Vadim Hanimägi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning Dmitri Latõševi süüdistuses KarS §199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi lühimenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
Kannatanud ja nende esindajad
Elisa Eesti AS, registrikood 10069659, esindaja I.S, eposti aadress: XXX Tele2 Eesti AS, registrikood 10069046, esindaja K.O; eposti aadress: XXX
Süüdistatav
Vadim Hanimägi isikukood: 37803144230; asukoht:XXX; elukoht: XXX ; haridus: XXX; XXX; emakeel: XXX ; XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a otsusega tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28. oktoobril 2024, vahistatud alates 29. oktoobrist 2024
Kaitsja
vandeadvokaat F.E (lepinguline kaitsja)
Süüdistatav
Dmitri Latõšev isikukood: 39506032778; elukoht: XXX ; haridus: XXX; XXX ; emakeel: XXX; XXX kodanik varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Rein Napa (määratud korras)
RESOLUTSIOON
KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Vadim Hanimägi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Vadim Hanimägile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
3.KarS § 76 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu
7.oktoobri 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3689 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust võrra ning mõista Vadim Hanimägile kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vadim Hanimägi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28. oktoobril 2024.
5.KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära, s.o 2060 eurot, viiakse täide iseseisvalt.
6.Süüdi tunnistada Dmitri Latõšev KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
7.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Dmitri Latõševile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
8.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Dmitri Latõševi eelvangistuses viibitud aeg 28.– 29.10.2024, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista Dmitri Latõševile kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
9.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata Dmitri Latõševile mõistetud karistust täitmisele, kui Dmitri Latõšev ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10.KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Dmitri Latõševile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28. augustist 2025.
11.KrMS § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Elisa Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks täielikult ning mõista Dmitri Latõševilt ja Vadim Hanimägilt solidaarselt Elisa Eesti AS kasuks 1816 (üks tuhat kaheksasada kuusteist) eurot 46 senti. Hüvitis tuleb kanda Elisa Eesti AS arvelduskontole nr EE652200221002162466.
12.Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia tn 132 asuvad: sündmuskohalt
28.oktoobril 2024 kaasa võetud rohekat värvi riideese (pakend nr 1), aiapaneeli kinnitused (pakend nr 2 - 3), plastikust kork (pakend nr 4); sündmuskohalt 27. oktoobril 2024 kaasa võetud mokatubaka padjake (pakend nr 4), milliste puhul on tegemist väärtusetute asjadega ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
13.Kagu politseijaoskonna Valga politseimajas Puiestee 4 asuvad: 31. oktoobril 2024 sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX läbiotsimise käigus kaasa võetud 4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (pakendid 1 – 4); 6 kriminaalmenetluse käigus Tele2 Eesti poolt diiselkütuse vastuvõtmise tõttu tühjaks
jäänud plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (numbritega 000011215000011220) ja 6 sinist värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit, milles diiselkütuse lõhnaga vedelik (identifitseerimisnumbritega 000011214, 000011142, 000011143, 000011147, 000011148 ja 000011149), musta kilesse mässitud sinist värvi tühi metallvaat mahutavusega ligikaudu 200 liitrit (pakend 5), elektriline kütusepump koos punast värvi kummivoolikuga (pakendati musta kilekotti ja kinnitati identifitseerimisnumber 000011144) ja armatuurlaua esiukse taskust leitud punakaskollast värvi käepidemetega lõiketangid (pakend 20), kõik kui varguse toimepanemise vahendid konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning anda need kohtuotsuse jõustumisel üle Eesti Vabariigi omandisse.
14.Välja mõista Vadim Hanimägilt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot 66 senti.
15.Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Vadim Hanimägil menetluskulude 1576,66 eurot tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
16.Välja mõista Dmitri Latõševilt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 23 senti.
17.Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Dmitri Latõševil menetluskulude 1896,99 eurot tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
18.Dmitri Latõševi menetluskuludest määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 971,12 eurot jätta riigi kanda.
Ekspertiisikulu 2100 eurot jätta riigi kanda.
Makseinfo Vadim Hanimägil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse „Vadim Hanimägi otsus nr 1-25-2698, menetluskulud“. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700023619. Dmitri Latõševil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse „Dmitri Latõšev otsus nr 1-25-2698, menetluskulud“. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700023606. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse
kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistused
1.Vadim Hanimägi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a kohtuotsusega nr 1-22-3689 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi süstemaatiliste varguste eest, olles KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuks, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos temale varasemast ajast tuttava Dmitri Latõševiga vastavalt nende omavahel kokkulepitud tööjaotusele, pani toime alljärgnevad vargused ehk nende mõlema jaoks võõraste vallasasjade äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil:
2.- 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku grupis koos Dmitri Latõševiga Valga maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid varastatud kütusega sündmuskohalt, et kohe toime panna järgmine vargus;
3.- 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku grupis koos Dmitri Latõševiga Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit diiselkütust maksumusega 425 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid selle kütusega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella 00.47 paiku politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.
4.Kirjeldatud käitumisega pani Vadim Hanimägi vargused toime grupis koos Dmitri Latõševiga, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5.Dmitri Latõševit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos temale varasemast ajast tuttava Vadim Hanimägiga vastavalt nende omavahel kokkulepitud tööjaotusele, pani toime alljärgnevad vargused ehk nende mõlema jaoks võõraste vallasasjade äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil:
6.- 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku grupis koos Vadim Hanimägiga Valga maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Elisa Eesti AS-le kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid sellega sündmuskohalt, et kohe toime panna järgmine vargus;
7.- 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku grupis koos Vadim Hanimägiga Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-le kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit diiselkütust maksumusega 425 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid sellega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella 00.47 paiku politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.
8.Kirjeldatud käitumisega pani Dmitri Latõšev vargused toime korduvalt, grupis koos Vadim Hanimägiga ja sissetungimisega ehk KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht
9.Esmalt hindab kohus süüdistatavatele esitatud süüdistuse põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Seejärel võtab kohus seisukoha tsiviilhagi osas (III), otsustab menetluskulude hüvitamise (IV) ning võtab seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas (V). (I)
10.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 27. oktoobril 2024 varastati Valga maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagist kütust ning 28. oktoobril varastati Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagist kütust. Mõlemad, nii Telia Eesti AS kui Tele2 Eesti AS on asjas tunnistatud kannatanuteks (I kd tl 24-26, 54-56). Varguste toimumist, nende aega ja kohta tõendavad Häirekeskuse kõnede salvestised, sündmuskoha vaatlusprotokollid, Tele2 Eesti AS kahjuavaldus koos lisadega ning tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütlused.
11.Esimese varguse toimumise ajal helistati Häirekeskusesse Elisa Eesti AS-i juhtimiskeskusest. Nii kuuldub Häirekeskuste kõne salvestisest (asub CD-R plaadil I kd) ning nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 1-2), et 27. oktoobril 2024 kella 22.39 ajal helistab Elisa Eesti AS juhtimiskeskusest K.M Häirekeskusesse ja annab teada, et Tõrva linnas Tartu tänav 39 asuvast Elisa masti juurest varastatakse kütust; seadeldis näitab, et generaatori uks on avatud ja kütusetase langeb. K. Me öeldust, et kütusetase langeb, saab järeldada varguse kestvat toimumist Häirekeskusesse helistamise ajal. Häirekeskuse kõnesalvestisega loeb kohus tõendatuks kütusevarguse toimumise 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku nagu on märgitud ka süüdistusaktis.
