Liiklussüüteod

määratud

ajavahemike

järel

Tartu

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Meelis Kängsepalt riigi tuludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 111 (ükssada üksteist) eurot 60 senti. Menetluskuludest sundraha pooles ulatuses, s.o 664,50 eurot jätta riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) eurot 10 senti tasumisele 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest:  EE351010052031000004 (AS SEB Pank);  EE522200221013264447 (AS Swedbank);  EE401700017002872300 (Luminor Bank AS);  EE957700771001523585 (LHV Pank). Meelis Kängsepal tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber 99925700025701. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus eelduslikult 2. oktoobril 2025 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 2. oktoober 2026. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Meelis Kängseppa süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 7. juunil 2024 kella 22.35 paiku XXX Jõgeva-Palamuse-Saare tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Honda FRV numbrimärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholijoove väljendus selles, et M. Kängsepa väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,90 mg/l. Nõnda rikkus M. Kängsepp liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Prokurör palub kohtul M. Kängsepp süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud kolm päeva (7.–9. juuni 2024) karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M. Kängsepal kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine keelatud. KarS § 75 lg 4 alusel võtab M. Kängsepp endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida end tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 111,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolusid, et M. Kängsepa sissetulekud ei ole suured ning eluasemele tehtavaid kulutusi, ei oleks sundraha täies ulatuses tasumine talle jõukohane, palub prokurör jätta pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud, s.o kokku summas 776,10 eurot, tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada M. Kängsepp süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. M. Kängsepa menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 111,60 eurot. M. Kängsepa menetluskuludeks on veel KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1329 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele jätab kohus poole sundrahast, s.o 664,50 eurot, riigi kanda. Seega kuulub M. Kängsepalt riigi tuludesse väljamõistmisele pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 111,60 eurot, kokku 776,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on M. Kängsepp kohustatud tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.