Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

Sularaha väljamaksed ja ettevõtlusega mitteseotud kulud

Kuriteo toimepanemiseks on F.Z.V juhatuse liige S.E maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2022 äriühingu kontodelt nr XXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXX välja võtnud sularaha kokku summas 2 688 245 eurot, mis on kajastatud äriühingu raamatupidamises sissemaksetena kassasse.

Sularaha väljamaksete kohta kokku summas 2 641 983 eurot F.Z.V-l nõuetele vastavaid algdokumente ei ole. F.Z.V juhatuse liige S.E ei koostanud ega säilitanud RaM § 4 p 5, § 12 p 1 sätestatud raamatupidamise algdokumente nõutaval viisil pärast majandusaasta lõppu, mis raskendas oluliselt ülevaate saamist F.Z.V majandustegevusest. Juhatuse liikmena võttis S.E F.Z.V kontodelt ajavahemikul 2020 jaanuarist kuni 2022 maini sularahas kokku välja 2 688 245 eurot, mille kohta ta koostas ja esitas F.Z.V raamatupidajale Qle nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid kokku 46 262 euro ulatuses sularaha äritegevuseks tarvitamise osas. Ülejäänud 2 641 983 euro kulutamise osas S.E nõuetekohaseid raamatupidamise algdokumente ei vormistanud ega säilitanud, väidetavad tehtud märkmeid välja võetud sularaha kasutamise kohta säilitas ta väidetavalt enda kasutuses olnud mobiiltelefonis Apple iPhone 14 Pro, mis leiti ja võeti tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest, ent milles olnud andmefailid, sh väidetavalt telefoni talletatud märkmed, mis võimaldaksid kontrollida tema poolt F.Z.V kontodelt välja võetud sularaha kasutamise otstarvet, kustutas Q selliselt, et nende taastamine ei ole võimalik. Kuivõrd S.E ei olnud enne kahtlustatavana kinnipidamist 13.06.2023.a-l esitanud raamatupidajale Qle sularaha kasutamise kontrollimist võimaldavaid algdokumente, siis ei olnud F.Z.V tänasel juhatusel (s.o K.Yl), Maksu- ja Tolliametil ega uurimisasutusel olnud võimalik saada täielikku ülevaadet F.Z.V varalise seisundi kohta ning F.Z.V juhatusel ei ole olnud võimalik esitada 2021 majandusaasta aruannet (esitamise tähtaeg 30.06.2022), 2022 majandusaasta aruannet (esitamise tähtaeg 30.06.2023), 2023 majandusaasta aruannet (esitamise tähtaeg 30.06.2024) ning 2024 majandusaasta aruannet (esitamata, tähtaeg 30.06.2025). F.Z.V-le raamatupidamist osutanud Q kajastas S.E poolt äriühingu kontodelt välja võetud sularaha äriühingu raamatupidamises otsekui selle eest oleks ostetud eraisikutelt sõiduautosid metalliks-varuosadeks järgmiselt: - 31.01.2020 genereeris Q raamatupidamisprogrammis ostuarve still summas 14 150,00 eurot, millest nähtus otsekui oleks eraisikult 31.01.2020 ostetud kaup Still R70 summas 14 150,00 eurot ja 31.12.2020 genereeris Q raamatupidamisprogrammis ostuarve romu2020 summas 1 343 643,82 eurot, millest nähtus otsekui oleks eraisikult 31.12.2020 ostetud üks sõiduauto metalliks-varuosadeks hinnaga 1 343 643,82 eurot üks sõiduauto metalliksvaruosadeks müüdud summas 14 500,00 eurot (ostuarves on rida kajastatud negatiivsena). Mõlema ostuarve kohta on samal päeval kantud sisse ka sularaha kassast tasumist tõendavad kassa väljamineku orderid 3329 ja 3334 summades vastavalt 14 150,00 eurot (ostuarve nr still, 31.01.2020) ja 1 329 143,82 eurot (ostuarve nr romu2020, 31.12.2020) - 02.09.2021 genereeris Q raamatupidamisprogrammis ostuarve nr 09inve summas 2600,00 eurot, millest nähtus otsekui oleks eraisikult ostetud 02.09.2021 üks sõiduauto metalliksvaruosadeks summas 2600 eurot, samuti 26.07.2021 oli ta genereerinud ostuarve nr 07inve summas 7500 eurot, millest nähtus otsekui oleks eraisikult ostetud kokku kaks sõiduautot metalliks-varuosadeks summades 3500 eurot ja 4000 eurot, ning 31.12.2021 oli genereerinud raamatupidamisprogrammis ostuarve nr romu12/2021 millest nähtus otsekui oleks eraisikult ostetud kokku kolm sõiduautot metalliks-varuosadeks summades vastavalt 1 089 351,35 eurot, 65 000 eurot ning 1 800 eurot, s.o kokku summas 1 156 151,35 eurot, ning kõigi kolme ostuarve kohta oli raamatupidamises ka kassa väljamineku orderid 3005 (ostuarve 09inve, 02.09.2021 summas 2600 eurot), 3004 (ostuarve nr 07inve, 26.07.2021, summas 7500 eurot), 3331 (ostuarve nr romu 12/2021, 31.12.2021 summas 1 089 351,35 eurot), 3336 (ostuarve nr romu12/2021, 31.12.2021 summas 65 000,00 eurot) ning 3337 (ostuarve nr romu12/2021, 31.12.2021, summas 1800 eurot). - 31.08.2022 genereeris Q raamatupidamisprogrammis ostuarve nr romu08/2022 summas 391 215,50 eurot, millest nähtus otsekui oleks eraisikult ostetud 31.08.2022 kokku kaks sõiduautot metalliks-varuosadeks summades vastavalt 351 215 eurot ja 40 000 eurot, ning selle kohta oli kantud sisse samal päeval ka kassa väljamineku order nr 3339 summas 351 215,50 eurot ja kassa väljamineku order nr 3340 summas 40 000,00 eurot.

F.Z.V-l on olemas nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid kokku 46 262 euro ulatuses sularaha äritegevuseks tarvitamise osas. TuMS § 51 lg 1, lg 2 p 3 alusel maksab residendist äriühing ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS § 48-50, ning ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS § 48-53, sh § 51 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus äriühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 on juhatuse liige kohustatud tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. F.Z.V juhatuse liige S.E ja F.Z.V raamatupidaja Q esitasid teadlikult maksustamisperioodi jaanuar 2020 - mai 2022 TSD lisas 6 valeandmeid jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 2 641 983,00 tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 660 495,75 eurot, millise tegevusega varjati riigi ees äriühingu maksukohustust alljärgnevalt: - 10.02.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 191 493,00 eurot ja sellelt tulumaksu 47 873,25 eurot; - 10.03.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 225 067,00 eurot ja sellelt tulumaksu 56 266,75 eurot; - 13.04.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 105 146,00 eurot ja sellelt tulumaksu 26 286,50 eurot; - 11.05.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 59 243,00 eurot ja sellelt tulumaksu 14 810,75 eurot; - 10.06.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 72 373,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 093,25 eurot; - 10.07.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 81 153,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 288,25 eurot; - 10.08.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 82 615,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 653,75 eurot; - 10.09.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 85 431,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 357,75 eurot; - 12.10.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 625,00 eurot; - 09.11.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 300,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 575,00 eurot; - 10.12.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 125,00 eurot; - 11.01.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 99 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 24 875,00 eurot;

-

10.02.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 88 662,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 165,50 eurot; 10.03.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 87 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 875,00 eurot; 12.04.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 84 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 000,00 eurot; 10.05.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 90 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 22 500,00 eurot; 10.06.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 94 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 23 500,00 eurot; 12.07.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 87 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 875,00 eurot; 10.08.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 64 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 16 000,00 eurot; 10.09.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 84 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 125,00 eurot; 11.10.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 000,00 eurot; 09.11.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 86 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 21 500,00 eurot; 09.12.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 73 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 375,00 eurot; 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E korraldusel jättis äriühingule raamatupidamist osutav Q deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 92 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 23 000,00 eurot; 10.02.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 74 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 18 500,00 eurot; 08.03.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 80 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 000,00 eurot; 10.04.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2022 TSD, milles S.E korraldusel äriühingule raamatupidamist osutav Q jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 81 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 375,00 eurot; 10.05.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 83 500,00 eurot ja sellelt tulumaksu 20 875,00 eurot; 10.06.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 48 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 12 000,00 eurot.

Ehkki e-maksuameti andmetel esitas ühe osa deklaratsioone S.E, ent tegelikkuses esitas kõik deklaratsioonid tema teadmisel ja heakskiidul F.Z.V raamatupidaja Q, kes logis e-maksuameti keskkonda sisse enda kasutajakontoga või S.E kasutajakontoga ning esitas seejärel deklaratsiooni ise või lasi enne esitamist S.El allkirjastada. Seega esitasid F.Z.V ainukene juhatuse liige S.E ja F.Z.V raamatupidaja Q ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu nimel ja äriühingu huvides, eesmärgiga varjata riigi ees äriühingu tegelikku maksukohustust, maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2022 e-maksuameti kaudu maksuhaldurile TSD lisas 6 teadlikult valeandmeid, mille tulemusel jäeti arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 660 495,75 eurot.

II

Isikutele tehtud väljamaksed ja erisoodustus

Lisaks teostati maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2023 F.Z.V pangakontodelt rahalisi ülekandeid V.P (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXX kokku summas 120 429,42 eurot ning N.Mi (isikukood XXX) arvelduskontodele nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX kokku summas 500 563,70 eurot. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on V.P F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M vanaema (s.o J.M ema A.M ema) ja N.M on F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M isa. V.P ja N.Mi pangakontode väljavõtetelt nähtuvate F.Z.V-lt laekunud makseselgituses nimetatud arvete alusel reaalseid tehinguid ei toimunud ning kaupu ja teenuseid ei soetatud. F.Z.V-l puuduvad täielikult alusdokumendid V.Ple teostatud ülekannete osas, N.Mi pangakontodele teostatud maksete kohta on algdokumendid küll osaliselt koostatud, kuid neid puudub tegelik majanduslik sisu. Samuti ei ole V.P ja N.M väljamaksete arvelt saadud rahalisi vahendeid enda tarbeks kasutanud, kuna pangakontodega seotud pangakaardid ning seal olnud rahalised vahendid on antud F.Z.V toonase ainukese juhatuse liikme S.E ning tema abikaasa J.M kasutusse. Seega kasutas F.Z.V ainukene juhatuse liige S.E V.P ja N.Mi pangakontosid teostamaks F.Z.V rahalistest vahenditest ülekandeid näilike tehingute eest, millel puudus tegelik majanduslik sisu, eesmärgiga varjata raha tegelikku kasutust ja varjata sellega äriühingule kaasnevaid maksukohustusi ning saada F.Z.V rahalised vahendid oma valdussesse. TuMS § 48 lg 1 näeb ette tööandja kohustuse maksta töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu. TuMS § 48 lg 3 kohaselt on TuMS § 48 lg 1 tähenduses töötajaks töölepingu alusel töötav isik, samuti juhtimis- või kontrollorgani liige TuMS § 9 mõistes, sh juhatus. TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse TuMS § lg 3 nimetatud isikule (töötajale) seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Vastavalt TuMS § 48 lg-le 6 loetakse tööandja poolt tehtud erisoodustuseks ka TuMS § 48 lg-s 3 nimetatud isiku (töötaja) abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele. TuMS § 51 lg 1, lg 2 p 3 alusel maksab residendist äriühing ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS § 48-50, ning ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7 sätestatust makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt TuMS tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. SMS § 4 p 1 alusel maksab sotsiaalmaksu residendist juriidiline isik. SMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid. SMS § 9 lg 1 p 4 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksuja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni.

TuMS § 54 lg 1 kohaselt on TuMS § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik ning TuMS § 53 nimetatud mitteresident kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 50 ́2, 52 ́1 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus äriühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 on juhatuse liige kohustatud tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. F.Z.V juhatuse liige S.E ning F.Z.V raamatupidaja Q esitasid ühiselt ja kooskõlastatult F.Z.V huvides tegutsedes teadlikult äriühingu huvides valeandmeid maksustamisperioodi jaanuar 2020 - mai 2023 TSD lisas 4 jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööandja poolt töötajale tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 155 248,17 eurot ning sotsiaalmaksu kokku summas 256 159,48 eurot, millise tegevusega varjati riigi ees F.Z.V tegelikku maksukohustust alljärgnevalt: - 10.02.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 5 422,66 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 355,67 eurot ning sotsiaalmaksu 2 236,85 eurot; - 10.03.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 8 154,84 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 038,71 eurot ning sotsiaalmaksu 3 363,87 eurot; - 13.04.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 10 864,87 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 716,22 eurot ning sotsiaalmaksu 4 481,76 eurot; - 11.05.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 38 505,22 eurot, erisoodustuse tulumaksu 9 626,31 eurot ning sotsiaalmaksu 15 883,40 eurot; - 10.06.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 37 633 eurot, erisoodustuse tulumaksu 9 408,25 eurot ning sotsiaalmaksu 15 523,61 eurot; - 10.07.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 16 819,65 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 204,91 eurot ning sotsiaalmaksu 6 938,11 eurot; - 10.08.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 622,85 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 155,71 eurot ning sotsiaalmaksu 11 806,93 eurot; - 10.09.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 822,90 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 205,73 eurot ning sotsiaalmaksu 11 889,45 eurot; - 12.10.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 26 114 eurot, erisoodustuse tulumaksu 6 528,50 eurot ning sotsiaalmaksu 10 772,03 eurot; - 09.11.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 42 286,18 eurot, erisoodustuse tulumaksu 10 571,55 eurot ning sotsiaalmaksu 17 443,05 eurot;

-

10.12.2020.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 28 779,55 eurot, erisoodustuse tulumaksu 7 194,89 eurot ning sotsiaalmaksu 11 871,56 eurot; 11.01.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2020 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 32 810,61 eurot, erisoodustuse tulumaksu 8 202,65 eurot ning sotsiaalmaksu 13 534,38 eurot; 10.02.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 19 006,82 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 751,71 eurot ning sotsiaalmaksu 7 840,31 eurot; 10.03.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 14 143,30 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 535,83 eurot ning sotsiaalmaksu 5 834,11 eurot; 12.04.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 928,60 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 982,15 eurot ning sotsiaalmaksu 4 920,55 eurot; 10.05.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 4 892,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 223,10 eurot ning sotsiaalmaksu 2 018,12 eurot; 10.06.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 17 516,71 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 379,18 eurot ning sotsiaalmaksu 7 225,64 eurot; 12.07.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 10 720,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 680,10 eurot ning sotsiaalmaksu 4 422,17 eurot; 10.08.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 20 372,25 eurot, erisoodustuse tulumaksu 5 093,06 eurot ning sotsiaalmaksu 8 403,55 eurot; 10.09.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 886,75 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 471,69 eurot ning sotsiaalmaksu 5 728,28 eurot; 11.10.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 522,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 380,60 eurot ning sotsiaalmaksu 3 927,99 eurot; 09.11.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 16 169,65 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 042,41 eurot ning sotsiaalmaksu 6 669,98 eurot; 09.12.2021.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 770,16 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 442,54 eurot ning sotsiaalmaksu 4 030,19 eurot; 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 814,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 953,50 eurot ning sotsiaalmaksu 4 873,28 eurot; 10.02.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 259,20 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 314,80 eurot ning sotsiaalmaksu 5 469,42 eurot; 08.03.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2022, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 717,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 929,25 eurot ning sotsiaalmaksu 4 833,26 eurot; 10.04.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2022 TSD, milles S.E jättis äriühingule raamatupidamist osutava Q vahendusel deklareerimata erisoodustuse summas 13 401,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 350,25 eurot ning sotsiaalmaksu 5 527,91 eurot;

-

10.05.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 14 706,40 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 676,60 eurot ning sotsiaalmaksu 6 066,39 eurot; 10.06.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 15 533,30 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 883,33 eurot ning sotsiaalmaksu 6 407,49 eurot; 11.07.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuni 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 8 508,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 127 eurot ning sotsiaalmaksu 3 509,55 eurot; 10.08.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud juuli 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 19 608,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 4 902 eurot ning sotsiaalmaksu 8 088,30 eurot; 12.09.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud august 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 13 466 eurot, erisoodustuse tulumaksu 3 366,50 eurot ning sotsiaalmaksu 5 554,73 eurot; 10.10.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud september 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 5 982 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 495,50 eurot ning sotsiaalmaksu 2 467,58 eurot; 10.11.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud oktoober 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 534 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 383,50 eurot ning sotsiaalmaksu 3 932,78 eurot; 12.12.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud november 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 9 900,20 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 475,05 eurot ning sotsiaalmaksu 4 083,83 eurot; 10.01.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2022 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 4 108,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 1 027 eurot ning sotsiaalmaksu 1 694,55 eurot; 09.02.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud jaanuar 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 2 127 eurot, erisoodustuse tulumaksu 531,75 eurot ning sotsiaalmaksu 877,39 eurot; 10.03.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud veebruar 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 377,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 844,25 eurot ning sotsiaalmaksu 1 393,01 eurot; 10.04.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud märts 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 758,82 eurot, erisoodustuse tulumaksu 939,71 eurot ning sotsiaalmaksu 1 550,51 eurot; 10.05.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud aprill 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 667 eurot, erisoodustuse tulumaksu 916,75 eurot ning sotsiaalmaksu 1 512,64 eurot; 12.06.2023.a-l e-maksuameti kaudu esitatud mai 2023 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 3 760 eurot, erisoodustuse tulumaksu 940 eurot ning sotsiaalmaksu 1 551 eurot;

Ehkki e-maksuameti andmetel esitas ühe osa deklaratsioone S.E, ent tegelikkuses esitas kõik deklaratsioonid tema teadmisel ja heakskiidul F.Z.V raamatupidaja Q, kes logis e-maksuameti keskkonda sisse enda kasutajakontoga või S.E kasutajakontoga ning esitas seejärel deklaratsiooni ise või lasi enne esitamist S.El allkirjastada. Seega esitasid F.Z.V juhatuse liige S.E ja äriühingule raamatupidamist osutav Q ühiselt ja kooskõlastatult F.Z.V nimel ja äriühingu huvides tegutsedes, eesmärgiga varjata riigi ees F.Z.V tegeliku maksukohustuse ulatust, maksustamisperioodil jaanuar 2020 - mai 2023 e-maksuameti kaudu maksuhaldurile TSD lisas 4 valeandmeid, mille tulemusel jättis F.Z.V deklareerimata ja tasumata erisoodustuse tulumaksu kokku summas 155 248,17 eurot ja sotsiaalmaksu kokku summas 256 159,48 eurot.

Q ́ile ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust KarS § 389 ́ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest esitatud, talle esitati 19.03.2025 kriminaalasjas nr 25700000006 kahtlustus ühiselt ja kooskõlastatult koos S.Ega KarS § 389 ́ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellise tegevusega pani S.E ühiselt ja kooskõlastatult koos Q ́ile toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o F.Z.V poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses kokku 1 096 053,40 eurot, ning F.Z.V (endise nimega X OÜ), mida esindas ja mille nimel ning huvides tegutses juhatuse liige S.E, toime KarS § 389 1 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.Z.V (seaduslik esindaja K.Y) ja süüdistatav S.E end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav S.E ning tunnistajad S.R, V.I, B.G, P.S, V.R, B.B, E.M, S.V, D.V, S.T, W, G.V, E.M, S.N, P.L, T.M, R.H, D.S, J.S, M.P ja asjatundja M.O. Süüdistatava F.Z.V seaduslik esindaja K.Y kohtuistungil ütlusi ei andnud Tunnistaja Q keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. Tunnistajate N.M, V.P ütlused avaldati KrMS § 2911 alusel. Kohus uuris järgmisi tõendeid:

F.Z.V

poolt eraisikutelt sularahas sõidukite ostmist kajastavate raamatupidamisdokumentide ja kontode väljatrükkide vaatluse protokoll koos andmekandjaga (4/75-95);

andis kohtuasja arutamisel süüdistatav S.E 10.03.2025, 11.03.2025 ja 17.03.2025 kohtuistungitel Q süüstavaid ütlusi, mistõttu alustati 11.03.2025 Riigiprokuratuuris Q osas kriminaalmenetlust KarS § 389-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtluses. Qle esitati 08.04.2025 süüdistus ning kriminaalasi nr 1-25-1950 on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et S.E ja Q on alust süüdistada kuriteo toimepanemises kaastäideviijatena. Ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes tuleks reeglina vältida ja seda eriti olukorras, kus isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. Tulenevalt S.E poolt kohtumenetluses antud ütlustest, tuleb kohtul anda käesolevas menetluses hinnang ka Q poolt realiseeritud objektiivsete koosseisutunnuste osas. Ql peab olema reaalselt võimalik esitada tõendeid. Kui kohus küll Q süüküsimust ei lahenda, kuid peab tema faktilisele tegevusele siiski hinnangu andma, rikuks kohus Q kaitseõigusi. Kuivõrd Q andis tunnistajana ütlusi enne S.E ristküsitlust, ei ole teada, kas Q oleks otsustanud ütlusi anda, kui ta teadnuks, et venna ütlused toovad talle kaasa kahtlustuse ja süüdistuse esitamise. Seega võib kriminaalasjade ühendamata jätmisel olla otsene mõju kohtuasja terviklikkusele ja objektiivsusele. Prokuratuuri hinnangul oleks asjade koos menetlemine käesolevas asjas tervikuna isegi ökonoomsem, kuivõrd see välistaks olukorra, kus uus kohtukoosseis peaks hakkama algusest peale samade faktiliste asjaoludega tutvuma. Kuigi kohus jättis prokuratuuri taotluse menetluse uuendamiseks ja kahe menetluse ühendamiseks rahuldamata, kordas prokurör oma taotlus taaskord kohtuvaidluste lõpus. Kaitsja vaidles prokurörile vastu ja on seisukohal, et menetluse uuendamiseks ja ühendamiseks alus puudub. Prokurör ei ole viidanud, mis see uus asjaolu on ja seda ka ei ole. Asjaolu, et Q võis esitada või osales kuidagi maksude deklareerimisel, oli teada prokuratuurile juba süüdistuse alguses, kuna algses süüdistusaktis on Q ka mainitud. S.E ei ole andnud venna suhtes süüstavaid ütlusi, ta ei kinnita kordagi, et tema või vend oleks mingisuguse maksurikkumise toime pannud. Taotluse tegelik põhjus on asjaolu, et prokuratuur ja ka kannatanu jättis menetluses esitamata süüdi tunnistamise absoluutseks eelduseks olevad TSD-d. Taotluse ainukene eesmärk on tekitada olukord, kus uue süüdistusakti kohaselt on need tõendina loetletud. Kriminaalasjade ühendamisel tekiks olukord, kus peab hakkama tõendeid uuesti sisuliselt uurima. Kui prokuratuur teab, et ta esitab süüdistusakti, siis oleks võinud esitada kohtule palve mitte minna kohtuvaidlustesse, aga seda tehti. Uuendamiseks puuduvad KrMS § 307 lg 1 p 1 ja p 2 alused, p 3 ei ole üldse asjakohane. Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus kriminaalasja menetluse uuendamiseks ja menetluste ühendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Käesolev kriminaalasi S.E ja F.Z.V süüdistuses on jõudnud lõpplahendini ja kohtuotsus selles kriminaalasjas on 15.09.2025. Kriminaalasi laekus kohtusse 25.07.2024. Maksusüüteoasjas esimese astme kohtlahendini jõudmist natuke rohkem kui aastaga, tuleb pidada mõistlikuks menetlusajaks. Prokuröri poolt vahetult enne kohtuvaidlusi s.o 24.03.2025 süüdistuse muutmine nii, et S.E süüdistatakse koos Qga maksusüüteo toimepanemises oli prokuröri valik. S.El ja F.Z.V on õigus kohtulahendini jõudmiseni mõistliku menetlusaja jooksul. Kohtuliku uurimise uuendamine ja uue, Qga, seotud kriminaalasja liitmine, tähendaks täiemahulist kohtulikku menetlust nullist alates. Ql ja tema kaitsjal on õigus osaleda kõigi tõendite kohtulikul uurimisel ja esitada tõendite lubatavuse kohta vastuväiteid. Seega ei ole asjakohane prokuröri seisukoht, et kriminaalasja ühendamisel ei pea alustama kohtuliku uurimisega algusest peale ja piisab mõne lisatõendi uurimisest. Kohtuliku uurimise uuendamisel ja kahe kriminaalasja ühendamisel ei saaks käesolev kohtukoosseis ühendatud kriminaalasja arutamist alustada juba määratud istungite graafikust tulenevalt mitte enne 2026 aasta sügist ja menetluse senist kiirust ja selleks kuluvat aega arvestades oleks võimalik kohtulahendi aeg alles 2027 sügis. Seega ligi 2 aasta hiljem seni planeeritust. Seega kestaks kriminaalasja arutamine kohtumenetluses S.E ja F.Z.V suhtes rohkem kui kolm aastat ja arvestades süüdistuse mahtu, oleks kolme aastane kohtumenetluse aeg esimeses astmes ilmselt ebamõistlikult pikk ja ei tagaks isikule õigust saata kohtlahend mõistliku aja jooksul. Käesolevas menetluses oli Q tunnistaja ja kohus ei saa anda hinnangut tema süüküsimusele. Q saab esitada kõik oma vastuväited tema suhtes eraldi arutatavas kohtumenetluses, mistõttu ei ole hetkel ette

näha, et tema õigusi võidakse rikkuda. Käesolevas kriminaalasjas anti Qle võimalus anda tunnistajana kohtuistungil ütlusi, kuid ta kasutas oma õigust loobuda ütluste andmisest. Asjaolu, et prokuratuur unustas S.E ja F.Z.V kriminaalasjas märkida süüdistusakti osad tõendid (osad maksudeklaratsioonid) ja ei soovinud esialgu nende uurimist (osade TSD esitamisest loobus), kuid hiljem mõtles ringi, ei tähenda, et käesoleva kriminaalasjaga uue isiku kriminaalasja ühendamine peaks andma prokuratuurile võimaluse oma vigu parandada. Prokurör on seisukohal, et kui kohtul tekib nõupidamistoas otsust langetades kahtlus Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuarvestuse usaldusväärsuse osas, taotleb prokuratuur, et kohus uuendaks KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel kohtuliku uurimise ja arutaks seda küsimust pooltega, sh kohus kaaluks prokuratuurile ja/või kannatanule KrMS § 297 lg 1 alusel võimalus esitada kohtule maksuarvestuse koostamise aluseks olevad algdokumendid. KrMS § 302 lg 1 näeb ette, et kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend, mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada. Kohtuvaidlustes ei selgunud, et prokuröril oleks vaja esitada selliseid uusi tõendeid, mida ta juba menetluse käigus ei ole soovinud esitada ja mille lubatavuse kohta ei ole kohus seisukohta võtnud, seega puudub KrMS § 302 tulenev alus kohtuliku uurimise uuendamiseks. Samuti ei tuvastanud kohus nõupidamistoas KrMS § 307 sätestatud aluseid kohtuliku arutamise uuendamiseks. Maksuarvestuse koostamise aluseks olevate algdokumentide uurimist oli prokuratuuril võimalik taotleda juba süüdistusaktis. Tõendite lubatavus Tõendi 17.1.2 (2/10-103) puhul esitas kaitsja vastuväide usaldusväärsuse osas ja leidis, et analoogselt Riigikohtulahendis 3-1-1-15-10 p 9.3 märgituga võib järeldada, et vaatlusega uurimistoimingu kohta protokolli vormistades tuleks selles protokollis eraldi välja tuua nii protokolli koostamise aeg, kui ka vaatluse kui uurimistoimingu tegemise aeg. Vaatlusprotokollist seda ei selgu. Kuna protokolli koostamine ja koostamise aeg on ebaselge, ei ole välistatud, et protokoll võidi koostada hiljem n-ö tagantjärele, mille puhul ei saa enam kindlad olla, kas menetleja mäletas protokolli koostamise kõiki aspekte või mitte. Kohtu hinnangul on 06.10.2023 vaatlusprotokoll lubatav tõend. Pangakontode vaatluse puhul ongi võimalik koostada ja reeglina koostataksegi vaatalusprotokoll vaatlusega samal ajal. Jälitustoimingute puhul see ei ole võimalik, mistõttu jälitustoimingute protokollis erinebki toimingute tegemise ja protokolli koostamise aeg ja need ajad tuleb mõlemad protokolli märkida. Vaatlusprotokolli viiendas punktis on kirjeldatud, kuidas menetleja viis vaatluse läbi. Tunnistaja P.L kinnitas, et just tema teostas sisulise vaatluse ja koostas protokolli. Arvestades andmemahtu, mis tuli läbi töötada on eluliselt usutav, et menetleja alustas 06.10.2023 ja lõpetas 10.10.2023, tehes vahepeal töötamisel seadusest tulenevad puhkepausid (s.h iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev). Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave ei vastaks algdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda 06.10.2023 vaatlusprotokolli usaldusväärsuses. Tõendi 7.1.4 (2/107-109) puhul esitas kaitsja vastuväite usaldusväärsuse osas väites, et protokollist ei ole võimalik aru saada, millal see on koostatud. Ei ole ka võimalik aru saada, kes selle vaatluse aluseks oleva analüüsi läbi viis. Läbi viis majanduskuritegevuse büroo eriasjade uurija ja alla on kirjutanud ametnik P.L, kui protokolli koostaja. KrMS § 146 lg 1 ja lg 147 eristab vaatluse läbiviijat ja protokolli koostajat ja hetkel täpselt ei tea, kes tegi mida. Kohtu hinnangul on 04.10.2023 vaatlusprotokoll lubatav tõend. P.L kinnitas, et tema koostas protokolli ja viis läbi vaatluse. Päises ei ole lisaks ametile eraldi nime välja toodud inimliku eksituse tõttu ja see ei sea kahtluse alla protokolli koostaja ja vaatluse läbiviinud isikut. Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave ei vastaks algdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda 04.10.2023 vaatlusprotokolli usaldusväärsuses.