12.Tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütluste (I kd tl 66-71) kohaselt töötab ta Kagu politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. 27. oktoobril 2024 oli ta õhtuses vahetuses tööl koos patrullpolitseinik A.Pga. Enne kella 23.00 tuli väljakutse, et Tõrva linnas Tartu tänaval Elisa mobiilimastist varastatakse kütust. Nad reageerisid kohe sündmuskohale koos teise ekipaažiga nr 6791 (koosseisus K.V, T.T). Nad jõudsid sündmuskohale 15-20 minuti pärast, kuid siis kohapeal enam kedagi ei olnud. Nad nägid sündmuskohal värskeid rehvijälgi kruusateel, mille jäljed lõppesid mobiilimasti värva juures ehk olid heinamaal. Oli aru saada, et sõiduk oli jäetud seisma mobiilimasti vahetus läheduses. Tunnistaja nägi, et mobiilimasti
ümber olev võrkaed oli katki lõigatud. Tunnistaja asus sündmuskohta fotografeerima. Paarimees A. P läks mobiilimasti generaatori juurde ja võttis sealt DNA proovi generaatori paagi korgilt ja seadme küljeukse vasakult ja paremalt käepidemelt. Tunnistaja mobiilimasti aeda sisse ei läinud. T. T ja K. V vaatasid sündmuskoha ümbrust. K. V leidis sündmuskohalt nikotiinipadja, mille võtsid sündmuskohalt kaasa ja pakendasid asitõendina. Peale sündmuskoha fikseerimist läksid tagasi Valga politseimajja.
13.Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 41-48) nähtuvalt on 27. oktoobri hilisõhtul vaadeldud Elisa sidemasti aadressil Tartu tn 39, Tõrva linn, XXX. Fotodelt nr 3, 4, 5 nähtuvad sidemasti lähedal asuvad rehvijäljed. Fotodel nr 6 ja 7 nähtub sidemasti ümber olev võrkaed, milles on ava. Fotodelt nr 8, 9, 10 nähtub sidemasti generaator. Fotol nr 9 on sidemasti generaatoril näha vedeliku plekke. Fotol nr 10 nähtuvad generaatori ukselingid, millelt on võetud DNA proovid (pakendid nr 1, 2). Lisaks on võetud DNA-proov generaatori peal olevalt kaanelt (pakend 3) ja sündmuskohalt leitud mokatubaka padjakeselt (pakend 4).
14.Selguse huvides märgib kohus, et kriminaalasja toimikust nähtuvalt on käesolevas asjas tehtud DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt I kd tl 153-157), kuid ekspertiisiakti ei ole süüdistusaktis tõendite loetelus märgitud. Seda ilmselt põhjusel, et ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus ei aidanud kaasa süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele.
15.Teise varguse toimumise ajal helistati Häirekeskusesse Tele2 Eesti AS-i juhtimiskeskusest. Nii kuuldub Häirekeskuste kõne salvestisest (asub CD-R plaadil I kd) ning nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 1-2) järgmine: 28. oktoobril 2024 kella 00.21 ajal helistab Tele2 Eesti AS juhtimiskeskusest A.V Häirekeskusesse ja annab teada, et hetkel tuli neile häire, et Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas asuvast Tele2 masti generaatorist varastatakse kütust.
16.Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 3-14) nähtuvalt on 28. oktoobril 2024 vaadeldud Tele2 mobiilimasti aadressil Teleruusa, Ala küla, Tõrva vald, XXX, mis asub Valga-Uulu mnt ääres. Vaatlusprotokolli fotodelt nr 3, 4 on näha mobiilimasti ees maas olevat rohelist värvi riideeset. Fotodelt nr 5, 6 on näha maas olevaid aiapaneeli kinnitusi. Fotodelt nr 9 ja 10 nähtub avatud aiapaneel, mille kaudu siseneti. Fotodel nr 11 ja 12 on vaade generaatorile ning selle peal asuvale tööriistale. Fotodel nr 17 ja 19 on näha generaatoris asuvat lahtist korki ning fotolt nr 18 on näha generaatoris lõhutud detail.
17.Tele2 Eesti AS kahjuavaldus ühe selle lisadega (I kd tl 15-21), sh väljavõttega süsteemist tõendavad, et 27. oktoobril 2024 Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagist kütusevarguse toimumist. Kuna süsteemi väljavõtte kohaselt on süsteem kella 00.03 ajal tuvastanud kütusetaseme vähenemise ja selle taseme 44%, mis hiljem vähenes 0%-ni, loeb kohus tõendatuks kütusevarguse toimumise 27. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku nagu on märgitud ka süüdistusaktis.
18.Tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 28. oktoobril 2024 kell 00.22 tuli väljakutse, et Tõrva vallas Ala külas Teleruusal asuvast Tele2 mobiilimastist varastatakse kütust. Nas reageerisid kohe kahe patrulliga sündmuskohale. Teel väljakutsele said infot, et tegemist on tõenäoliselt valget värvi mootorsõidukiga Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX . Nad olid patrullsõidukiga Kalmistu tn ja Viljandi tn ristmikul kui nägid Helme poolt nende suunas lähenevat seda sama sõidukit. Teine patrullekipaaž andis sõidukile peatumismärguande ning tunnistaja sõitis selle sõiduki ette. Ford Transit jäi seisma Tõrva linnas Viljandi tn 30 asuva bussipeatuse juures. Nad läksid koos
A. Pu ja teise ekipaažiga sõidukit kontrollima. Tunnistaja läks K. Vga juhipoolse uksi juurde, T. T ja A. P läksid kõrvalistuja poolse ukse juurde. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera sündmuste jäädvustamiseks. K. V andis juhile korralduse väljuda. Juhiks oli Dmitri Latõšev, kes rääkis vene keeles. Isiku juures oli tunda diisli haisu ning tema riided olid määrdunud diisliga. Tunnistaja suhtles ka V. Hanimägiga, kelle juures tundis samuti diislilõhna ning riided olid määrdunud diisliga. Mootorsõidukis olid sinist värvi kanistreid ja kütusevoolik. Nas toimetasid isikud Valga politseimajja eraldi sõidukitega. A. P istus Ford Transiti rooli.
19.Seega tõendavad tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütlused sedagi, et kinni peetud Ford Transiti juhikohalt väljus D. Latõšev ning kõrval istus V. Hanimägi, nende riided olid määrdunud ning lõhnasid diisli järele ning nende sõidukis olid sinist värvi kanistreid ja kütusevoolik. Et Ford Transiti juhikohalt väljunud isikuks on D. Latõšev, tõendab ka tunnistaja B.J vormikaamera salvestis (asub CD-Ril I kd) ühes asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl 1-2). Süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (I kd tl 160-162, 173-175) nähtub, et nad peeti kahtlustatavana kinni 28. oktoobril 2024 kell 00.47 Valga maakonnas Tõrva linna Viljandi tn 30, s.o samas kohas, kus politsei nende sõiduki peatas.
