Valerija Miti (endine Pužanskaja) süüdistus KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Rainer Amur
Süüdistatav
Valerija Mitt, isikukood 49301264717
Kaitsja
määratud kaitsja Urmas Simon, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud
Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2025
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Valerija Mitt süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
2.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Valerija Mitt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
KarS § 522 p 1 alusel kohaldada Valerija Mitile lisakaristusena loomapidamise keeldu 2 aastaks kohtuotsuse jõustumisest alates.
5.KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4, 9 alusel mõista Valerija Mitilt välja riigituludesse menetluskulu 1614,48 eurot, mis koosneb sundrahast 1329 eurot ja määratud kaitsja tasust 258,48 eurot.
6.Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 134,54 eurot. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
7.Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB), nr EE522200221013264447
(Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor) või nr EE957700771001523585 (LHV). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 99925700025141 ja makse selgitust „menetluskulu, Valerija Mitt, kr asi 1-25-3420“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.
ASJAOLUD
1.Valerija Pužanskajat süüdistatakse selles, et olles kasside L ja K omanik, s.o loomapidaja, kellele kehtisid loomakaitseseaduse (LoKS) § 3 lg 2 p 1, 4 ja § 3 lg 5 alusel kehtestatud põllumajandusministri määruse nr 76 „lemmiklooma pidamise nõuded“ § 6 kohaselt kohustused võimaldada kassidele kohases koguses kvaliteetset sööta ja puhast joogivett ning tagada nende terviseks ja heaoluks vajaliku, jättis nimetatud kohustused tahtlikult täitmata.
2.Nimelt elas Valerija Pužanskaja mitmeid aastaid koos kahe kassi L ja K Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas T xx korteris, kuid kolis novembris 2024 pikemaks ajaks Tallinnasse ning jättis kassid L ja K üksinda T xx, Kuressaare korterisse abitusse seisundisse ilma järelevalveta ning ei taganud neile piisava kvaliteetse söögi ja puhta joogivee regulaarset andmist, mistõttu jäid kassid nälga ja janusse.
3.Olles pikaaegne lemmiklooma omanik, teadis Valerija Pužanskaja, et kassid vajavad regulaarset ja igapäevast sööki ning jooki ja temal kui loomapidajal oli kohustus seda tagada. Valerija Pužanskaja oleks pidanud enda äraolekul võtma kassid kaasa või andma kassid kellegi hooldamisele koos konkreetsete juhistega kasse igapäevaselt toita ja joota, et tagada nende terviseks ja heaoluks vajalik ning regulaarselt uurima, kas kasside hooldaja seda kõike kassidele ka tagab. Valerija Pužanskaja küll ütles enne Tallinnasse minekut enda x, kes elab koos y, et ta võiks kasse toita, aga ei andnud talle mingeid juhiseid selle kohta, kui tihti tuleb kasse toita ja joota, millisel perioodil, st kui kaua, ta peab kasse toitma ja jootma, ning ei kontrollinud, kas x hoolitseb kasside eest või mitte, mistõttu käis x kasse söötmas ja jootmas vaid mõned korrad ning viimati 18. või 19. detsembril 2024, mistõttu kassid K ja L olid juba siis pikemat aega näljas ja janus. Samuti teadis Valerija Pužanskaja, et x on ära kaotanud T x, Kuressaare trepikoja välisukse võtme ning ta oli x kokku leppinud, et kasside toitmiseks ja jootmiseks laseb Valerija Pužanskaja x trepikotta sisse kasutades mobiiltelefoni, millega saab avada trepikoja ukse ka Tallinnast. Seega kui viimati oli x käinud kasse toitmas ja jootmas 18. või 19. detsembril 2024 ning peale seda enam x märguannet T x, Kuressaare trepikotta pääsemise kohta Valerija Pužanskaja mobiiltelefonile ei tulnud, sai Valerija Pužanskaja aru, et keegi tema kasse ei toida ega jooda, kuid ta ei võtnud x-ga ühendust ega taganud, et kassid saaksid
süüa ja juua. Samuti ei tulnud Valerija Pužanskaja ka ise Saaremaale, et kasse toita ja joota ning ei palunud seda teha ka kellelgi kolmandal.