Tõendi 7.1.13 (4/96-104) puhul esitas kaitsja vastuväite usaldusväärsuse osas, leides, et küsimus on protokolli koostamise ajas, kes selle koostas, segadus koostaja ja allakirjutanud isikuga. Lisaks arvutuslikud probleemid. Protokolli punktis 5.2 toodud tabelis kaks, kui kõik summad kokku lüüa, siis see peaks olema 119 888,22. Ometi on seal märgitud 120 429,42 ja sellest tulenevalt on ka ebaõige protokolli 5.3 toodud tabel 3 ehk siis see kogusumma 629 992,69 on vale. Tabelis 4 Mile tehtud ülekannete kogusummaks on märgitud 500 563,7 aga punktis 5.1 ning tabelis 3, siis selles lõikes on see hoopis 500 563,27. Vigade tõttu on küsitav kas vaatlusprotokollis kajastatavaid andmeid saab uskuda. P.L kinnitas, et 4/96-104 on tema koostatud ja tema allkiri. Teostas ka sisulise vaatluse. Protokolli päises on nimi puudu ilmselt inimliku eksituse tõttu. Alusdokumendid olid exeli tabelis ja sealt teostas otsingut. Kasutas filtriotsingut. Kontrollis käsitsi nimed üle. Pangakontod paneb kokku analüütik, et neid saaks vaadelda ühiselt. Tema alusfail on analüütiku kokkupandud alusmaksete tabel ja tunnistaja filterdab välja. Mingil juhul kontrollib pangaexeli alusfaili. Ise ühtegi valemit ei teinud. Ise kontrollib liitmise tulemuse üle. Valem kui on, siis on see enne pandud. Tunnistaja lihtsalt tõmbab summa kokku. Tunnistaja P.L kinnitas, et just tema teostas sisulise vaatluse ja koostas protokolli. Arvestades andmemahtu, mis tuli läbi töötada on eluliselt usutav, et menetleja alustas 29.09.2023 (reede) ja lõpetas 02.10.2023 (esmaspäev), tehes vahepeal töötamisel seadusest tulenevad puhkepausid(s.h iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev). Ka protokollis kajastatud vaatluse käigust nähtub, et pankadest saadud algdokumendi on konverteeritud MS Exelisse ühisesse faili. Kohtule esitatud protokolli lisades nimetatud exeli faili ei ole. Kohus kontrollis vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave lõppjärelduses ei vastaks algdokumentides kajastatud teabele. Puutuvalt N.Mile tehtud ülekannete kogusummasse, siis see on tabelisse 1 ja 3 õigesti märgitud 500 563,27 eurot. Tabelisse 4 on kokku ekslikult märgitud 500 563,7 eurot, kuid kolmanda rea viimases veerus lõppsumma saamisel on arvestatud summaga 500 563,27 eurot. Kohus tuvastas, et V.Ple OÜ-st X laekunud summade hulgas ei ole tabelis 5.2 kannet 03.01.2020 541,20 eurot. Samas on seda summat arvestatud tabelis 5.3 jaanuaris 2020 V.Ple tehtud väljamaksete kogusummas 5422,66 eurot. Sellest tulenevalt on õige lõppjäreldus, et X OÜ kontolt kanti V.P pangakontole perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2023 120 429.42 eurot. Kõnealune vaatlusprotokoll näitab ilmekalt kui oluline on, et kohtu käsutuses on vaatluse aluseks olnud algdokumendid. Ilma pangakonto väljavõtetega tutvumata, oleks kohtul olnud keeruline kui mitte võimatu tuvastada, millest on tekkinud arvutuslikud erinevused. Käesoleval juhul on tegemist süüdistuse seisukohalt olulise faktiga, kuid prokuratuur ei suutnud selgitada, millest on tingitud arvustuslikud erinevused. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri süüdistuses valesti märgitud, et F.Z.V pangakontodel teostati M.Mi pangakontodele ülekandeid kokku summas 500 563,7 eurot õige oleks 500 563,27 eurot Kaitsja vaidlustas riigiprokuratuuri määruse alusel toimunud läbiotsimised (tõendid 17.1.28 ja 17.1.30 ja 17.1.31 ja 17.1.32) leides, et läbiotsimiseks oleks pidanud olema kohtu eelnev luba. KrMS § 190 lg 3 kohaselt võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse KrMS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Vaidlust ei ole selles, et kahtlustus KarS § 289 1 lg 2 järgi kuulub KrMS § 126 2 lõikes 2 loetletud kuritegude hulka. Kõik kaitsja poolt vaidlustatud läbiotsimismäärused on Kohtuinfosüsteemi andmetel esitatud KrMS § 91 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul eeluurimiskohtunikule, kes on pealdistega tunnistanud läbiotsimised lubatavaks. Riigiprokurör Vahur Verte läbiotsimismääruses alusel toimetati läbiotsimist muuhulgas sõidukis Audi A8 registrinumber XXX (2/201-224). Kaitsja on seisukohal, et jälitustoimingu protokollist ei tulene, et S.E oleks nimetatud sõidukit Audi kohtueelse menetluse ajal kasutanud. Kuna läbiotsimismääruses ei

ole viidatud ühelegi teisele tõendile, mis kinnitaks, et S.E kasutas seda sõidukit väidetava kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, siis ei olnud prokuröril õigust ise nimetatud sõiduki läbiotsimiseks luba anda, vaid seda tulnuks taotleda eeluurimiskohtunikult. Läbiotsimismääruses on kirjas, et 17.05.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt kasutas S.E kohtueelse menetluse ajal sõidukit Audi A8 reg nr XXX. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-130) kinnitab, et perioodil 06.-07.09.2022 on S.E kasutanud musta värvi Audi A8, millel Läti Vabariigi reg.märk XXX. Transpordiameti vastuse kohaselt on sõiduki uueks reg.märgiks alates 22.12.2022 XXX. 17.02.2023, 21.02.2023, 22.03.2023 juhtis Audi A8L reg märgiga XXX S.E. Seega on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealust sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid on lubatavad. Kaitsja vastuväite kohaselt on läbiotsimisprotokollis (2/216-224) märgitud, et kell 14.30 saabus xxx aadressile J.M, kellega koos politseiametnikud sisenesid xxx asuvasse majja. On märge, et T.M saabus läbiotsimiskohta alles kell 18.25. Protokolli koostanud T.M ei viibinud läbiotsimise juures algusest peale. Menetlustoimingu protokolli koostaja peab ise viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil nagu see on protokollis kajastatud. Kuna T.Mt ei viibinud läbiotsimise juures algusest peale, ega tea seetõttu ise vahetu tajumise kaudu kõiki läbiotsimise käigus seonduvaid asjaolusid, siis ei saa läbiotsimisprotokolli pidada usaldusväärseks tõendiks. T.M ütlustest nähtub, et kui saabus protokollijana elukohta, võttis ühendust abikaasaga, kes oli selleks hetkes tutvunud läbi tõlgi nii määruse kui õigustega. Tegi ettepaneku anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Pärast seda alustati läbiotsimist Sealt alates oli läbiotsimise juures, protokollis läbiotsimise käiku ja fikseeris leitud objektid. Läbiotsimisprotokolli pannakse kirja ka muud liikumised. Enne tema saabumist tehtud toimingud pani kirja kolleegide info alusel. Ei mäleta, kes seda nimeliselt ütles. Tavaliselt on see info paberi peal kirjas, paberile pannakse tavaliselt tähtsamad kellaajad kirja. Läbiotsimisprotokollis kajastatud teave kinnitab T.M ütlusi, mille kohaselt läbiotsimisega alustati alles tema saabumisel ja enne seda tegeleti dokumentide tutvustamise ja tõlkimisega ning üldiste piltide tegemisega (2/218). Kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune 13.06.2023 läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendile 17.1.29 esitas kaitsja vastuväite, kuivõrd läbiotsimisprotokolli (3/1-25) esimesel leheküljel on märgitud, et läbiotsimise teostas PPA KKB majanduskuritegude büroo eriasjade uurija R.H ning uurimistoimingus osalesid PPA ametnikud M.M, P.L, S.M, M.L, R.K ja J.S. Julgestust tagasid kiirreageerijad ning KOVi esindajana osales uurimistoimingus M.P. Protokolli viimasel lehel on aga märgitud järgmiste isikute nimed koos allkirjadega R.H, M.M, P.L, S.M, M.L, D.S ja R.K. Protokollile ei ole alla kirjutanud osalenud J.S ega KOV esindaja M.P, kuid on hoopis D.S allkiri. Läbiotsimisprotokolli punktist 9 nähtub, et M.M, J.S ja KOVi esindaja M.P sisenesid X kontoriruumi juba kell 12.27, misjärel paigaldas J.S kontoriruumis asuvale arvutile selle lukustamist vältida aitava seadme. Ei saa välistada, et tegelikult alustati läbiotsimist ja leiti äravõetud esemed juba enne läbiotsimist protokolli kantud uurimistoimingu algusaega. D.S ütluste kohaselt osales. S.E kontori ja auto läbiotsimisel. Läbiotsimisel oli algusest peale kohal. Kellaaega ei mäleta. Läbiotsimist hakkas teostama kui toodi M kohale. Vahepeal valvasid sündmuskohta ja oli kehtestatud viibimiskeeld. Kontori puhul käis vahepeal ära BMW läbi otsimisel ja siis tuli tagasi kontorisse. J.S ütluste kohaselt kaasati menetlustoimingusse xxx angaaris läbiotsimine. Oli tehtud isiku kinnipidamine. Läksid angaari, arvuti oli sisselülitatud ja ühendasid Mouse chiller seadmega kell 12:27. Läksid välja ootasid edasisi tegevusi. Läbiotsimine algas õhtul peale seitset. Seni keegi ei sisenenud, oli viibimiskeeld.

R.H ütluste kohaselt olid abis läbiotsimisel xxx vanametalliga tegelevas ettevõttes. Otsisid läbi ettevõtte kontori. Alustasid õhtul poole kaheksa paiku. Jõudsid territooriumile veidi pärast keskpäeva. Selgus, et juhatuse liiget ei ole. Olukord külmutati ja kehtestati viibimiskeeld. Digikriminalist ja KOV esindaja sisenesid hoonesse ja digikriminalist pani seadme, et arvuti ei läheks lukku. Tulid hoonest välja. Kui juhatuse liige tuli, oli esimeseks toiminguks tema kasutuse oleva sõiduki läbiotsimine. Väikese vahega hakati kohe hoone läbiotsimisega. Menetleja oli P.L. Protokollil ei ole Pi ja J.S allkirja, kuna need isikud pidid mingitel põhjustel varem lahkuma. Ise KOV esindajaga ja digikriminalistiga hoones ei käinud. Info edastas M.M, kes oli LO grupi juht. M.P ütluste kohaselt kutsuti kui KOV töötajat läbiotsimise juurde. xxx sadama territooriumil. 12.16 jõudis kohale. Algul politseiametnik tutvustas ja paluti oodata. Edasi suundusid hoonesse. Spetsialistid panid arvutile mälupulga. Käis koos politseiga Paagi tn ühel automüügi platsil ja tulid sealt tagasi. Ei mäleta millal kahtlustatav kohale jõudis. Lahkus 21.26. Kui ära läks, läbiotsimine jätkus. Ei meenu, et oleks protokolli allkirjastanud. Igakord ei ole allkirja küsitud. Tunnistajate ütlused kinnitavad 13.06.2023 läbiotsimisprotokollis kajastatut, et sündmuskohale saabudes, pandi kell 12:27 arvutile USB seade, seejärel kehtestati sisenemiskeeld ja ainult KOV esindajaga koos said kolm töötajat oma riided ära vahetada. Läbiotsimine ise algas kell 19:30, seni oodati. Seega vastab läbiotsimisprotokoll tegelikult toimunud läbiotsimistoimingutele. D.S ütlused kinnitavad, et ta oli tegelikult xxx läbiotsimisel kohapeal ja käis vahepeal BMW läbiotsimisel. Seega on tema poolt protokolli allkirjastamine igati põhjendatud. M.Pi ja protokollija Hi ütlused kinnitavad, et P lahkus varem, mistõttu jäi tal protokoll allkirjastamata. Ka J.S ei allkirjastanud, kuna läbiotsimine kestis kaua. Asjaolu, et läbiotsimisprotokoll ei ole allkirjastatud kõigi seal osalise ajaga osalenud isikute poolt, ei too automaatselt kaasa läbiotsimisprotokolli tunnistamist lubamatuks. Tunnistajad ei kinnitanud ja kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 7.1.30 (3/29-48) puhul on kaitsja arvates paljasõnaline väide et S.E kasutas BMW reg nr XXX. Ei ole ka ühtegi põhjendust, millest seda järeldatakse. Selle läbiotsimise protokolli esimesel lehel on märgitud, et läbiotsimise teostas R.H ning osalesid M.M, P.L, S.M, M.L ja D.S. Protokolli viimasel lehel on teiste allkirjad aga puudub D.S allkiri. Üks isik, kes on väidetavalt osalenud, pole seda üldse allkirjastanud. 13.06.2023 läbiotsimismääruses (3/29-43) on kirjas, et menetluse raames on tuvastatud, et 13.06.2023 kasutas S.E kinnipidamisele eelnenud ajal sõidukit BMW reg nr XXX. Isik peeti kinni 13.06.2023 kell 12:02 ja prokurör on allkirjastanud läbiotsimismääruse BMW reg nr XXX 13.06.2023 kell 12:19. Seega oli võimalik veenduda, millist sõidukit kasutas S.E vahetult enne kinnipidamist. 13.06.2023 läbiotsimisprotokoll (3/44-49) BMW XXX nähtub, et S.E andis ise vabatahtlikult sõiduki pagasiruumist portfelli dokumentidega. Kui sõiduk ei oleks olnud eelnevalt S.E kasutuses, ei oleks ta osanud vabatahtlikult dokumente pagasiruumist välja anda. Seega on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 13.06.2023 alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealust sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel D.S selgitas, et sõiduki BMW läbiotsimisprotokolli ei ole allkirjastanud, kuna inimlik eksitus, ju siis ununes. Reeglina allkirjastavad kohapeal. R.H ei mäleta, miks ei ole auto läbiotsimisprotokollil D.S allkirja. Kindlasti ei keeldunud, see võis ununeda. Tunnistajad ei kinnitanud ja kohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus oleks rikutud menetlusseadust, mistõttu on kõnealune läbiotsimisprotokoll lubatav tõend ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendite 17.1.31 17.1.32 (3/50-117) osas esitas kaitsja vastuväite, et ei ole selge, millest tuleneb teave antud sõidukite kasutamise kohta. Määruses on kirjas, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et S.E on kohtueelse menetluse vältel kasutanud Tallinnas xxx territooriumit, kus ta on hoiustanud või jätkuvalt hoiustab tema poolt kohtueelse menetluse vältel kasutatud sõidukid Volkswagen Transporter

XXX ja BMW X6 XXX. Kuidas või milliste tõenditega on need asjaolud tuvastatud, seda täpsustatud ei ole. 22.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-130) kinnitab, et 01.09.2022, 05.09.2022, 06.09.2022, 09.09.2022, 12.09.2022, 21.09.2022, 03.10.2022, 04.10.2022, 13.10.2022, 14.10.2022, 03.11.2022, 10.11.2022, 16.11.2022, 28.11.2022 juhtis VW reg märgiga XXX S.E. 21.04.2023 juhtis BMW X6 reg märgiga XXX S.E. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud jälitustoimingutega tuvastanud, milliseid sõidukeid kasutas S.E, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab kõnealuseid sõidukeid kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli nende sõidukite läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Ajal kui Q elukohas, tema kasutuse olevas autos ja kontoriruumides toimus läbiotsimine, oli Qle esitatud kahtlustust, seega ta oli kahtlustatava staatuses. 17.1.34 (3/127-146) osas esitas kaitsja vastuväite, et ei ole selge mis asjaoludele ja tõenditele tuginetakse, et Q antud sõidukit kasutab. Läbiotsimismääruses on kirjas, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega olla tuvastatud, et M kasutas kohtueelse menetluse ajal sõidukit BMW 635 registreerimisnumber XXX. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Q kasutuses oli sõiduk BMW 635 registreerimisnumber XXX. (10/166-167), mistõttu oli selle sõiduki läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.35 (3/159-168) osas on kaitsja seisukohal, et väide üüripinna xxx Tallinn kasutamine Q poolt on vaid paljasõnaline. Kohus tuvastas, et läbiotsimise määruses on märgitud, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Q kasutab üürikorterina xxx Tallinn. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/166-167) kinnitab, et 04.11.2022 Q koos J.Mi ja poisslapsega sõitsid xxx maja juurde, kus J ja laps sisenesid xxx kortermajja. Q pangakonto väljavõte (10/180-182) kinnitab, et 18.04.2023 on tehtud ülekanne G.L kontole viitega üür,kom. Kinnistusraamatu väljatrükk (10/73-74) kinnitab, et korteri xxx omanik on G.L. Q Elisa sideteenuste registri väljavõte (10/77-78) kinnitab, et perioodil 02.06.2020-26.09.2020 oli Q nimel sideteenuste leping aadressil xxx Tallinn. Seega on kohtueelse menetluse käigus tuvastatud et xxx asuva maja ehituse ajal elas Q üürikorteris xxx Tallinn. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud toimingutega tuvastanud, Q võimalikud elukohad, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab xxx elukohana kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle korteri läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.36 (3/146-154) osas leiab kaitsja, et läbiotsimismääruses ei olnud viidatud, et Q kasutab seda kontorit. 24.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/68-72) kinnitab, et Q ütles vestluses S.Ega, et ta on tööl ja E ütleb, et sõidab tema majast mööda ja toob talle dokumendid. Kohtuistungil keegi ei vaidlustanud asjaolu, et Q tõepoolest kasutas xxx kontorit. Seda kinnitab ka läbiotsimisprotokoll ja selle lisaks olev videosalvestus. Seega tol hetkel kahtlustatava staatuses olnud Q kasutas läbiotsitavat kohta kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle koha läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõendi 17.1.37 (3/155-158) osas on kaitsja seisukohal, et ei ole tuvastatud, millel tugineb väide, et Q elab xxx. Kohus tuvastas, et läbiotsimise määruses on märgitud, et kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Q elab xxx. Kinnistusraamatu väljatrükk (10/75-76) kinnitab, et Harjumaa xxx alevikus xxx kinnistu on Q ja J.Mi ühisomandis alates 29.11.2021. Seega on kohtueelse menetluse käigus tuvastatud, et xxx asuv kinnistu kuulus Qle. Seega oli menetleja eelnevalt läbi viidud toimingutega tuvastanud Q võimalikud elukohad, mistõttu on leidnud kinnitust, et menetlejal oli 2023 juunis alust arvata, et kahtlustatav kasutab xxx

elukohana kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, mistõttu oli selle maja läbiotsimine lubatud KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri määruse alusel ja läbiotsimise käigus saadud tõendid lubatavad. Tõend 7.1.48-50 (4/19-70) 12.06.2023 läbiotsimismäärus P.Si elukohas xxx ja abi ja kõrvalruumides, sõidukites Porsche Cayenne (XXX) ja VW Bora (XXX). Määruses kirjas, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et P.S on seotud järgmistel aadressidel asuvate ruumide ja sõidukitega, kust võib leida kriminaalasja lahendamiseks märgitud olulisi dokumente. P.S elab Tallinnas xxx ja kasutas sõidukeid Porsche Cayenne ja VW Bora (4/19-27). 13.06.2023 läbiotsimismäärus P.Si sõidukis Porsche Cayenne (XXX) (4/48-61). Läbiotsimisprotokollid (4/28-36, 37-47, 62-70). Kaitsja vaidles vastu, et läbiotsimine toimus prokuratuuri määruse alusel, kuna ei ole tuvastatud, et P.S elas xxx Tallinn. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/150-165) kinnitab, et P.S väljus 10.11.2022 kell 15:22, 19.12.2022 kell 17:39, 20.01.2023 kell 17:49 xxx kortermajast, 17.01.2023 kell 15:4. 24.03.2023 kell 15:20 alustas P.S sõitu xxx kortermaja hoovist. Samast protokollist nähtub ka VW Bora reg .märgiga XXX ja Porsche Cayenne kasutamine P.Si poolt. 17.05.2023 jälitustoimingu protokoll (10/123-131) kinnitab, et P.S kasutas 21.02.2023 ja 22.02.2023 VW Bora reg .märgiga XXX. Lisaks saadi P.Silt endalt ka VW Bora võtmed. Seega oli prokuratuuril 12.06.2023 ja 13.06.2023 läbiotsimismääruseid väljastades jälitustoimingutest kogutud info põhjal teada, et P.Si elukoht on xxx ja ta kasutab sõidukit Porsche Cayenne ja VW Bora. Seega olid KrMS § 91 lg 3 kohaselt prokuratuuri läbiotsimismääruse alusel toimunud läbiotsimised lubatavad ja nende läbiotsimiste käigus saadud tõendid lubatavad tõendid. Kaitsja palus kohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälitustoimingute aluseks olevate lubade ja taotluste seaduslikkust. Kaitsja on seisukohal, et kuriteokahtlust ei ole jälitustoimingute taotluses ja lubades piisavalt ja tõendipõhiselt avatud. Kaitsjale nähtavas osas on jälitustoimingu loas põhjendatud kuriteokahtlust järgmiste tõendite pinnalt: Äriregistri ja teatmik.ee X OÜ ning X Invest OÜ kohta, andmed X OÜ kinnisvara kohta, X OÜ pangakontode analüüs. Ei saanud aru, kes need salajased kaastöötajad on. On välja toodud, et äriühingu pangakontolt võetakse välja suures koguses sularaha, kuid ainult see fakt ei saa anda piisavalt alust kuriteokahtlusele. Uurimishüpotees, et läbi X OÜ kihistatakse raha X Invest OÜle ning integreeritakse seejärel kinnisvarasse, ei kinnita ükski tõend. Jälitustoimingu loast ei ole aru saada, kas eelnev tegevus on püstitatud vaid uurimishüpoteesina või räägitakse juba tõendusteabe põhineval kuriteokahtlusest. Maksukohustuse varjamise hüpoteesi on põhjendatud sularaha väljavõtmisega ning seisukohaga, et enamuse äri- ja majandustegevusest on Eestis sularahavaba. Prokuratuuri jälitustoimingu loast ei ilmne miks täpselt ei piisa tõendite kogumisest muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Esitatud protokolli sisust on näha, et kogutud tõendid on midagi sellist, milleks ei oleks jälitustoimingut vaja olnud. Load ja taotlused ei ole piisavalt motiveeritud, on nõuetekohaselt põhistamata. Õigusvastane ning lubamatu on ka selle loa alusel kogutud teabe kohta koostatud jälitustoimingu protokoll. KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on KarS § 3891 ja ka § 392 nimetatud kuritegudega. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Lubatavas ulatuses on kaitsjale materjale tutvustatud ja täiendavaid vaidlusküsimusi kaitsja pärast tutvumist ei esitanud. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures nii prokuröri kui kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Load on antud jälitusprotokollides

märgitud sündmuskoha ja isikute varjatud jälgimiseks ja seda paika külastavate isikute suhtes, samuti isikute edastatavate sõnumite või teabe salajaseks pealtkuulamiseks- vaatamiseks jälitusprotokollis toodud ajavahemikuks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, nii rahapesu kui maksupettuse puhul koostatakse dokumente, mille sisu kohta isikud ise tegelikkusele vastavat teavet ei avalikusta ja seega toimub rahapesu ja ka maksupettuse toimepanemine varjatult. Olles ise teadlikud oma kuritegelikust käitumisest, kasutatakse kuritegelikes skeemides erinevaid dokumente ja isikuid eesmärgiga minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Äriühingu kontodelt suures summas sularaha välja võtmine tänapäeva suhteliselt sularahavabas ühiskonnas koostoimes maksete tegemisega lähedastele isikutele, on nii rahapesu kui maksualaste süütegude puhul esmane ohumärk menetlejale, mis annab alust kahtlustada kuritegude toimepanemist. Kasutati suures summas sularaha ning perekonnaliikmete pangakontosid, kust samuti võeti välja sularaha, mis teeb raha kasutamise järgimise keeruliseks kui mitte võimatuks. Selline konspiratiivsus isikute omavaheline seotus ja huvi oma tegevust varjata ei võimaldanud neid koheselt aga kahtlustatavate või tunnistajatena üle kuulata, sest nad ei oleks olnud huvitatud andma end või oma kaasosalisi süüstavaid tõeseid ütlusi. Nagu hiljem on selgunud ei oleks tunnistajad V.P ja N.Mi osanud ka anda ütlusi oma pangakaartide ja pangakontode kasutamise asjaolude kohta. Samuti keeldus Q ütlusi andmast ja sularaha kasutamise algdokumendid on puudulikud. Jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul tuleb lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil (ex ante-käsitlus), ja kohtule pole võimalik ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse asjaolusid, mis ei olnud lahendit tehes teada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 24.2). Seega ei saa jälitustoiminguks antud loa ebaseaduslikkust tingida asjaolu, et selle aluseks olev kuriteokahtlus hilisemas menetluses kinnitust ei leia. Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud jälitustoimingu tulemusena saadud tõendite kasutamist ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uue kuriteo tõendamiseks, kui nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ning ka uue kuriteo (n-ö juhuleiu) kohta on tõendite kogumine jälitustoimingutega lubatav. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames ex post kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning ultima ratio-põhimõtte järgimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Seega asjaolu, et esialgne jälitustoimingute taotlustes ja lubades kajastatud rahapesu kahtlustus ei leidnud kinnitust ja asendus maksukohustuse varjamise kahtlustusega, ei too kaasa jälitustoiminguteks antud lubade ebaseaduslikuks tunnistamist. Jälitustoiminguid võis tõendamisvajadusest lähtudes teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb (P.S, Q) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 16). Alates 1. jaanuarist 2013 on niisugune võimalus KrMS § 1262 lg-s 4 ka ette nähtud. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu 31.08.2022 määruse nr KM13040/2022 seaduslikkust kontrollitud ka varasemas menetluses ja kohtud on tunnistanud selle määruse ja selle alusel tehtud jälitustoimingud lubatavaks. Kohus nõustub käesoleval juhul varasemates määrustes kajastatud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingute käigus seaduse rikkumisi. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastab kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16). Lubade, mis olid kohtu hinnangul põhjendatud ja mille puhul oli jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid, alusel kogutud tõendid tunnistas kohus lubatavateks tõenditeks ja uuris kohtuliku uurimise käigus. KrMS § 297 alusel jälitustoimingute protokollide vastuvõtmisel ja neile tuginemisel kriminaalmenetlusõigust ei rikutud, sest uute tõendite esitamine oli õigustatav seoses kaitsja poolt

prokuratuuri määruse alusel toimunud läbiotsimiste lubatavuse vaidlustamisega. Uute tõenditega võimaldati teisel kohtumenetluse poolel tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada. Kohtuotsuses käsitletakse süüdistavate ja tunnistajate ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid üksnes ulatuses, milles kohus pidas neid kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluliseks. Ütlusi, mida kohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud või millele viidanud, ei pidanud kohus asja lahendamise seisukohalt vajalikuks ja ei ole kajastamata osas nende usaldusväärsuse kohta seisukohta võtnud. Süüdistus KarS § 3891 lg 2 järgi sularaha väljavõtmine pangakontodelt Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on leidnud tõendamist, et süüdistuses toodud perioodil jaanuar 2020 kuni S.E kinnipidamiseni 13.06.2023 oli F.Z.V (edaspidi ka OÜ X) juhatuse liige S.E. Nimetatud asjaolu kinnitab nii S.E ise kui ka äriregistri väljavõte, mille andmetel tegutses äriühing 23.03.201028.07.2023 OÜ X nime all ja juhatuse liikmeks oli 23.08.2010-28.06.2023 S.E. Alates 28.07.2023 on äriühingu nimeks F.Z.V ja juhatuse liikmeks alates 28.06.2023 K.Y. Äriühingu registrijärgseks aadressiks on olnud xxx. AS Merit Tarkvara 13.06.2023 vastuse kohaselt on X OÜ andmebaasi peakasutaja xxx, piiratud õigustega kasutajad xxx (aktiveerimata), xxx (2/134-136). Asjaolu, et S.E konto on aktiveerimata kinnitab, S.E ütlusi, et tema raamatupidamisprogrammis midagi ei teinud. Tunnistaja P.Si ütluste kohaselt oli 2020-2023 X raamatupidaja Q, kes käis laoplatsil harva. Objektidel töötanud füüsilised isikud vormistas Q lühiajaliselt tööle. Pärast K.Yi tulekut aitas Q raamatupidamist teha. K.Y edastas Qle infot. Ülekandeid tegi X kontolt E, ei tea kellel ta veel lubas teha. E oli X peremees ja juhtis. Q oli raamatupidaja. Sularahas arveldas alati E. Pärast objekti lõpetamist andis andmed aja ja metalli kogu koguse kohta, mis arveid esitada. Q esitas selle alusel firmadele arveid. Tunnistaja P.Si ütlustega haakuvad ka S.E ütlused, mille kohaselt tegeles raamatupidamisega Q, kes esitas maksudeklaratsioone. Ise ei ole deklaratsiooni kordagi esitanud, ega ei ole neid kunagi näinud. Kui kasutas sularaha, siis esitas pidevalt aruande, mida ja millise hinnaga. Ql oli ülevaade, mida ja millal osteti. Arvestades, et suur osa OÜ X raamatupidamisega seotud dokumente leiti ja võeti ära Q kasutuses olnud kontori läbiotsimisel, on eluliselt usutav, et OÜ X raamatupidamisega tegeles just Q ja seda fakti ei ole vaidlustatud. F.Z.V (X) kontoväljavõtete vaatlusprotokoll koos kontoväljavõtetega ( 2/ 10-103) kinnitab, et perioodil 01.01.2020 – 31.05.2022 äriühingu kontodelt nr XXXXXXX (Swedbank), XXXXXXXX (SEB pank) on välja võetud sularaha kokku summas 2 688 245 eurot. Kuigi süüdistuse kohaselt on sularaha välja võetud ka LHV kontolt XXXXXXX, ei kinnita pangakonto väljavõte seda süüdistuse väidet. Ka vaatlusprotokollis toodud järeldus ei kinnita seda süüdistuse väidet (2/102). Kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolus, et iga sularahatehingu kohta ei ole esitada nõuetekohast raamatupidamise algdokumenti (leping või muu dokument, millelt saab tuvastada summa), mistõttu saab sularaha äriühingu huvides kasutamise OÜ-s X tuvastada vaid hinnanguliselt (3-1-1-47-07 p 2123). Äriühingu väljamakselt tulumaksukohustuse tekkimise ja ulatuse kindlakstegemiseks peab arvestama, et väljamakse kohta käiva kuludokumendi puudumine ei välista selle tuvastamist, et kulu oli ettevõtlusega seotud ja tulumaksukohustust ei tekkinud. Ka juhul kui maksustamise seisukohalt olulised dokumendid ei ole säilinud või maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, ei saa ilma asjaolusid täiendavalt uurimata otsustada, et maksustamise seisukohast olulise tähendusega väidetavaid tehinguid pole toimunud. Erinevalt käibemaksukohustusest on tulumaksukohustust võimalik põhimõtteliselt kindlaks määrata MKS § 94 alusel ka siis kui raamatupidamise algdokument ei ole säilinud (RKHK 3-3-1-51-04). Kui kuludokumendid puuduvad, on põhimõtteliselt võimalik tõendada, et nõuetekohase algdokumendita toimunud väljamaksed on tehtud ettevõtluse tarbeks ja seda raha kasutati ettevõtluse huvides. Selline tõendamine eeldab isiku enda poolset aktiivset kaasabi ja kontrollimiseks reaalsete võimaluste loomist. Maksuõigus nõuab tehingute kohta käivate raamatupidamise algdokumentide säilitamist. Säilitamiskohustust rikkunud

