1-25-4611
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kriminaalasja number
1-25-4611 (25239050021)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla-Allika
Kriminaalasi
Kristi Vander süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
Isikukood või sünniaeg: 48010080322 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Telefon: XXX e-post: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud: 9.1.2023 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, ärakandmata karistus asendati ÜKT-ga 538 tundi (karistus täidetud 14.11.2024), lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks, väärteokorras karistamata Tõkend: ei kohaldatud
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1-25-4611 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust:
1-25-4611 kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kristi Vander, olles 09.01.2023 Pärnu Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 07.06.2025 kella 19.38 ajal XXX kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,51 mg/ l +/- 0,14 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,37 mg/l. Alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Kristi Vander mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Kristi Vander toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Kristi Vanderi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud ja ära kandmata vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 1 aasta 7 kuu pikkune vangistus K.Vanderi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on K.Vander kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 4 alusel kohustub K.Vander jätkama nõustamist psühholoog M J juures pärast ühekuulise šokivangistuse ärakandmist. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus jätkama nõustamist psühholoogi juures. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Kristi Vanderi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad.
1-25-4611 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleks K. Vanderilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Kokkuleppes on taotlus, et arvestades K. Vanderi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta menetluskuludest 1⁄2 sundrahast 664.50 eurot riigi kanda, sest menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib talle üle jõu. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab Kristi Vanderilt 1⁄2 sundraha s. o 664,50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale K. Vanderi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 248,58 eurot (tl 32-35). Kristi Vanderilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 913,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.