolt kriminaalmenetluse raames ilmnenud põhjustel tuleb neid summasid võtta arvesse ka Electrolux Eesti AS-i kahjuhüvitise tasaarveldamisel. Eeltoodud põhjustel tuleb väljamõistetavat tsiviilhagi vähendada 139 518,68 euro võrra ning M. Kirsbergilt tuleb AS Electrolux Eesti kasuks välja mõista 405 756,15 eurot (545 274,83-139 518,68).
72.Kannatanu on esitanud tsiviilhagi kahel alternatiivsel alusel: juhatuse liikme vastutuse sätete (VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 315 lg 2) või alternatiivselt kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7) alusel. Kohus leiab, et kohaldamisele tuleb neist esimene.
73.Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse eeldused VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 315 lg 2 kohaselt on järgmised: 1) kehtiv ametisuhe; 2) kohustuse rikkumine; 3) aktsiaseltsile kahju 31 / 34
1-24-4299
tekitamine; 4) põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel; 5) vastutus kohustuse rikkumise eest (ÄS § 315 lg 2 ls 2). Hageja peab tõendama esimese nelja eelduse olemasolu, st et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja just nende rikkumiste tulemusel on aktsiaseltsile tekkinud kahju.
74.Kohus leiab, et Martin Kirsbergi juhatuse liikme vastutuse eeldused VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 315 lg 2 kohaselt on täidetud ja tõendatud kohtu poolt süüküsimuse lahendamisel uuritud tõenditega, mida kohus enam kordama ei hakka ja refereerib kokkuvõtlikult: 1) Martin Kirsberg oli Electrolux Eesti AS-i juhatuse liige ajavahemikus 31.05.2012–01.07.2020; 2) Martin Kirsberg rikkus eeltoodud asjaoludel fiktiivsete arvete esitamisega juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustusest tulenevat üldist käitumisstandardit TsÜS § 35 ja ÄS § 315 lg 1 mõttes, eelistades enda huve Electroluxi huvidele ning viies ühingu vara ebaseaduslikult ühingust välja. Samuti rikkus ta alusetute lisatasude maksmisega nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust lisaks eelviidatud sätetele ka ÄS § 314 lg 1 ning Electroluxi grupi sisereeglite kohaselt; 3) Electroluxile on süüdistusaktis kajastatud omastamistegudega tekitatud kahju, mida käesolevas tsiviilhagis on vähendatud, kuna kolmandad isikud on seda osaliselt juba hüvitanud; 4) Rikkumised ja kahju on põhjuslikus seoses, kuna kahju ei oleks tekkinud, kui Martin Kirsberg ei oleks neid rikkumisi toime pannud. Seega tuleb Martin Kirsbergilt ÄS § 315 lg 2 alusel Electrolux Eesti AS-i kasuks välja mõista 405 756,15 eurot.
75.Lisaks põhivõlgnevusele nõuab kannatanu Martin Kirsbergilt seadusjärgset viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale: põhivõlgnevuselt alates kannatanu esmase tsiviilhagi esitamisest 22. oktoobril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni; kohtuotsusega väljamõistetud summalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tuginedes TsMS §-le 367, võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab viivise nõude alates 22.10.2021 kuni kohtuotsuseni, s.o kuni 30.09.2025 kohtuotsuse kuulutamiseks sissenõutavaks muutunud summas. Põhinõude aluseks tuleb aga võtta p-s 74 rahuldatud põhinõude summa 405 756,15 eurot ning väljamõistetud viivis sellelt summalt on alates 22.10.2021-30.09.2025 kokku 167 472,52 eurot ja alates 01.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
76.Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega 1-23-2277 tsiviilhagi tagamiseks Electrolux Eesti AS kasuks seatud kohtulik hüpoteek M. Kirsbergi kinnistule registriosa nr xxx (katastritunnus XXX, aadress XXX) summas 178 000 eurot jätta tsiviilhagi tagamiseks muutmata ning jõusse. Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega 1-23-2277 tsiviilhagi 32 / 34
1-24-4299
tagamiseks arestitud Martin Kirsbergi nõudeõigus SEB Pank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes (mitte rohkem kui 373 028 euro ulatuses) jätta tsiviilhagi tagamiseks muutmata ning aresti alla. VI Menetluskulud
77.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ning muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteo puhul on käesoleval aastal 1329 eurot. See summa tuleb välja mõista M. Kirsbergilt.