süüdistatav, kes väidab, et tehingud on vaatamata dokumentide puudumisele aset leidnud, ei saa maksusüüteo menetlemisel nõuda väidetavate tehingute arvestamist ilma, et ta looks menetlejale võimaluse kontrollida tehingute toimumist. Riigikohus on märkinud, et iseenesest on õige, et kui juriidilise isiku pangakontolt nõuetekohaste kuludokumentideta välja võetud või edasi kantud raha jõuab süüdistuses märgitud maksustamisperioodil sularahana äriühingu kassasse, pole ettevõtlusega mitteseotud kulu tekkinud. Samas peab selliste väljamaksete jõudmine äriühingu kassasse olema tõendatud. Kooskõlas eelnevalt viidatud kohtupraktikaga peab seda asjaolu tõendama või vähemalt oma väidete kontrollimiseks reaalse võimaluse looma süüdistatav. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p-d 22–23). Käesolevas kriminaalasjas on S.E loonud menetlejatele reaalset võimalust kontrollida oma kaitseväidet, et kulutusi osaühingu X panga kontole laekunud raha teenimiseks tehti just samalt kontolt võetud rahast. Paraku ei ole prokurör vaevunud isegi kontrollima, millest on tingitud arvutuslikud vead vaatlusprotokollis. Tunnistajate S, M, B, R, S. ja G.V, E.M. S.T ja ka S.E enda ütlused kinnitavad, et sularaha kasutati F.Z.V äritegevuses kordades rohkem kui süüdistuses nimetatud 46 262 euro ulatuses. Kohtus uuritud pangakontode väljavõtetest nähtub, et 31.01.2020- 10.06.2023 on OÜ X SEB arvelduskontole laekunud: Refondast 1 327 919,75 eurot, erinevatelt Cronimeti kontserni kuuluvatelt äriühingutelt 5985861,5 + 285556,7 kokku 6 271 418,2 eurot, Metrunalt 68639,33 eurot, Kuusakoskilt 665578,95 eurot ja paar väiksemat summat Grandmetilt. OÜ X Swedbank arvelduskontole on laekunud: Refondast 146 827,5 eurot ning väiksemad summad Cronimetilt, Kuusakoskilt ja Grandmetilt. OÜ X LHV pank arvelduskontole on laekunud: Grandmet 1 752 162,9 eurot ja Kuusakoskilt 335 026,1 eurot. Kõik välja toodud summad kokku on üle 10 567 572 euro, lisaks oli veel laekumisi teistelt metalli kokkuostuga tegelevatelt äriühingutelt. Seega laekus süüdistuses toodud perioodil OÜ X pangakontodele metalli kokkuostjatelt üle 10,5 miljoni euro. On ilmselge, et selleks, et sellise summa eest saaks OÜ X metalli edasi müüa, pidi ta selle ka ise kokku ostma. Ainuüksi nendest metalli ostu tehingutest, mille eest OÜ X tasus isikutele ülekandega (nähtav pangakontodelt), ei oleks piisanud metalli edasimüügiks sellises väärtuses. On eluliselt usutav, et selleks, et sularaha eest autosid osta, pidi S.E selle summa sularahas pangakontolt välja võtma. Sealjuures tekkis ringlus, mille käigus S.E võttis raha OÜ X pangakontolt välja, seejärel maksis väljavõetud rahast auto müüjale (kokkuostjale) ja müüs ise kokku pressitud auto metallina suurematele metalli käitlejatele. Edasi laekus raha OÜ X pangakontole ja uute autode sularahas ostmiseks pidi OÜ X uuesti pangakontolt sularaha välja võtma. S.R ütluste kohaselt 5/135 on tema poolt allkirjastatud. Müüs sõiduki kere MB, mootor oli maha võetud koos karbiga. Esimesed pidurikettad olid maha võetud, tagumiste kohta ei mäleta. Seal oli kere ilma ratasteta. Sumbuti kohta ei mäleta. Neil mudelitel katalüsaatorit üldse ei ole. Asus kuskil Koplis, sadam kuskil kõrval. OÜ X nimi ei ole tuttav. Lepingus täitis oma nime müüja andmed, auto mudel, kuupäev, kere nr, registreerimismärk ja allkiri. Ostja lahtri täitis keegi teine ja täideti tema juuresolekul. Ei mäleta, kes täitis. See oli seal samas metallikokkuostu punktis. B.G ja V.I haakuvad ütlused kinnitavad, et I kasutas Saab 93 XXX 2019-2021. Kirjutas auto B.G nimele. Auto ostis 1100 euro eest. Pani Marketplace kuulutuse. Leppisid kokku kohtuda järgmisel hommikul ja ostja andis teada, et on huvitatud katalüsaatori mitte auto ostmisest. Viis auto puksiiriga, auto registreerimistunnistust kohe ei andnud. Teine kord kohtusid Lasnamäel ja andis registreerimistunnistuse. Müügilepingu võis sõlmida aga ei mäleta. Sõiduki müüs 750-800 euro eest sularahas. Esimesel kohtumisel ronis autosse, et kas katalüsaator on olemas. Teisel kohtumisel ütles, et katalüsaatorit ei ole. Võis olla 150, ei mäleta. Ei pidanud hinda õiglaseks. B.B ütlused kinnitavad, et 2020-2023 ostis FB-st isikutelt autosid ja müüs Ele. Ostis 2-4 autot nädalas. Hind sõltus autost, enamasti oli katalüsaatori jaht. Ostis autosid hinnaga 500-1500 eurot. Oli neid, mis olid katki kui neid, mis sõitsid. Viis Ele autosid ja autost sõltuvalt kujundas E hinna. Autosid ostes sõlmisid müügilepingu. Tavaliselt võttis müüja andmed. Täitis lepingus müüja andmed ja ostja andmeid ei täitnud. Edasi müües andis müügilepingu, milles oli täidetud müüja koht. Ennast

lepingusse ei vormistanud. Tegelik müüja ja ostja omavahel ei näinud. Maksti sularahas nii ostes kui müües. Xs töötades võttis metalli vastu, ostis klientidelt metalli. Tegi arve. Sularahas ei maksnud neile. Ei näinud, et kellelegi oleks sularahas makstud. Koolitati välja, et metalli toonud klient saab raha arve alusel ülekandega. Autot tohib sularaha eest müüa. Tavaliselt ostis autod kokku ja müüs edasi 2-3 päevaga. S.V ütluste kohaselt viis vanade autode varuosad ja autod ise Ele. Viis Ele kuus 2-3 autot, võib-olla rohkem. Varuosasid viis 1-5 korda kuus mõni kuu üldse mitte. Kui auto ostis, siis võttis müüjalt müügilepingu, ise lepingut ei allkirjastanud. Ele andis registreerimistunnistuse ja müügilepingu. E tunnistaja juuresolekul lepingut ei allkirjastanud. Autode eest sai sularahas, aga metalli eest arvete alusel. Kui autodel olid valuveljed ja katalüsaatorid, siis olid kallimad. E näitas palju turul pakutakse katalüsaatori eest. Võis 600-800 maksta, auto ise oli 200 pluss asjad, mis juures olid. Automüüja teadis ka palju maksab auto ja palju katalüsaator. Autosid viis ainult Ele. Autod võeti arvelt maha, selline oli alati kokkulepe. Xsse on viinud autosid 5 aastat või veidi rohkem. On viinud ka Tolmeti. Autode puhul maksis E alati paremat hinda. Kui auto maksab 800, siis ostab ise 700ga endale jääb kuskil 50-70 eurot vahenduse eest. Autode eest sai sularaha, kuna ka müüjad tahtsid saada sularaha. E ütles, et metalli eest sularaha ei saa, ainult arvega. Auto eest sai raha ja muud mitte midagi, vanametalli eest sai paberi, kus kirjas grammid. Pangakontolt näeks palju raha tulnud on. Suhtles Ega, kes ütles palju saab maksta, hinna küsis juba enne kui müüjalt ära ostis. Kui üleantud autol oli ka katalüsaator sai selle eest raha. Kui hiljem selgus, et katalüsaatoorit ei ole, siis jäi miinus Ele. E.Mi ütluste kohaselt müüs Ele autosid ja katalüsaatoreid, kas eraldi või koos autoga. Kuus müüs Ele 5-10 autot. Autod ostis neti müügikuulutuste põhjal. Autosid viis ainult Ele. Ostes vormistas ostumüügi lepingu, sai ka siis autodokumendid ja võtmed. Ise allkirjastas ostulepingu harva. Jättis tühja koha ja müüs edasi. Ele andis dokumendid edasi. Vastu Elt dokumente ei saanud. Autod kustutati registrist. Auto eest maksis sularahas. Autod maksid kuni 1000 harvadel juhtudel 1500. Hinda mõjutas katalüsaator, valuveljed, akud, neis metallides on mingi väärtus. Metalli eest on Xlt ülekandega raha saanud. Auto eest on saanud ainult sularaha. Elt võlgu saanud ei ole. Mäluga on probleeme kuupäevad ja arvud ei jää meelde. G.V ütluste kohaselt ostis E metalli, autosid, katalüsaatorid. E pakkus parimat hinda ja hakkas talle tooma. On Ele müünud autosid, eraldi arvestuses katalüsaatoreid, eraldi arvestusse läksid autorattad. On viinud ka ainult katalüsaatoreid. Kuus müüs Ele 5-7 autot. Xle müües kujunes hind pluss katalüsaator, mille hind kõikus. Katalüsaatori hind võis olla suurem kui auto enda, olid eraldi akud ja veljed. Oli olemas kataloog, kust sai hindu vaadata, kui katalüsaator oli maha võetud sai seda kontrollida analüsaatoriga. Autode eest tasuti sularahas. Ostis autosid ka eraisikute käest, kellele maksis sularahas. 500 -1200 eurot auto eest ostis autosid. Katalüsaatorita oli kõige madalam hind. Sai registreerimistunnistuse ja ostumüügi lepingu, mille andis Ele. Registrist kustutamisega tegeles E. Omanikult võttis lepingu koos müüja andmetega, ostja kohale võis tulla kohe firma, kellele müüs või jäi tühjaks. Andis lepingu otse Ele. Ei tea kas E või X töötajad täitsid lepingud. Võis vormistada vahepeal ostjaks enda, kui oli juba Ega kokkulepe, siis andis lepingu Ele. Lepingus ei olnud ostuhind alati kirjas. Võis märkida kokkuleppel. Kui auto üle andis märkisid hinna ja E andis raha. E andis sularaha taskust või autost. Põhiliselt arveldas Ega, töötajatele andis auto üle, arveldas Ega. Kui ostis omanikult enda nimele, siis müüs ise enda nimelt edasi. E tunnistaja klientidega kokku ei puutunud. Auto pealt teenis 100-200 eurot. Sõltus transpordikulust. Ülekandega tasuti akude eest. Autod tõi koos katalüsaatori ja velgedega, siis sai tervikuna sularahas. Andis Ele lepingu ja registreerimistunnistuse. S.T ütluste kohaselt töötas Xs 2017-2020. Oli autojuht, aga sorteeris metalli, pakendas, saatis metalli välja, tegeles autodega. Oli palju erakliente, kes tõid metalli. Toodi metallina ja toodi ka sõidukeid. Metalli üleandmise kohta vormistasid akti, kus oli kogus ja summa. Sõiduauto võis tuua inimene tänavalt. Võtsid sellel vastu tonni hinna alusel, vormistasid akti ja maksid kontole 100-300 eurot. Tonni hind oli üle 100 sel ajal. Teine variant oli kui auto tõi keegi kokkuostjatest, siis suunas E juurde. Kokkuostjad olid A.S paar Alekseid, G.V. Hinna pakkus kokkuostjatele E. Neile maksti sularahas. Kui toodi paberid, sai selle auto vastu võtta ja E otsustas pärast edasi. Vajaduse korral vormistas E palvel X nimel ja kirjutas ise alla. Lepingus märkis kokkuostjaks firma. Lepingus oli müüja märgitud ja ise pani ostjaks X. Müügihind oli vahel märgitud kokkuleppel. See ei puudutanud tunnistajat. Kui E palus,

märkis hinna lepingusse. Kui tunnistaja täitis lepingu, siis E sinna ise midagi ei lisanud. Kui ostuhinda ei märgitud, siis midagi ikka tasuti. Tasuta autosid ei toodud. Sularaha maksis E. Ise ostjatele ei ole sularaha maksnud. On näinud kui E sularahas tasus. 15 % olid inimesed tänavalt ja 85 % autosid tõid kokkuostjad. Auto toodi platsile, eemaldati väärtuslikud osad, salongi radiaator alumiiniumist messingust, elektrimootor, mis soojendab salongi, katalüsaator, vaske sisaldavad juhtmed, aku, vedelikud. Kõige väärtuslikum oli katalüsaator, seal on erinevat väärismetallid sees. Katalüsaator võis maksta keskmiselt alates 500st. E kokkulepitud autosid ei kaalutud. Kui inimene nõudis kõrgemat hinda, suunas E juurde. Kokkuostjatele maksti autode eest rohkem kui tonni hinnaga oleks tulnud. Üksikjuhtudel on ka ise müünud Xle autosid. S oli kokkuostja ja tal oli oma blankett. Kui isikute andmetes oli mingi viga ja ei saanud autot registrist maha võtta, võttis kokkuostjaga ühendust ja selgitasid välja. V.R ütluste kohaselt läks X OÜ-sse tööle 2019. Oli autojuht vedas metalli, autosid, võttis autosid lahti, sorteeris metalli. Sõitis Volvo ja Scaniaga. Sõitis ka puksiiriga. Tõi autosid, tõi metalli. Autod toodi metalliks. Autod võttis vastu E, P ja S. Nägi, et maksti sularahas ja E maksis. Raha võttis taskust. Autod võeti lahti, valati välja õli, võeti välja akud, katalüsaator, käigukast, mootor, rattad pandi erinevatesse konteineritesse. Kere lammutati ja eraldi konteinerisse. Konteinerid viidi mööda organisatsiooni laiali Kuusakoski, Refonda, Metruna. Katalüsaatorid pandi eraldi konteinerisse. Katalüsaatoreid ei ole vedanud, sellega tegeles ainult E. Katalüsaatoreid hoiti hoones sees kotis või konteineris. On mõned korrad Kernus käinud. Tõi sealt vanu autosid. Nägi seal konteinereid, ei näinud, mis neis konteinerites hoiti. Kernu midagi viinud ei ole. Xsse tõid autosid S, B, R, A, A. Nädalas käis järgi 3-4 autol. Talvel vähem, suvel rohkem. Kokkuostjate kontakt Xs oli E. S on võtnud autosid vastu ka kokkuostjatelt. Nägi kuidas S võttis dokumendid ja vormistas. S võttis neid arvelt maha. Kokkuostjatelt võttis autosid pigem E vastu. Tänavalt tulnud inimestelt võtsid autosid vastu ja S Kui S läks ära, tegeles E edasi koos Pga. On kuulnud katalüsaatorite vargusest. E.M ütluste kohaselt tuli S.E kuulutuse peale ja tahtis autot osta. Sai aru, et ostab autosid kokku ja peale seda hakkas talle autosid pakkuma. Nädalas 3-5 autot. Vormistas ostu-müügi lepingud, oli ka registreerimistunnistus. Lepingu täitis omanik ise ja andis selle edasi peale auto müüki. Vahel oli omanikuks teegi teine. Ennast sageli ostjana lepingusse ei märkinud. Ostja koht jäi tühjaks, kui müüs kohe edasi. Autod ostis sularaha eest 200-500 eurot auto. E vaatas kas küljes on katalüsaator, veljed. Andis Ele omanikult saadud dokumendid. Ei tea mis dokumentidega edasi sai. Hind sõltus sellest, kas oli autol katalüsaator, veljed ja millised. maksis autod eest sularahas, ka teistes punktides maksti soovi korral sularahas. Teenis vahelt 100-150 eurot. E püüdis alati pakkuda paremat hinda. Ei pidanud kõikide autode kohta arvestust. Muud sissetulekut sel perioodil ei olnud. Autosid ostis eraisikuna. P.S ütluste kohaselt töötas OÜ-s X 2016/17-2023. Cronimet, endine Refonda praegu Metruna, Kuusakoski, Tolmets ostsid Xlt metalli. Metalli kokkuostupunkti xxx tõid eraisikud ja erinevad firmad igapäevaselt metalli. See võis olla sõiduauto või veoauto. Kliendid tõid ka autokeresid. Kliendi toodud auto kaaluti, oli eelnev ülevaatus ja tehti hinnapakkumine. Küsisid auto registreerimistunnistuse ja omaniku dokumendid. Siis leppisid hinnas kokku ja vormistasid müügilepingu. Pärast auto kontrolli võeti auto varuosadeks. Eraldati väärtuslik katalüsaator, alumiiniumist veljed, roostevaba metall. Edasi saadeti masin suurtele partneritele, kes võtsid selle plekina vastu. Autokerede müügi suurkliendid olid autode kokkuostjad, eraisikud. A.S müüs kuus umbes 30-40 autokeret Xle. Eraisikutelt osteti peamiselt sularahas. Punktid ise tasusid ülekandega. Kokkuostjatega tegeles M ja maksis eraisikutele ise kokkuleppel. 2020-23 osteti X poolt umbes aastas 700-1000 autot. Enamus linna kokkuostjad andsid autod Xle, kuna maksid turul autode eest kõige rohkem. Kokkuostja sai hinna selle järgi, mis oli sõidukis olemas, palju alumiiniumi, roostevaba metall, katalüsaator, mootor. Töötaja esitas sisendandmeid, hinna arutas kliendiga M. Peamiselt said inimesed ostuhinna sularahas. E otsustas, et X maksab inimestele sularahas. Soovi korral sai ka ülekandega raha. Suuremad kokkuostjad said sularahas. Ei tea kust tuli raha klientidele sularaha maksmiseks. Kontoris ei ole sularaha näinud. Sularahas arveldas alati E. Tööalaselt ei ole Elt sularaha saanud. Aga eraelus on palunud raha võlgu. Tsiteeritud tunnistajate B.B, E.M. S.V, G.V ja E.M ütlused kinnitavad, et nemad müüsid OÜ-le X nii metalli kui sõiduautosid. Sõiduautode eest tasus neile isiklikult S.E sularahas. Metalli eest tasuti

ülekandega. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei oma tähtsust, kas tunnistajad soovisid autode eest sularaha selleks, et nende rahade liikumised pangakontodel ei kajastuks või muul põhjusel. Oluline on hinnata fakti, kas S.E tasus OÜ X poolt ostetud autode eest sularahas. P.Si, V.Ri ja S.T ütlused kinnitavad S.E ütlusi, et kokkuostjatele maksis sõiduautode eest S.E isiklikult sularahas. Ostetud sõiduautod lammutati ja müüdi metallina edasi teistele kokkuostjatele. Metalli edasi müüki kinnitavad ka OÜ X pangakontode väljavõtted. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ja S.E kokkulangevates ütlustes, mille kohaselt sõidukite eest maksis E OÜ X nimel sularahas. Kokkuostjatest tunnistajad selgitasid, et nad maksid ise isikutele, kellelt nad autod ostsid, sularahas (kinnitavad ka D.I ütlused), mistõttu on usutav, et nad soovisid ka ise saada autode eest sularaha. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et OÜ X ostis kokku sõiduautosid sularaha eest. Seda kinnitavad nii autode kokkuostjad ehk OÜ-le X autosid müünud isikud, kui OÜ X töötajad. Fakti, et autod OÜ Xle müüdi kinnitab ka asjaolu, et OÜ X poolt on kõnealused autod registrist kustutatud. Transpordiameti andmetel on kustutatud süüdistuse perioodil 2517 autot S.T. Q või S.E poolt. P.Si ütluste kohaselt ostis X OÜ sõidukeid aastas kokku keskmiselt 700–1000, mis on kooskõlas Transpordiameti väljavõttest nähtuva registrist kustutatud sõidukite arvuga. Kohtu arvates kinnitab Transpordiameti teave, et 01.01.2000-10.06.2023 ostis OÜ X kokku vähemalt 2517 mootorsõidukit, mis lammutati ja kustutati registrist. S.E ütluste kohaselt võttis ise harva registrist autosid maha, kuid tema nime alt võis Q maha võtta. Q saatis Smart ID ja E ise allkirjastas. Kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal ei saa väita, et kõigi OÜ X poolt registrist kustutatud sõidukite eest tasuti sularahas, samuti ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik väita, milline oli see täpne summa, mis OÜ X poolt maksti müüjatele nende 2517 mootorsõiduki eest kokku. Eluliselt ei ole usutav, et OÜ X kustutas Transpordiameti registrist sõiduki, mida ta eelnevalt ei olnud omandanud. Transpordiameti andmetel OÜ X töötajate poolt registrist kustutatud sõidukite loetelus on toodud kõik sõidukitega seotud andmed. Kui prokuratuur oli seisukohal, et OÜ X nimel ei olnud neid sõidukeid eelnevalt ostetud, oleks selle kinnitamiseks võinud küsitleda nimekirjas olnud sõidukite varasemaid omanikke. Muude tõendite puudumisel jääb prokuröri selline seisukoht paljasõnaliseks ja seda ei kinnita muud kogutud tõendid. Kohtus uuritud OÜ X pangakontode väljavõtetest nähtub, et süüdistuses toodud perioodil on OÜ X SEB pangakontolt tehtud väljamakseid: V.Rile 15225 eurot, B.Ble 31264,88 eurot, E.Mile 177370,20 eurot, S.Vle 34837,52 eurot, A.Sile 134031,7 eurot, E.Mle 144760 eurot OÜ X LHV pangakontolt tehtud väljamakseid V.Rle 5750 eurot, B.Ble 6806,6 eurot, E.Mle 40819 eurot, S.Vle 9270,25 eurot, A.Sle 33307,87 eurot, E.Mle 35486,97 eurot. OÜ X Swedpanga kontolt tehtud väljamakseid S.Vle 892,18 eurot. Kokku on nimetatud isikutele ülekandega makstud 669822,17 eurot. Summadest on näha, et osad täpsed täisarvulised summad vastavad tunnistajate poolt räägitud autode eest makstud summadele, kuid osad summad on sentidega, mis viitab, et kõnealusel juhul on tunnistajate poolt müüdud metalli või ka autoromusid kaalu alusel. B, V ja Mi ütlused kinnitavad, et nad müüsid metalli nii ülekande eest kui ka autosid sularaha eest. Arvestades nn kokkuostjatele pangakontodele makstud summade suurust ja metalli edasimüügil pangakontole laekunud summade suurust, on usutav, et suure osa autosid ostis X OÜ sularaha eest ja tunnistajate ütlused on selles osas usaldusväärsed. Arvestades kuidas olid vormistatud OÜ X raamatupidamises sularahas toimunud tehingud, on eluliselt usutav, et iga sularahas ostetud auto kohta eraldi raamatupidamiskannet ei koostatud ja mingite perioodide järgi tehti üks koondkanne kõigi sularahas ostetud autode kohta kokku. Kriminaalasja kohtuliku uurimisel ei ole tuvastatud, kas Q mõtles koondkande summa välja, et raamatupidamine klapiks või oli tal selleks olemas vastav alginfo. (E ütluste kohaselt edastas ta iga sularahas müüdud auto kohta vastava teabe telefoni teel Qle). S.E telefoni sisu ei ole säilinud. Väidetavalt kustutati telefoni sisu Q poolt kaugsüsteemi vahendusel ajal, mil S.E oli kinnipeetud ja telefon oli menetleja valduses. Ka prokuratuur ei välistanud võimalust, et kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefoni

sisu võib tõesti olla kustunud. Kriminaalasjas pole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber S.E vastavat väidet. Kuna kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei saa kohus välistada võimalust, et S.E tõepoolest edastas Qle telefoni teel ülevaate sularaha eest ostetud autodest ja väljamakstud summadest. Asjaolu, et see teave kustutati E kinnipidamisel, mil oli teada, et esitati kahtlustus KarS § 3891 järgi seose väidetava maksude mittetasumisega, viitab sellele, et sellest teabest ei pruukinud piisata kõigi OÜ X pangkontolt väljavõetud sularaha summade põhjendamiseks. Vastupidisel juhul ei näe kohus põhjust, miks oli vaja kustutada võimalikus edasises menetluses kasuks tulev teave. S.T ütluste kohaselt on ARK-is auto maha võtmiseks vaja müügilepingut. Tal oli õigus auto registrist maha võtta, oli juurdepääs ARK-ile. Päevas võis kustutada 5-15 autot. Autot saab maha võtta ainult siis kui müüja on viimane omanik. Sisestas isikukoodi, kontrollis andmeid. Süsteemi müügilepingut üles laadima ei pidanud. Üldreeglina nägi, kes auto tõi ja kontrollis isikut dokumendi põhjal. Kui keegi teine esitas auto, oli volikiri, olid vahepealsed müügilepingud kui oli edasimüüdud. Tema allkiri on lepingul kui auto vastuvõtja, ostja on E. E oli mujal kui tunnistaja on allkirjastanud. E korjas müügilepingud kokku, selleks oli riiul, kust E need võttis. Ei tea mida E lepingutega edasi tegi. Talle näidatud lepingutel on ta alla kirjutanud, kuid käsitsi märgitud hind ei ole tema poolt kirjutatud Kui isikute andmetes oli mingi viga ja ei saanud autot registrist maha võtta, võttis kokkuostjaga ühendust ja selgitasid välja. Auto oli vallasasi ja seetõttu sai neid osta sularaha eest. S.E ütluste kohaselt oli auto registrist maha võtmiseks vaja registreerimistunnistust ja müügilepingut, kus oli isikukood ees ja perekonnanimi ja aadress. Ilma müügilepinguta autot ei saanud kustutada. Oli võimalik kui oli isikukood ja registreerimistunnistus. Keskmiselt toodi 3-8 sõidukit päevas. Seega kinnitavad S.T ja S.E kokkulangevad ütlused, et sõiduki registrist kustutamiseks oli vaja sõiduki registreerimistunnistust ja omaniku isikukoodi, mis tavaliselt saadi ostu-müügilepingust. Transpordiameti andmebaasi ostu-müügilepingut sõiduki registrist kustutamisel lisada ei olnud vaja. Kokkuostajatest tunnistajate ütlused kinnitavad, et vahel oli ostu-müügilepingus märgitud müüjaks keegi teine kui kokkuostja ehk kokkuostja tuli sõiduki omaniku andmetega eeltäidetud lepinguga. Siis märgiti ostjaks otse OÜ X, keda esindas või E. 14.08.2023 vaatlusprotokolli (4/75-95) lisadeks on väljavõtted OÜ X raamatupidamisprogrammist: order 3334 31.12.2020 ostuarve nr romu2020 -1329143,82. Arve saaja X OÜ Arve eraisikult sõiduauto metalliks-varuosadeks. 1343643,82 – 14500 ́= 1329143,82; KVM Order 3329 31.01.2020 ostuarve nr still -14150. Eraisik Arve saaja X OÜ Arve Still R70 14150; KVM Order 3005 02.09.2021 ostuarve nr 09inve -2600 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 2600; KVM Order 3004 26.07.2021 ostuarve nr 07inve -7500 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 3500+4000=7500; KVM Order 3331 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -1089351,35; KVM Order 3336 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -65000; KVM Order 3337 31.12.2021 ostuarve nr romu12/2021 -1800 Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 1089351,35+6500+1800 1156151,35; KVM Order 3339 31.08.2022 ostuarve nr romu 08/2022 351215,5, KVM Order 3340 31.08.2022 ostuarve nr romu 08/2022 40000. Eraisik Arve saaja X OÜ Arve sõiduauto metalliks-varuosadeks 351215,5 +40000=391215,5. Tsiteeritud kannetest võib järeldada, et tegemist on koondarvete ja -kannetega, mis vormistati mitmete sularaha eest ostetud mootorsõiduki eest koondina. Raamatupidamisseadus ei keela koonddokumendi/ kirje tegemist tingimusel, et aluseks olev teave on arusaadav. Paraku ei ole tagantjärele võimalik üheselt tuvastada, millised olid need konkreetsed sularaha eest ostetud sõidukid ja kas see sularaha arve hõlmas üksnes ostetud sõidukeid või pandi sinna koondkande alla ka muid sularaha väljamakseid. S.E selle kohta ütlusi anda ei osanud, kuivõrd kõigega mis puutus raamatupidamisse tegeles Q. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis selle väite ümber lükkaks. Pigem vastupidi P.Si ütlused kinnitavad E ütlusi, mille kohaselt Q koostas kõik raamatupidamisega seotud dokumendid. G ja S.V ütlustest nähtub, et auto hinna kujunemisel oli määravaks nii auto kui metalli hind ja ka asjaolu, kas autol oli katalüsaator peal või mitte ja kui väärtuslikud konkreetse margi katalüsaatorid

olid. S.T ütluste kohaselt oli X OÜ romusõiduki tonnihind keskmiselt 150–200 eurot, kuid kokkuostjatele maksis S.E paremat hinda kui tänavalt tulnud inimestele. Katalüsaatorite hinnad algasid 500st keskmiselt. Et nn püsiklientidele makstakse paremat hinda kui juhuslikele, kinnitab ka näiteks 14.08.2023 vaatlusprotokolli lisaks olev OÜ Kuusakoski hinnakiri (4/75-95). X hinnakirjade (10/114116) kohaselt maksis X OÜ 2020-2023 (115+210+300): 3 s.o keskmiselt 208 eurot tonn juhuslikele klientidele. Seega oli kokkuostjatele makstud summa tonni kohta kindlasti rohkem kui 210 eurot. S.T ütluste kohaselt osteti 85% sõidukitest kokkuostjatelt ja siis kasutati sularaha. Seega osteti lammutatud 2517 sõidukist ca 2139 kokkuostjatelt. Kas kõigil juhtudel maksti sularahas, selles osas ei ole kohus arvestades samadele isikutele tehtud pangaülekandeid kindel. Transpordiameti väljavõtte kohaselt oli X OÜ poolt registrist kustutatud sõidukite tühimass registri andmetel kokku 3434,384 (9/1-129). 85% 3434,384 tonnist on 2919,2264 tonni. Kui võtta, et kokkuostjatele maksis S.E sõiduki tonni eest 250 eurot, teeb see kokkuostjatele üksnes sõidukite tonnihinna alusel makstud summaks ligikaudu 729750 eurot ning ühe sõiduki keskmiseks maksumuseks ligikaudu 341 eurot, millele lisandus katalüsaatori maksumus, mis oli ka ajas muutuv suurus. Kokkuostjatest tunnistajate ütluste kohaselt võis auto hinna määramisel olla katalüsaatori osa hinnas suurem kui auto ise. Kuigi tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha kui paljudel OÜ X poolt 01.01-2020-31.05.2023 lammutatud autodel oli olemas ostmise hetkel katalüsaatort, saab kohus olemas oleva info põhjal anda autode ostuhinna hinnangulise keskmise. On igati usutav, et kokkuostjad soovisid sõidukite edasimüümisest teenida tulu, mistõttu võib järeldada, et isegi kui mõne kokkuostja algses lepingus on ostuhinnana märgitud see summa, mida kokkuostja maksis sõiduki esialgsele müüjale ja X OÜ ostulepingus hind puudub, ei olnud X OÜ poolt sõiduki ostuhind sellest summast väiksem. Seetõttu on kokkuostjate poolt sõlmitud ostulepingutes märgitud ostuhinnaga lepingute puhul põhjendatud arvestada X OÜ ostuhindadeks vähemalt neid summasid, mis on esmastes lepingutes fikseeritud. 14.08.2023 vaatlusprotokolli punktis 6.2 tabelis 5 (4/87-91) on toodud menetleja isiklik arvamus, et sõidukid, mille puhul ei ole hinda lepingus märgitud, müüdi vanametalli hinna eest keskmiselt 169 eurot auto. Menetleja selline järeldus ei haaku kokkuostjatest tunnistajate ütlustega ega teiste kogutud tõenditega. Taaskord ei saa autode võimaliku hinna arvestamisel unustada ka summasid, mis metalli edasimüüjate poolt on kantud OÜ X pangakontodele. Selleks, et selliste summades eest kaupa müüa, tuli seda kaupa ka osta. I ja B.Gi ütlused selle kohta, mis hinnaga nende kasutuse olnud sõiduk kokkuostjale müüdi, ei tähenda, et OÜ X kokkuostjalt selle sõiduki ka sama hinnaga ostis. Lisaks ei mäletanud I esialgu palju ta auto eest sai, alles kirjavahetuse avaldamisel möönis, et võis ka selline hind olla. Ri auto hinna kujunemisel tuleb arvestada, et tegemist oli kerega, millel puudusid rattad, mootor, katalüsaator ja pidurikettad, seega kõik, mis oli väärtuslikumast metallist oli juba eelnevalt eemaldatud. Kui võrrelda prokuratuuri ja kaitsja poolt esitatud lepingute koondtabelisse kantud sõidukeid ja nende registreerimisnumbreid Transpordiameti väljavõttega X OÜ poolt registrist kustutatud sõidukite kohta, nähtub, et suur osa tabelisse kantud ostu-müügilepingute ja registreerimistunnistustega seonduvaid sõidukeid on X OÜ registrist kustutanud, sh ka sellised sõidukid, mille ostu-müügilepingus ei ole X OÜ-d sõiduki ostjaks märgitud. Tunnistajad S.V, S.T, V.R ja G.V kinnitasid S.E ütlusi, et F.Z.V ostis kasutatud sõidukeid mitte sõidukorras sõidukitena edasimüümiseks vaid sisuliselt romusõidukitena ehk metallijäätmetena. Samas kinnitavad nii uuritud lepingud kui tunnistajate ütlused, et kokkuostjate poolt toodud autode ost-müük vormistati auto ostu-müügina ja mitte romusõiduki ostu-müügina just sel eesmärgil, et saaks sularahas autode eest tasuda, kuivõrd sularahast olid huvitatud nii kokkuostjad kui autode esialgsed omanikud. Seda, et tavalise sõidukina ostetud sõidukid hiljem lammutati, kinnitavad nii Transpordiameti andmed kui uuritud lepingud. Kuid sularaha eest ostetud sõidukite hilisem lammutamine ei too kaasa seda, et nende eest tasuti ülekandega pangakontole. Kohus järeldas

