Liiklussüüteod

1-25-3246 lg 2 p 5 sätestatud kohustust:

1-25-3246 Süüdistus. Almer Kängseppa süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.01.2024 kella 12.53-12.58 paiku XXX maja juurest XXX juurde tema kasutuses olevat ja S.G’le kuuluvat mootorsõidukit sõiduautot Peugeot 208 registreerimismärgiga XXX joobeseisundis. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholi arvutuslik kontsentratsioon Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 24E-AOX00020-01 andmetel mitte vähem kui 1,12-1,34 mg/l kohta. Seetõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Almer Kängsepp mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Almer Kängsepp toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Kohtus nõudis prokurör Almer Kängsepa süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 31.1.2023 otsusega mõistetud kandmata karistuse nelja kuu ja 28 päeva vangistusega ning kandmisele kuulub vangistus 10 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 328 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdistatav järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb 1 kuu jooksul pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel selle läbima (kriminaalhooldajale tuleb esitada tõend psühhiaatri poole pöördumise kohta). Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd ja pöörduma ravivajaduse kindlakstegemiseks psühhiaatri poole ja ravi määramisel sellele alluma. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Almer Kängsepa süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole.

1-25-3246 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Almer Kängsepalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale A. Kängsepa kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 431,52 eurot (tl 5658 II kd). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi maksumus 150 eurot (tl 40 II kd). Almer Kängsepalt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1910,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.