20.Läbiotsimisprotokollist ühes fototabelitega (I kd tl 82-110) nähtuvalt on 31. oktoobril 2024 tehtud läbiotsimine sõidukis Ford Transit registreerimisnumbriga XXX XXX , millest muu hulgas leiti: 4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit; 12 sinist värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit, mis on täidetud diiselkütuse lõhnaga vedelikuga; must kilesse mässitud sinist värvi tühi metallvaat mahutavusega ligikaudu 200 liitrit; elektrtiline kütusepump koos punast värvi kummivoolikuga; punast/kollast värvi käepidemetega lõiketangid. Z.D sõnul on tema teadmata eemaldatud sõidukist viimane istmerida (3 kohta). Läbiotsimisprotokolli fototabeli fotodelt (nt nr 2-3) nähtub, et valget värvi Ford Transiti parempoolsel külje liuguksel on musta värvi kleebis, mille oranži ja valget värvi kirje XXX , XXX (nö eritunnus). Fototabeli fotodelt (4-7, 9-13) nähtuvad Ford Tranisti rehvide mustrid.
21.Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 111-140) tõendab, et läbiotsimisel ära võetud 12-st vedelikuga täidetud kütusekanistrites sisaldunud kütuste mass oli kokku 360,36 liitrit.
22.Kuna pärast viimase kütusevarguse toimumist üsna lühikese aja jooksul peatas politsei süüdistatavate sõiduki (Häirekeskust teavitati kella 00.21 ajal, süüdistatavate kinnipidamine toimus 00.47 ajal), millest leiti diiselkütuse lõhnaga vedelikku ja diiselkütuse varguseks vajalikke vahendeid (kanistrid, pump, kummivoolik, lõiketangid), süüdistatavate riided olid määrdunud ning nad lõhnasid diisli järele viitab see D. Latõševile ja V. Hanimägile kui kütusevargused toime pannud isikutele.
23.D. Latõševile ja V. Hanimägile kui kütusevargused toime pannud isikutele viitavad ka nende kasutuses olnud eritunnusega Ford Transiti liikumine varguste toimepanemisele lähestikusel ajal varguste toimepanemise koha lähedal, mis on tõendatud turvakaamera salvestistega.
24.Nii tõendavad 27. oktoobri 2024. a Valga maakonna Tõrva Kodu hooldekodu turvakaamera salvestis (DVD+R, I kd) ühes vaatlusprotokolli ja Google Maps kaardirakenduse väljavõttega (tl 141-143), et Tõrva linnas Tartu tänavalt liigub 27.10.2024 kell 22.48 Raba tn 6 suunas, s.o Elisa Eesti AS-i kuuluva Tõrva masti lähedal, heledat värvi mootorsõiduk, mille parempoolsel küljeuksel näha eritunnus (tumedat värvi ala).
25.Elisa Eesti AS teatas kütusevarguse toimumisest kella 22.39 ajal. Seega on eelnevalt viidatud turvakaamera salvestanud süüdistatavate kasutuses olnud sõiduki liikumise Tõrva masti lähedal varguse toimepanemise järgselt.
26.27.-28. oktoobri 2024 Valga maakonna Tõrva valla Ala küla turvakaamerate salvestised (DVD+R, I kd) ühes vaatlusprotokolliga (tl 144-149) tõendavad, et 27.10.2024 kella 23.40 ajal tuleb valget värvi mootorsõiduk Tõrva suunast ja liigub Uulu suunas (AlaValga suund kaamera videosalvestis); 28.10.2024 kella 00.33 ajal valget värvi mootorsõiduk liigub Alalt Valga suunas (Ala-Valga suund kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 23.40 ajal valget värvi mootorsõiduk liigub Uulu suunas (Ala-Uulu suund kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 22.54 ajal valget värvi mootorsõiduk tuleb Tartu tänavalt (Puiestee-Tartu tn ristmik kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 22.55 ajal valget värvi mootorsõiduk tuleb Tartu tänavalt ja sõidab Valga tänava peale (Tõrva linn ringtee kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 23.24 ajal valget värvi mootorsõiduk sõidab ringristmikult maha Viljandi tänavale Ala küla suunas ning liigub Tõrva ringteelt Viljandi tänava suunas (Tõrva linn ringtee kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 23.25 ajal valget värvi mootorsõiduk sõidab Ala küla suunas (Tõrva linn Viljandi tn suunaga Ala küla suunas kaamera videosalvestis). Turvakaamera salvestistel nähtuv valget värvi mootorsõiduk on menetluse käigus tuvastatud Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX.
27.Tele2 Eesti AS teatas varguse toimumisest 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku. Seega on eelnevalt viidatud turvakaamerad salvestanud süüdistatavate kasutuses olnud sõiduki liikumise Ala küla suunas nii enne Ala masti generaatorist kütuse varguse toimepanemist ning Ala küla suunast Valga suunas peale varguse toimepanemist.
28.D. Latõševile ja V. Hanimägile kui kütusevargused toime pannud isikutele viitavad ka nende kasutuses olnud Ford Transiti rehvijälgede (jäädvustatud läbiotsimisprotokolli fotodel) visuaalne kattuvus Elisa Eesti AS-i sidemasti juures maas olnud rehvijälgedega (jäädvustatud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel).
29.Tegelikult asjaolu üle, et mõlemad diiselkütuse vargused panid toime V. Hanimägi ja D. Latõšev käesolevas asjas vaidlust ei olegi. Mõlemad süüdistatavad on varguste toimepanemist tunnistanud. V. Hanimägi on varguste toimepanemist tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtus. D. Latõšev varguste toimepanemist kohtueelses menetluses ei tunnistanud, kuid kohtuistungil on D. Latõšev end süüdi tunnistanud. Kuna süüdistatavad kohtus ütlusi anda ei soovinud, on asjas tõendiks nende kohtueelses menetluses antud ütlused.
30.D. Latõševi kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd tl 163-167) ta end kahtlustuses esitatud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ford Transiti rentis tuttavalt V.Tilt selleks, et V. Hanimägiga ringi sõita, Pärnusse minna. V. Hanimägiga kohtusid 27. oktoobril 2024 Tartus Põhjapuiestee 14 (oli tuttav koht, kus kokku saada, sest kunagi elas seal). V. Hanimägi teab ta ammusest ajast. Sõidukit juhtis D. Latõšev. Riided said kütusega kokku, sest remontis enda autot garaažis. Kanistrid sõidukis olid V. Hanimägi omad. Kanistrid olid autos sellepärast, et nad käisid tankimas, maksid sularahas. D. Latõšev tankis ning tõstis kanistrid bussi. Tankisid, et endale koju tuua, kuna sõidavad palju ringi.