pangakontode väljavõttetest, et kokku on OÜ X tunnistajatest kokkuostjatele ülekandega makstud ca 669822,17 eurot, millest osa on kindlasti makstud metalli eest tonnihinna alusel (tunnistajad kinnitasid, et müüsid eraldi ka metalli, mille eest tasuti kontole) . Nii tunnistajate (ka X töötaja S.T) kui S.E enda ütlused kinnitavad, et suur osa autosid on teadlikult ostetud siiski sularaha eest. Kohus möönab, et OÜ X (F.Z.V) läbiotsimisel ei leitud kõiki ostu-müügi lepinguid. Osad lepingud esitati hiljem kaitsja poolt. Läbiotsimise kohta tehtud videosalvestuselt on näha, kuidas olid raamatupidamisdokumendid hoitud raamatupidaja Q kontoris. Kontoris näha olnud süsteemitust arvestades, ei saa välistada, et osad lepingud jäid läbiotsimisel ka leidmata. Ka tunnistajate R.H ja D.S ütlused kinnitavad, et X OÜ platsil kontoriruumina kasutatud merekonteiner oli põhimõtteliselt maast laeni asju täis, seal oli suures koguses dokumente ning kõiki neid kaasa ei võetud. Seega ei saa väita, et läbiotsimiste käigus võeti kaasa kõik kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised dokumendid. Kohus möönab, et kogu sularaha eest, mis äriühingu kontodelt välja võeti ei pruugitud osta autosid sularahas, kuid kohtul ei ole täpset summat käesoleval juhul võimalik kindlaks teha ja kõik kohtu poolt tehtavad järeldused saavad olla hinnangulised. Prokuröri järeldus, et tunnistaja B.B ütluste põhjal tehtud arvestusest nähtub otsekui ta ostis viie aastaga kokku kuni ca miljoni euro väärtuses eraisikutelt sularahas autosid, mida ta müüs seejärel F.Z.Vle sularahas edasi, ei ole korrektne. Kokkuostjatest tunnistajad selgitasid, et nende vaheltkasu auto kohta võis olla 50-200 eurot. Nad ei ostnud korraga suure summa eest autosid. Osteti ja müüdi nädalas mõned autod, mille eest tasus kokkuostja ise kõigepealt esialgsele müüjale ja kui olid auto eest ise raha Mlt kätte saanud, ostsid järgmise auto. Sama algkapital käis ringi ja vaheltkasust elasid. Sega ei ole võimalik väita, et kokkuostjatel olid korraga suured summad sularaha kasutada. Samas kinnitavad OÜ X pangakontode väljavõtted, et B.Bõhhovetsile on tehtud ka raha ülekandeid. Sama skeem toimus ka E.Mi puhul, kes oma sõnade kohaselt müüs S.Ele igakuiselt 5-10 autot. Kokku müüs ta sel viisil enda sõnul alates 2020 kuni 2025 kokku 300-600 sõidukit. Kokku võis see summa tulla ca 300 000 kuni 600 000 euro väärtuses. Taaskord toimus aastate jooksul uue auto soetamine edasimüügiks peale seda kui oli eelmise eest raha saadud ja sellise suure kapitali vajalikkus on prokuröri ekslik arvamus. Asjaolu, kas tunnistaja ostis autosid võimaliku varastatud esemete müügist saadud raha eest või mitte, ei muuda fakti, et S.E tasus talle autode eest sularahas. Sellise taustaga isik võibki eelistada pigem sularaha kui ülekandega raha saamist. Samas kinnitavad OÜ X pangakontode väljavõtted, et E.Mle on tehtud märkimisväärses ulatuses ka raha ülekandeid. Sama on olnud ka E.M puhul. See, kas kokkuostjad ostetud ja müüdud autode üle arvestust pidasid ja tulu deklareerisid, on neile etteheidetav, mitte aga OÜ-le X. Ka A.Mle on OÜ X pangakontode väljavõtete kohaselt tehtud märkimisväärses ulatuses raha ülekandeid. Neid asjaolusid arvestades on kohtu arvates usutav, et kokkuostjatest tunnistajad tõid OÜ-le X autosid nii sularaha eest kui ka said raha metalli müügi eest ülekandega. S.E ütluste kohaselt võis keskmine ostetud sõiduki hind olla umbes 750 eurot ning kalleim hind võis küündida 5000 euroni. Kokkuostjatest tunnistajate ütluste ja fikseeritud hinnaga ostu-müügilepingute alusel ei saa välistada, et S.E võib mäletada sõidukite keskmist hinda valesti. Tunnistajate ütluste kohaselt ostis B.B X OÜ-le müüdud sõidukeid kokku ligikaudu 500–1500 euroga. E.M ostis sõidukeid üldjuhul hinnaga kuni 1000, aga harvematel juhtudel ka 1500 euroga. G.V ostis erineva hinnaga sõidukeid vahemikus 500–1200 eurot, S.V ostis hinnaga 600-800 eurot. E.M ostis 200- 500 eurot maksvaid sõidukeid. Ühe suurima kokkuostja Si ostuhinna kohta andmed puuduvad. OÜ-le X müües lisasid kokkuostjad ka oma kasumi, ehk siis S.E poolt kokkuostjatele makstud hind oli kindlasti kõrgem kui see hind, millega kokkuostjad autod ise omandasid. G.V ütluste kohaselt teenis auto pealt 100-200 eurot, S.V teenis 50-70 eurot ja M teenis 100-150 eurot. Need on summad, mis jäid vahendajale peale transpordi jms kulusid. Neid suurusjärke arvestades ei ole välistatud, et OÜ X ostis autosid keskmiselt hinnaga ca 1000 eurot.

14.08.2023 vaatlusprotokolli (4/75-95) punktist 6 nähtub, et 2020- mai 2023 eraisikutelt sularahas sõidukite ostmise kohta leitud müügilepingute kohaselt, milles hind oli märgitud oli F.Z.V sel perioodil ostnud eraisikutelt kokku 30 sõidukit kogusummas 32 810,00 eurot. Seega oli nende andmete põhjal keskmine sõiduki ostuhind ca 1094 eurot. Kaitsja arvestuste kohaselt ostu-müügilepingute järgi, kus X OÜ on märgitud sõiduki ostjana ja fikseeritud on ka sõiduki ostuhind, ostis X OÜ sõidukeid 52 710 euro eest (6/11-268). Registrist kustutamise aja järgi saab määratleda ligikaudse ostu-müügitehingu tegemise aja. Kahe sõiduki puhul on ostuhind tuvastatav tunnistajate ütlustega. V.I e-kirja kohaselt müüs ta sõiduki Saab 901 maha 150 euroga, mille sai sularahas. S.R müüs sõiduki Mercedes-Benz Sprinter CDI reg-nr XXX maha ligikaudu 100 euroga, mille sai sularahas. Seetõttu võib eelviidatud 52 710 eurole lisada veel 250 eurot s.o kokku 52960. Kõnesolevate tehingute järgi oli X OÜ poolt ostetud sõidukite keskmine ostuhind ligikaudu ca 1230 eurot. Kohus kontrollis kaitsja poolt toodud arvestuse üle ja tuvastas, et kaitsja esitatud dokumentide põhjal (6/1-268) on tuvastatav 53 auto ostuhind (otsuse lisa 2). Autode maksumus kokku 55920 eurot. Jagades see 53 tuleb 1055 eurot auto keskmiseks hinnaks. Kuna tegemist on võistleva kriminaalmenetlusega lähtub kohus hinnangulise maksumuse arvutamisel prokuratuuri esitatud vaatlusprotokollis toodud arvutuse ja kaitsja esitatud dokumentide põhjal kohtu tehtud arvutuste keskmise autohinna (1055+ 1094):2= 1074,5 eurot. Kohtus uuritud OÜ X pangakontode väljavõtetest nähtub, et sularaha võeti äriühingu SEB pangakontodelt välja üksnes 01.01.2020 kuni mai 2022 ja Swedbank pangakontolt jaanuar kuni märts 2020. Alates juuni 2022 ei ole sularaha äriühingu pangakontodelt välja võetud, kuid veel terve aasta on OÜ X ostnud sõiduautosid vähemalt osaliselt sularaha eest (kinnitavad kokkuostjatest tunnistajate ja S.T ja P.Si ütlused). Samas ei ole alates 01.07.2022 suurenenud kokkuostjatele OÜ X kontodelt tehtud raha ülekanded võrreldes varasema perioodiga. Perioodil 01.01.2020-30.06.2022 on OÜ X nimel Transpordiameti andmetele registrist kustutatud 1900 autot. On eluliselt usutav, et mais pangakontolt välja võetud sularaha eest osteti veel juunis autosid, mis registrist kustutati. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et mai lõpuks 2022 oli X OÜ pangakontolt välja võetud nii palju sularaha, et selle eest sai 12 kuu jooksul osta sadu sõiduautosid. S.T kinnitas, et 85 % autosid tõid kokkuostjad ja kui arvestada, et OÜ X nimel kustutati Transpordimeti andmetel registrist perioodil 01.10.2020-30.06.2022 1900 auto, millest 85 % moodustab 1615 auto, siis saab öelda, et hinnanguliselt kulutas OÜ X perioodil 01.01.202031.05.2022 äriühingu pangakontolt väljavõetud summast sularahas sõiduautode ostmiseks 1074,5 X 1615 s.o ca 1 735 317,5 eurot. S.E ütluste kohaselt pidas ta sularahas sõidukite ostmise kohta arvestust oma telefoni märkmetes ning edastas need andmed X OÜ raamatupidajale Qle. Kohtu poolt arvutatud summades suurusjärku arvestades on usutav, et nende andmete pinnalt koostas Q n-ö koonditena ostuarved ja kassa väljamineku orderid ning sisestas need andmed X OÜ elektroonilisse raamatupidamisprogrammi. Samas ei ole kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal välistatud, et Q koostatud romusõidukite ostu koondkande summa ei olnud kaetud sularahas kokku ostetud autode koondmaksumusega. Prokuröri hinnangul tekitab kahtlusi pangakontodelt välja võetud sularaha äritegevuses kasutamises asjaolu, et raha on välja võetud nädalavahetustel, riigipühadel, hilisõhtul ja Tallinna vanalinnas asuvate lokaalide läheduses olevatest automaatidest. Pangakontode vaatlused kinnitavad, et sularaha väljamaksed on sellel ajal tehtud. Samas on väga palju kordi raha välja võetud ka päevasel ajal ning tööpäevadel mh ka väljaspool tööaega. Korraga väljavõetud summade suurusi vaadates on võimalik järeldada, et sularaha pangakontolt väljavõtmiseks oli päeva jaoks teatud piirang ja on näha, et mitu päeva järjest on võetud välja maksimaalset lubatavad summad. Kui autode eest tuli maksta sularahas, pidi A.M hoolitsema, et tal oleks piisav sularaha varu. Ilma teiste riimuvate tõenditeta ei saa tõsikindlalt väita, et kui raha on välja võetud nt pärast tööpäeva lõppu või mõne lokaali läheduses

olevast automaadist, on järelikult seda raha kasutatud muuks otstarbeks kui äritegevuses. Nii aja kui koha valik sõltub sellest, kus juhatuse liige liigub ja kus tal on mugav raha välja võtta. S.E esitas istungitel erinevaid versioone milleks ta äriühingu kontodelt välja võetud ca 2,6 miljonit eurot väidetavalt ettevõtlusega seotult kulutas. Istungitel esitatud kaitseversioonid sularaha laenamisest ja krüptokaevurite ostmisest ei riimunud Q poolt F.Z.V raamatupidamisprogrammis kajastatud andmetega. S.E ütluste kohaselt andis töötajatele sularaha kütuse või riiete eest. Töötaja tõi ostutšeki koos tagasisaadud rahaga. Põhiliselt tankisid Olerexis. Tagasitoodud raha anti Qle ja tšekid koguti kokku ja anti raamatupidamisele. Mäletab, et Olerexist ostmisel oli juhtumeid, kus masin tšekki ei väljastanud. Ei oska öelda, palju oli sularahas tehtud tehingute summa. 2020-2022 olid kõik sularaha väljamaksed ja kasutatud sularaha seotud Xga. Kohtule esitatud OÜ X pearaamatu filtreering näitab, et kassa andmetele on AS-le Olerex perioodil 01.01.2020-31.05.2023 sularahas makstud 18778,09 euro eest. AS Olerex saadetud sooduskaardi väljatrükk näitab tehinguid alates 2022 juuli s.o ajast kui OÜ X kontolt enam sularaha välja ei võetud. Kahjuks selles väljavõttes toodud tehinguid ei saa võrrelda kassa kannetega, kuivõrd sellised summad nagu on kantud pearaamatu kassa kontole, ei vasta väljavõtte summadele. Ei saa välistada, et kassa kanded on tehtud koondkandena, mis hõlmab mitut tehingut. Olerexi esitatud väljavõttes on ilmselt kajastatud ka kõik kaardiga makstud tehingud, ning pole võimalik eristada võimalikke sularaha tehinguid. Samuti on usutav, et kui Qle esitati Olerex-i sularahatšekid, siis ta tegi nendele tšekkidele vastavaid kanded pearaamatus ja ei olnud vajadust kajastada Olerexile makstud summasid autode sularaha ostu kohta tehtud koondkannetes. 14.08.2023 vaatlusprotokolli lisaks nr 3 olevast exceli tabelis esitatud X OÜ kassaväljavõtetest nähtub kassaraha kasutamine n-ö jooksvateks kulutusteks 07.01. 2020 kuni 2023. aasta juunikuuni kokku ligikaudu ca 129 000 euro ulatuses. Selles ulatuses on viited konkreetsetele ostuarvetele erinevatelt kütusefirmadelt (s.h Olerex, Jetolil, Alexela, Circle K ) autokaubad jne. Seda loetelu vaadates ei ole kohtul kahtlust, et selle summa ulatuses on sularaha kulutused (sularaha kassast välja võtmine) olnud põhjendatud ja ettevõtlusega seotud. Samuti on raamatupidmaise andmetel kassast välja antud sularaha laenud Sle 46181,68 ja 65000 eurot. Kohtu arvates ei oma eraldi tähtsust katalüsaatorite olemasolu või vargusega seotud asjaolud. Tunnistajad G.V ja E.Mi ütluste kohaselt nad müüsid F.Z.V-le nii romusõidukeid kui ka katalüsaatoreid, kuid F.Z.V maksis neile üksnes sõidukite eest sularahas, vanametalli (sh katalüsaatorite) eest said nad raha arvega. Seda kinnitavad ka Mle tehtud ülekanded. Ühestki kohtus uuritud tõendist ei nähtu, et F.Z.V oleks eraisikutelt ostnud sularaha eest katalüsaatoreid eraldiseisvatena. Katalüsaator oli ostetud sõiduki üks komponent, mis määras auto hinna sõltumata sellest kas auto eest tasuti ülekandega või sularahas. Seega ei oma tähtsust kas ja kui palju neid katalüsaatoreid Kernus hoiti ja kas ja kui palju neid varastati. Samuti ei oma välja võetud sularaha kasutamise seisukohalt tähtsust, kas oodati katalüsaatorites sisalduvate väärismetallide hinna tõusu või mitte. Katalüsaatoreid autodest eraldi müües laekus raha OÜ X pangakontole ja nende eest sularahas OÜ-le X ei tasutud. Samuti ei ostnud X katalüsaatoreid eraldi sularaha eest. Katalüsaatoreid eraldi ostes oli nende eest võimalik tasuda üksnes ülekandega. Kohus ei loe eluliselt usutavaks, et X OÜ kontodelt võetud sularaha eest osteti OÜ X nimel ja huvides krüptokaevurid. Kui sularaha eest oleks ostetud OÜ-le X krüptokaevurid, oleks saanud selle ka raamatupidamises vastavalt kirjendada. Sellisel juhul puudunuks vajadus vormistada raamatupidamisse krüptokaevurite ostmise asemel romuauto ostmise kanne. Ühtegi krüptokaevurite ostu-müügi dokumenti ei ole ka kohtus uuritud. Kohtu arvates ei ole ka eluliselt usutav, et kui E oleks esitanud Qle info krüptokaevurite ostmise kohta OÜ-le X, siis ei oleks Q seda OÜ X raamatupidamises vastava sularaha ostu-müügi tehinguna kajastanud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et sellises summas tehingu kohta ei ole säilinud ühtegi dokumenti, kirjavahetust vms, mis kinnitaks tehingu toimumist. S.E enda ütlused krüptokaevurite hankimise ja eesmärkide kohta jäid ebaselgeks (puudus

kaevandmiseks piisava võimsusega taristu, lõpuks ei tasunud ära kuna elekter kallis, aga ära ka ei müüdud). Kohtus ei ole ütlusi andnud ka ükski tunnistaja (väidetav A.B), kes võiks kinnitada krüptokaevurite soetamise asjaolusid. Seega puuduvad nii algdokumendid kui ka tõendid, mis kinnitaksid, et krüptokaevurid osteti OÜ X kassast välja võetud sularaha eest ning kastutati OÜ X huvides. S.N ütluste kohaselt oli 20-22 äriühingute SC (ehitas objekte) ja teine SK (arendaja) omanik ja juhataja. 2023 oli osa objekte valmis ehitatud, tekkisid probleemid MTA ja ühisrahastusettevõtjaga. Pöördus E poole ja võttis Elt finantse teiste projektide jaoks. Xlt sai laenu nii ülekandega kui sularahas. Sularahas laenu saamiseks oli paberil vormistatud kokkulepe raha saamise kohta ja tingimused. Sai E käest sularahas ca pool miljonit laenu ehituse jaoks. E andis firma raha, oli kokkulepe, et peale bokside valmimist ja müümist kannab raha emafirmale. Oli kokkulepe, et raha kannab ülekandega tagasi SK. Sularaha laenu sai SC ja sularaha kasutas SC. Võlg praegu veel 485000 sularahas. Tõend 6/26-127 on tunnistaja allkirjastanud. Allkirjastas kahekesi Ega, lugesid üle kõik momendid. See oli aprillis- mais 2023, täpselt ei mäleta. E tuli tunnistaja koju ja palus allkirjastada, et firmade suhted korda saaks. Peale seda Elt rohkem laenu ei saanud. SC läks pankrotti, SK on võlgadega ja kinnisvara müüdi maha. Sularaha sai laenuks palju kordi. Said Ega kokku ja kirjalikult on märgitud kuupäev ja summa. Need olid ühes eksemplaris ja jäid Ele. Nimed, kuupäev, summa. Eraldi laenulepinguid ei teinud. Ülekandega laenude kohta tegid paberkandjal laenulepingud. Sularaha intresside ja tagastamise kohta oli ükskord kokkulepitud ja sellepärast iga kord tegema ei hakanud. Kui tahtsid kokku hoida, siis maksid sulas ja raamatupidamises ei kajastanud. Ei teavitanud raamatupidajat kõigest. Pankrotiavalduse esitas oktoober-november 2023. OÜ X pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Xle antud võlatunnistusest ei rääkinud kellelegi. Coopis rääks ainult nendest võlgadest, mis käisid läbi panga. Eraisikuna ei ole sellist laenu võtnud. Kõikidel X krediitidel oli sama protsent. Võlakinnitusel on kirjas laenu põhisumma. Tunnistaja S.N ja S.E omavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et F.Z.V tegeles lisaks metalli vastuvõtmisele kõrvaltegevusena ka laenuandmisega. Laenu andmist kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. 11.09.2023 vaatlusprotokolli ja selle lisade kohaselt leiti Q lauaarvutist (3/190-204) järgmised lepingud: Lühiajalise laenu leping nr 19022-1 19.02.2021 andja OKT, saaja nime ei ole, summa 63500 sularahas. 12.04.2022 Laenuleping 22041215 laenu andja X esindab S.E saaja X Invest OÜ esindab S.E 22000 intress 3 % aastas, kantakse arvelduskontole tähtaeg 31.12.2025. 30.04.2021 Laenuleping 21043001 laenu andja X esindab S.E saaja H OÜ esindab S.N 10000 eurot antakse sularahas intress 3,67 % kuus tähtaeg 29.06.2021 tagastatud 30950. Tegelikult maksti selle lepingu numbri all laenuna välja 15000 eurot. 10.01.2020 Laenuleping 20011001 laenu andja X esindab S.E saaja SW OÜ esindab A.K 15000 eurot kantakse arvele intress 7 % kuus tähtaeg 09.04.2020. 10.02.2020 Laenuleping 20021001 laenu andja X esindab S.E saaja SW OÜ esindab A.K 5000 eurot kantakse arvele intress 7 % kuus tähtaeg 09.05.2020. 10.11.2020 Laenuleping 20111001 laenu andja X esindab S.E saaja SW OÜ esindab A.K 7000 eurot kantakse arvele intress 15,31 % kuus tähtaeg 24.11.2020. 05.05.2021 Laenuleping 21050501 laenu andja X esindab S.E saaja H OÜ esindab S.N 15000 eurot kantakse arvele intress 3,67 % kuus tähtaeg 04.07.2021. 31.12.2021 Laenuleping 21123101 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 15000 eurot kantakse arvele intress 10 % kuus tähtaeg 31.01.2022. 29.04.2021 Laenuleping 21042901 laenu andja X esindab S.E saaja H OÜ esindab S.N 20000 eurot kantakse arvele intress 3,67 % kuus tähtaeg 28.06.2021. 06.10.2022 Laenuleping 22100601 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 15000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 06.12.2022 Laenu väljamakse on tehtud ilmselt viitega lepingule22100610.

12.10.2022 Laenuleping 22101201 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 10000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 12.12.2022. 14.10.2022 Laenuleping 22101401 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 10000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 14.12.2022. 21.09.2022 Laenuleping 22002101 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 5000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 28.09.2022. 21.09.2022 Laenuleping 22002102 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 5000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 28.09.2022. 21.09.2022 Laenuleping 22002103 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 5000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 28.09.2022. 04.08.2022 Laenuleping 22080401 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 10000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 04.09.2022. 04.10.2022 Laenuleping 22100401 laenu andja X esindab S.E saaja SK OÜ esindab S.N 15000 eurot kantakse arvele intress 12 % aastas tähtaeg 30.11.2022. 29.03.2022 Laenuleping 22032915 laenu andja X esindab S.E saaja X Invest OÜ esindab S.E 15000 eurot intress 3 % aastas arvelduskontole tähtaeg 31.12.2025. 04.10.2023 F.Z.V pangakontodelt ja sularahakassast välja antud ja tagasi saadud laene kajastavate raamatupidamisdokumentide ja kontode vaatluse protokollis vaadeldud dokumendid kinnitavad erinevate laenude väljaandmist ja osaliselt ka tagastamist. Leitud ja uuritud lepingud, mis näitavad S.Nga seotud äriühingutele (H OÜ, SK) laenude andmist, kinnitavad, et üldjuhul anti laenu ülekandega ja ainult korra on antud laenu sularahas. 11.01.2024 vaatlusprotokolli (2/104-106) lisa kontrollides tuvastas kohus, et OÜ X Raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva on perioodil jaanuar 2020 kuni juuni 2023 (viimane kanne 22.02.2023) kajastatud OÜ X poolt väljaantud laene summas 705600.20, millest S.Nga seotud firmadele 449881,70 eurot ja samal perioodil on tagastatud laene ja intresse kokku summas 732528,10 eurot, millest S.Nga seotud firmad 525478,10 eurot (otsuse lisa 1) . Kohus ei välista, et raamatupidamises laenudena märgitud kanded EESTI ENERGIA AS (Arve 374800754620) 374,78 ja Eesti Energia AS (Arve 374220571848) 332,75 võivad olla ekslikult laenudena märgitud. Seega ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaolud 04.10.2023 vaatlusprotokollis kajastatud järeldustele (205-218). S.Nga seotud äriühingutele antud laenude kohta on leitud eelloetletud lepinguid laenu põhisumma 150000/155000 euro ulatuses, mis on ka kõik tagastatud (märgitud otsuse lisas 1 värviliselt). Kohus ei nõustu prokuratuuri väitega, et kõik S.N äriühingutele väljastatud laenud on raamatupidamisprogrammis kajastatu ja pangakontodel kajastatu kohaselt F.Z.V-le tagasi makstud (vt otsuse lisa 3). Kohtu käsutuses olevate raamatupidamisprogrammi andmete põhjal on võimalik tuvastada, et S.Nga seotud äriühingute tehtud laenu tagasimaksetest on intresside tasumise eest tehtud vähemalt 123895 eurot. Ülekandeid kokku liites, ei saa väita, et raamatupidamis programmi andmete kohaselt on kõik S.Nga seotud äriühingutele antud laenud tagastatud. S.Nga seotud äriühingud on tagastanud maksetena suurema summa kui on olnud laenude põhiosa, kuid ülekannete kirjeldustest saab järeldada (viited konkreetsele laenulepingule) et tagasimakstud summast moodustab osa intressi. Ka S.E ütlused kinnitavad, et N kandis rohkem tagasi kui talle raha kanti arvestades intressi. Raamatupidamisprogrammi andmetel tagastamata laenusummad (lisas 3 kollased) moodustavad kokku 74990 eurot. Kui välja antud laenude summast 449881,70 lahutada 155000, mille kohta on lepingud leitud (üks laenu väljamakse oli 5000 suurem kui lepingus märgitud), jääb ikkagi S.Nuga seotud äriühingutele väljastatud laene (sularahas ja/või ülekandega) kogusumma 294881,7 eurot, mille kohta laenulepinguid leitud ei ole. Kohtule esitatud S.N allkirjastatud väidetava võlatunnistuse koopia kohaselt kinnitas S.N äriühingute SK OÜ ja SC OÜ juhatuse liikmena, et ta on saanud 2021-2023 X OÜ-lt sularahas kokku 489 000,00 eurot (6/126-127). Kohtule esitatud OÜ X pearaamatus ei kajastu, et OÜ X oleks sellises suurusjärgus sularaha OÜ Nga seotud äriühingutele andnud. S.N antud selgitused kuidas toimus sularaha laenude andmine, selle

vormistamine ja äriühingu raamatupidamises kajastamine ei ole usaldusväärsed. Väide, et kui tahtsid kokku hoida, siis maksid sulas ja raamatupidamises ei kajastanud ja ei teavitanud raamatupidajat kõigest, ei ole jätkusuutliku äri seisukohalt (äriühingu kulusid ei kajastata raamatupidamises) usutav. Väidetav sularahas antud laen ei kajastunud ei OÜ X ega S.N sõnade kohaselt ka temaga seotud äriühingute raamatupidamises, seega ei saa väita, et tegemist oli kahe või kolme äriühingu vahelistest laenulepingutest tuleneva võla tunnistamisega. Kohtule ei ole esitatud võlakinnituse originaali, seega pole kohtul võimalik määrata ekspertiisi võimaliku võlatunnistuse allkirjastamise aja määramiseks. Ebamääraseks jäävad ka võlatunnistuse hoidmise asjaolud. M selgitas, et S.Ni allkirjastatud dokumendid olid raamatupidamises venna käes. Ei tea, kus nad täpselt asusid, kuid läbiotsimise ajal olid need dokumendid Q käes. Ometi ei leitud läbiotsimisel ei kuupäevata võlakinnitust ega ühtegi väidetavat algdokumenti. S.E ei osanud selgitada miks üks osa SK OÜ ja SC OÜ sõlmitud laenulepingutest kajastati F.Z.V raamatupidamises ning laenusumma väljamaksmine teostati ülekandega, ent ülejäänud väidetavalt täiendavalt sõlmitud laenulepingute alusel andis tema raha üle sularahas ja laenulepingute olemasolu ning nende alusel teostatud väljamakseid F.Z.V raamatupidamises ei kajastatud. S.E ütluste kohaselt vormistas raha üleandmisel lepingu. Iga raha ülekandmise kohta koostati eraldi dokument. Kui Nl tekkisid probleemid, said kokku, lõid arvud kokku, mille kohta N kirjutas alla. Summa lõi kokku allkirjade ja lepingute järgi. Dokumente oli üle kümne aastatest 2020, 2021,2022 ja 2023. Kohtu arvates ei ole usutav, et ei säilitata algdokumente, kus on väidetavalt kirjas nii summa kui intress ja säilitatakse üksnes koopia võlakinnitusest. 14.08.2023 vaatlusprotokolli (4/75-95) lisadeks on orderid ja ostuarved (otsuse lk 30). Kohtule jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud raamatupidaja iga aasta lõpus tegema kassa väljamineku orderi puudujääva sularaha osas koondatult autode sularaha müügi kohta olukorras, kus osa sularaha oli tegelikult antud laenuna S.Nga seotud äriühingutele. Kui S.E oli esitanud vastava info Qle, oleks saanud Q teha raamatupidamises õige kande ja kajastada sularaha väljaminekud laenuna. Eeltoodust tulenevalt ei loe kogus usutavaks, et S.E andis OÜ X nimel aastatel 2020-2023 S.Nga seotud äriühingutele sellises suurusjärgus laenuna sularaha nagu on kajastatud võlakinnituses. Kohus ei välista, et S.E andis S.Nle eraisikuna laenu. Samuti ei välista kohus võimalust, et kui S.Nga seotud äriühingute varaline seis muutus halvaks, soovis M S.Nlt kinnituskirja, et OÜ X poolt äriühingutele antud ja tagastamata laenusummade (ülekandega antud laenud) kohta. Arvestades OÜ X raamatupidamisprogrammi järgi veel ülekandega antud ja tasumata laenude põhisummat 74990 ja võimalikke intresse, mis kohtus uuritud laenulepingute järgi oli tavaliselt 12 % aastas ei tohiks ilma viiviste lisandumiseta võlanõue ulatuda 489000ni. Isikutele tehtud välja maksed ja erisoodustused Kohus kontrollis 29.09.2023 vaatlusprotokollis kajastatud teabe vastavust vaatlusprotokolli aluseks olevates pankade vastuskirjades kajastatud teabele ja ei tuvastanud, et vaatlusprotokollis olev teave lõppjärelduses ei vastaks algdokumentides kajastatud teabele. Puutuvalt N.Mle tehtud ülekannete kogusummasse, siis see on tabelisse 1 ja 3 õigesti märgitud 500 563,27 eurot. Tabelisse 4 on kokku ekslikult märgitud 500 563,7 eurot, kuid kolmanda rea viimases veerus lõppsumma saamisel on arvestatud summaga 500 563,27 eurot. Kohus tuvastas, et V.Ple OÜ-st X laekunud summade hulgas ei ole tabelis 5.2 kannet 03.01.2020 541,20 eurot. Samas on seda summat arvestatud punktis 5.3 jaanuaris 2020 V.Ple tehtud väljamaksete kogusummas 5422,66 eurot. Sellest tulenevalt on õige lõppjäreldus, et X OÜ kontolt kanti V.P pangakontole perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2023 120 429.42 eurot. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri süüdistuses valesti märgitud, et F.Z.V pangakontodel teostati M.Mi ja V.P pangakontodele ülekandeid kokku summas 620993,12 eurot. Tõendamist on leidnud, et M.Mi ja V.P pangakontodele tehti OÜ-st X ülekandeid kokku 620992,69 eurot. Rahvastikuregistri andmed (4/125-128) kinnitavad, et N.M on J.M isa. 4/129-140 dokumendid kinnitavad, et V.P on A.M ema ja J.M vanaema.

