Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. september 2025, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-4158
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Tõlk
Nadežda Paukson
Kriminaalasi
Aleksandr Guralniku süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalja Vester
Süüdistatav
Aleksandr Guralnik Ik 38808110237; elukoht: XXX; hetkel viibib vahistatuna XXX; kodakondsus XXX; haridus XXX; emakeel: XXX; asub tööle O OÜ, XXX; 4 kehtivat kriminaalkaristust: - 08.10.2021 Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 alusel liitkaristusena 2 aastat 23 päeva; - 20.01.2021 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 213 lg 1; 213 lg 2 p 1 alusel liitkaristusena 1 aasta 9 kuud 11 päeva; - 11.03.2019 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9; 200 lg 1; 121 lg 2 p 3 – 25 lg 2 alusel liitkaristusena 3 aastat 10 kuud; - 20.06.2018 Harju Maakohtu määrusega KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 1000 euro rahalise karistusega, mis asendati 33 tundi ÜKT-ga.
Tõkend
Viibib vahi all alates 23.06.2025
Kaitsja
Argo Küünemäe
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
-
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
ajavahemike
järel
territooriumilt
Guralnik kohtusaalis vahi alt.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Aleksandr Guralnikut süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos V. O., võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, 03.08.2023 ajavahemikul kell 15:00 kuni 17:45 võttis aadressil XXX G. T.le kuuluva sõiduki HarleyDavidson reg.nr XXX, VIN-koodiga XXX, maksumusega 10000 eurot, kasutades seejärel antud mootorsõidukit omavoliliselt ning põhjustades sõiduki kasutamisega avarii, tekitades selliselt G. T.le varalist kahju vähemalt 10000 eurot. Seega pani Aleksandr Guralnik toime asja omavolilise kasutamise grupi ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ehk KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 kvalifitseeritava teo. Samuti tema, olles isik, kellel on kehtiv karistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 08.09.2024 kella 18:22 paiku aadressil XXX kaupluse ees lõi D. Š. (Š.) korduvalt rusikaga, põlvega ja jalgadega näo- ja peapiirkonda, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Isiku läbivaatuse protokolliga on D. Š.l tuvastatud vigastus parema kulmu juures ja hematoom parema silma ümbruses. Seega pani Aleksandr Guralnik toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseeritava teo. Samuti tema, 23.06.2025 kella 22:00 paiku XXX maja ees, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, lõi A. K. korduvalt rusikatega põhiliselt näo ja pea piirkonna ja kui A. K. maha kukkus lõi teda edasi jalgadega korduvalt kogu keha piirkonda, seejärel haaras maast telliskivi ja lõi maas lamavat A. K. veel telliskiviga näo, pea, käte ja ülakeha piirkonda. Peksmise lõpetas, kuna K. M. sekkus Aleksandr Guralniku tegevusse teda eemale tõmmates, mispeale A. Guralnik lõi K. M.it ühel korral tellisikiviga vasaku käe pihta. Oma tahtliku tegevusega tekitas Aleksandr Guralnik A. K.le ja K. M.ile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Selliselt seadis süüdistatav ohtu kannatanute elu ja tervise ning häiris sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute rahu. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus D. G. avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad KorS §-ist 55 lg 1 p 1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Seega pani Aleksandr Guralnik toime avalikus kohas toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Aleksandr Guralniku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Aleksandr Guralnikule mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 aastat, KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistus 2 aastat ja 10 kuud.
KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 08.09.2024 -09-09.2024, so 2 päeva ning alates 23.06.2025 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastat 6 kuud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alusel on Aleksandr Guralnik kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanule D. Š.le, A. K.le ja K. M.ile on kuriteoga tekitatud mittevaralist kahju ja tervisevigastusi. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kanntanule G. T.le tekkis varaline kahju ning kannatanu esitas tsiviilhagi summas 9500 eurot, mis tuleb kanda G. T. XXX arveldusarvele XXX, mis mõista Aleksandr Guralnikult välja solidaarselt V. O.. Menetluskulud Menetluskulud moodustavad Aleksandr Guralnikule riigi poolt määratud kaitsja kaitsjatasud kohtueelses menetluses kokku 630,41 eurot (219,60 eurot /II kd tl 112-114/; 142,97 eurot /III kd tl 39-40/; 267,84 eurot /III kd tl 50-51/) ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud 1959,41 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtumenetluses esitas kaitsja kaitsjatasu kokku summas 624,96 eurot.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kinnitas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Samuti sai aru kõikidest tingimustest ja kohustustest. Kaitsja leidis, et kokkulepe vastab isiku tahteavaldusele ja on vastav isiku süü suurusele. Kaitsja palus kokkuleppe kinnitada. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aleksandr Guralnik KarS § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o tsiviilhagi solidaarselt väljamõistmine ja menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kaitsja taotles kohtuistungil osa kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust jätta riigi kanda. Kuivõrd aga sellist otsustust kokkulepe ei sisalda, ei saa kohus omaalgatuslikult kokkuleppe sisu muuta. Sellest tulenevalt tulevad menetluskulud täiesulatuses süüdistatavalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.