31.V. Hanimägi kohtueelses menetluses antud ütluste (I kd tl 179-181) kohaselt kohtus ta D. Latõševiga 27.10.2024 kella 14.-16.00 ajal Jaama tn Selveri juures juhuslikult. Dmitri oli valget värvi Fordi bussiga. Dmitri kutsus teda kütuse järele. Leppisid kokku, et kohtuvad
õhtul uuesti. Dmitri tuli selle sama valge bussiga tema juurde Mõisavahesse. Kelle buss see oli, ta ei tea. Võtsid suuna Valga suunas. Sõitsid ringi ja otsisid mobiilimaste. Esimene mast oli majade juures ja teine metsade vahel, mastid olid suhteliselt kõrvuti. Kelle mastid kuuluvad, ta ei tea. Esimese masti juurde minek oli selliselt, et sõitsid masti juurde, Vadim tegi aia lahti, Dmitri tõstis kanistrid aja juurde. Generaatori kütusepaagi ukse ei olnud lukus, uksi ei pidanud lõhkuma, need tulid lihtsalt lahti. Ta pani generaatori kütusepaaki sisse vooliku, millega saab kütust välja võtta, kaasas oli ka spetsiaalne pump. Esimeses mobiilimastis täitis kuus 30-l kanistrit diiselkütusega. Dmitri tassis neid täidetud kanistreid samal ajal bussi. Vadim kanistreid ei tassinud. Seejärel sõitsid edasi järgmise mobiilimasti juurde. Seal toimus sama teema. Vadim avas tangidega aia, Dmitri tassis tühje kanistreid sisse. Selle generaatori kütusepaagi uksed ei olnud samuti lukustatud ja ta ei pidanud neid lõhkuma. Teises jaamas täitis samuti kuus või seitse 30-l kanistrit diiselkütusega. Täidetud kanistrid viis Dmitri bussi. Mujal nad ei käinud, tegelesid vaid kütuse vargusega. Kust kanistrid pärinevad, ta ei tea. Kanistrid, voolik ja tangid olid juba bussis olemas. Dmitriga kütust varastamas käis ta esimest korda. Plaan oli kütus maha müüa, kuid nad ei jõudnud selleni, sest politsei pidas neid kinni.
32.Kohtu hinnangul on D. Latõševi kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta vargusi toime ei pannud, ümber lükatud asjas muude olemasolevate tõendite kogumiga, antud süüst vabanemise eesmärgil, ning kohus D. Latõševi ütlustega ei arvesta. Seda enam põhjusel, et kohtus on D. Latõšev end varguste toimepanemises süüdi tunnistanud. Küll aga on kohtu hinnangul usaldusväärsed V. Hanimägi kohtueelses menetluses antud ütlused, sest need on detailsed, eluliselt usutavad ja kooskõlas asjas teiste olemasolevate tõenditega. Kohtu hinnangul tõendavad V. Hanimägi ütlused kogumis teiste tõenditega süüdistatavatele süüdistuses etteheidetud kuritegude toimepanemist. Kuna V. Hanimägi ütlused on kattuvad teiste asjas olemasolevate tõenditega, ei ole kohtul alust kahelda ka süüdistatava V. Hanimägi ütlustes, mis puudutavad süüdistatavate omavahelist rollijaotust varguste toimepanemisel. Kohus loeb V. Hanimägi ütlustega tõendatuks, et D. Latõšev hankis sõiduki ja muud kuriteo toimepanemiseks vajalikud vahendid (kanistrid, vooliku, pumba, tangid), juhtis sõidukit, tassis kanistreid ning V. Hanimägi lõikas mõlemal korral tangidega katki aia, avas generaatori uksed, pani generaatori kütusepaaki vooliku ning täitis kanistreid diiselkütusega.
33.Asjaolu, et kuriteo toimepanemiseks hankis sõiduki just D. Latõšev, on tõendatud ka tunnistaja Z.D kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd tl 72-74). Tunnistaja Z.D ütluste kohaselt Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX kuulub T. OÜ-le. Z.D sõlmis
22.oktoobril 2024 XXX OÜ nimel T OÜ-ga rendilepingu ning võttis eelnevalt nimetatud sõiduki 30 päevaks rendile (rendileping I kd tl 76-77). D. Latõšev võttis Z.D-ga ühendust ja soovis seda bussi rentida. Z.D sai D. Latõševiga bussi asukohas Pikal tänaval kokku ja andis viimasele bussi võtmed. D. Latõšev andis Z.D-le 50 eurot. D. Latõšev läks bussi ja sõitis üksinda ära. See toimus päev enne kui L. Vile politseist helistati ja öeldi, et buss on Valga politseimajas. Kirjalikku lepingut nad D. Latõševiga ei teinud, neil oli suuline kokkulepe. D. Latõševit tunneb ta 10 aastat. D. Latõšev on seda sama bussi rentinud ka ühel korral varasemalt 2024. aasta kevadel või suve alguses. Mõlemal korral tegi raamatupidamise jaoks kirjalikud lepingud, kuid D. Latõševi allkirju neil ei ole.
34.Z.D 28. oktoobri 2024 e-kirjast (I kd tl 75) nähtub, et XXX OÜ-l oli luba bussi kolmandatele isikutele edasi rentida. E-kirjale lisatud rendilepingutest (II kd tl 76-77) nähtub, et D. Latõšev on Ford Transitit registreerimismärgiga XXX XXX rentinud 22. juulil 2024 1 päevaks ja 27. oktoobril 2024 samuti 1 päevaks.
35.Süüdistusakti kohaselt varastasid süüdistatavad Tele2 Eesti AS-ile kuuluvast mobiilimasti generaatorist 250 liitrit diiselkütust maksumusega 425 eurot ning Elisa Eesti ASile kuuluvast mobiilimasti generaatorist 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot.
36.Tele2 Eesti AS kahjuavaldusest (I kd tl 15) nähtub, et esialgsetel andmetel varastati 280 liitrit diiselkütust (hinnaga 1,4 eurot + käibemaks), s.o summas 392 eurot + käibemaks, s.o kokku 478,24 eurot käibemaksuga. Hagiavalduses (I kd tl 29-30) on Tele2 Eesti AS märkinud, et varastati 250 diiselkütust (hinnaga 1,4 eurot + käibemaks), millega tekitati kahju 427 eurot käibemaksuga. Kuna kannatanu on hiljem lugenud varastatud diiselkütuse koguse väiksemaks, on kohtu arvates põhjendatud lugeda varastatud diiselkütuse koguseks 250 liitrit.
37.Kütusekulu maksumuse tõendamiseks on Tele2 Eesti AS esitanud Stokker AS poolt neile väljastatud arve nr AC01225852 (I kd tl 31-36). Nimetatud arve väljastamise kuupäev on 30.11.2024 ning arvelt nähtub, et 1. novembril 2024 ALA383 tankimine 250 liitri kütusega maksumus on 300 eurot ilma käibemaksuta, s.o 366 eurot käibemaksuga. See teeb 1 liitri diiselkütuse maksumuseks 1,2 eurot ilma käibemaksuta ja 1,464 eurot käibemaksuga. Viidatud arve tõendab otseselt 2024. aasta novembri alguses tangitud kütuse maksumust, mitte oktoobrikuu lõpus varastatud kütuse maksumust. Kuna kannatanu muid tõendeid varastatud kütuse maksumuse kohta ei ole esitanud, võib eeldada, et ka 2024. aasta oktoobri lõpus varastatud kütuse maksumus võis olla samas suurusjärgus. Seega tuleb kohtu arvates lugeda põhjendatuks, et varastatud 250 liitri diiselkütuse maksumus on 366 eurot käibemaksuga, mitte 425 eurot käibemaksuga nagu on märgitud hagiavalduses.