78.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas tehtud toimingud olid vajalikud, neile kulunud aeg põhjendatud ning esindaja tunnitasu mõistlik. Kui menetlusosalisel on mitu esindajat, hüvitatakse tasu sellises suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistlikku tasu. Kannatanu Electrolux Eesti OÜ esindajad, vandeadvokaat L. Tedder ja vandeadvokaadi abi S. M. Puur, esitasid 16.06.2025 kohtule taotluse (kohtutoimik tl 225-231) mõista M. Kirsbergilt välja menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-4299 kogusummas 20 767,50 eurot. Sellest 9005 eurot (kulud kuni 10.12.2024) on esitatud Electrolux Eesti AS-i nimel ning alates 10.12.2024 tekkinud kulud Electrolux Eesti OÜ nimel, millest nähtub, et vahepealsel ajal on muutunud äriühingu vorm. Mõlemal juhul on tasud esindajatele maksnud Electrolux Appliances AB (Rootsi äriühing) ning vastavad arved on lisatud taotlusele (kohtutoimik tl 73-76 ja tl 225231). Arvetel on käibemaksumäär 0%. Kohtumenetluse esimeses voorus (kohtunik E. Popova ajal) on esindajatel tekkinud 37,25 tunni ulatuses järgmised kulud kogusummas 9005 eurot: 02.09.2024 kohtuistung, ettevalmistus ja suhtlus kliendiga - 4,75 tundi (1382,50 eurot); 19.09.2024 tsiviilhagi koostamine -19,5 tundi (4095 eurot); 19.09.2024 kohtuistung, ettevalmistus ja suhtlus kliendiga- 2,5 tundi (662,50 eurot); 11.10.2024 kohtuistung, ettevalmistus ning suhtlus kliendi ja kohtuga- 3 tundi (740 eurot); 10.12.2024 kohtuistung, ettevalmistus ning suhtlus kliendi ja kohtuga- 7,5 tundi (2125 eurot). Lepinguliste esindajate keskmine tunnihind on 241,75 eurot, mida kohus peab koos tööde mahuga mõistlikuks. Kohtumenetluse teises voorus on tekkinud 58 tunni ulatuses järgmised kulud: 10.02.2025 kohtuistung, ettevalmistus ning suhtlus kliendi ja kohtuga- 4 tundi (922,50 eurot); 28.02.2025 seisukoha koostamine - 15,75 tundi (3362,50 eurot); 10.03.2025 kohtuistung, ettevalmistus ja suhtlus kliendiga - 7,25 tundi (1852,50 eurot); 31.03.2025 kohtuistung, ettevalmistus ja suhtlus kliendiga - 12,75 tundi (1627,50 eurot); 16.06.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine, kirjalike seisukohtade koostamine ning suhtlus kliendi ja kohtuga- 18,25 tundi (3997,50 eurot). Lepinguliste esindajate keskmine tunnihind on 202,80 eurot, mida kohus peab koos tööde mahuga mõistlikuks. Kohus leiab, et esindajate poolt teostatud tööde maht, keskmine tunnihind, tsiviilhagiga seotud menetluslikud küsimused, kirjalike seisukohtade kvaliteet ja asja keerukusega on põhjendatud nii keskmine tunnihind kui ka teostatud töödele kulunud aeg. KrMS § 182 lg 3 kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral hagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel, arvestades kõiki asjaolusid. Kuna kohus rahuldas kannatanu põhinõudest 640 167,60 eurost 405 756,15 eurot ehk ligikaudu 63%, on põhjendatud hüvitada kannatanule ka 63% tema esindajakuludest ehk 33 / 34
1-24-4299
13 083,53 eurot. See summa tuleb välja mõista M. Kirsbergilt kannatanu kasuks. Ülejäänud osa esindajale makstud kuludest jääb kannatanu enda kanda.
79.M. Kirsbergil on tekkinud seoses valitud kaitsjale tasude maksmisega järgmised kulud. Vandeadvokaat T. Meidra on väljastanud advokaadibüroo Thor nimel järgmised arved: 29.03.2021 arve summas 1 980 eurot (15 tundi, tunnihind 110 eurot/h); 06.11.2023 arve summas 17 496 eurot (81 tundi, tunnihind 180 eurot/h). Advokaadibüroo Walless on väljastanud järgmised arved: 03.09.2024 arve summas 4 354 eurot (15,75 tundi); 22.10.2024 arve summas 2 902,75 eurot (10,5 tundi); 29.10.2024 arve summas 276,45 eurot (1 tund); 10.12.2024 arve summas 4 146,78 eurot (15 tundi); 30.12.2024 arve summas 3 593,88 eurot (13 tundi); 17.03.2025 arve summas 622,02 eurot (2,25 tundi); 30.04.2025 arve summas 2 488,07 eurot (9 tundi); 16.06.2025 arve summas 1 744,60 eurot (6,5 tundi). Kokku moodustavad menetluskulud valitud kaitsjale makstud tasude näol 39 604,55 eurot (koos käibemaksuga). Arvetel märgitud teenused on kohtu hinnangul põhjendatud.
80.KrMS reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulude hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulude hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamisel aga KrMS §-st 182 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.12.2020 otsus nr 1-19-4422/107, p 27). Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjale makstud tasust seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, samas võttes arvesse tsiviilhagi väga olulist ning keskset mahtu käesolevas asjas, määrab kohus hinnanguliselt, et 1/2 valitud kaitsja tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 1/2 tsiviilhagi menetlemisega. Seega on tsiviilhagiga seotud kaitsjale makstud kulu 19 802 eurot. Tsiviilhagi rahuldatakse käesolevas kohtuotsuses osaliselt. KrMS § 182 lg 3 kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Käesolevas asjas on põhjendatud lähtuda põhimõttest, mille kohaselt jaotatakse menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 63% ulatuses, jääb 63% tsiviilhagiga seotud menetluskulust ehk 12 475,26 eurot M. Kirsbergi kanda ning 37% ehk 7 327 eurot tema tsiviilhagiga seotud menetluskulust jääb kannatanu kanda. Vastastikku tekkinud nõuded menetluskulude tasumise osas tuleb tasaarveldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
34 / 34
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.