4.6. jaanuaril 2025, peale seda kui korteriomanik ei olnud Valerija Pužanskajat pikemat aega kätte saanud, sisenes T xx8, Kuressaare korterisse ja avastas külmkapi tagant surnud kassi K ning elusa vaaruva kassi L. Lahang tuvastas, et kass K surma põhjuseks oli generaliseerunud kurnatus näljast ja veetustumisest, st kass K oli söömata ja joomata 2024. a detsembri keskpaigast alates ja suri ajavahemikul 26.–30. detsember 2024. Elusa kassi L tervisenäitajate uuring tuvastas, et tema puhul oli tegemist generaliseerunud nõrkusega üldisest kurnatusest näljast ja veetustumisest st kass L oli pikemat aega söömata ja joomata ning oli ellujäämiseks toitunud ka surnud kassist K.
5.Seega jättis Valerija Pužanskaja kassid L ja K pikemaks ajaks, s.o november 2024 kuni 6. jaanuar 2025 abitusse seisundisse so ilma regulaarse ja igapäevase söögi ja joogita, mis tekitasid kassidele valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mille tagajärjel kass K suri ning kass L tervis sai tugevalt kannatada. Selline Valerija Pužanskaja teguviis oli julm st kassid K ja L tundsid näljast ja janust valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui Valerija Pužanskaja oleks käitunud loomapidajana ning teinud kõik, et tagada talle kuuluvatele kassidele K ja L kohases koguses kvaliteetset sööta ja puhast joogivett, ei oleks tagajärg saabunud.
6.Valerija Pužanskaja rikkus LoKS § 3 lg 2 p 1, 4 (Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku) ja § 3 lg 5 alusel kehtestatud põllumajandusministri määruse nr 76 „lemmiklooma pidamise nõuded“ § 6 (Lemmikloomale antav sööt peab olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega rikastatud. Lemmiklooma söötmisel tuleb arvestada looma liigilisi ja ealisi söödaeelistusi. Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi) kohustusi.
7.LoKS § 3 lg 1 sätestab loomapidaja mõiste: käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.
8.LoKS § 4 sätestab looma suhtes lubamatu teo mõiste: looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.
9.Valerija Pužanskaja pani tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
10.Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29. mail 2025 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Valerija Miti süüditunnistamist KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel
määratakse, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Valerija Mitt ei pane KarS § 73 lg 3 alusel määratud 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 522 p 1 alusel kohaldada Valerija Miti suhtes looma pidamise keeldu 2 aastaks. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse Valerija Mitilt riigituludesse välja menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 258,48 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot so kokku absoluutsummas 1614,48 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 134,54 eurot kuus. CD-plaadid heli- ja fotofailidega jäetakse kriminaaltoimiku juurde.
11.Kohtuistungil avaldas Valerija Mitt, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse nagu kokkuleppes kirjas. Kokkulepet toetas ka prokurör ning taotles selle kinnitamist kohtuotsusega.
KOHTU SEISUKOHT
12.Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Valerija Miti süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi, mõista talle kokkuleppekohane karistus, jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning kohaldada talle lisakaristusena loomapidamise keeldu. Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.
13.Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud. KrMS
9.peatüki
2.jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.
14.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõistetava teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha ning kaitsjatasu. Lähtudes kokkuleppest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes välja mõistetud menetluskulu tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Kokkuleppes asitõendite ja muude äravõetud objektide juures märgitud CD-plaatidele salvestatud foto- ja helifailid on KrMS § 160 1 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde ei eelda kohtult eraldi otsustust kohtuotsuse resolutsioonis.
16.Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.