38.Elisa Eesti AS-i taristu halduse ja hoolduse osakonna juhi 28. oktoobri 2024. a ekirjadega (I kd tl 49) on tõendatud, et varastati 240 liitrit diiselkütust summas 308,24 eurot. Kõnealuse talvise diiselkütuse soetas Elisa Eesti AS 29. veebruaril 2024 OÜ-lt Liivi Kütus (arve nr 8126, II kd tl 61). Arvelt nähtub, et talvise diiselkütuse liitri hind on 1,28525 eurot käibemaksuta, s.o kokku 308,46 eurot käibemaksuta ehk 1,568005 eurot liiter käibemaksuga, s.o kokku 376,32 eurot käibemaksuga. Kuna Elisa Eesti AS on tekkinud kahju suurust hinnanud ilma käibemaksuta, on kohtu arvates põhjendatud lugeda Elisa Eesti AS-ile tekkinud kahju suuruseks diiselkütuse maksumus käibemaksuta. Kuigi tegelik tekkinud kahju suurus ilma käibemaksuta on 308,46 eurot, ei saa kohus süüdistuse osas süüdistatava olukorda halvenda. Kohus loeb tekkinud kahju suuruseks 308,24 eurot käibemaksuta nagu on märgitud süüdistusaktis.
39.Kohus tuvastas eespool, et süüdistatavad peeti politsei poolt kinni võrdlemisi lühikese aja jooksul peale teise kütusevarguse toimumist. Süüdistatava V. Hanimägi kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt esimeses jaamas täitis ta 6 kanistrit ja teises jaamas 6-7 kanistrit diiselkütusega. Kuna sõiduki läbiotsimise käigus on sõidukist leitud 12 kanistrit diiselkütusega, loeb kohus süüdistatava V. Hanimägi ja läbiotsimise protokolli alusel tõendatuks, et mõlemas jaamas täideti 6 kanistrit. Kohus tuvastas eespool sedagi, et sõidukist leitud diiselkütuse kogus kokku oli 360,36 liitrit. Nimetatud kogus on väiksem kannatanute kinnitusel neilt kokku varastatud kütuse kogusest 490 liitrit, s.o vahe on ca 130 liitrit. Kuna kummaski jaamas täitsid süüdistatavad kütusega 6 kanistrit ning kannatanutelt varastatud kütuse kogus on olnud sarnane (240 liitrit ja 250 liitrit), saab järeldada, et mõlemas jaamas on kasutatud sarnast meetodit kanistrite täitmisel, s.o muuhulgas viisil, mis põhjustas ka arvestatavat kütusekadu. See tähendab, et mitte kõik generaatoritest välja pumbatud kütus ei jõudnud kanistritesse, vaid osa läks kaduma (jooksis maha vms). Kuna vargused toimusid öösel pimedal ajal ja kiirustades, võiski see nii olla. Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatavate riided oli määrdunud (lõhnasid diisli järele) ning sündmuskohal oli generaatoril
vedelikku plekke, mille puhul oli tõenäoliselt tegemist maha jooksnud diiselkütusega. Seegi kinnitab asjaolu, et kogu generaatoritest välja pumbatud kütus ei jõudnud kanistritesse. Kannatanutelt varastatud kütuse kogusele ei ole keegi süüdistatavatest ega nende kaitsjatest ka vastu vaielnud.
40.Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i mobiilimasti generaatorites asunud diiselkütus ei kuulund süüdistatavatele, vaid kannatanutele. Seega oli see süüdistatavate jaoks võõras vara. Võttes kannatanute teadmata ja nõusolekuta kaasa diiselkütust ning lahkudes sellega sündmuskohalt, jätsid süüdistatavad kannatanud oma vara valdusest ilma. Kuigi süüdistatavad peeti peale teise varguse toimepanemist kinni, olid nad varastatud diiselkütusega sündmuskohalt lahkunud. Varastatud diiselkütus asus süüdistatavate kasutuses olnud sõidukis kanistrites, s.o varastatud kütus oli süüdistatavate valduses. Seega ei ole tegemist mitte süüteokatse vaid lõpuleviidud süüteoga. Tegemist oli süüdistatavate tahtliku tegevusega. Varguseks vajalike vahendite hankimine, sissemurdmine võrkaia lahtilõikamise teel ning diiselkütuse kaasavõtmine osutavad, et süüdistatavad on vargused toime pannud kavatsetult eesmärgiga diiselkütus ebaseaduslikult omastada.
41.Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava panus varguste toimepanemisel olnud oluline ning nad on süüteo pannud toime ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu on süüdistatavate puhul tegemist kaastäideviijatega KarS § 21 lg 2 tähenduses.
42.Kõike eespoolöeldut arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et V. Hanimägi ja D. Latõšev koos 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku Valga maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit registreerimismärgiga 882BSB ja lahkusid sellega sündmuskohalt, et kohe toime panna järgmine vargus.
43.Seejärel V. Hanimägi ja D. Latõšev koos 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit diiselkütust maksumusega 366 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX ja lahkusid sellega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella 00.47 paiku politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.
44.Kuna V. Hanimägi ja D. Latõšev paid teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, on tegemist grupis toime pandud teoga KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Kuna mõlemast sidemasti generaatorist kütuse varastamiseks lõigati tangidega läbi seda ümbritsenud võrkaed ning siseneti tekitatud aia avast, on tegemist sissetungimisega toime pandud vargusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kuna D. Latõšev pani toime kaks vargust, on tegemist varem varguse toime pannud isikuga KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistusregistri teatis (tl 188-198) ja Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2024. a otsuse nr 1-22-3689 väljatrükk (I kd tl 199-250) tõendavad, et V. Hanimägil on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, mis tähendab, et V. Hanimägi on varguse pannud toime süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Arvestades ka seda, et V. Hanimägi
on varguseid toime pannud varalise kasu saamiseks, tegemist ei ole nn juhuslike vargustega, vaid tema varasem elustiil näitab, et pigem on talle varguste toimepanemine omane. Seda enam, et V. Hanimägi on jätkanud ka katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist.
45.V. Hanimägi ja D. Latõševi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Viited õigusvastasust välistavatele asjaoludele puuduvad täielikult.
46.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. Hanimägi on temale KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud, tema käitumine oli süüline ja õigusvastane, ning D. Latõšev on temale KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud, tema käitumine oli süüline ja õigusvastane. (II) Otsuse põhjendused karistuse osas
47.KarS § 199 lg 2 alapunktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
48.KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
49.D. Latõševi karistusregistri teatis (I kd tl 168-170) tõendab, et teda pole kriminaalkorras karistatud. V. Hanimägi karistusregistri teatis (I kd tl 188-198) tõendab, et tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust, sh süstemaatiliste ja grupis toime pandud varguste eest. Seega on V. Hanimägi analoogiliste kuritegude eest varem karistatud, kuid ta pole oma käitumist muutnud. Samuti tõendab V. Hanimägi karistusregistri teatis, et teda on Tartu Maakohtu 21. septembri 2023. aasta määrusega asjas nr 1-22-3689 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud katseajaga kuni 24. jaanuar 2025 (jõustus 7. oktoobril 2023).
