Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kert-Eerik Raudsepp juhtis 24.09.2024.a. kella 08.20 ajal narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis olevana ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, X teel mootorsõidukit- mootorratast Ducati M600 reg.märgiga X. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.01.2025 hinnangu Lisa X, X kohaselt esines Kert-Eerik Raudseppal joove, mis on tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest. Isiku kehast leiti kokaiini, amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli THC metaboliit THC-COOH ning samuti esinesid tal väliselt tajutavad häiritud kehalised funktsioonid. Seega rikkus Kert-Eerik Raudsepp Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Lk 2 / 3

1-25-3591 Seega pani Kert-Eerik Raudsepp oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Kert-Eerik Raudsepp süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kert-Eerik Raudsepp ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 182 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt asitõendi saatekulu 198,25 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 397,58 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa sundrahast, s.o 664,50 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Kert-Eerik Raudsepal tasuda menetluskulud 1442,33 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 120 eurot ja viimasel kuul 122,33 eurot iga kuu lõppkuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.