Kõrvutades Circle K-st saadud andmeid (4/166-180) J.M kliendikaardi kasutamise kohta Swedbank AS-st saadud V.P pangakonto väljavõttega nähtub, et J.M Circle K kliendikaarti kasutades perioodil 2020 juuli kuni veebruar 2023 tehtud üksikostude maksumus vastab samal ajal ja kohas V.P Swedbank kontolt teostatud kaardimakse summale. Seega on leidnud tõendamist, et V.P Swedbank pangakaarti kasutas sama isik, kes kasutas J.M Circle K kliendikaarti. Kõrvutades Coop Eesti Keskühistust saadud andmeid (4/181-188) J.M kliendikaardi kasutamise kohta Swedbank AS-st saadud V.P pangakonto väljavõttega nähtub, et J.M Coop Eesti Keskühistu kliendikaarti kasutades perioodil 2020 aprill kuni veebruar 2023 tehtud üksikostude maksumus vastab samal ajal ja kohas V.P Swedbank kontolt teostatud kaardimakse summale. Seega on leidnud tõendamist, et V.P Swedbank pangakaarti kasutas sama isik, kes kasutas J.M Coop Eesti Keskühistu kliendikaarti. Kõrvutades Circle K Eestilt, Viking Securitylt, SEB pangalt, LHV pangalt ja Swedbankilt (4/189-210) saadud andmeid Circle K kliendikaarti kasutanud isikute ja sularaha V.P pangakontodelt väljavõtnud isikute ekraanitõmmiseid politsei andmebaasist saadud dokumendi fotodega, on leidnud kinnitamist, et perioodil 2022 oktoober kuni juuni 2023 V.P oma pangakaarti ei kasutanud vaid seda kasutas J.M. Võrreldes saadud andmete alusel sularaha N.Mi pangakontodelt väljavõtnud isikute ja Selver AS N.Mi kaarti kasutanud isikute ekraanitõmmiseid politsei andmebaasist saadud dokumendi fotodega, on leidnud kinnitamist, et perioodil 2022 september kuni juuni 2023 N.M oma pangakaarti ei kasutanud vaid seda kasutasid J.M ja S.E. Võrreldes AS-st Selver saadud andmeid (4/211-225) S.E ja J.M AS Selver kliendikaartide kasutamise kohta V.P Swedbank kaardimaksete ja N.Mi Coop Pank kaardimaksetega, leiab kinnitust, et S.E AS Selver kliendikaarti kasutades perioodil mai 2020 juuli 2022 tehtud üksikostude maksumus vastab samal ajal ja kohas N.Mi Coop Pank kontolt teostatud kaardimakse summale. Samuti J.M AS Selver kliendikaarti kasutades perioodil jaanuar 2020 kuni veebruar 2023 tehtud üksikostude maksumus vastab samal ajal ja kohas V.P Swedbank kontolt teostatud kaardimakse summale. 08.05.2023 jälitustoimingu protokolli kohaselt (10/1-43) kasutati 01.09.2022, 03.09.2022, 04.09.2022, 05.09.2022, 08.09.2022, 10.09.2022, 13.09.2022, 18.09.2022, 19.09.2022, 20.09.2022, 21.09.2022, 22.09.2022, 24.09.2022, 25.09.2022, 28.09.2022, 04.10.2022, 12.10.2022, 13.10.2022, 14.10.2022, 27.10.2022 N.M pangakaarti Tallinnas ajal, mil isik ise viibis Ida-Virumaal, kuid S.E viibis Tallinnas kaardi kasutamise kohta hõlmanud mobiilimastide levipiirkonnas. 06.09.2022 kasutati N.M pangakaarti Tallinnas ajal, mil isik ise viibis Tallinna teises piirkonnas või Rapla maakonnas, kuid S.E viibis Tallinnas kaardi kasutamise kohta hõlmanud mobiilimastide levipiirkonnas. 09.09.2022 vestlus N.M ja J.Mi vahel kinnitab, et N pangakaart on E käes. 17.09.2022 vestlus S.E ja J.Mi vahel kinnitab, et N pangakaart on J käes. 09.10.2022- 12.10.2022 kasutati pangakaarti Türgis ja Jordaanias, kus viibis S.E. N.M viibis samal ajal Ida-Virumaal.15.10.2022-23.10.2022 kui N.M ei viibinud Eestis kasutati tema pangakaarti Tallinnas kaardi kasutamise kohta hõlmanud mobiilimastide levipiirkonnas. V.P ütluste kohaselt (5/136-139) ei ole kunagi kontrollinud raha liikumist enda pangakontol, kuna ei oska seda teha. Pangakaardi andis 3-4 aastat tagasi tütre mehele N.Mle, kuna enda liikumisvõime on piiratud. N tõi talle raha. Ise metalli kunagi viinud ei ole. Firmadest ei tea midagi. Ei tea, kes kasutas tema pangakaarti. Sulges juunis 2023 oma pangakaardi N palvel. N.M ütluste kohaselt (5/140-139) andis oma Coop Panga kaardi aprillis 2020 tütre mehele ja ei tea kuhu mida kanti. Kui S.El oli vaja Coop Panga kontolt ülekannet teha, siis tuli telefoni kood ja allkirjastas tehingu Mobiil ID-ga. Metallijäätmeid või romusõidukeid Xsse viinud ei ole. Kord kolme kuu jooksul on Xs kokku saanud väimehega S.E. Ei tea, kust pärinesid romusõidukid, mis tema nimel Xsse viidi. Ei tea, kes viis tema nimel metalli Xsse. Saatis panka X ülekannete alusdokumendid aktid ja lepingud, mis E talle saatis. Sulges Coop pank konto kui E seda palus teha juunis 2023. E kandis Swedbank kontole raha, kuid ei mäleta miks. V. P Swedbank kontoga seotud kaardi andis S.Ele. Nii tunnistajate ütlused kui vaatlusprotokollid koos alusdokumentidega ja jälitustoimingute protokollid kinnitavad, et V.P ja N.Mi pangakontodele OÜ-st F.Z.V (X) laekunud summasid ei kasutanud V.P ja N.M. Tegelikult olid nende pangakaardid S.E ja tema naise J.Mi kasutuses, kes vastavalt kasutasid N.M AS Coop pank ja V.P Swedbank pangakontole laekunud summasid.

Kohtus ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et et F.Z.V-l oleks alusdokumendid V.Ple teostatud ülekannete osas. N.Mi pangakontodele teostatud maksete kohta on algdokumendid osaliselt olemas. 09.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (4/141-165) ning kaitsja esitatud dokumentidest (8/1-16) nähtuvad järgmised tehingud: 21.04.2020 müüs N.M F.Z.V-le 3783,50 euro eest vanametalli (S0034230). 22.04.2020 müüs N.M F.Z.V-le 4357,50 euro eest 1,245 tonni vaske (S0034247). 24.04.2020 müüs N.M F.Z.V-le 3959,83 euro eest vanametalli (S0034291). 26.04.2020 müüs N.M F.Z.V-le 4994,50 euro eest vanametalli (S0034317). 29.04.2020 müüs N.M F.Z.V-le 4337,20 euro eest vanametalli (S0034384). 05.11.2020 müüs N.M F.Z.V-le 4577,80 euro eest vanametalli (S0037049). 05.12.2020 müüs N.M F.Z.V-le 3926,65 euro eest vanametalli (S0037460). 08.12.2020 müüs N.M F.Z.V-le 5911,88 euro eest vanametalli (S0037502). 01.12.2020 müüs N.M F.Z.V-le 2527,45 euro eest vanametalli (S0037392). 04.04.2023 müüs N.M F.Z.V-le 500 euro eest romusõiduki (S0052074) (allkirjad puudu). 17.05.2021 müüs N.M F.Z.V-le 2747,50 euro eest roostevaba terast (S0052074) (allkirjad puudu). Kõigis neis lepingutes kajastatud summale vastav ülekanne on tehtud N.M pangakontole. Seega on olemas algdokumendid ülekannetele 41623, 81 euro ulatuses. Lisaks on kohtus uuritud 26.04.2020 sõiduki Toyota Corolla (reg.nr XXX) müügilepingut, millest nähtuvalt müüs N.M 26.04.2020 F.Z.V-le (esindaja S.T) täpselt tuvastamata hinnaga sõiduki, kuid mitte vähem kui oli ostuhind 700 eurot (6/190-191) ja 20.06.2020 müügilepingut, mille kohaselt on S.E oma nime all müünud OÜ-le X Opel Vectra hind märkimata (6/188-189). Nende kahe sõiduki eest tasuti ilmselt sularahas. S.E ütlustest nähtub, et N.M ise OÜ-le X metalli ei müünud ja tema andmed pani S.E ise. Oli volitus ja võis panna N.M nimel allkirja. Ei pidanud vajalikuks enda nimelt müüa. Osadel lepingutel on Müüja kohal Mi allkiri, osadel N. V.P Swedbank konto väljavõttest nähtub, et lisaks OÜ-st X laekunud summadele, on kontole laekunud ka sotsiaaltoetused ja pension, millised summad on edasi kantud N.Mle ja A.Mle. OÜ-st X laekunud summad on osaliselt välja võetud sularahas ja osaliselt kasutatud kaardimaksete tegemiseks. Muid summasid laekunud ei ole. Mi Coop panga konto väljavõttest nähtub, et lisaks OÜ-st X laekunud summadele on kontole laekunud ülekanded ka BLRT Refondalt, Metallist Trade OÜ-lt mitu korda ja mõnedelt eraisikutelt. Samas on kontolt tehtud ülekandeid ABC Motors AS-le, ASC Motors OÜ-le, Milnordile, Blackhillile ja AS- le Tref. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et ülekanded teistele äriühingtele oleks tehtud OÜ X huvides. OÜ-l X oleks olnud vajadusel võimalik neid ülekandeid teha ka otse enda kontodelt. Nii P kui Mi kontode väljavõtetest nähtub, et osa OÜ-st X laekunud summasid kasutatakse igapäevasteks makseteks toidupoodides, poodides, kohvikutes ja ka reisil olles. N.Mi kontolt võetakse välja ka sularaha, kuid selle puhul ei ole võimalik öelda, kas tegemist on OÜ-lt X või mõnelt muult äriühingult laekunud vahenditega. Seega ei võeta nendele kontodele OÜ-lt X laekunud summad tervikuna välja sularahas ja ei kasutata seda sularaha OÜ X huvides, vaid osaliselt kasutatakse kindlasti S.E ja tema naise huvides, kelle käes need kaardid olid kasutada. Alates juunist 2022 on võrreldes eelneva perioodiga vähenenud märkimisväärselt nii N.M kui V.P pangakontodele tehtud väljamaksete summad. Perioodil juuni 2022-mai 2023 tehti N.M pangakontole ülekandeid summas 55067,02 eurot ja V.P 32729 eurot s.o kokku 87796,02 eurot. Arvestades et alates juunist 2022 OÜ X pangakontodelt enam sularaha välja ei võetud, tekib küsimus, kust saadi väidetav sularaha, mille eest osteti perioodil juuli 2022-mai 2023 sularaha eest autosid. Perioodil 01.07.2022-10.06.2023 kustutati registrist OÜ X poolt 617 autot. 617x0,85 on ca 524 autot, mis siis oleks orienteeruvalt ostetud sularaha eest kokkuostjatelt. Tehes tehte 524x 1074,5 (hinnanguliselt arvutatud keskmine auto hind) oleks olnud selleks vaja hinnanguliselt 563038 eurot sularahas. S.E ütluste kohaselt tehti V.Ple väljamakse. Esines ise müüja rollis ja kasutas vanaema kontot materjalide eest raha ülekandmiseks. Summa on sentidega, iga ülekande kohta on tehtud arve-akt, selle

akti alusel on üle antud reaalne metall. Teiste isikute nimel müüs Xle vanametalli. Kui keegi tahtis metalli anda, siis sellise summa kandis ämma või äia nimele. Osad isikud tahtsid, et kanne tuleks eraisikute kontolt, siis kandis äia või ämma nimele. Kui jäi puudu sularahast siis võttis äia-ämma kontolt. Iga ülekande kohta oli dokument, kus oli kirjas, mis materjal, kui oli auto siis märgitud auto, kui metall siis metall. Äi ja ämm teadsid, et kaardid E käes, oli usaldus. Kui nad said päringu, siis saatsid need aktid. Pank tundis huvi, miks võeti välja sularaha. Metalli oleks olnud imelik vormistada enda nimele. Isiklikke kulutusi ei tehtud rahast, mis tulid Xlt vaid tuli teistest allikatest. Ei ole firma raha isiklikeks eesmärgiks kulutanud. Maksis tööjõu, rendi jne eest, aga ei pandud raha taskusse. Kõik pangakaardiga tehtud kulutused olid seotud Xga. Ei tea kuidas raamatupidaja need kulutused raamatupidamisse sisse kandis. S.E ütlused ei haaku eelpool tsiteeritud tõenditega. OÜ X raamatupidamises ei ole leitud ühtegi aktarvet, mis on nimetatud V.Ple tehtud ülekannete puhul nende ülekannete aluseks. N.M puhul on leitud akt-arveid summas 41623, 81 euro ulatuses. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isegi sellise dokumentide hoidmise juures nagu oli Q kontoris (näha läbiotsmise videost), ei oleks säilinud ühtegi V.P nimel metalli üleandmisega seotud akt-arvet ja N.M puhul säilis ainult 11. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei kinnita ükski tõend asjaolu, et OÜ X raamatupidamises kajastatud ja leitud arvete alusel ei oleks S.E N.Mi nimel müünud OÜ-le X eelpool nimetatud arvetel kajastatud koguses metallijäätmeid. Prokurör on seisukohal, et S.E väide N.Mi nimel X OÜ-le metalli müümise kohta ei ole usutav, kuna pangakontode kohaselt oleks müük toimunud justkui ka ajal, kui E ise oli Türgis ja Jordaanias. Prokurör on toonud välja kolm tehingut: 05.10.2022, 07.10.2022 ja 10.10.2022. X OÜ pangakonto väljavõtetest (4/96-104) nähtub neist kuupäevadest Mle ülekande tegemine vaid 07.10.2022 summas 1000 eurot. Prokurör väide 05.10.2022 ja 10.10.2022 toimunud ülekannete kohta ei vasta kriminaalasjas uuritud tõenditele (4/99). Kohtuistungitel ei ole ka uuritud ühtegi lepingut, mis kinnitaks, et metallimüügi leping sõlmiti neil kuupäevadel. 07.10.2022 ülekanne üksinda ei näita, et müük toimus samal päeval, vaid see võis toimuda ka paar päeva varem, kui E oli veel Eestis, ning üksnes ülekanne võidi tehti mõned päevad pärast müüki. KarS §-s 3891 sätestatud koosseisuline tunnus "valeandmed" on blanketne ja see tuleb süüdistuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele. Muu hulgas tähendab see seda, et kui prokuratuur väidab, et maksuhaldurile tehingu kohta esitatud andmed on ebaõiged, sest deklaratsiooni esitaja omistas tehingule vale maksuõigusliku tähenduse, peab süüdistusest lisaks maksunduslikult olulistele tehingu asjaoludele nähtuma ka prokuratuuri seisukoha materiaalõiguslik alus. 01.01.2020-30.06.2023 kehtinud tulumaksuseaduse § 48 lg 6 kohaselt loeti tööandja tehtud erisoodustuseks ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Sellele sättele on viidatud ka süüdistuses. Perekonnaseaduse § 80 lg 1 kohaselt kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Lg 2 kohaselt kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Perekonnaseaduse § 81 lg 1 kohaselt on ühe abikaasa sugulased teise abikaasa hõimlased. V.P on S.E abikaasa J.M vanaema ja N.M on S.E abikaasa J.M isa. Seega on V.P ja N.M S.E hõimlased, mitte tema otse- või külgjoones sugulased, millele osutab TuMS § 48 lg 6, mistõttu ei ole süüdistuses toodud viide TuMS § 48 lg 6 ja sellega seonduvatele tööandja erisoodustustele asjakohane. Maksu- ja Tolliamet on esitanud 22.05.2023 avalik-õigusliku nõudeavalduse S.E ja X OÜ (nüüdse nimega F.Z.V) vastu. Nõudeavaldust on Maksu- ja Tolliamet täiendanud ja täpsustanud 05.04.2024 ja 14.11.2024. 18.02.2025 kohtuistungil esitas kannatanu esindaja AVÕN-i täpsustuse, mis oli koostatud 14.11.2024 (10/49-59). 07.04.2025 esitas Maksu- ja Tolliamet 30.03.3025 koostatud avalikõigusliku nõudeavalduse täpsustuse (10/202-206). AVÕN-i ja selle täpsustatud muudatuste kohaselt esitas F.Z.V juhatuse liikme S.E ja raamatupidaja Q vahendusel enda maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile

maksustamisperioodi 01.2020 kuni 05.2023 tulu- ja sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) valeandmeid, varjates ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksukohustust summas 660 495,75 eurot, erisoodustustelt tulumaksukohustust summas 155 248,17 eurot ja sotsiaalmaksukohustust summas 256 159,48 eurot, s.o kokku 1 071 903,40 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. S.E olles F.Z.V juhatuse liige, esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos Qga äriühingu nimel ja selle huvidest lähtuvalt maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile äriühingu maksustamisperioodil 01.2020 kuni 05.2023 TSD-des valeandmeid, varjates ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksukohustust summas 660 495,75 eurot, erisoodustustelt tulumaksukohustust summas 155 248,17 eurot ja sotsiaalmaksukohustust summas 256 159,48 eurot, s.o kokku 1 071 903,40 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakond on kriminaalasja nr 22221000035 raames koostanud 04.12.2023 maksuarvestuse 12.2-4/028992-1 ja 16.10.2024 uue maksuarvestuse nr 12.2-4/023347-1. F.Z.V juhatuse liige S.E võttis maksustamisperioodil 01.2020 kuni 05.2022 äriühingu kontodelt XXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXX välja sularaha kokku summas 2 688 245 eurot. F.Z.V-l on olemas nõuetele vastavad raamatupidamise algdokumendid summas 46 262 eurot, mis on tasutud sularahas ja on ettevõtlusega seotud. Ülejäänud sularaha väljamaksete kohta, kokku summas 2 641 983 eurot, nõuetele vastavad algdokumendid F.Z.V-l puuduvad. Väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid loetakse lähtuvalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 2 p-st 3 ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ning nendelt tuleb tasuda tulumaksu summas 660 495,75 eurot. F.Z.V pangakontodelt on maksustamisperioodil 01.2020 kuni 05.2023 teostatud rahalisi ülekandeid V.P (ik XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXX kokku summas 120 429,42 eurot ning N.Mi (ik XXX) arvelduskontodele nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX kokku summas 500 563,27 eurot. V.P on F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M vanaema ja N.M on F.Z.V juhatuse liikme S.E abikaasa J.M isa. V.P ja N.Mi pangakontode väljavõtetelt nähtuvate F.Z.V-lt laekunud makseselgituses nimetatud arvete alusel reaalseid tehinguid ei toimunud ning kaupu ja teenuseid ei soetatud. F.Z.V-l puuduvad täielikult alusdokumendid V.Ple teostatud ülekannete osas, N.Mi pangakontodele teostatud maksete kohta on algdokumendid küll osaliselt koostatud, kuid neil puudub tegelik majanduslik sisu. Samuti on V.P ja N.M pangakontodega seotud pangakaardid ning seal olnud rahalised vahendid antud F.Z.V juhatuse liikme S.E ning tema abikaasa J.M kasutusse. F.Z.V on jätnud maksustamisperioodil 01.2020 kuni 05.2023 deklareerimata erisoodustused TSD-de lisal 4 kokku summas 620 992,69 eurot ning jätnud arvestamata ja tasumata erisoodustustelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 155 248,17 eurot ja sotsiaalmaksu summas 256 159,48 eurot. Tähtpäevaks tasumata maksusummadelt kuulub tasumisele intress kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. AVÕNI-i muudatusega koos esitati 16.10.2024 koostatud maksuarvestus. 30.03.2025 koostati uus AVÕN-i muudatus. Maksuarvestuse aluseks on Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo poolt maksuaudiitorile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud F.Z.V pangakontode väljavõtete alusel koostatud sularaha väljavõtmise ning N.Mle ja V.Ple tehtud väljamaksete tabelid. Süüdistusakti kohaselt palus prokuratuur teiste tõendite hulgas uurida kohtuistungil: nõudekirjad F.Z.V (X OÜ) TSD andmete kohta ja Maksu- ja Tolliameti vastused nõudekirjale (29.03.2023, nr 7.14/007921-2, 21.04.2023, nr 7.1-4/011578-1, 13.12.2023, nr 7.1-4/030520-1) koos lisatud dokumentidega (5 kd, lk 151-156, 157-163, 164-172); ja maksu- ja Tolliameti koostatud maksuarvestused (26.04.2023, nr 12.2-4/008532-2, 04.12.2023, nr 12.2-4/028992-1) (5 kd, lk 116-121, 144-150). Kohtuistungil loobus prokuratuur nende tõendite kohtule esitamisest. Kannatanu MTA esindaja loobus 18.02.2025 kohtuistungil nõudekirjade F.Z.V (X OÜ) TSD andmete kohta ja Maksu- ja Tolliameti vastused nõudekirjale (29.03.2023, nr 7.1-4/007921-2, 21.04.2023, nr 7.1-4/011578-1, 13.12.2023, nr 7.1-4/030520-1) koos lisatud dokumentidega kohtule esitamisest. Kuna prokuratuur loobus maksuarvestuse esitamisest, esitas kannatanu esindaja ise maksuarvestuse ja need varasema maksuarvestuste lisad, mis olid nimetatud süüdistusakti punktis 17.1.12 (10/60-67).

Nendeks lisadeks olid koondid ülekannetest N.M ja V.P kontodele ja koond sularaha väljamaksetest kontodelt. Need on ka dokumendid, mida on nimetatud maksuarvestuse alusena arvestuse punktis 1. Kannatanu esindaja Simpson kinnitas eelistungil, et on valmis vastama maksuarvestuse kujunemise kohta. Täiendavalt prokuratuurile ei ole kannatanul plaanis mingisuguseid täiendavaid tõendeid esitada. Piirdub prokuratuuri süüdistusakti loetelus olevatega. Kohus selgitas, et kohus saab eelistungil kohustada kannatanut nimetama tõendid, mida tal on plaanis kohtule esitada. Kui Maksu- ja Tolliamet kinnitab eelistungil, et neil ei ole rohkem tõendeid, siis järgmine kord kui soovivad lisaks tõendeid esitada, peavad põhjendama miks nad neist varem teada ei andnud. Kannatanu esindaja kordas uuesti, et kannatanul hetkel mingisuguseid tõendeid lisaks pole esitada. Asjaolu, et kannatanu ütles, et ta jätab endale õiguse menetluse käigus tõendeid esitada, ei tähenda, et kannatanu võib suvalisel hetkel menetluse käigus hakata esitama tõendeid, millest ta ei olnud eelistungil teada andnud. Kohus eelistungil kordas veel üle, et menetluse käigus on õigus esitada taotlusi, kuid see ei tähenda, et kohus neid taotlusi rahuldab ja tuleb põhjendada miks neid varem ei esitatud. Kuna kannatanu korduvalt teatas eelistungil kohtule, et ta ei soovi lisaks süüdistusaktis loetletud tõenditele muid tõendeid omalt poolt esitada, puudus kohtul ka vajadus anda kannatanu esindajale tähtaeg, mille jooksul ta saaks nimetada tõendid, mida ta soovi kohtuistungil esitada. Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja, et maksuarvestuse raames on arvutatud tulumaks ja see on kopeeritud AVÕN-i. Tabelid 2 on kopeeritud maksuarvestusest AVÕN-i. Tabel 3 on kannatanu enda koostatud tabel. Kui esimene AVÕN sai koostatud, siis kriminaaltoimiku materjale kättesaadavaks polnud tehtud. Viited TSD-dele tulevad ka maksuarvestusest. Maksuarvestuse aluseks olid TSD-d. Eeldab, et need olid MTA-l olemas. AVÕNi muudatus põhineb muudetud süüdistusel. Kannatanule teadaolevalt on süüdistusaktis nii maksuarvestused kui ka TSD-d välja toodud ja kannatanule teadaolevalt olid need ka toimikus olemas. Kannatanu veendus, et süüdistusakti punktis 17.1.11 on tõendid TSD-de kohta, kus on siis toodud välja 2020 -2023 TSD-de esitamise ja e-maksuameti kasutamise asjaolud ja 17.1.12 on maksuarvestused. Kannatanu hinnangul ei ole oluline, millal sai kannatanu teada, et süüdistusakti tõendite loetelus ei ole kõiki süüdistusest hõlmatud perioodi puudutavaid TSD-sid. Kohtumenetluse käigus sai sellest teada. Uus korrigeeritud maksuarvestus on koostatud uurimisasutuse poolt tellitud nõudekirja alusel. Varasematel maksuarvestustel TSD-sid juures ei olnud. TSD-d on konkreetselt maksuarvestuse koostamise aluseks. Uuel korrigeeritud maksuarvestusel on lisasid rohkem, kui varasematel süüdistusaktis nimetatud maksuarvestustel. 26.04.2023 või 04.12.2023 maksuarvestuse lisades ei olnud süüdistuse perioodide TSD-sid olemas. Ei oska öelda, miks nad ei olnud varasemate maksuarvestuste lisadeks. Kohus uuris üksnes neid uue maksuarvestuse lisasid, mis olid juba nimetatud maksuarvestuse lisadena süüdistusaktis. Kohus leiab, et ebaõige on kannatanu väide, et ei ole oluline, millal sai kannatanu teada, et süüdistusakti tõendite loetelus ei ole kõiki süüdistusest hõlmatud perioodi puudutavaid TSDsid. KrMS § 224 lg 2 kohaselt esitab prokuratuur kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel. § 225 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Seega oli kannatanul riigi esindajana õigus ja võimalust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega ja esitada vajadusel taotlusi toimikusse tõendite lisamiseks. MTA on professionaalne menetlusosaline, kellel on riigi nimel õigus esitada nõudeid ja sellele õigusele vastab ka võimalus teha õigeaegselt vajalikud menetlustoiminud ja esitada vajalikud taotlused. Kui kannatanu ei kasuta võimalust tutvuda kriminaalasja materjalidega, on see tema õigus, kuid ta ei saa siis hiljem tugineda väidetele, et ta ei teadnud, mis tõendeid kohtule prokuratuuri poolt esitatakse. KrMS § 261 lg 3 kohaselt eelistungil kohtu alla andmiseks planeerib kohtunik koostöös kohtumenetluse pooltega kohtuliku arutamise sellisel viisil, mis aitab võimalikult vältida tarbetut ajakulu, isikute korduvat kohtusse kutsumist ja kohtuistungi edasilükkamist. TSMS § 237 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TSMS §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 329 lg 1 kohaselt pärast

eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. HKMS § 62 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Kõigist tsiteeritud menetlusseadustikest nähtub, et menetlusosalised peavad eelmenetluse käigus andma kohtule teada kõigist tõenditest, mida nad soovivad kohtule esitada. Kui menetlusosaline, käesoleval juhul siis MTA esindaja kannatanuna, jättis oma kohustused täitmata, ei saa ta hiljem tugineda lihtsalt väitele, et tal on õigus tõendeid esitada. Eelmenetluste eesmärk ongi välja selgitada põhiistungitel uuritav tõendite kogum. Käesolevas asjas kinnitas MTA esindaja eelistungil korduvalt, et tema lisaks prokuratuuri tõenditele mingeid tõendeid esitada ei soovi. Maksunõude suuruse vähendamine või süüdistuses toodud faktiliste asjaolude muutmine, ei saa olla asjaoluks, mis võimaldab maksuarvestuse lisadena esitada dokumente (maksudeklaratsioone), mida seni ei soovitud ei prokuröri ega kannatanu esindaja poolt kohtule esitada olukorras, kus need olid olemas juba süüdistusakti koostamise hetkel ja ka eelistungi ajal, kuid mis jäeti süüdistusakti tõendite loetelust välja ja mida ka kannatanu eelistungil ei soovinud esitada. Kuigi kohus juhtis eelistungil paar korda sellele kannatanu esindaja tähelepanu ja küsis korduvalt, kas ta soovib ise lisaks süüdistusaktis loetletud tõenditele midagi esitada, jäi kannatanu esindaja eelistungil kindlaks, et ei soovi ise lisaks süüdistusaktis loetletud tõenditele muid tõendeid esitada. Kannatanu esindaja loobus ise 18.02.2025 kohtuistungil süüdistusakti punktis 17.1.11 nimetatud tõendite uurimisest. Need olid dokumendid, mille esitamisest prokuratuur loobus ja mille esitamise õigus läks üle kannatanule vastavalt kannatanu eelistungil väljendatule. Kuigi kohtule ei ole esitatud neid tõendeid, võib süüdistusaktist kirjeldatust ja kaitsja selgitustest, mida prokurör ei vaidlustanud, järeldada, et vähemalt mingid TSD-d olid süüdistusaktis nimetatud. Kohtule arusaamatutel põhjustel loobusid nende tõendite (s.h TSD-de) esitamisest nii prokuratuur kui kannatanu esindaja. Kohus on seisukohal, et kui menetlusosaline on korra mingi tõendi esitamisest ja uurimisest loobunud, ei saa ta hiljem tagasi tulla taotlusega, et ta soovib nüüd seda sama tõendit, mille esitamisest ta korra loobus, ise uuesti esitada. KrMS 2961 lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalisele ettepaneku esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamiseks täiendavaid tõendeid, kui need ei mõjuta KrMS § 306 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimuste lahendamist. Kuna TSD-de tõenditena esitamine mõjutab KarS § 389 1 lg 2 järgi esitatud süüdistuses süü küsimuse lahedamist ehk siis küsimusi: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja 2) kas teo on toime pannud süüdistatav, siis ei olnud kohtul kohustust teha eelistungil kannatanu esindajale konkreetset ettepanekut esitada F.Z.V poolt süüdistuses toodud perioodi kohta esitatud maksudeklaratsioone. Võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende järgi otsuse tegemises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-7-14, p 11.1). Sellest tulenevalt pole võistleva kohtumenetlusega (KrMS § 14 lg 1) kooskõlas prokuröri seisukoht, mille kohaselt oleks maakohus pidanud ise paluma algandmete esitamist, kui leidis, et vaatlusprotokollidest ei piisa konfiskeerimise ja selle asendamise taotluse rahuldamiseks. Lisaks, kuigi KrMS § 297 lg 1 järgi võib kohus pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist ka omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise, on see võistleva kohtumenetluse raamides pigem erandlik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-67-06, p 7.1). Tsiteeritud seisukohast lähtuvalt ei ole kohtu arvates põhjendatud prokuratuuri seisukoht, mille kohaselt kui kohtul tekib kahtlus maksuarvestuse usaldusväärsuses, peab kohus andma pooltele võimaluse esitada maksuarvestuse koostamise aluseks olevaid algdokumente.