50.Kohus ei pea võimalikuks kohaldada D. Latõševi suhtes kergema karistusliigina rahalist karistust. D. Latõševit ei ole küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid D. Latõšev pani toime kaks vargust, tekitades kahju kahele kannatanule, ning sedagi, et D. Latõšev oli kuriteo initsiaator ning hankis kuriteo toimepanemiseks vajalikud vahendid. Kohtu hinnangul ei vastaks rahalise karistuse mõistmine D. Latõševi süü suurusele ega täidaks ka karistuse mõistmise eesmärke. Nimelt, D. Latõšev ei tööta ning tema 2023. aasta keskmine aasta netosissetulek oli 582 eurot (I kd tl 252). Lisaks tuleb temal tasuda kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Seega oleks D. Latõševil äärmiselt keeruline tasuda veel lisaks rahalist karistust ilma, et see mõjutaks tema igapäevast majanduslikku olukorda olulisel määral. Seega tuleb D. Latõševit karistada vangistusega.
51.Samuti tuleb vangistusega karistada V. Hanimägi, sest ta pani uue kuriteo toime katseajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud.
52.Kohus leiab, et mõlema süüdistatava süü on keskmisest väiksem. Süüd vähendavad asjaolud, et tegemist oli kahe vahetult üksteisele järgnevalt toime pandud varguse episoodiga ühel ööl, millega ei tekitatud KarS-i tähenduses kokku võetuna olulist varalist kahju, osa kahju on hüvitatud, mõlemad süüdistatavad on oma süüd tunnistanud. Kuna D. Latõšev oli kuriteo initsiaator ning hankis kuriteo toimepanemiseks vajalikud vahendid, on tema süü V. Hanimägi süüst suurem.
53.D. Latõševi puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. V. Hanimägi puhul on karistust kergendavateks asjaoludeks puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine ühele kannatanule (KarS § 57 lg 1 p 2, 3).
54.Arvestades D. Latõševi süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning sedagi, et D. Latõšev on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, mõistab kohus D. Latõševile KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, tuleb D. Latõševile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
55.Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 160-162) tõendab, et D. Latõšev oli kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.10.2024, s.o 2 päeva, millise aja arvestab kohus KarS § 68 1g 1 alusel karistusaja hulka. Seega tuleb D. Latõševi lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
56.Kuigi prokurör esitas taotluse KarS § 74 sätete kohaldamiseks, leiab kohus, et selleks vajadust ei ole. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada D. Latõševi suhtes KarS § 73 alusel tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõuete kohaldamiseta. Süüdistataval ei ole ühtegi kehtivat karistust – ei väärteo- ega ka kriminaalkaristust. D. Latõševil on vaid arhiveeritud väärteokaristused. Seega on ta suutnud käituda senini valdavalt õiguskuulekalt. Kohtul on usk, et kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse mõistmine muudavad D. Latõševi mõtteviisi ning ta käitub edaspidi seaduskuulekalt. Arvestada tuleb D. Latõševil sellegagi, et kohus määrab temale katseaja, mille jooksul ta ei tohi uusi tahtlikke kuritegusid toime panna. Vastasel juhul võidakse pöörata käesoleva otsusega mõistetud karistus täitmisele juba reaalse vangistusena.
57.Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata D. Latõševile katseajaks 2 aastat, millise aja jooksul saab D. Latõšev näidata, et ta on mõistetud karistusest õppust võtnud ja edaspidi enam kuritegusid toime ei pane.
58.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus D. Latõševile KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 alusel 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui D. Latõšev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
59.Arvestades V. Hanimägi süü suurust, kahe karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ning sedagi, et V. Hanimägi on varasemalt analoogiliste kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, s.o tegemist on süstemaatiliselt toime pandud vargusega, mõistab kohus V. Hanimägile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, tuleb V. Hanimägile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust.
60.Kuna V. Hanimägi pani uue kuriteo toime katseajal, olles vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, tuleb KarS §-de 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tema kandmata jäänud karistuse osa viia täide ning mõista liitkaristus.
61.Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3689 karistati V. Hanimägi kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg 28.02.2022. KarS § 64 lg 2 alusel määrati Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära, s.o 2060 eurot viia täide iseseisvalt. Tartu Maakohtu 21. septembri 2023. aasta määrusega vabastati V. Hanimägi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24. jaanuar 2025. vabanes vanglast kohtumääruse jõustumisel 7. oktoobril 2023, mil ta oli mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 7 kuud 13 päeva vangistust ning kandmata oli 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust.
62.Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 10 kuud vangistust suurendada Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust, võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis V. Hanimägile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel määrata Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära, s.o 2060 eurot viia täide iseseisvalt.
63.Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 173-175) tõendab, et V. Hanimägi peeti kahtlustatavana kinni 28. oktoobril 2024. Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2024. a määrusega (I kd tl 262-269) V. Hanimägi vahistati 2 kuuks, s.o kuni 28. detsembrini 2024. Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrusega (I kd tl 282-285) pikendati V. Hanimägi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 28. veebruarini 2025. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 15. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule süüdistusakti, mille järgi anti V. Hanimägi Tartu Maakohtu 13. veebruari 2025. a määrusega (II kd tl 26-27 pöördel) kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni asja lahendava kohtulahendi tegemiseni. Tartu Maakohtu 12. mai 2025. a määrusega (II kd tl 46-48 pöördel) tagastas kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile, jättis V. Hanimägi vahi all pidamise muutmata ja V. Hanimägi kinnipeetavaks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri järgi. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 15. mail 2025 Tartu Maakohtule uuesti süüdistusakti. Tartu Maakohtu 21. mai 2025. a määrusega (III kd tl 25-26) kriminaalasjas nr 1-25-2698 andis kohus V. Hanimägi talle esitatud süüdistuses kohtu alla ning jättis V. Hanimäe suhtes kohaldatud tõkendi muutmata kuni eelistungi järel vahistatuse põhjendatuse kohta tehtava määruseni. Tartu Maakohtu 13. juuni 2025. a määrusega (III kd tl 35-36 pöördel) jättis kohus V. Hanimägi suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Seega viibib V. Hanimägi vahi all alates 29. oktoobrist 2024.
64.KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus V. Hanimägi eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning arvestab V. Hanimägi karistusaja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28. oktoobril 2024.
65.Kuna kohus mõistab V. Hanimägile liitkaristuseks reaalse vangistuse, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
(III)
Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas
66.Esmalt peab kohus selguse huvides vajalikuks välja tuua ja nagu on märgitud ka süüdistusaktis, et kannatanu Tele2 Eesti AS tsiviilhagi 700,70 euro nõudes V. Hanimägi ja D. Latõševi vastu hüvitati V. Hanimägi poolt juba enne esmast kohtu alla andmist kriminaalasjas nr 1-25-197, mistõttu seda juba siis kohtu menetlusse ei võetudki. Seetõttu on kohtumenetluses vaid kannatanu Elisa Eesti AS-i tsiviilhagi.
67.Kannatanu Elisa Eesti AS esitas 15. mail 2025 (täiendava) tsiviilhagi (III kd tl 4-7) koos lisadega VÕS §-de 127, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel, milles palus süüdistatavatelt V. Hanimägilt ja D. Latõševilt välja mõista varalise kahju hüvitisena kuriteoga tekitatud kahju 1816,46 eurot.
68.V. Hanimägi kaitsja on nii kaitseaktis kui kohtuvaidluste käigus esile toonud, et kannatanu on hagiavalduses esitatud nõuet korduvalt muutnud – esialgne tsiviilhagi oli 2376,56 euro nõudes (II kd tl 6), 5. mail toimunud kohtuistungil vähendas kannatanu nõuet 1776 euroni ning 15. mail suurendas nõuet 1816,46 eurot, ning millest on tingitud viimane nõude suurendamine hagiavaldusest ei selgu.
69.Kohus selgitab, et kohtu menetluses on kannatanu Elisa Eesti AS-i tsiviilhagi, mis esitati kohtule 15. mail 2025 koos süüdistusaktiga, s.o varalise kahju hüvitise 1816,46 euro nõudes. Seega ei ole kannatanu käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses oma haginõuet muutnud. Kannatanu on hagiavalduses kahjunõude kujunemist selgitanud ja lisanud vastavad tõendeid. Kriminaaltoimikust ei nähtu ja kohtule pole ka muul viisil teada, et kannatanu oleks varasemas menetluses hagist osaliselt loobunud. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi kannatanu tsiviilhagi läbivaatamiseks.
70.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju mh olla varaline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
71.Kannatanu Elisa Eesti AS soovib varalise kahju hüvitamist temale kuriteoga, s.o 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku Elisa Tõrva tugijaamast 240 liitri diiselkütuse vargusega seoses, millise teo toimepanemise süüdistatavate poolt on kohus eespool tuvastanud. Kannatanu nõuab süüdistatavatelt järgmise varalise kahju hüvitamist: varastatud 240 liitri diiselkütuse eest 308,46 eurot, lõhutud võrkaia materjalikulu eest 360 eurot, lõhutud ukseandurite eest 84 eurot, paigalduskulude eest 560 eurot ja transpordikulude eest 504 eurot, s.o kokku 1816,46 eurot (ilma käibemaksuta). Kütuse maksumust tõendab OÜ Liivi Kütus poolt esitatud arve nr 8126 (II kd tl 61) ning ülejäänud tekkinud kahju suurust tõendab BMG Energy OÜ poolt esitatud hinnakalkulatsioon (II kd tl 64).
72.Kohus tuvastas eespool, et süüdistatavad varastasid kannatanult 240 liitrit diiselkütust, mille soetusmaksumus oli 308,46 eurot (ilma käibemaksuta). Kuigi süüdistatavad peeti politsei poolt kinni samal öösel ning nende sõidukist leiti kanistrid varastatud kütusega, on kannatanu keeldunud varastatud kütuse tagasivõtmisest ning seda järgmisel põhjusel.
73.Elisa Eesti AS-i 7. novembri 2024 e-kiri (I kd tl 60) menetlejale tõendab ning nähtub ka hagiavaldusest, et Elisa Eesti AS on keeldunud varastatud kütuse taastankimisest. Elisa Eesti AS on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse (HOS) § 38 lg 1 mõttes, olles mh kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja tagama enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiiretaastamise võime (HOS § 38 lg 3 p 2 ja 3). Diiselgeneraatorid on tugijaamadesse paigaldatud eelkõige nimetatud kohustuste täitmiseks. Kuna generaatorites kasutatava kütuse puhtus ja kvaliteet mõjutavad otseselt seadmete töökindlust ja valmisolekut tagada elutähtsa teenuse katkestusteta toimimine, ei ole võimalik varastatud ning teadmata koostisega kütust uuesti kasutusele võtta ilma kütuse osas ekspertiisi läbi viimata.
74.Varguse järgselt küsis Elisa Eesti AS Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt kõne teel hinnapakkumise konfiskeeritud kütuse ekspertiisiks. Pakkumuse kohaselt ületas ekspertiisi maksumus (355 eurot iga konfiskeeritud kanistri ekspertiisi teostamise eest) kütuse maksumuse (308,46 eurot), mistõttu Elisa Eesti AS loobus kütuse tagasivõtmisest. 14.05.2025 väljastas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kõnealuse pakkumuse kirjalikult (II kd tl 62).
75.Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole vaidlustanud varastatud kütuse kogust, selle maksumust ega asjaolu, et kannatanu varastatud kütuse tagasivõtmisest keeldus. Ka kohtu hinnangul on kannatanu põhjendatult keeldunud varastatud kütuse tagasivõtmisest, sest ilma ekspertiisita ei ole võimalik varastatud kütuse puhtuses ja kvaliteedis veenduda. Kuna ekspertiisi maksumus on suurem kütuse seotusmaksumusest, on kannatanu jätnud põhjendatult ekspertiisi tellimata.
76.Kannatanu nõuab süüdistatavatelt lõhutud võrkaia materjalikulu eest 360 euro hüvitamist. Kannatanu selgituste kohaselt ümbritseb tugijaama ala metallist karkassist traataed, mille tsingitud metallist raamiga aiasektsioonile on kinnitatud punutud traadist võrk (võrkaed). Süüdistatavad lõikasid generaatori kütusepaagi juurde saamiseks võrkaia lõiketangidega lahti. Aed on katki lõigatud aasade keskelt. Seega ei saa olemasolevat aiavõrku tagasi venitada, vaid võrk tuleb asendada ning kinnitada punktkeevitusega.
77.Kannatanu nõuab süüdistatavatelt generaatori kahe uue ukseanduri eest 84 euro hüvitamist. Kannatanu selgituste kohaselt olid diiselgeneraatori uksed varguse hetkel lukustatud, kuid uste avamiseks uksi lõhutud ei ole. Eelduslikult on uste avamiseks kasutatud üldsarjastatud võtit või muud teadmata lahendust. Uste avamise järgselt on lõhutud kummagi ukse andur, mis edastab teavet Elisa Eesti AS juhtimiskeskusesse.
78.Hagiavalduse kohaselt on parandus- või taastamistööd kavas, kuid seni teostamata. Kahju tuleb hinnata koos võimalike paigaldus- ja transpordikuludega.
79.Kannatanu nõuab süüdistatavatelt paigalduskulude eest 560 euro ja transpordikulude eest 504 euro hüvitamist. Paigalduskulud hõlmavad töid, mis sisaldavad sõiduaega objektile, ukseandurite vahetust, võrkaia paneeli demontaaži ja montaaži. Transpordikulud sisaldavad sõitu objektile ja tagasi.
80.Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole võrkaia materjalikulu ja ukseandurite maksumusele vastu vaielnud. Kohus tuvastas eespool, et kütuse varastamiseks lõikasid süüdistatavad Elisa Eesti AS tugijaama ala ümbritsenud aia lõiketangidega katki, millise ava kaudu süüdistatavad generaatori juurde pääsesid. Ka hagiavaldusele lisatud foto (II kd tl 63)
tõendab lõhutud võrkaeda. Hagiavaldusele lisatud fotod (II kd tl 66-67) tõendavad, et varguse käigus lõhkusid süüdistatavad ära generaatori ukseandurid.