KrMS § 2861 lg 2 p 2 näeb ette tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluse juhuks, mil tõendit ei ole loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjusi, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Menetlejana tuleb prokuratuuril tagada süüdistatavale reaalne võimalus end kaitsta, mis väljendub menetlussubjekti õiguses teada süüdistuse sisu ja olla informeeritud, millistele tõenditele kavatseb prokurör kohtuasja rajada. Nii peab prokuratuur hiljemalt süüdistusakti koostamise ajaks jõudma veendumusele, et kohtueelses menetluses on kogutud kõik vajalikud tõendid, ja kajastama süüdistusaktis obligatoorselt süüdistust kinnitavate tõendite loetelu. Eelnev peab tagama nii kohtumenetluse katkematuse ja viivitamatuse, kui ka teiste kohtumenetluse poolte informeerituse. Samal ajal ei sisalda kriminaalmenetluse seadustik piirangut, mis keelaks esitada kohtumenetluse pooltel kohtuliku arutamise käigus taotlust täiendava tõendi asja materjali juurde võtmiseks. Kõnealuses olukorras peab pool siiski arvestama, et tõendi hilinenud esitamisel võib kohus jätta taotluse rahuldamata, kui ilmneb, et tõendi õigeaegseks esitamiseks puudusid takistused või mõjuvad põhjused (vt RKKKo 3-1-1-119-09, p-d 27-28). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust asjaolus, et kõik võimalikud süüdistusega seotud OÜ X (F.Z.V) maksudeklaratsioonid olid olemas juba süüdistusakti koostamisel ja kohtusse saatmisel. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et süüdistusaktis loetletud tõendite kohaselt ei soovinud prokuratuur kohtus tõendina uurida kõiki perioodi jaanuar 2020 kuni mai 2023 kohta esitatud maksudeklaratsioone (TSD). Ka vähestest punktis 17.1.11 märgitud TSD-de uurimisest prokuratuur loobus. Asjaolu, et prokuratuur unustas süüdistusaktis kõik TSD-d tõenditena nimetada ja osadest loobus, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldab KrMS 297 lg 2 ja 3 alusel rahuldada prokuratuuri hilisema taotluse OÜ X (F.Z.V ) poolt perioodi jaanuar 2000- mai 2023 kohta esitatud TSD vastu võtmiseks. Kui prokuratuur esitab süüdistuse, siis on prokuratuuri kohustus tagada, et süüdistusaktis on loetletud kõik tõendid, millele prokuratuur soovib süü küsimuse tõendamisel tugineda ja mis prokuratuuri arvates kinnitavad esitatud süüdistust. Prokuratuur ei saa loota, et tal on võimalik süü küsimuse tõendamisel tugineda kannatanu poolt tsiviilhagi või AVÕN-i suuruse tõendamiseks esitatavatele tõenditele. Kohus peab saama otsustada isiku süü küsimuse üle üksnes prokuratuuri ja kaitsja poolt esitatud tõendtele tuginedes. MKS § 92 lg 1p1 ja 2 kohaselt määrab maksukohustuse suuruse maksuhaldur: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tsiteeritud sätetest tulenevalt tuleb maksuhalduri poolt maksukohustuse suuruse määramisel tõendada kas asjaolu, et maksukohustuslane ei ole esitanud deklaratsiooni tähtpäevaks või asjaolu, et on esitatud valeandmetega deklaratsioon. Käesoleval juhul ei tugine maksuhalduri nõue asjaolul, et deklaratsioone ei ole üldse esitatud. Maksuhaldur on AVÕN-is osutanud MKS § 90 lg 1p2. Seega tuleb maksuhalduril kõigepealt tõendada, et maksukohustuslane on esitanud deklaratsiooni ja millised summad on deklaratsioonis deklareeritud. Seejärel tuleb tõendada, et deklaratsioonis esitatud summad on valed ja milline on tegelikult tasumisele kuuluv maksusumma. Seaduse kohaselt ei tule arveid lisada ei käibedeklaratsioonile ega tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonile ning põhimõtteliselt on maksudeklaratsioonis võimalik esitada andmeid, mida maksukohustuslase raamatupidamis- ja maksuarvestus ei kinnita. Tasumisele või tagastamisele kuuluva maksusumma tuvastamine toimubki üldjuhul maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonis

arvutatud maksusumma alusel (vt MKS § 88 lg 1 esimene lause). Samas on maksuhalduril alati õigus kontrollida maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonis arvutatud maksusummat ning vajaduse korral ise maksusumma määrata (MKS § 88 lg 1 teine lause). MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Osutatud sätetest lähtudes uuritakse maksuhalduri kontrolli korral alati ja esmalt ka seda, kas maksudeklaratsioonides kajastatud andmed vastavad maksukohustuslase enda raamatupidamis- ja maksuarvestusele. Täpsustatud AVÕN-i kohaselt on MTA maksuauditi osakond kriminaalasja 1-24-4296 raames koostanud 16.10.2024 maksuarvestuse nr 12.2-4/023347-1, mille punkti 1 kohaselt on maksuarvestuse aluseks Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo poolt maksuaudiitorile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud F.Z.V pangakontode väljavõtete alusel koostatu sularaha väljavõtmise ning N.Mle ja V.Ple tehtud väljamaksete tabel. F.Z.V esitas perioodil 01.01.2020-31.05.2023 TSD lisa 6 juulis 2020, kus deklareeris TSD lisa 6 koodiga 6020 maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse summas 6 eurot, millest tulumaks 1,5 eurot. TSD lisa 6 koodiga 6060 perioodil 01.01.202-31-05.2023 F.Z.V andmeid ei deklareeri (täpsem ülevaade lisa 3). F.Z.V ei deklareeri perioodil 01.01.2020-31.05.2023 TSD lisa 4 andmeid. Maksuarvestuse lisadeks olevaid lisasid 3-7 prokuratuur kohtule tõendina esitada süüdistusakti kohaselt ei soovinud ja ka kannatanu neid dokumente eelistungil antud seisukoha kohaselt kohtuistungil uurida ei soovinud. Kuigi kohtuistungil soovis kannatanu hiljem neid lisasid esitada, on ta nii AVÕN-is ja selle erinevates täiendustes korduvalt kirjalikult siiski märkinud, et maksuhaldur muid tõendeid lisaks prokuratuurile ei esita. Maksuarvestuse punktist 1 nähtub, et maksuarvestuse aluseks on üksnes menetleja poolt maksuaudiitorile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud F.Z.V pangakontode väljavõtete alusel koostatud sularaha väljavõtmise ning N.Mle ja V.Ple tehtud väljamaksete tabel. Kohus tuvastas pankadest saadud algandmete alusel, et ilmselgelt maksuarvestuse aluseks olevas 4/96-104 vaatlusprotokollis olev teave vastab lõppjärelduses algdokumentides kajastatud teabele. Kuid puutuvalt N.Mle tehtud ülekannete kogusummasse, siis see on tabelisse 1 ja 3 õigesti märgitud 500 563,27 eurot. Tabelisse 4 on kokku ekslikult märgitud 500 563,7 eurot, kuid kolmanda rea viimases veerus lõppsumma saamisel on arvestatud summaga 500 563,27 eurot. V.Ple OÜ-st X laekunud summade hulgas ei ole tabelis 5.2 kannet 03.01.2020 541,20 eurot. Samas on seda summat arvestatud 5.3 jaanuaris 2020 V.Ple tehtud väljamaksete kogusummas 5422,66 eurot. Sellest tulenevalt on õige lõppjäreldus, et X OÜ kontolt kanti V.P pangakontole perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2023 120 429.42 eurot. Kõnealune vaatlusprotokoll ja selle vead näitavad kui oluline on, et kohtu käsutuses on mitte ainult erinevate dokumentide vaatluse vaid ka maksuarvutuse aluseks olnud algdokumendid. Maksarvestusest peab selguma, kuidas on väidetavalt deklareerimata ja laekumata jäänud maksusumma määratud. Fakti, et Maksu- Tolliamet ei ole ise kontrollinud maksuarvestuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, kinnitab näiteks see, et AVÕN-is on märgitud, et S.E võttis OÜ X LHV pangakontolt XXXXXXX välja sularaha. Tegelikult ei kinnita seda väidet ükski kohtus uuritud tõend. See väide pärineb prokuratuuri esitatud süüdistusest, mis aga selles osas ei leidnud tõendamist. Menetlejalt saadud tabelites toodud teabe pinnalt on MTA välja arvestanud, kui palju tulnuks F.Z.V-l tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerida, kui tabelitesse kantud summasid saaks käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning erisoodustusena. Need tabelid aga ei kinnita ega lükka ümber väidet, et F.Z.V sellist tulu- ja sotsiaalmaksu tegelikult ei deklareerinud ega maksnud. Maksuarvestusest ei nähtu, et selle koostamiseks oleks kohtueelne menetleja edastanud MTA-le lisaks F.Z.V pangakontode väljavõtete alusel koostatud tabelitele veel mingisugust kohtueelse menetluse käigus kogutud teavet

või tõendeid, nt F.Z.V TSD-sid, mille pinnalt saanuks MTA kontrollida ja võtta seisukoha, kas F.Z.V jättis esitatud tabelitest nähtuvatelt rahasummadelt tulu- ning sotsiaalmaksu deklareerimata. MKS §-st 10 tulenevalt on maksuhalduril õigus maksuseaduste täitmist kontrollides tutvuda äriühingu TSD-dega ka ise, kuid praegusel juhul ei saa rääkida sellise kontrolli teostamisest, vaid maksuarvestuses toodud teabe kohaselt on maksuaudiitor koostanud üksnes kohtueelse menetleja poolt edastatud andmete pinnalt maksuarvestuse. F.Z.V TSD-sid selle maksuarvestuse alusdokumentidena nimetatud ei ole. Maksuarvestuse lk 3 on küll märgitud, et F.Z.V esitas perioodil 01.01.2020–31.05.2023 TSD lisa 6 juulis 2020, kus deklareeris TSD lisa 6 koodiga 6020 maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse summas 6 eurot, millest tulumaks 1,50 eurot ning TSD lisa 6 koodiga 6070 perioodil 01.01.2020 – 31.05.2023 F.Z.V andmeid ei deklareeri. Samuti on maksuarvestuse lk 4 märgitud, et F.Z.V ei deklareeri perioodil 01.01.2020 – 31.05.2023 TSD lisa 4 andmeid. Kohtueelse menetleja edastatud tabelites sellist teavet ei olnud, mistõttu on selgusetu, kust selline teave pärineb. Maksuaudiitori paljasõnaline järeldus maksuarvestuses ei ole tõendiks, kui kohtul puudub võimalus algallikate puudumise tõttu seda teavet kontrollida ja veenduda, kas see järeldus on õige. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-19-705 märkinud, et kohtu hinnangul on maksuarvestus tõend, mis tõendab vahetult tõendamiseseme asjaolu – sellest nähtub maksukohustuse varjamise ulatus ja sellest tulenevalt KarS § 3891 koosseisutunnuseks oleva kahju suurus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetleja sellega, et pöördus maksukohustuse varjamise ulatust näitava tõendi saamiseks MTA poole, menetlusõigust rikkunud. MTA kui maksuhalduri pädevusse kuulub maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt maksude arvestuse õigsuse kontrollimine ja tasumisele kuuluva maksusumma määramine. Kui on olemas asutus, kelle pädevusse mingi konkreetse asjaolu tuvastamine kuulub ja kellel on ka omal algatusel õigus sama asjaolu kontrollida, tundub vastava asjaolu väljaselgitamiseks sellele asutusele päringu tegemine igati asjakohane. Sellest tulenevalt ei saa päringu tegemist pidada kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Sellega seoses tuleb märkida, et see, kas algandmed, millele MTA tugines, on õiged, on oluline ka juhul, kui tegemist on tõendiga. Kuivõrd tegemist on tuletatud tõendiga, sõltub tema tõenduslik väärtus ilmselgelt selle aluseks olevate andmete õigsusest. Sisuliselt on sama leidnud ka maakohus, kes on otsuses märkinud, et maakohtus toimunud kohtulikul arutamisel on uuritud ka maksuarvestuse aluseks olevaid tõendeid (otsuse p 110). See omakorda tähendab, et kohus pidi ka neid tõendikogumisse kuuluvaid tõendeid hindama. Neis vaatlusprotokollides on vaadeldud samu dokumente ja faile, mis esitati Maksu- ja Tolliametile maksuarvestuse koostamiseks. Muu hulgas on maakohus kontrollinud, et vaatlusprotokollis kajastatud andmed vastavad turvaklambritega kinnitatud dokumentide ning IT-seadmel asunud failides kajastatud andmetele (vt nt otsuse p 182). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu kohustus hinnata ka neid kohtule esitatud tõendeid, millel maksuarvutus põhines, ei tähenda seda, et kohus peaks ise kordama sama maksuarvutust. Piisav on see, et kohus tutvub algandmetega ja kõrvutab neid maksuarvestuses tooduga niivõrd, et kohtul tekiks veendumus, et nende andmete põhjal tehtud maksuarvestus on usaldusväärne – just seda ongi maakohus teinud. Tsiteeritud (ka prokuröri poolt) otsusest nähtub, et kohus on lugenud maksuarvestust lubatavaks tõendiks olukorras, kus kohtulikul arutamisel on uuritud ka maksuarvestuse aluseks olevaid tõendeid ja kohus kontrollis algdokumentide alusel, kas maksuarvestuse kajastatud teave on õige. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad osaliselt maksuarvestuse algdokumendid, ehk puuduvad TSD, mille põhjal oleks võimalik kindlaks teha, kas ja mis kuupäeval ja kelle poolt OÜ X (F.Z.V) nimel TSD-d esitati ja millised summad neis deklaratsioonides deklareeriti. TSD-d ei ole sellised tõendid, mida poleks

kohtueelsel menetlejal olnud võimalik MTA-le maksuarvestuse koostamiseks edastada ega kohtus vahetult uurida. Tõendina saab kasutada seega üksnes sellist dokumenti, mille sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingi asjaolu. MTA maksuarvestus on koostatud PPA tellimusel ja PPA poolt kohtueelses menetluses kogutud dokumentide ja failide (muu teabesalvestus) ning menetluses koostatud menetleja järeldusi sisaldavate vaatlusprotokollide ja tabelite materjalide alusel, seega ei ole maksuarvestuse näol tegemist dokumendiga, mis vahetult sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta – maksuhaldurile valeandmete esitamise, sisu ja ulatuse kohta. Seetõttu saab maksuarvestus olla tuletatud tõendina praeguses asjas süüküsimuse lahendamisel kasutatav vaid selles ulatuses, kuivõrd see tugineb kontrollitavatel algtõenditel, mida on kohtus ka iseseisvalt uuritud. Maksuarvestus tuletatud tõendina ei oma ilma alusdokumentideta usaldusväärset tõendusteavet selle kohta, kas ja mis andmeid MTA-le deklaratsioonides esitati. Praegu pole TSD-sid maksuarvestuse alusdokumentidena märgitud ega ka uuritud, mistõttu on tõendamata, milliseid andmeid maksuhaldurile esitati. Arvestades, et maksuarvestus ei sisalda käesolevas kriminaalasjas vahetut teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (KrMS § 123 lg 1), vaid tugineb üksnes kohtueelses menetluses PPA poolt kogutud tõenditele (arvestuse punkt 1), ei saa sellel olla iseseisva tõendi väärtust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kas ja millised andmed F.Z.V maksuhaldurile pangakontodelt välja võetud ja/või üle kantud raha puudutavalt esitas ning kas ja kui, siis mis ulatuses F.Z.V sellelt rahalt tulu- ning sotsiaalmaksu tasus, selle kohta maksuarvestus mingisugust tõendina kasutatavat teavet ei anna. Käesoleval juhul ei ole kohtus uuritud ühtegi OÜ X (F.Z.V) poolt perioodi jaanuar 2000- mai 2023 kohta esitatud TSD-d. Kohtul puudub igasugune võimalus kontrollida, kas süüdistuses nimetatud kuupäevadel on esitatud TSD-d süüdistuses toodud andmetega. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida MKS § 92 lg 1p 2 nõude täitmist. Samuti ei ole võimalik kontrollida, kas ja kelle andmetega ja kelle poolt on nimetatud deklaratsioonid esitatud, kuivõrd deklaratsioonide esitamise või esitamata jätmise fakti kohta ei ole tõendeid esitatud. S.E ütlused kinnitavad, et raamatupidamisega tegeles Q ja tema esitas maksudeklaratsioone. Ise ei ole deklaratsiooni kordagi esitanud, ega ei ole neid kunagi näinud. Ka isiklikke deklaratsioone saadab tema eest vend. Deklaratsioone kommenteerida ei oska, kuna ei saa sellest midagi aru. Maksuametisse logis sisse vend, tal oli juurdepääs. Oli ka juhtumeid, kui Ele tuli sisestamiseks kood ja allkirjastas nii, et ise faktiliselt MTAsse ei sisenenud. Tsiteeritud ütlused kinnitavad, et S.E on allkirjastanud digitaalselt maksudeklaratsioone, kuid tal ei ole isegi aimu, mille kohta ja millist teavet nad sisaldasid. Tema ütlustest nähtub, et ta oli kogu raamatupidamise ja maksuametiga seotud dokumentatsiooni jätnud venna, Q, hooleks. Seega ei saa S.E ütlused kinnitada ega ümber lükata OÜ X (F.Z.V) nimel maksudeklaratsioonide esitamisega seonduvat süüdistuses esitatud teavet. Kuna Q ütlusi kohtus ei andnud ja pole selle teema kohta ka eeluurimisel ütlusi andnud, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kus millal ja kelle poolt OÜ X (F.Z.V) nimel maksudeklaratsioone esitati ja milliseid andmeid seal kajastati. Kohtule jääb arusaamatuks kui S.E ei ole deklaratsiooni kordagi esitanud, ega ei ole neid kunagi näinud, ei tea millest jutt ja kõike raamatupidamisega seonduvat vormistas E antud info alusel Q, siis kuidas saab S.E väita, et deklaratsioonides on ettevõtlusega mitteseotud kulud alati 0. Kas ja mida TSD-s OÜ X nimel deklareeriti või ei deklareeritud, seda kohtu kontrollida ei ole võimalik. Prokuratuur ei ole ka esitatud süüdistuses järjekindel selles, kelle poolt, kelle korraldusel või kelle nimel on TSD-d esitatud. Näiteks on süüdistuse punktis 1 märgitud, et 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E korraldusel jättis äriühingule raamatupidamist osutav Q deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulu summas 92 000,00 eurot ja sellelt tulumaksu 23 000,00 eurot;

Punktis 2 on märgitud, et 06.01.2022.a-l e-maksuameti kaudu esitatud detsember 2021 TSD, milles S.E jättis deklareerimata erisoodustuse summas 11 814,00 eurot, erisoodustuse tulumaksu 2 953,50 eurot ning sotsiaalmaksu 4 873,28 eurot; Kuna andmeid TSD esitamise kohta kohtule tõendina esitatud ei ole, puudub ka kohtul võimalus kontrollida süüdistuse väidete vastavust. Arusaamatu on, kas sel kuupäeval esitati kaks eraldi TSD-d või oli tegemist sama TSD esitamisega. Ringkonnakohus on märkinud, et KrMS § 1542 p 5 sõnastus „sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist“ võib olla segadust tekitav ja jätta mulje, et avalik-õiguslikus nõudeavalduses tuleb nimetada kõik tõendid, millele kannatanu soovib tugineda, pööramata seejuures tähelepanu sellele, mis tõendid esitab prokuratuur (kuna analoogses sõnastuses punkt on ka tsiviilhagile esitatavate nõudmiste seas (KrMS § 1541 p 5), kehtiks see ka tsiviilhagi puhul). Kahetsusväärselt ei anna seda sätet sisaldanud eelnõu seletuskiri vastust, mis on olnud seadusandja tahe. Ringkonnakohus leiab aga, et arvestades kannatanu ja prokuratuuri rolli menetluses, kannatanule antud õigusi ja prokuratuuri pädevust, ei ole olnud kõnealuse sätte mõte kohustada kannatanut esitama tõendeid nii, et nii kahju kui ka süüdistatava süü oleks tuvastatav prokuratuuri tõenditest sõltumata. KrMS § 30 lg-le 1 esindab riiklikku süüdistust kohtus prokuratuur, mis tähendab, et eeskätt prokuratuuri ülesanne on tõendada süüdistatava süüd. Seetõttu ei näe kohtukolleegium põhjust, miks peaks kannatanu tooma välja kõik tõendid, sh süüd tõendavad. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt on selle sätte rõhuasetus sätte esimesel poolel, st sellel, et kannatanul on õigus ise tõendada tema hinnangul olulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul sätte mõte see, et kannatanul on prokurörist sõltumatult õigus tõendada asjaolusid, mida ta vajalikuks peab. Samas tuleneb sellest, et kannatanul ei ole kohustust üle tõendada samu asjaolusid, mida peab tõendama prokurör, ning sellest tulenevalt ei ole kannatanul kohustust tuua nõudeavalduses välja ka kõiki prokuratuuri tõendeid, mida ta oluliseks peab. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna süüdistatava süü tõendamine on eeskätt prokuröri pädevuses, ei ole kannatanu ülesanne eraldi tõendada süüdistatavate rolli kuriteo toimepanemisel, seda enam, et ka MKS § 41 lg 1 ei nõua isiku vastutuse jaoks tema tegevuse tuvastamist, vaid fakti, et ta on süüdi tunnistatud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus igati põhjendatuks seda, et Maksu- ja Tolliameti esindaja deklareeris, et tugineb prokuratuuri väidetele ja tõenditele. (1-19-705) Ka käesolevas asjas tugines Maksu- ja Tolliameti esindaja prokuratuuri tõenditele, kuid tuginedes üksnes prokuratuuri tõenditele, võtab MTA esindaja ka riski, et juhul kui prokuratuur jätab kriminaalasjas olulised tõendid (käesoleval juhul TSD deklaratsioonid) kohtule esitamata, ei ole kohtul võimalik tuvastada kas ja millises ulatuses on süüdistatavate poolt varjatud maksukohustust. Nii esialgses AVÕN-is kui 14.11.2024 kui 30.03.2025 avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustustes on kannatanu märkinud, et MTA on seisukohal, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega, mis on tõendatud kriminaalasja toimikus olevate materjalidega. Sellest tulenevalt ei esita maksuhaldur muid tõendeid. Seega on kannatanu ka AVÕN-i täpsustustes kohtuliku uurimise lõpus veel 30.03.2025 korranud oma eelistungil avaldatud seisukohta, et maksuhaldur ei soovi ise esitada muid tõendeid, kuigi nii 14.11.2024 kui 30.03.2025 avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuste esitamise ajal oli MTA-le juba teada, et prokuratuur ei ole oma tõendite voorus esitanud kohtule tõendina ühtegi TSD-d ja on ka loobunud süüdistusaktis tõendina nimetatud mõne TSD esitamisest.

Kuigi põhimõtteliselt on prokuratuuri ülesanne tõendada KarS § 3891 lg 2 kontekstis mh seda, et maksukohustust on varjatud eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses, ei ole selleks siiski vajalik täpse summa tuvastamine, vaid piisab selle ära näitamisest, et maksukohustust varjati enam kui 400 000 euro väärtuses. Sellest tulenevalt oligi kannatanu keskne ülesanne ära näidata see, kui suur on konkreetse süüdistatava vastu esitatav maksunõue, ning põhjendada seda Maksude deklareerimata ja tasumata jätmist eeldada ei saa, Q selle kohta ütlusi ei andnud ning ükski kohtus uuritud tõend ei võimalda tekkinud kahtlusi ka kõrvaldada, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks (KrMS § 7 lg 3). Isegi kui mingis ulatuses võidi nõutavad maksud jätta deklareerimata ja tasumata, ei ole ühelegi kohtus uuritud tõendile tuginevalt võimalik kahtlusteta tuvastada, mis ulatuses võidi seda teha ning seeläbi F.Z.V(X) maksu- ja kinnipidamiskohustust varjata ehk kas seda võidi teha eriti suurele kahjule vastava summa võrra, suurele kahjule vastava summa võrra või ulatuses, mis ei täida kuriteokoosseisu. Maksusüüteona ei ole karistatav ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tegemine, vaid selle deklareerimata jätmine. Seega seisneb KarS § 3892 objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises ja ühtlasi ka piirdub sellega. Tunnistamaks isiku süüdi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, tuleb kohtul muu hulgas tuvastada ka need faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis esitatud andmeid ebaõigeks pidada. Selleks on aga vaja kõigepealt tuvastada, kas ja milliste andmetega maksudeklaratsioon on esitatud. Käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist süüdistuse aluseks toodud põhilised faktilised asjaolud, TSD esitamine, kas ja millised andmed TSD-des deklareeriti ning kelle poolt või korraldusel need andmed esitati. Kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas F.Z.V üldse esitas süüdistuses märgitud perioodil maksudeklaratsioonid või jättis need esitamata. Kui deklaratsioone ei esitatud, ei saa rääkida maksuhaldurile valeandmete esitamisest, vaid rääkida saaks üksnes maksuhaldurile andmete esitamata jätmisest, millist etteheidet S.Ele tehtud ei ole. Kuna KarS § 389 1 järgne kuriteokoosseis on alternatiivaktiline ja S.Ele heidetakse ette maksuhaldurile valeandmete esitamist, saab kontrollida vaid seda alternatiivi, sest teine alternatiiv ehk andmete esitamata jätmine väljuks süüdistuse piiridest. Kuna kohtus uuritud tõendid ei võimalda tuvastada, kas ja mis andmeid maksuhaldurile F.Z.V (X OÜ) nimel maksustamisperioodi jaanuar 2020 kuni mai 2023 kohta esitati, ei ole võimalik võtta ka seisukohta, kas esitati valeandmeid ning kui, siis mis ulatuses maksu- ja kinnipidamiskohustust sellega varjati. See tähendab, et KarS § 3891 järgset kuriteokoosseisu tuvastamiseks vajalikke asjaolusid ei ole kohtul võimalik tuvastada. Eeltoodust tulenevalt tuleb S.E süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõistaF.Z.V (endine X) süüdimõistmise üheks eelduseks on äriühingu juhtivtöötajate poolt õigusvastase teo toimepanemine äriühingu huvides. Kuna kohus mõistab S.E talle esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks, tuleb ka F.Z.V (endine X) äriühingule KarS § 389 1 lg 2,3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör taotles kohtuvaidlustes, et kohus kontrolliks kas S.E tegu võib vastata KarS § 381 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning F.Z.V tegu KarS § 381 1 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. Kaitsjal oli võimalus kohtuvaidluste raames avaldada oma seisukoht ka võimalike KarS § 3811 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kohta. Sõltumata kohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest, peab kohus jääma esitatud süüdistuse toodud asjaolude piiridesse. Otsustamaks kas S.E tegu võib vastata KarS § 381 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning F.Z.V tegu KarS § 3811 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele arvestab kohus seda, et

tulenevalt KrMS § 1262 lg 2 sätesatud piirangutest, ei saa kohus tugineda jälitustoimingutega kogutud tõenditele. S.E ütlustest nähtub, et leppis kokku, et Q hakkab töötama raamatupidajana, et firmas oleks raamatupidaja. Usaldas teda ja arvas, et ta on pädev. Pidi tegema kogu töö, mis oli seotud raamatupidamisega, vajadusel aitas ka lepingutega. Kõigi arvutiga seotud asjadega tegeles Q. Kuni 2023 ei tõusetunud tema töös mingeid küsimusi. Kõik andmeid, mis vaja, andis E talle ise, ülejäänud teadis Q ise, mida teha. Elt Q juhiseid ei küsinud. Ka tunnistaja P.Si ütluste kohaselt oli X raamatupidaja Q, kes esitas tunnistaja esitatud andmete alusel firmadele arveid. Seega kinnitavad tunnistaja Si ütlused, et OÜ-s X oli töökorraldus, mille kohaselt esitati andmed Qle, kes koostas vastavad raamatupidamisdokumendid. Nii tunnistaja Si kui S.E ütlused kinnitavad pigem fakti, et raamatupidamise dokumentide (s.h algdokumentideks olevad arved) koostamise kohustus oli pandud Qle. Uuritud tõendid ei kinnita, et S.E oleks andnud Qle korraldusi, milliseid raamatupidamise algdokumente koostada ja milliseid mitte. OÜ X 2020 majandusaasta aruanne on esitatud 17.11.2022 (2/5). Seega ca 1,5 aastat peale tähtaega. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei ole uuritud tõendeid selle kohta, miks see aruanne nii palju hiljem esitati. Ka 2019 aasta majandusaasta aruanne esitati ca aasta hiljem s.o 05.07.2021. Seega saab järeldada, et OÜ-l X oligi kombeks esitada majandusaasta aruandeid suure hilinemisega. Käesoleval hetkel ei ole võimalik enam öelda, kas OÜ X nimelt oleks 2021 aasta majandusaasta aruanne ka suure hilinemisega esitatud või mitte, kuna S.E peeti kahtlustatavana kinni 13.06.2023, mistõttu äriühing müüdi ära. Kuivõrd S.E oli ajavahemikul 13.06.2023-12.07.2023 kahtlustatavana kinnipeetud, siis ei saa talle ette heita, et ta ei esitanud OÜ X 2022 aasta majandusaasta aruannet (tähtaeg 30.06.2023). Alates 28.06.2023 ei olnud S.E enam ei OÜ X osanik ega juhataja, seega 30.06.2023 seisuga ei olnud temal enam kohustus esitada OÜ X 2022. aasta majandusaasta aruanne. Samuti ei ole enam S.E kohustus esitada OÜ X 2023. ja 2024. aasta majandusaasta aruanne. Lisaks ei olnud 2024. aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg kohtuvaidluste lõppedes veel saabunud. S.E ütlustest nähtub, et raamatupidamisega tegeles Q ja tema esitas maksudeklaratsioone. Kui kasutas sularaha, siis esitas pidevalt aruande, mida ja millise hinnaga. Ql oli ülevaade, mida ja millal osteti. Raamatupidamise majandusaasta aruande koostas ja esitas Q, võibolla keegi aitas teda. Ele saadeti kinnituskood ja kinnitas aruande allkirjaga. Ql oli ligipääs allkirjastamisele olemas. Q võis E eest dokumente allkirjastada. Ql oli täisvolitus. Ei tea mida täpselt allkirjastas kui tulid koodid allkirjastamiseks. Ei tea kuidas majandusaasta aruanne välja näeb. Q tunnistajana eeluurimisel antud ütluste kohaselt töötas OÜ-s X kuni 2023 juunis vahetus omanik. Kuni 13.06.2023 juhtis OÜ-d X S.E ja sealt edasi K.Y. S.E tegeles X nimel sõidukite ja katalüsaatorite kokkuostmisega, mille eest võis klientidele maksta sularahas. E pidas arvestust ja koostati ostu-müügi lepingud. X platsil need autod lammutati, pressiti kokku ja müüdi metallina. X esitas Maanteametile lammutustõendi. Sularaha võttis välja S.E ja kasutas seda äriühingule sõidukite ja katalüsaatorite ostmiseks. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise põhjuste ja raamatupidamise algdokumentide koostamise kohta Qlt küsitud ei ole. K.Yi ütluste kohaselt Q helistas ja pakkus müügiks OÜ X. Kohtumisel rääkis Q äriühingu kohustustest ja võlgadest. Seisuga 14.07.2023 (s.o 16 päevapeale äriühingu osa omandamist) K.Y varade kohta täpselt veel ei teadnud. Notari aja pani kinni Q, kes oli tehingute juures äriühingu esindaja. Maksis äriühingu eest 2556 eurot, mis tasus sularahas Q kätte. Seisuga 14.07.2023 ei olnud K.Yle veel äriühingu dokumente üle antud. Soovib ise uue raamatupidaja leida. Omanikuna tahtis ise ka juhatuses olla ja kutsus S.E tagasi. K.Yle ei olnud seisuga 14.07.2023 pangakaarte üle antud ja kontod olid suletud. On teadlik, et 2021 ja 2022 majandusaasta aruandeid ei ole veel kokku pandud ja ei oska öelda, mis ajal need esitatud saab. Ootab, et kontod tehtaks lahti, et saaks tasuda OÜ X maksuvõla. OÜ X hind oli selline, kuna olid probleemid Äriregistri ja maksuametiga ning käimas kriminaalmenetlus. 16.02.2024 K.Y ütlusi anda ei soovinud. Tsiteeritud ütlustest ei selgu, miks jäid OÜ X 2021,2022 ja 2023 aasta majandusaasta aruanded esitamata. Kui K.Y esmakordselt 14.07.2023 ütlusi andis, ei olnud talle veel äriühingu dokumente üle

antud (osad on siiani kriminaalasja materjalide juures) ja ta ei olnud ennast veel äriühingu majandusliku seisundiga kurssi viinud, kuid teadis selle probleemidest. Kuna K.Y soovis ise uue raamatupidaja leida, võib eeldada, et aruandeid pidi hakkama koostama uus raamatupidaja. Kuna äriühingu pangakontod olid menetleja poolt arestitud, oli ilmselgelt OÜ X tegevus vähemalt alguses olulisel määral takistatud. Peale 14.07.2023 ei ole K.Y ütlusi andnud. Samuti ei ole välja selgitatud, kas OÜ-l X on uus raamatupidaja ja kui on, siis, mis on need põhjused, miks ei ole esitatud majandusaasta aruandeid. S.E ütlustest nähtub, et tema saatis telefoni teel info sularahas ostetud autode kohta Qle ja kui Ql oli vaja, siis küsis ta lisainfot. Q teadis ise mida teha. Q kohtus ütlusi ei andnud ja seega ei olnud kohtul võimalik kontrollida S.E väiteid, et tema edastas kogu info sularaha tehingute kohta Qle. Kriminaalasjas uuritud tõendid ei kinnita, et majandusaasta aruanded jäid esitamata põhjusel, et S.E ei olnud esitanud raamatupidajale Qle sularaha kasutamise kontrollimist võimaldavaid algdokumente. KarS § 3811 näeb ette vastutuse kolme teo eest 1) raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest 2) teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise 3) raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest. Nimetatud teod on süüteod üksnes juhul, kui nendega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Süüdistuse kohaselt F.Z.V juhatuse liige S.E ei koostanud ega säilitanud RaM § 4 p 5, § 12 p 1 sätestatud raamatupidamise algdokumente nõutaval viisil pärast majandusaasta lõppu, mis raskendas oluliselt ülevaate saamist F.Z.V majandustegevuses. ... Ülejäänud 2 641 983 euro kulutamise osas S.E nõuetekohaseid raamatupidamise algdokumente ei vormistanud ega säilitanud, väidetavad tehtud märkmeid välja võetud sularaha kasutamise kohta säilitas ta väidetavalt enda kasutuses olnud mobiiltelefonis Apple iPhone 14 Pro, mis leiti ja võeti tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest, ent milles olnud andmefailid, sh väidetavalt telefoni talletatud märkmed, mis võimaldaksid kontrollida tema poolt F.Z.V kontodelt välja võetud sularaha kasutamise otstarvet, kustutas Q selliselt, et nende taastamine ei ole võimalik. Kuivõrd S.E ei olnud enne kahtlustatavana kinnipidamist 13.06.2023.a-l esitanud raamatupidajale Qle sularaha kasutamise kontrollimist võimaldavaid algdokumente... Esitatud süüdistusest ei selgu üheselt, millist alternatiivi prokurör silmas peab. Kas üksnes punkti 1 või ka punkti 2 (kas „ei säilitanud“ võib tähendada hävitamist). Samuti jääb arusaamatuks, kas telefonis olnud andmete kustutamist heidetakse ette S.Ele või Qle või nende ühiselt („kustutas Q“). Ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei kinnita, et S.E on oleks andnud Qle korralduse kustutada telefonides varasem omavaheline sõnumite, tekstide võid muude dokumentide vahetus. Teiseks nõuab koosseis, et raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamine oleks oluliselt raskendatud. KarS § 3811 on formaalne delikt, mille üheks tunnuseks on rikkumise ulatus: see peab olema selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oluliselt raskendatud. Isiku süüditunnistamine KarS § 381 1 järgi ei eelda selle tuvastamist, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist olnuks raskendatud mõnel konkreetsel isikul. Hinnata tuleb vaid seda, kui tähtsad olid varjatud dokumendid raamatupidamisandmestiku kui terviku seisukohalt. Olulisest raskendamisest KarS § 381 1mõttes ei saa rääkida siis, kui raamatupidamisdokumentatsioon on ka varjatud dokumentideta piisav, hindamaks raamatupidamiskohustuslase varalist seisundit olulises osas õigesti. (1-22-3234 p 15). Süüdistuses on väidetud, et täielikku ülevaadet polnud võimalik saada. Iga raamatupidamisnormide väiksemgi rikkumine kuriteoks ei kvalifitseeru. Kohtus uuritud tõenditest ei selgu, kas ja kuidas on majandusaasta aruannete esitamata jätmine seotud süüdistuses kirjeldatud tegevusega. Aruandeid jätavad vahel esitamata või esitavad hilinemisega ka igati korrektse raamatupidamisega äriühingud ning F.Z.V praegune juhatuse liige pole väitnud, et aruanded oleks esitamata süüdistuses kirjeldatud tegevusest tingitud raskuste, veel enam siis oluliste raskuste tõttu. Eespool tsiteeritud S.E ja K.Yi ütlustest ei selgu, miks jäid väidetavad OÜ X 2021,2022 ja 2023 aasta majandusaasta aruanded esitamata. Samuti ei ole välja selgitatud, kas OÜ-l X on uus raamatupidaja ja kui on, siis, mis on need põhjused, miks ei ole esitatud majandusaasta aruandeid.

Süüdistuses toodud väidet, mille kohaselt ei olnud F.Z.V tänasel juhatusel s.o K.Yil võimalik saada täielikku ülevaadet F.Z.V varalise seisundi kohta, ei kinnita ükski tõend. Kui K.Y esmakordselt 14.07.2023 s.o paar nädalat peale äriühingu omandamist ütlusi andis, ei olnud talle veel äriühingu dokumente üle antud (osad on siiani kriminaalasja materjalide juures) ja ta ei olnud ennast veel äriühingu majandusliku seisundiga kurssi viinud, kuid teadis selle probleemidest. Hiljem ei ole K.Y ütlusi andnud ja kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et K.Yil puudub ülevaadet F.Z.V varalise seisundi kohta. Teine süüdistuses etteheidetav väide on, et kuivõrd S.E ei olnud enne kahtlustatavana kinnipidamist 13.06.2023.a-l esitanud raamatupidajale Qle sularaha kasutamise kontrollimist võimaldavaid algdokumente, siis ei olnud Maksu- ja Tolliametil ega uurimisasutusel olnud võimalik saada täielikku ülevaadet F.Z.V varalise seisundi kohta. Kas ja millises ulatuses Maksu- ja Tolliametil ja uurimisasutusel oli võimalik saada ülevaade F.Z.V varalisest seisundist täpsemalt ei selgu. Samuti ei ole süüdistuses kirjeldatud asjaoludes märgitud ja ei selgunud ka kohtus uuritud tõenditest, kas, kuidas või mil moel oli Maksu- ja Tolliametil ja uurimisasutusel oluliselt raskendatud ülevaate saamine F.Z.V varalisest seisundist. Kohtu hinnangul on F.Z.V (X) raamatupidamises esinenud puudusi, kuid kriminaalasjas uuritud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et need puudused oleks oluliselt raskendanud ülevaate saamist äriühingu varalisest seisundist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul uuritud ja lubatavaid tõendeid kogumis hinnates võimalik esitatud süüdistuse alusel S.E tegevust ümber kvalifitseerida ja teda süüdi tunnistada KarS § 381 1 lg 1 järgi ja F.Z.V (endine X) KarS § 3811 lg 3 järgi. Avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatavad S.E ja F.Z.V süüdistuses KarS § 289 1 lg2 ja 3 järgi õigeks, tuleb nende vastu esitatud avalik õiguslik nõudeavaldus jätta läbi vaatamata.

Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi 1-25-1950 Q süüdistuses KarS § 389 1 lg 2 järgi. Kuna käesoleva kriminaalasja asitõendid võivad olla vajalikud ka kriminaalasja 1-25-1950 kohtulikul uurimisel, tuleb nende asitõendite suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD- plaadid – jätta kriminaalasja juurde; - 11.10.2023 Vaatlusprotokolli (läbiotsimiste käigus äravõetud dokumendid) lisad (dokumendid), mis on kinnitatud turvaklambritega nr 011006, W032773, W032777, W032779, W032763, W032764, W032743, W032744, W032768, 0001805756, 0001805707, 0001805706, 0001805757, 0001805739, 0001805760, 0001805708, 0001805705, 0001805759, 0001805704, 0001805731, 0001805732, 0001805740, 0001805758, W032742, W032741, 0001805741, 0001808952, 0001808960, 0001808954, 0001808957, 0001808955, 0001805750, 0001805748, 0001805745, 0001805743, 0001805713, 0001805715, 0001805717, 0001805719, 0001808367, 0001808362, 0001808365, 0001808989, 0001808993, 0001805755, 0001808363, 0001808142, 0001808150, 0001808128, 0001805838, 0001805835, 0001805830, 0001808130, 0001805836, 011107,

-

-

-

-

W032770, 0001805762, 0001805763, 0001805765, 0001805766, 0001805767, W032755, W032754, 0001805768, 011030, 011157, 011144, 011156, 0001808145, 0001808140, 0001808144, 0001808138, 0001808133, 0001808135, 0001808122, 0001808125, 0001805870, 0001805868, 0001805865, 0001808124, 0001805860, 0001805858, 0001805856, 0001805854, 0001805852, 0001805850, 0001805846, 0001805844, 0001805842, 0001805840, 0001805832, 0001805822, 0001805824, 0001805825, 0001805828, 0001805833, 0001805848, 0001805812 ning lahtised dokumendid: 06.06.2023 ostu-müügi akt-arve nr S0053421, 11.10.2022 arve nr S0048981, 05.06.2020 arve nr S0034912, 10.07.2020 arve nr S0035406, 21.10.2020 arve nr S0036857, 03.10.2021 sõiduki (reg.nr XXX) müügileping (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – tagastada prokuratuurile ja nende suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. S.E kinnipidamisel ära võetud nutitelefon Apple iPhone 14 Pro (D73AP) (pakend KT7903875) koopiafail (PPA asitõendite hoidlas)- suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. F.Z.V kontoris aadressil xxx, Tallin läbiotsimise käigus ära võetud nutitelefon Apple iPhone 6A (A1633) (pakend 1915409) koopiafail (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. S.E elukoha aadressil xxx, Harjumaa läbiotsimisel leitud digitaalsetest seadmetest: kõvaketas Seagate FreePlay (pakend 1915794) ja mobiiltelefon Nokia TA 1034 (pakend 1915441) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. S.E sõiduki VW Transporter XXX läbiotsimise käigus leitud digitaalsest seadmest mälupulk Verbatum tehtud koopiafail „S.E_1513968_USB-Verbatum-4GB.E01“ (pakend 1915441) (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. S.E sõiduki BMW XXX läbiotsimise käigus leitud digitaalsest seadmest Apple iPhone 12 mini tehtud koopiafail (pakend G12-0147291) (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. F.Z.V kontoris aadressi xxx, Tallinn läbiotsimisel leitud järgmistest digitaalsetest seadmetest: mobiiltelefon Cat (pakend 6241804), lauaarvuti (pakend 12114), Videovalve seade HIK Vision F10015340 (pakend 0322227) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. Q kinnipidamise käigus leitud digitaalsetest seadmetest: telefon Samsung GT-C6712 (pakend 1915515), telefon Apple iPhone 11 Pro Max (pakend 1915517), sülearvuti Apple MacBook Air (pakend 1915514) ning telefon Samsung SM-G925F (pakend 1915513) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. Q kontoris aadressil xxx, Tallinn läbiotsimisel leitud digitaalsetest seadmetest: lauaarvuti Ordi s/n 344515 (pakend 014559) ja kõvaketas Seagate ST3250310AS tehtud koopiafailid (pakend G240644) (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950.

Arestitud vara Avalik-õigusliku nõude tagamiseks on: Harju Maakohtu 16.06.2023 kohtumäärusega nr 1-23-3737 on F.Z.V-le kuuluval arvelduskontol nr XXXXXXXX SEB Pank AS ja XXXXXXX LHV Pank AS olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes kohaldatud arest (7/1-14). Vara arestimise protokolli kohaselt on aretitud 6260,72 eurot. Seisuga 21.03.2025 on kontojäägid vastavalt 5978,67 eurot ja 2317,56 eurot. Kokku summas 8296,23 eurot. Harju Maakohtu 16.06.2023 kohtumäärusega nr 1-23-3739 on S.Ele kuuluvatel järgmistel arvelduskontodel XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (AS SEB Pank),

XXXXXXX (LHV Pank AS), XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (LHV), XXXXXXX (LHV), XXXXXXX (Swedbank) ja XXXXXXX (Swedbank) olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes kohaldatud arest (7/56-101). Kontod XXXXXXX (LHV) ja XXXXXXX (Swedbank) on nii kontod eurodes kui muu valuutakonto. Seisuga 19.06.2023 arestitud S.E pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 122 146,53 eurot ja seisuga 24.03.2025 122 747,70 eurot. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 F.Z.V omandis olevale korteriomandile Lääne-Virumaal xxx vallas xxx linnas xxx (registriosa nr xxxxx), esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 36 500 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv ekskavaator Hitachi ZX225USLC-3 koos kulbiga (VIN kood XXXXXXXX), mis on antud vastutavale hoiule. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv sõiduk BMW X6 M reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2012, VIN kood XXXXXXXX), mis asub PPA parklas. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv veoauto Scania R124 GB8X4*4NA 420 reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2000, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub vastutaval hoiul. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv veoauto Volvo FM12 reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2001, VIN kood XXXXXXXX), mis asub vastutaval hoiul. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv jett YAMAHA GP1800R SVHO reg. märk XX (esmane registreerimisaasta teadmata, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub PPA parklas. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv jett YAMAHA VX CRUISER HO reg. märk XX (esmane registreerimisaasta 2022, VIN-kood XXXXXXXX), mille asukoht on teadmata. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 on arestitud F.Z.V-le kuuluv jetihaagis TIKI JP750-L/2 reg.märk XXX (esmane registreerimisaasta 2022, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub PPA parklas. Harju Maakohtu 14.08.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4071 on arestitud S.Ele kuuluv sularaha 50 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti deposiitkontol) Kogu eelpool loetletud arestitud vara oli arestitud avalik-õigusliku nõude tagamiseks. Kuna kohus jätab S.E ja F.Z.V vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, tuleb ka selle nõude tagamiseks arestitud vara suhtes kohaldatud arestid tühistada, varad vabastada aresti alt ja tagastada omanikele. Menetluskulud F.Z.V (X) kaitsja Kairjak esitas taotluse mõista Eesti Vabariigilt F.Z.V kasuks välja menetluskulud kogusummas 20 916,75 eurot KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 5 või lg 1 alusel Ellex Raila Advokaadibüroo OÜ kontole nr EE502200221001145400. Taotluse kohaselt nii kohtueelse- kui kohtumenetluse kestel on F.Z.V kaitsjana tegutsenud vandeadvokaat Marko Kairjak. Kohtueelses menetluses osales kaitsjana ka vandeadvokaat Sven Sillar. F.Z.V palub hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla osutatud õigusteenuse tasu ja õigusteenuse osutamisel tekkinud kulud summas 20 916,75 eurot (käibemaksuta). Õigusteenuse osutamisel on kohaldatud tunnitasu määra 215 eurot. Õigusteenuse osutamise raames tehtud toimingud ja neile kulunud aeg ning tekkinud kulud on nähtavad taotlusele lisatud arvetest.

Advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat Marko Kairjak osutas õigusteenust mõlemale süüdistatavale – F.Z.V-le ja S.Ele – samaaegselt ning kattuvates menetlusetappides. Süüdistatavatele esitatud arved on koostatud põhimõttel, mille kohaselt kogu kriminaalasja nr 1-24-4296 raames osutatud õigusteenuse tasu ja kulud on jagatud kahe süüdistatava vahel vastavalt süüdistatavate vahelisele kokkuleppele õigusteenuse eest tasumise osas. Asjas osutasid õigusteenuseid advokaat Marko Kairjak ja jurist Kerttu Ratassepp. Advokaat Marko Kairjak osales üldmenetluses ja menetlustoimingutes, sealhulgas kohtuistungitel, tunnistajatega kohtumistel ja kohtuvaidlusteks ettevalmistamisel. Jurist Kerttu Ratassepp tegeles peamiselt tõendite analüüsi, menetlusdokumentide koostamise ja õiguslike seisukohtade ettevalmistamisega. Mõlema tööülesanded olid selgelt eraldatud, vältimaks töö dubleerimist ja tagamaks õigusteenuse efektiivsust. See võimaldas süvitsi analüüsida kõiki tõstatatud õiguslikke küsimusi, arvestades ka menetluse spetsiifikat. S.E kaitsja M.Kairjak palub mõista Eesti Vabariigilt S.E kasuks välja menetluskulud kogusummas 51 953,60 eurot (viiskümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend kolm eurot kuuskümmend senti) KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 5 või lg 1 alusel Ellex Raila Advokaadibüroo OÜ kontole nr EE502200221001145400 Taotluse kohaselt kuni detsembrini 2023 kohaldati õigusteenuse osutamisel tunnitasu määra 205 eurot ning alates detsembrist 2023 on vastav määr 215 eurot. Õigusteenuse osutamise raames tehtud toimingud ja neile kulunud aeg ning tekkinud kulud on nähtavad taotlusele lisatud arvetest. Arvega nr 233960 seonduva õigusteenuse hüvitamine on kohtueelses menetluses juba otsustatud. Kohus kontrollis S.E taotlusele lisatud arveid ja tuvastas: 12.07.2023.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega mõisteti S.E kasuks välja 550,80 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale v.adv Marko Kairjakile makstud tasu katteks. Sellega lahendas Tallinna Ringkonnakohus arvest nr 232927 tulenevad menetluskulud ja käesolevas menetluses ei ole põhjendatud uuesti lahendada arvest nr 232927 tulenevaid menetluskulusid. 18.09.2023.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega mõisteti Eesti Vabariigilt S.E kasuks ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 762,60 eurot, sh käibemaks 127,10 eurot. Sellega lahendas Tallinna Ringkonnakohus arvest nr 233960 tulenevad menetluskulud ja käesolevas menetluses ei ole põhjendatud uuesti lahendada arvest nr 233960 tulenevaid menetluskulusid. 31.10.2024.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega mõisteti Eesti Vabariigilt S.E kasuks välja 3672,20 eurot, sealhulgas käibemaks määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Sellega lahendas Tallinna Ringkonnakohus arvetest nr 241651 ja 944112 tulenevad menetluskulud ja käesolevas menetluses ei ole põhjendatud uuesti lahendada arvetest nr 241651 ja 944112 tulenevaid menetluskulusid. 04.11.2024.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega mõisteti S.E õigusabikulude katteks Eesti Vabariigilt S.E kasuks välja 849,36 eurot. Sellega lahendas Tallinna Ringkonnakohus arvetest nr 243181 ja 243814 tulenevad menetluskulud ja käesolevas menetluses ei ole põhjendatud uuesti lahendada arvetest nr 243181 ja 243814 tulenevaid menetluskulusid. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Menetluskuludeks on muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 1). KrMS § 182 lg-st 5 lähtuvalt kannab avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmise korral kannab avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu (KrMS § 182 lg 1).

Kohus mõistab süüdistatavad S.E ja F.Z.V õigeks ja jätab avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, mistõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele põhjendatud ulatuses. Tõlkekulud ja kinnistusraamatu päringu tegemise kulud on menetlusosalise muud kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p-le 1) ja kuuluvad S.E ja F.Z.V kasuks väljamõistmisele. Kohus ei vaidlusta kaitsjate ühe tööühiku hinda. Arvestades turusituatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Kuni 01.01.2024 oli tunni hinnaks 205 eurot ja alates 2024 215 eurot. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 2024 aasta määrustes aktsepteerinud tunni hinda 215 eurot + käibemaks. Asjaolu, et kõrgharidusega jurist teeb vandeadvokaadi asemel osa tööd, ei tähenda automaatselt, et kõnealuse isiku töö peab olema odavam, kuna kvaliteedi eest vastutab vandeadvokaat, kelle juhendamisel töö tehakse. Spetsifikatsioonidelt on näha, et kaitsjate aeg on kulunud nõupidamistele, läbirääkimistele, suhtlemisele prokuratuuri ja EMTA-ga, materjalidega tutvumisele, taotluste ja menetlusdokumentide koostamisele, kohtuistungitel osalemisele, kaitseakti koostamisele, kohtuistungite ja tunnistajate ettevalmistamisele, protokollidega tutvumisele, nõupidamistele jne. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu (1-16-4665) seisukohaga, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis seonduvad büroosiseste nõupidamistega. Büroosisene nõupidamine/kohtumine kolleegidega ei ole puutumuses esindustoimingutega. Kui esindaja peab vajalikuks pidada nõu kolleegidega, siis ei ole põhjendatud selle kulu arvestamine esindatava menetluskulude hulka. Sama kehtib ka kuludele, mis on seotud edasise tegevuse planeerimisega, büroosisese töökorraldusega, võimalike kuriteokoosseisude ja kohtupraktika analüüsimisega. Büroosisesed korralduslikud küsimused ei ole esindatava menetluskude hulka arvatavad. Seega ei ole põhjendatud hüvitada büroo sisese kohtumise 16.08.2024 0,4 x 215 =86 + km, 21.03.2025 0,7 x215=150 + km ja 09.04.2025 0,3 x215=64.50 + km ning kohtupraktika analüüsiga seotud kulusid 15.11.2024 1,4 x215= 301+ km, 21.03.2025 0,9x215=193,5+ km. Nimetatud summadest on 15.11.2024 1,4 x215= 301+ km , 21.03.2025 0,9x215=193,5+ km ja 09.04.2025 0,3 x215=64.50 + km seotud mõlema isikuga, mistõttu need kulutused tuleb vastavalt pooleks jagada. 16.08.2024 0,4 x 215 =86 + km ja 21.03.2025 0,7 x215=150 + km kulud on seotud üksnes S.Ega. Kaitsja prognoosis 29.04.2025 kohtuistungi ajaks 4 tundi, kuid tegelikult kulus 2 tundi, mistõttu tuleb selles osas ka vastavalt kaitsja enda taotlusele vähendada 430 euro+ km võra kulusid, mis on seotud mõlema isikuga, mistõttu tuleb need kulud maha arvata väljamõistetavast summast. Kriminaalasjas on kahel süüdistataval olnud sama advokaat, mistõttu on menetluskulud kokkuvõttes oluliselt väiksemad kui oleks olnud juhul kui igal süüdistataval oleks olnud eraldi kaitsja ja seda eelkõige kohtuistungil osalemise aja kulude osas. Spetsifikatsioonidelt on näha, et advokaadibüroo Ellex Raida advokaadid, kes osutasid õigusabi S.Ele ja F.Z.V, on omavahel tööülesandeid jaotanud. Tegemist on keskmisest keerulisema kriminaalasjaga, mis hõlmab 3,5 aastast perioodi arveid, pangakonto väljavõtteid, pearaamatut jt teisi digitaalseid tõendeid, mis moodustavad kriminaalasja tõenditest suurema osa. Ehkki köidete arv 11, ei ole väga suur, ei näita see tegelikku kriminaalasja mahtu, kuivõrd algtõendid on väga suures osas digitaalses vormis. Arvestades kriminaalasja õigusküsimuste keerukust ja mahtu (kohtumenetluses on 11 köidet + 6 kasti dokumente ja hulgaliselt digitaalseid tõendeid), ülekuulatud tunnistajate arvu, kohtuistungite arvu, kaks korda muudetud süüdistust ja AVÕN-i ning asjaolu, et süüdistatava/süüdistatava esindaja emakeel ei ole eesti keel, mistõttu on tõlkimise tõttu kulutatud keskmisest rohkem aega, on kohtu hinnangul ülejäänud ulatuses menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad S.E ja F.Z.V kasuks koos kinnistusraamatu väljavõtte kulu ja tõlkekuluga välja mõistmisele. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista S.E õigusabikuludena välja 44592,03 eurot, mille sees on käibemaks, mis oli 2023 aastal 20 % ja alates 01.01. 2024 22 % pluss tõlkekulud ja kinnistusraamatu väljavõtte kulud 88,45 + 3 eurot. Kõik kokku 44683,48 eurot. F.Z.V kasuks kasuks mõistab kohus välja 20425 eurot ilma käibemaksuta pluss tõlkekulud 72,50 eurot. Kokku 20497,5 eurot

Süüdistatavad S.E ja F.Z.V on palunud menetluskulude väljamõistmisel tasuda väljamõistetud summa Ellex Raila Advokaadibüroo OÜ kontole nr EE502200221001145400. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistavatele S.E ja F.Z.V väljamõistetud õigusabikulud kanda Ellex Raila Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole. Kohtueelses menetluses vandeadvokaat Sven Sillari poolt F.Z.V-le osutatud õigusteenusega seonduvate menetluskulude hüvitamiseks on esitatud eraldi taotlus, mille kohaselt kohtueelsel uurimisel osutas advokaat Sven Sillar OÜ-le X õigusabi 25 tunni eest (1 õigusabi tund 160 + k/m eurot), so 4 000 eurot. Õigusabi seisnes OÜ X kaitsmises eeluurimisel, menetlustoimingutel, kriminaalasja materjalide analüüsis, nõupidamistes OÜ X esindajaga. Kaitsja palub õigusabikulud summas 4 000,- Eurot välja mõista. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Sven Sillar arve. Arve kuupäevast on näha, et see on tehtud töö eest enne 16.06.2023. M.Kairjak esitatud dokumentidest nähtub, et F.Z.V on esimene arve esitatud alles mais 2024. Seega ei saa väita, et 2023 aasta eest oleks esitatud topeltarveid mitme advokaadi poolt. Advokaadibüroo Sven Sillar arvest ja taotlusest ei selgu, millele täpselt kui suures mahus on aega kulunud. Kohtus uuritud ja KIS-is olevatest dokumentidest nähtub, et advokaat Sillari on osalenud vara arestide vaidlustamisel ja on selles menetluses esitanud kaitsja kaitsetasu taotluse summas 400 eurot ilma käibemaksuta, mida ei ole välja mõistetud. Õigusabi osutati 2023 aastal ja kaitsja töötunni hind oli siis 160 eurot+ km. Kohus ei vaidlusta kaitsja töötunni hinda. Arvestades eeltoodut ja kriminaalmenetluse algperioodil vajalikku õigusabi hulka ja selleks kuluvat aega, peab kohus põhjendatuks rahuldada õigusabi taotus 20 töötunni ulatuses 20x160 s.o summas 3200 eurot, mis tuleb välja mõista F.Z.V kasuks. KrMS § 181 lg 1 ja 175 lg 1 p 6, 10 alusel tuleb treileri kasutamise kulud (SOS Rescue OÜ arve) summas 585,72 eurot, lukkude avamise kulud (Lukuabi OÜ ja Well Done Grupp OÜ arved) kogusummas 430,60 eurot ja panga teenustasu summas 10 eurot jätta riigi kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine S.E ja F.Z.V kaitsja M. Kairjak esitas 24.03.2025 kohtule taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. S.E osas esitati taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning F.Z.V osas esitati taotlus varalise kahju hüvitamiseks. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas esinevad alused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. S.E taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks S.E kaitsja M. Kairjak esitas kohtule süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p-de 1, 2 ja § 11 lg 1 alusel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2155 eurot seoses kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamisega. Esitatud taotlust mittevaralise kahju hüvitamise osas on põhjendatud asjaoluga, et S.E oli kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud kokku 30 päeva, s.o alates 13.06.2023 kuni 12.07.2023. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju vabaduse võtmise korral päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud, seejuures päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Viimane Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmine brutokuupalk pärineb 2024. a IV kvartalist ja see on 2062 eurot, mis teeb päevamäära suuruseks 68,73 eurot. Kuna S.E oli kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud 30 päeva, on SKHS § 11 lg 4 järgi arvestatud mittevaralise kahju hüvitis 2062 eurot. SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 p-de 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 4 näeb ette, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus S.E õigeks, on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 võimalik kahju hüvitada, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 4 järgi tuleb S.Ele hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotlus esitati 24.03.2025 ning selleks hetkeks oli viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk (2024 IV kvartal)

eurot (vt https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk või https://palgad.stat.ee/). Päevamääraks on seega 68,73 eurot. S.E peeti kahtlustatavana kinni 13.06.2023 ning Harju Maakohtu 15.06.2023 määrusega nr 1-23-3748 rahuldas kohus prokuröri taotluse ning vahistas S.E kaheks kuuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.07.2023 määrusega Harju Maakohtu 15.06.2023 määruse S.E vahistamise osas 13.06.2023 kuni 12.07.2023 muutmata ning tühistas tõkendi vahistamine S.E suhtes vahistamise aluste äralangemise tõttu. S.E vabastati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega viivitamata vahi alt. S.Elt oli vabadus võetud ajavahemikul 13.06.2023 kuni 12.07.2023. S.Ele tuleb välja mõista hüvitis kolmekümne päeva eest summas 2062 eurot. Seega tuleb Eesti Vabariigilt SKHS § 5 lg 1 p-de 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel mõista S.E kasuks välja süüteomenetlusega tekitatud kahju summas 2062 eurot vahi all viibitud aja eest. Lisaks palub S.E suurendada SKHS § 9 lg 2 alusel vabaduse võtmisega tekitatud kahju SKHS § 11 lg 4 järgi arvestatud hüvitisemäära 93 eurot võrra ehk kokku palub S.E hüvitada kahtlustatavana kinnipidamisega ja vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 2155 eurot. Esitatud taotluses leitakse, et S.Ele kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju SKHS § 11 lg 4 järgi arvestatud hüvitise summa ei ole õiglane, arvestades, et vahistamise ajal kohaldati talle ka lisapiirangut. Lisapiirangu kohaldamine muutis S.E vahi all viibimise oluliselt koormavamaks kui n-ö tavatingimustel vahistatute puhul. Lisapiirangu kohaldamise tõttu ei saanud S.E vahistamise ajal suhelda oma pereliikmete ja lähedastega, mis oluliselt riivas tema perekonnaelu puutumatust ning raskendas vaimselt tema vahistuses viibimist. Seetõttu tuleb SKHS § 9 lg 2 alusel suurendada S.Ele vabaduse võtmisega tekitatud kahju SKHS § 11 lg 4 järgi arvestatud hüvitisemäära ning kokku palub S.E hüvitada kahtlustatavana kinnipidamisega ja vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju summas 2155 eurot. Kohus peab põhjendatuks kaitsja esitatud taotlust kahjuhüvitise suurendamiseks SKHS § 9 lg 2 alusel. SKHS § 9 lg 2 sätestab, et menetleja võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse 3. peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

Riigiprokuratuuri riigiprokurör V. Verte kohaldas 19.06.2023 määrusega S.E suhtes lisapiiranguid KrMS § 1431 lg 1 p-de 1, 2 alusel, keelates temal täielikult kokkusaamiste õiguse, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse kuni vahistuses viibimise aja lõpuni või kuni kohtu alla andmiseni. Kuna S.E vabanes 12.07.2023 vahi alt, lõppesid ka temale kohaldatud lisapiirangud. Kohus nõustub, et suhtlemispiirangute kohaldamine annab aluse kahjuhüvitise suurendamiseks, kuna selle tõttu oli S.E vahi all viibimine oluliselt koormavam kui tavatingimustel vahistatul. Nii ei saanud S.E suhelda oma pereliikmete ja lähedastega alates lisapiirangute kohaldamisest kuni vahi alt vabanemiseni, riivates selliselt perekonnaelu puutumatust. Selline teadmatus ja igasuguse võimaluse puudumine pereelus osalemiseks raskendab vangistuses viibimist. Selline riive on kohtu hinnangul piisav, et täita SKHS § 9 lg-s 2 sätestatud alused. Arvestades S.E vahi all viibimise asjaolusid ja kohaldatud suhtluspiiranguid, on taotletud kahju hüvitamise suurendamine suhtluspiirangute kohaldamise tõttu 93 eurot (s.o 3,1 eurot päeva kohta) võrra põhjendatud ja õiglane. Kohus ei pea sellist kahjuhüvitist ülemääraseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud suurendada S.E kasuks vahi all viibitud aja eest välja mõistetud kahjuhüvitist SKHS § 9 lg 2 alusel 93 euro võrra. S.E taotlus varalise kahju hüvitamiseks Samuti esitati taotlus varalise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel, mis seondub S.Elt sularaha äravõtmise ja arestimisega ning pangakontode arestimisega. Taotluse kohaselt ei ole S.E saanud temalt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud ja arestitud sularaha ning pangakontodel arestitud rahalisi vahendeid nende äravõtmise ja arestimise aja jooksul kasutada, mistõttu on talle tekkinud varaline kahju. On üldteada, et viimastel aastatel on Eestis toimunud märkimisväärsed hinnatõusud ja sama rahasumma ostujõud on seetõttu järjest vähenenud. S.Elt 2023 ära võetud sularaha ja pangakontodel arestitud rahaliste vahendite ostujõud on käesolevaks aastaks vähenenud ligikaudu 7300 eurot. Kuna kriminaalmenetluses kohaldatud meetmete tõttu ei ole S.E saanud oma raha hinnatõusude ja ostujõu vähenemise ajal kasutada ning selle raha reaalväärtus on vähenenud, on talle tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. See kahju on raha äravõtmise ja arestimisega otseses põhjuslikus seoses ning annab aluse S.Ele varalise kahju hüvitamiseks lähtuvalt SKHS § 5 lg 1 p-st 5. S.E pangakontod arestiti 13.06.2023 ja hiljem arestitud sularaha võeti temalt ära samuti 13.06.2023. Seega ei ole ta taotluse esitamise ajaks saanud ära võetud ja arestitud raha kasutada juba 651 päeva, kuid et vara arestimine on jätkuv, pikeneb see periood veelgi. Tegemist pole lühikese ajaperioodiga ja selle aja jooksul vähenes ära võetud ning arestitud raha reaalväärtus märkimisväärselt. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane hüvitada S.Ele sularaha äravõtmise ja arestimisega ning pangakontode arestimisega tekitatud varaline kahju SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud maksimaalmäärast ehk 6% aastaintressist lähtudes. Hetkeseisuga on selliselt arvestatav kahjuhüvitise summa 13 141,04 eurot, kuid et vara arestimine on jätkuv, pole lõplikku kahjuhüvitise summat võimalik välja arvestada. SKHS § 5 lg 1 p 5 näeb ette, et juhul, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel on õigus kahjuhüvitisele järgmiste eelduste täidetuse korral: 1) isik on mõistetud õigeks või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud; 2) isiku vara on arestitud või ära võetud; 3) isikule on tekkinud kahju ning 4) esineb põhjuslik seos isikule tekkinud kahju ja vara arestimise või äravõtmise vahel olukorras, kus isik on õigeks mõistetud või süüteomenetlus lõpetatud SKHS § 5 lg 1 või 2 alusel (vt Riigikogu XII koosseis, 635 SE seletuskiri, lk 14-15). SKHS

seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid. /.../ kuna isikul lasub kohustus taluda tema suhtes õiguspäraselt rakendatud meetmeid, siis sellest tulenevalt hüvitatakse üksnes see kahju, mis on isiku talumiskohustuse suhtes ilmselt ülemäärane. /.../ kui isikule on tekitatud õiguspärase tõkendi või meetme kohaldamisega kahju, lasub riigil kohustus see kahju hüvitada (samas lk 14-15 ning lk 16, 1819). SKHS § 10 lg 1 kohaselt hüvitatakse sama seaduse § 5 või 6 alusel pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sama piirmäära kohaldatakse juhul, kui tagastatakse rahatrahvi või rahalise või varalise karistusena tasutud või sissenõutud summa. Lõike 2 järgi hüvitatakse sama seaduse § 5 või 6 alusel varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga. SKHS §-st 10 nähtub, et tegemist ei ole kahju hüvitamise iseseisva õigusliku alusega, vaid SKHS §-de 5 ja 6 alusel hüvitatava kahju maksimaalmääradega. Teisisõnu tuleneb SKHS § 10 lg-st 1, et kui isikule on vara arestimisega tekitatud kahju ja see on tõendatud, saab vastavate eelduste olemasolul hüvitada isikule kahju summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Lisaks sätete grammatilisele tõlgendusele kinnitab ka SKHS-i eelnõu seletuskiri, et SKHS §-s 10 sätestatakse piirmäärad varalise kahju hüvitamisele ja kui tegemist on raha või pangakonto arestimisega, on hüvitis piiratud intressiga 6% aastas, millele lisaks kehtib kõigile hüvitistele ka absoluutsummmana määratletud ülempiir 4 aasta keskmine palk (samas, lk-d 4, 32). Ülemmäära kehtestamist põhjendatakse sellega, et riik peab saama tegutseda tõe väljaselgitamiseks ilma, et talle kaasneks sellega ülemäära suur eelarveline koormus (samas, lk-d 32-33), mis võiks pärssida riigi muude ülesannete täitmist. Seletuskirjas on ka selgitatud, et tegemist ei ole viivitusintressiga VÕS § 113 mõttes, kuna eelnõu § 5 ja 6 alusel hüvitatakse ex ante vaates õiguspäraselt tekitatud kahju ja seetõttu ei saa ka ex ante vaates rääkida riigipoolsest viivitusest. Tegemist on valurahaga, mis peab hüvitama isikule kriminaalmenetluses kohaldatud meetme liigset intensiivsust (samas, lk 34). Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus S.E temale esitatud süüdistuses õigeks, on esimene eeldus varalise kahju hüvitamiseks täidetud. Harju Maakohtu 16.06.2023 määrusega nr 1-23-3739 tunnistati lubatavaks Riigiprokuratuuri 13.06.2023 määrusega edasilükkamatutel juhtudel S.E pangakontodel XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (AS SEB Pank), XXXXXXX (LHV Pank AS), XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (LHV), XXXXXXX (LHV), XXXXXXX (Swedbank) ja XXXXXXX (Swedbank) olevate (summas 121 192,82 eurot) ja sinna laekuvate rahaliste vahendite arestimine, tagamaks esitatud avalik-õiguslikku nõuet. Maakohus täpsustas Riigiprokuratuuri määrust märkides, et pangakontodel arestitud ja arestitavate rahaliste vahendite summa ei ületa 1 012 230,67 eurot. 26.06.2023 vara arestimise protokolli kohaselt on 19.06.2023 seisuga S.E pangakontodel arestitud rahalisi vahendeid kokku 122 146,53 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2013 määrusega rahuldati osaliselt S.E kaitsja määruskaebus Harju Maakohtu 16.06.2023 määrusele. Harju Maakohtu määrus tühistati osaliselt ning vabastati KrMS § 142 lg 10 alusel osaliselt aresti alt S.E nimel krediidiasutustes olevatel arvelduskontodel asuvatest ja arestitud vahenditest alates vara arestimisest igakuiselt S.E sissetulek või sissetuleku osa, millele ei saa TMS §dest 131 ja 132 tulenevalt sissenõuet pöörata. Muus osas jäi Harju Maakohtu määrus muutmata. Samuti arestis Harju Maakohus 14.08.2023 määrusega nr 1-23-4071 muuhulgas avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks S.Ele kuuluva ning kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 50 eurot. Nimetatud sularaha arestimise osas S.E kaitsja määruskaebust ei esitanud. 14.08.2023 vara arestimise protokolli kohaselt on sularaha 50 eurot hoiustatud kuni kohtuliku lahendini Rahandusministeeriumi deposiitkontol.

S.E kaitsja esitas koos taotlusega kohtule arestitud pangakontode nr XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (AS SEB Pank), XXXXXXX (Luminor Bank AS), XXXXXXX (Luminor Bank AS), XXXXXXX (LHV Pank AS) ja XXXXXXX (LHV Pank AS, investeerimiskonto) väljavõtted. S.E kontol nr XXXXXXX (Luminor Bank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 9900,57 eurot, pangakontol nr XXXXXXX (Luminor Bank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 1963,19 eurot, pangakontol nr XXXXXXX (SEB Pank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 19,05 eurot, pangakontol XXXXXXX (LHV Pank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 57 410,21 eurot, investeerimiskontol nr XXXXXXX (LHV Pank AS) on seisuga 20.03.2025 jääk 0 eurot, pangakontol nr XXXXXXX (Swedbank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 4330,43 eurot ning pangakontol nr XXXXXXX (Swedbank AS) on seisuga 20.03.2025 kontojääk 46 389,92 eurot, 279,95 Suurbritannia naela, 74,50 Norra krooni ja 2592,71 Ameerika dollarit. Kuigi kaitsja on taotluses esitanud Suurbritannia naela, Norra krooni ja Ameerika dollari valuutakursid 21.03.2025 seisuga, on kohtu hinnangul õige arvestada valuutakursid 20.03.2025 seisuga, millise kuupäeva seisuga on kohtule esitatud ka viidatud pangakonto väljavõte. Seega seisuga 20.03.2025 vastas 279,95 Suurbritannia naelale 334,51 eurot, 74,50 Norra kroonile 6,48 eurot ning 2592,71 Ameerika dollarile 2393,34 eurot. Seega kattuvad valuutakursid praegusel juhul taotluses tooduga. Kokkuvõtvalt oli pangakontol nr XXXXXXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid 20.03.2025 seisuga kogusummas 49 124,25 eurot. Seega oli 20.03.2025 seisuga S.Ele kuuluvatel kontodel arestitud rahalisi vahendeid kokku summas 122 747,70 eurot (49 124,25+9900,57+1963,19+19,05+57 410,21+4330,43). Kokku oli taotluse esitamise seisuga arestitud S.E rahalisi vahendeid 122 797,70 eurot ulatuses (kontodel 122 747,70 eurot + sularaha 50 eurot). Samas ei piisa kahju hüvitise välja mõistmiseks pelgalt sellest, et S.E suhtes on kriminaalmenetlust toimetatud, selle raames on tema vara arestitud ning ta õigeks mõistetakse. Lisaks eelnevale tuleb isikule vara arestimisega tekitatud kahjuhüvitise määramise eeldusena tuvastada, et isikule on kahju tekkinud ja esineb põhjuslik seos isikule tekkinud kahju ja vara arestimise vahel. Varalise kahju mõiste ja liikide puhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduse §-st 128. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on täidetud kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise eeldused. S.E suhtes toimetati kriminaalmenetlust, selle raames on tema eelnevalt viidatud vara arestitud ning käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus S.E õigeks. Kaitsja on esitatud taotluses viidanud, et viimastel aastatel on Eestis toimunud märkimisväärsed hinnatõusud ja sama rahasumma ostujõud on seetõttu järjest vähenenud. S.Elt 2023 ära võetud sularaha ja pangakontodel arestitud rahaliste vahendite ostujõud on käesolevaks aastaks vähenenud vähemalt ligikaudu 11800 eurot. Kuna kriminaalmenetluses kohaldatud meetmete tõttu ei ole S.E saanud oma raha hinnatõusude ja ostujõu vähenemise ajal kasutada ning selle raha reaalväärtus on vähenenud, on talle tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et viimastel aastatel on Eestis hinnad märkimisväärselt tõusnud. Samuti on tõusnud ka mitmed riiklikud maksud ning ka reaalpalk on ajas vähenenud. S.Ele tekkis kahju seetõttu, et ta ei saanud selle ajajooksul arestitud rahalisi vahendeid kasutada. Muuhulgas ei saanud ta nendest vahenditest tasuda pangalaenu. Esitatud taotluse kohaselt on Statistikaameti ostujõu kalkulaatorile tuginevalt 2023 arestitud rahaliste vahendite puhul 2025 samaväärse ostujõuga summa 130 106 eurot. Kohus sai samal veebilehel tulemuseks 2025 summana 134 617 eurot (https://stat.ee/et/ostujou-kalkulaator), mis tähendab, et vahe on veelgi suurenenud ning praeguseks juba suurusjärgus ca 11 800 eurot. Selle tagajärjel tekkis S.Ele rahaliste vahendite arestimisega VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju, mis tuleb talle põhjendatud ulatuses hüvitada. Sellist seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-2554 (vt otsuse p 48).

Arvestades ajavahemikku vara arestimisest 13.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.09.2025 (2 aastat, 3 kuud ja 2 päeva), mille jooksul ei ole S.E praeguseks saanud rahalisi vahendeid kasutada ning raha väärtuse vähenemise ulatust, on põhjendatud kohaldada SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud maksimummäära (6% aastast) nagu taotles süüdistatava kaitsja. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 vara edasilükkamatul juhul arestimise määruse ja Harju Maakohtu 16.06.2023 määruse nr 1-23-3739 alusel arestiti kriminaalasja kohtueelses menetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks S.E pangakontodel XXXXXXX (Luminor Bank AS), XXXXXXX (Luminor Bank AS), XXXXXXX (SEB Pank AS), XXXXXXX (LHV Pank AS, investeerimiskonto), XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (LHV Pank AS) ja XXXXXXX (Swedbank AS) olevad ning sinna tulevikus laekuvad rahalised vahendid kuni 1 012 230,67 euro ulatuses. Taotluse esitamise seisuga (24.03.2025) oli S.Ele kuuluvatel pangakontodel arestitud rahalisi vahendeid 122 747,70 euro ulatuses. Kaitsja on märkinud, et lõplikku kahjuhüvitise summat ei ole võimalik välja arvestada, kuna vara arestimine on jätkuv. Kohus nõustub selles osas kaitsjaga ja kohus saab hetkel arvestada kahjuhüvitise summa kohtuotsuse kuulutamise seisuga, kuid ka see summa ei ole lõplik. Lõplik kahju hüvitamise summa selgub varade arestist vabastamisel. Vahemiku 13.06.2023 kuni 13.06.2025 eest on kahjuhüvitise suuruseks 14729,724 eurot (122 747,70 x 6% x 2 aastat), vahemiku 14.06.2025 kuni 14.09.2025 eest 1841,216 eurot (122 747,70 x 6% / 12 kuuga x 3 kuud) ning 15.09.2025 eest 20,178 eurot (122 747,70 x 6% / 365 päevaga x 1 päev). Seega on kohtuotsuse kuulutamise seisuga kahjuhüvitise suuruseks pangakontodel oleva raha arestimise eest 16591,118 eurot. S.Elt 13.06.2023 leitud ja äravõetud sularaha 50 eurot arestiti 14.08.2023. Vahemiku 13.06.2023 kuni 13.06.2025 eest on kahjuhüvitise suuruseks 6 eurot (50 x 6% x 2 aastat), vahemiku 14.06.2025 kuni 14.09.2025 eest 0,75 eurot (50 x 6% / 12 kuuga x 3 kuud) ning 15.10.2025 eest 0,008 eurot (50 x 6% / 365 päevaga x 1 päev). Seega on kohtuotsuse kuulutamise seisuga kahjuhüvitise suuruseks sularaha summas 50 eurot arestimise eest 6,758 eurot. SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista S.Ele alates 13.06.2023 pangakontode ja sularaha arestimisega tekkinud varalise kahju eest kahjuhüvitis 6% aastas, mis kohtuotsuse kuulutamise seisuga 15.09.2025 on 16 597,876 eurot (16591,118 +6,758). Kuna vara arestimine on jätkuv, tuleb arvestada SKHS § 10 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga (mitte rohkem kui 2062x48 s.o 98976 eurot). F.Z.V taotlus varalise kahju hüvitamiseks F.Z.V kaitsja M. Kairjak esitas kohtule taotluse varalise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel, mis seondub pangakontode arestimisega tekitatud kahjus ning vastab pangakontodel arestitud raha kogusummalt 8296,23 eurot arvestatud intressile 6% aastas. Taotluse kohaselt arestiti F.Z.V pangakontodel nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX olevad ning sinna tulevikus laekuvad rahalised vahendid kuni 1 012 230,67 euro ulatuses. Reaalselt on F.Z.V pangakontodel arestitud 8296,23 eurot. F.Z.V-le tekitati pangakontode arestimisega varalist kahju, mille F.Z.V palub õigeks mõistmisel hüvitada. Samamoodi nagu ka S.E taotluses on ka sellel juhul põhistatud taotlust asjaoluga, et F.Z.V pole saanud oma pangakontodel arestitud rahalisi vahendeid nende arestimise aja jooksul kasutada, mistõttu on F.Z.V-le tekkinud varaline kahju. On üldteada, et viimastel aastatel on Eestis toimunud märkimisväärsed hinnatõusud ja sama rahasumma ostujõud on seetõttu järjest vähenenud. F.Z.V pangakontodel 2023 arestitud rahaliste vahendite ostujõud on käesolevaks aastaks vähenenud ligikaudu 500 eurot. Kuna kriminaalmenetluses kohaldatud meetme tõttu ei ole F.Z.V saanud pangakontodel asuvat raha hinnatõusude ja ostujõu vähenemise ajal kasutada

ning selle raha reaalväärtus on vähenenud, on F.Z.V-le tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. See kahju on pangakontode arestimisega otseses põhjuslikus seoses ning annab aluse F.Z.V-le varalise kahju hüvitamiseks lähtuvalt SKHS § 5 lg 1 p-st 5. Ka kohtupraktikas on jaatatud varalise kahju hüvitamise olukorda, kui isikule on raha arestimise ajal raha reaalväärtuse vähenemisest tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. F.Z.V pangakontodel arestiti rahalised vahendid 13.06.2023. Seega ei ole F.Z.V praeguseks saanud arestitud raha kasutada 651 päeva. Tegemist pole lühikese ajaperioodiga ja selle aja jooksul vähenes arestitud raha reaalväärtus märkimisväärselt. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane hüvitada F.Z.V-le pangakontode arestimisega tekitatud varaline kahju SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud maksimaalmäärast ehk 6% aastaintressist lähtudes. Hetkeseisuga on selliselt arvestatav kahjuhüvitise summa 887,81 eurot, kuid et vara arestimine on jätkuv, pole lõplikku kahjuhüvitise summat võimalik välja arvestada. Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus F.Z.V temale esitatud süüdistuses õigeks, on esimene eeldus varalise kahju hüvitamiseks täidetud. Harju Maakohus rahuldas 16.06.2023 määrusega nr 1-233737 Riigiprokuratuuri taotluse ja tunnistas lubatavaks F.Z.V vara arestimise, s.o SEB Pank AS pangakontol nr XXXXXXXX ja LHV Pank AS-i pangakontol nr XXXXXXX 21.05.2023 seisuga olevate rahaliste vahendite summas 2 560,57 eurot (s.o nõudeõigus panga vastu) arestimise avalikõigusliku nõude tagamiseks. Harju Maakohus täpsustas viidatud määruses, et F.Z.V-le kuuluvatel pangakontodel arestitud ning edaspidi arestitavate rahaliste vahendite summa ei tohi ületada avalikõigusliku nõude suurust ehk 1 012 230,67 eurot. 26.06.2023 vara arestimise protokolli kohaselt on 19.06.2023 seisuga pangakontol nr XXXXXXXX arestitud rahalisi vahendeid kokku summas 3 939,16 eurot ning pangakontol nr XXXXXXX arestitud rahalisi vahendeid kokku summas 2321,56 eurot, s.o kokku 6260,72 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.07.2023 määrusega esitatud määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 16.06.2023 määruse muutmata. F.Z.V kaitsja esitas koos taotlusega kohtule pangakontode nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX väljavõtted. F.Z.V SEB Pank AS pangakontol nr XXXXXXXX on seisuga 21.03.2025 kontojääk 5978,67 eurot ning LHV Pank AS pangakontol nr XXXXXXX on seisuga 20.03.2025 kontojääk 2317,56 eurot. Seega oli taotluse esitamise seisuga F.Z.V-le kuuluvatel kontodel arestitud rahalisi vahendeid kokku summas 8296,23 eurot (5978,67+2317,56). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on täidetud kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise eeldused. F.Z.V suhtes toimetati kriminaalmenetlust, selle raames on äriühingu eelnevalt viidatud vara arestitud ning käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus F.Z.V õigeks. Kaitsja on esitatud taotluses viidanud, et viimastel aastatel on Eestis toimunud märkimisväärsed hinnatõusud ja sama rahasumma ostujõud on seetõttu järjest vähenenud. F.Z.V pangakontodel 2023 arestitud rahaliste vahendite ostujõud on käesolevaks aastaks vähenenud ligikaudu 500 eurot. Kuna kriminaalmenetluses kohaldatud meetme tõttu ei ole F.Z.V saanud pangakontodel asuvat raha hinnatõusude ja ostujõu vähenemise ajal kasutada ning selle raha reaalväärtus on vähenenud, on F.Z.V-le tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et viimastel aastatel on Eestis hinnad märkimisväärselt tõusnud. Samuti on tõusnud ka mitmed riiklikud maksud ning ka reaalpalk on ajas vähenenud. F.Z.V-le tekkis kahju seetõttu, et ta ei saanud selle ajajooksul arestitud rahalisi vahendeid kasutada. Esitatud taotluse kohaselt on Statistikaameti ostujõu kalkulaatorile tuginevalt 2023 arestitud rahaliste vahendite puhul 2025 samaväärse ostujõuga summa 8790 eurot. Kohus sai samal veebilehel tulemuseks 2025 summana 9094 eurot (https://stat.ee/et/ostujou-kalkulaator), mis tähendab, et vahe on veelgi suurenenud ning praeguseks juba suurusjärgus ca 797 eurot. Lisaks sellele, nagu nähtub kontoväljavõttest (11/4), ei ole äriühing konto arestimise tõttu saanud tasuda ka inkassonõuet ja võlgnevusi panga eest. Selle tagajärjel tekkis F.Z.V-le rahaliste vahendite arestimisega VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju, mis tuleb talle põhjendatud ulatuses hüvitada. Sellist seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-2554 (vt otsuse p 48).

Arvestades ajavahemikku (kohtuotsuse kuulutamise seisuga 2 aastat, 3 kuud ja 2 päeva), mille jooksul ei saanud F.Z.V rahalisi vahendeid kasutada ning raha väärtuse vähenemise ulatust, on põhjendatud kohaldada SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud maksimummäära (6% aastast) nagu taotles süüdistatava kaitsja. Riigiprokuratuuri 13.06.2023 vara edasilükkamatul juhul arestimise määruse ja Harju Maakohtu 16.06.2023 määruse nr 1-23-3737 alusel arestiti kriminaalasja kohtueelses menetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks F.Z.V pangakontodel nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX olevad ning sinna tulevikus laekuvad rahalised vahendid kuni 1 012 230,67 euro ulatuses. Taotluse esitamise seisuga (24.03.2025) on F.Z.V-le kuuluvatel pangakontodel arestitud rahalisi vahendeid 8296,23 euro ulatuses. Kaitsja on märkinud, et lõplikku kahjuhüvitise summat ei ole võimalik välja arvestada, kuna vara arestimine on jätkuv. Kohus nõustub selles osas kaitsjaga ja kohus saab hetkel arvestada kahjuhüvitise summa kohtuotsuse kuulutamise seisuga, kuid ka see summa ei ole lõplik. Lõplik kahju hüvitamise summa selgub varade arestist vabastamisel. Vahemiku 13.06.2023 kuni 13.06.2025 eest on kahjuhüvitise suuruseks 995,548 eurot (8296,23 x 6% x 2 aastat), vahemiku 14.06.2025 kuni 14.09.2025 eest 124,44 eurot (8296,23 x 6% / 12 kuuga x 3 kuud) ning 15.09.2025 eest 1,364 eurot (8296,23 x 6% / 365 päevaga x 1 päev. Seega on kohtuotsuse kuulutamise seisuga kahjuhüvitise suuruseks pangakontodel oleva raha arestimise eest 1121,352 eurot. SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista F.Z.V-le alates 13.06.2023 pangakontode arestimisega tekkinud varalise kahju eest kahjuhüvitis 6% aastas, mis kohtuotsuse kuulutamise seisuga (15.09.2025) seisuga on 1121,352 eurot. Kuna vara arestimine on jätkuv, tuleb arvestada SKHS § 10 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga (mitte rohkem kui 2062x48 s.o 98976 eurot). Juhindudes KrMS § 306, 311- 312, 314, 310 lg 2 kohus otsustas: Mõista S.E süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks. Mõista F.Z.V (endine X) süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu S.E kasuks SKHS 5 lg 1 p-de 1, 2, § 9 lg 2 ja § 11 lg 4 alusel välja süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 2155 (2062 + 93) eurot vahi all viibitud aja eest. Mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu S.E kasuks välja SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel alates 13.06.2023 pangakontode ja sularaha arestimise eest kahjuhüvitis 6% aastas (kohtuotsuse kuulutamise seisuga 15.09.2025 16 597,876 eurot). Eesti Vabariigil tuleb kanda süüteomenetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitis S.E arveldusarvele nr XXXXXXX LHV Pank AS-is. Mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu F.Z.V kasuks välja SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel alates 13.06.2023 pangakontode arestimise eest kahjuhüvitis 6% aastas (kohtuotsuse kuulutamise seisuga 15.09.2025 1121,352 eurot). Eesti Vabariigil tuleb kanda süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitis F.Z.V arveldusarvele nr XXXXXXX.

Mõista Eesti Vabariigilt välja S.E (ik XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 44683,48 eurot. Nimetatud summa kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE502200221001145400. Mõista Eesti Vabariigilt välja F.Z.V (X) (XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 20497,5 eurot. Nimetatud summa kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE502200221001145400. Mõista Eesti Vabariigilt välja F.Z.V (X) (XXX) kasuks õigusabi (AB Sven Sillar) eest makstud tasu hüvitamiseks 3200 eurot. Nimetatud summa kanda F.Z.V (X) esindaja nimetatavale pangakontole. KrMS § 181 lg 1 ja 175 lg 1 p 6, 10 alusel jätta treileri kulud (SOS Rescue OÜ arve) summas 585,72 eurot, lukkude avamise kulud (Lukuabi OÜ ja Well Done Grupp OÜ arved) kogusummas 430,60 eurot ja panga teenustasu summas 10 eurot riigi kanda. Jätta S.E ja F.Z.V vastu esitatud avalik õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Harju Maakohtu 16.06.2023 kohtumäärusega nr 1-23-3737 F.Z.V-le kuuluval arvelduskontol nr XXXXXXXX SEB Pank AS ja XXXXXXX LHV Pank AS olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Harju Maakohtu 16.06.2023 kohtumäärusega nr 1-23-3739 S.Ele kuuluvatel järgmistel arvelduskontodel XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (Luminor), XXXXXXX (AS SEB Pank), XXXXXXX (LHV Pank AS), XXXXXXX (Swedbank AS), XXXXXXX (LHV), XXXXXXX valuutakonto (LHV) XXXXXXX (Swedbank) ja XXXXXXX valuutakonto (Swedbank) olevate rahaliste vahendite ja sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks F.Z.V omandis olevale korteriomandile Lääne-Virumaal xxx vallas xxx linnas xxx (registriosa nr xxxxx), esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 36 500 eurot Eesti Vabariigi kasuks jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel kustutada. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv ekskavaator Hitachi ZX225USLC-3 koos kulbiga (VIN kood XXXXXXXX), mis on antud vastutavale hoiule, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja sõiduk tagastada F.Z.V-le. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv sõiduk BMW X6 M reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2012, VIN kood XXXXXXXX), mis asub PPA parklas, suhtes kohaldatud arest t jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja süiduk tagastada F.Z.V-le. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv veoauto Scania R124 GB8X4*4NA 420 reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2000, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub vastutaval hoiul, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja sõiduk tagastada F.Z.V-le.

Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv veoauto Volvo FM12 reg. märk XXX (esmane registreerimisaasta 2001, VIN kood XXXXXXXX), mis asub vastutaval hoiul, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja sõiduk tagastada F.Z.V-le. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv jett YAMAHA GP1800R SVHO reg. märk XX (esmane registreerimisaasta teadmata, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub PPA parklas, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja jett tagastada F.Z.V-le. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv jett YAMAHA VX CRUISER HO reg. märk XX (esmane registreerimisaasta 2022, VIN-kood XXXXXXXX), mille asukoht on teadmata, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Harju Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4070 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud ja F.Z.V-le kuuluv jetihaagis TIKI JP750-L/2 reg.märk XXX (esmane registreerimisaasta 2022, VIN-kood XXXXXXXX), mis asub PPA parkla, suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja tagastada haagis F.Z.V-le. Harju Maakohtu 14.08.2023 kohtumäärusega nr 1-23-4071 arestitud S.Ele kuuluv sularaha 50 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti deposiitkontol ) suhtes kohaldatud arest jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada ja raha tagastada S.Ele.

Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde: - S.E kinnipidamisel ära võetud nutitelefoni Apple iPhone 14 Pro (D73AP) (pakend KT7903875) koopiafail (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. - F.Z.V kontoris aadressil xxx, Tallin läbiotsimise käigus ära võetud nutitelefon Apple iPhone 6A (A1633) (pakend 1915409) koopiafail (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. - S.E elukoha aadressil xxx, Harjumaa läbiotsimisel leitud digitaalsetest seadmetest: kõvaketas Seagate FreePlay (pakend 1915794) ja mobiiltelefon Nokia TA 1034 (pakend 1915441) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. - S.E sõiduki VW Transporter XXX läbiotsimise käigus leitud digitaalsest seadmest mälupulk Verbatum tehtud koopiafail „S.E_1513968_USB-Verbatum-4GB.E01“ (pakend 1915441) (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 125-1950. - S.E sõiduki BMW XXX läbiotsimise käigus leitud digitaalsest seadmest Apple iPhone 12 mini tehtud koopiafail (pakend G12-0147291) (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. - F.Z.V kontoris aadressi xxx, Tallinn läbiotsimisel leitud digitaalsetest seadmetest: mobiiltelefon Cat (pakend 6241804), lauaarvuti (pakend 12114), Videovalve seade HIK Vision F10015340 (pakend 0322227) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. - Q kinnipidamise käigus leitud digitaalsetest seadmetest: telefon Samsung GT-C6712 (pakend 1915515), telefon Apple iPhone 11 Pro Max (pakend 1915517), sülearvuti Apple MacBook

-

-

Air (pakend 1915514) ning telefon Samsung SM-G925F (pakend 1915513) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. Q kontoris aadressil xxx, Tallinn läbiotsimisel leitud digitaalsetest seadmetest: lauaarvuti Ordi s/n 344515 (pakend 014559) ja kõvaketas Seagate ST3250310AS (pakend G240644) tehtud koopiafailid (PPA asitõendite hoidlas) – suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-25-1950. 11.10.2023 Vaatlusprotokolli (läbiotsimiste käigus äravõetud dokumendid) lisad (dokumendid), mis on kinnitatud turvaklambritega nr 011006, W032773, W032777, W032779, W032763, W032764, W032743, W032744, W032768, 0001805756, 0001805707, 0001805706, 0001805757, 0001805739, 0001805760, 0001805708, 0001805705, 0001805759, 0001805704, 0001805731, 0001805732, 0001805740, 0001805758, W032742, W032741, 0001805741, 0001808952, 0001808960, 0001808954, 0001808957, 0001808955, 0001805750, 0001805748, 0001805745, 0001805743, 0001805713, 0001805715, 0001805717, 0001805719, 0001808367, 0001808362, 0001808365, 0001808989, 0001808993, 0001805755, 0001808363, 0001808142, 0001808150, 0001808128, 0001805838, 0001805835, 0001805830, 0001808130, 0001805836, 011107, W032770, 0001805762, 0001805763, 0001805765, 0001805766, 0001805767, W032755, W032754, 0001805768, 011030, 011157, 011144, 011156, 0001808145, 0001808140, 0001808144, 0001808138, 0001808133, 0001808135, 0001808122, 0001808125, 0001805870, 0001805868, 0001805865, 0001808124, 0001805860, 0001805858, 0001805856, 0001805854, 0001805852, 0001805850, 0001805846, 0001805844, 0001805842, 0001805840, 0001805832, 0001805822, 0001805824, 0001805825, 0001805828, 0001805833, 0001805848, 0001805812 ning lahtised dokumendid: 06.06.2023 ostu-müügi akt-arve nr S0053421, 11.10.2022 arve nr S0048981, 05.06.2020 arve nr S0034912, 10.07.2020 arve nr S0035406, 21.10.2020 arve nr S0036857, 03.10.2021 sõiduki (reg.nr XXX) müügileping (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – tagastada otsuse kuulutamisel prokuratuurile ja nende suhtes võetavad meetmed jätta otsustamiseks kriminaalasjas 1-251950.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 15.septembril 2025. Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud

Sten-Patrick Kreek

Liis Lille

Kohtuotsusel on lisadena 3 tabelit.

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2026. a otsusega nr 1-24-4296.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.