81.Süüdistatav D. Latõšev ja tema kaitsja ei ole kannatanu nõutud paigalduskulude ja transpordikulude maksumusele vastu vaielnud. Süüdistatav V. Hanimägi ja tema kaitsja leiavad, et paigalduskulude ja transpordikulude maksumus on põhjendamatult suur ning nende jaoks on arusaamatu, miks peab parandustöödeks tehnik just Tallinnast Tõrvasse kohale sõitma. Samuti tõi V. Hanimägi kaitsja esile, et kahju ei ole tegelikult käesolevaks ajaks kõrvaldatud. Kannatanu väide, et neil on leping BMG Energy OÜ-ga ning ta peab teenust ostma vaid neilt, on paljasõnaline.
82.Elisa Eesti AS kriminaaltoimikus sisalduva vastuväite (II kd tl 75-76) kohaselt on Elisa Eesti AS-il sõlmitud hankeleping diiselgeneraatorite hooldamiseks ja rikete kõrvaldamiseks BMG Energy OÜ-ga. Nimetatud ettevõte on kannatanu kinnitusel Eesti turul ka ainus kõnealuste diiselgeneraatorite ukseandurite paigaldaja ja testija, mistõttu saab diiselgeneraatori ukseandureid vahetada üksnes BMG Energy OÜ ning nende tehnik peab Tallinnast Tõrva tugijaama kohale sõitmine.
83.Kohus leiab, et varalise kahju hüvitise nõue on põhjendatud. Elisa Eesti AS on käesolevas kriminaalasjas kannatanuks. Kohtu hinnangul on kannatanu veenvalt selgitanud, miks ta on hinnapakkumist küsinud just BMG Energy OÜ-st. Samuti on kannatanu selgitanud ja nähtub ka BMG Energy OÜ hinnapakkumisest, milliseid töid on vaja teha, et kannatanule tekitatud kahju saaks kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on kannatanul õigus ka valida, millise teenuseosutaja ta töid tegema valib. Seda enam, et kannatanu on selgitanud, et BMG Energy OÜ-ga on neil sõlmitud ka selliste tööde tegemiseks hankeleping. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu esitatud kahjuhüvitis ka niivõrd suur, et võiks teha järelduse, et tegemist on põhjendamatute kuludega. Paratamatult võivad kaasneda tööde teostamisega transpordikulud, mis samuti tuleb süüdistatavatel hüvitada. Seega lähtub kohus kannatanule tekkinud kahju suuruse hindamisel BMG Energy OÜ hinnapakkumisest (välja arvatud kütuse maksumus, mida tõendab OÜ Liivi Kütus poolt esitatud arve nr 8126). Kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et kannatanu pole ise veel kulusid kandnud.
84.Kohtu hinnangul on V. Hanimägi ja D. Latõševi puhul tegemist solidaarvõlgnikega VÕS § 65 tähenduses. Kohus mõistab V. Hanimägilt ja D. Latõševilt välja varalise kahju hüvitisena 1816,46 eurot kannatanu Elisa Eesti AS-i kasuks.
85.Kohtu hinnangul ei esine VÕS §-des 139 ja 140 sätestatud asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kannatanul endal puudub igasugune roll ja vastutus temale kahju tekkimisel. Kahjuhüvitise määramine ei ole ka äärmiselt ebaõiglane ega muudel põhjustel vastuvõtmatu – ka süüdistatavate majanduslik seisukord ei tingi hüvitise suuruse vähendamist. Süüdistatavad on täisealised ja töövõimelised isikud, kellel on võimalik minna tööle, et nimetatud summa saaks hüvitatud. Kohus arvestas ka menetluskulusid väljamõistes kahjuhüvitise suurusega.
86.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
87.Kohus tuvastas, et süüdistatavad on kahju tekitamises süüdi ning tegemist on kannatanu omandi rikkumisega. Kahju tekkimise süüd välistavad asjaolud puuduvad. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Elisa Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks täielikult ning mõista V. Hanimägilt ja D. Latõševilt solidaarselt Elisa Eesti AS-i kasuks 1816,46 eurot. (IV) Otsuse põhjendused menetluskulude osas
89.Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on käesolevas asjas tehtud DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt I kd tl 153-157), mille maksumus õiendist (I kd tl 158) nähtuvalt oli 2100 eurot. Nimetatud ekspertiisikulu ei ole süüdistusaktis kriminaalmenetluse kuluna märgitud ning ekspertiisiakti ega õiendit ei ole süüdistusaktis tõendina nimetatud. Seda ilmselt põhjusel, et ekspertiisi tulemusena käesolevas kriminaalasjas mingisugust tõenduslikku teavet ei saadud. Kuigi ekspertiisi tingis tõendamisvajadus, ei aita ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus kaasa süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele, mistõttu jätab kohus ekspertiisikulu 2100 eurot riigi kanda. Ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse saab panna süüdistatavatele vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus nr 3-1-1-120-12).
90.D. Latõševi menetluskuludeks on riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot (I kd tl 292-294); määratud kaitsja tasu kriminaalasja nr 1-25-197 kohtumenetluses 971,12 eurot (II kd 40-41) ning määratud kaitsja tasu käesolevas kohtumenetluses 436,23 eurot (III kd tl 51-52), kokku 1539,11 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise ajal on sundraha suuruseks 1329 eurot. Seega on D. Latõševi menetluskulud kokku 2868,11 eurot.
91.Kuna algselt tagastati kriminaaltoimik Lõuna Ringkonnaprokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalid ei olnud piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetlus, milline menetluse käik ei ole tingitud süüdistatavast, tuleb kriminaalasja nr 1-25-197 kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 971,12 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot, määratud kaitsja tasu käesolevas kohtumenetluses 436,23 eurot ning sundraha 1329 eurot, kokku summas 1896,99 eurot, tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt D. Latõševilt välja mõista riigituludesse.
92.V. Hanimägi menetluskuludes on kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 159,82 eurot (I kd tl 183-187) ja 87,84 eurot (I kd 258-261), kokku 247,66 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Seega on V. Hanimägi menetluskulud kokku 1576,66 eurot, mis tuleb temalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.
93.KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab süüdimõistetu ositi. Kohtu arvates on põhjendatud võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei ole kummalgi süüdistataval võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda, sest kumbki süüdistatavatest ei tööta. V. Hanimägi viibib vahi all ning kohtuotsuse jõustumisel asub ta reaalset vanglakaristust kandma. Samas on mõlema süüdistava puhul tegemist töövõimeliste isikutega, mistõttu pole neil takistusi töökoha leidmiseks ja sissetuleku saamiseks edaspidi. (V) Otsuse põhjendused asitõendite osas
94.Kriminaalasjas on asitõenditeks Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia tn 132 asuvad: sündmuskohalt 28. oktoobril 2024 kaasa võetud rohekat värvi riideese (pakend nr 1), aiapaneeli kinnitused (pakend nr 2 - 3), plastikust kork (pakend nr 4); sündmuskohalt 27. oktoobril 2024 kaasa võetud mokatubaka padjake (pakend nr 4), milliste puhul on tegemist väärtusetute asjadega ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
95.Kriminaalasjas on asitõenditeks veel ka Kagu politseijaoskonna Valga politseimajas Puiestee 4 asuvad: 31. oktoobril 2024 sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX läbiotsimise käigus kaasa võetud 4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (pakendid 1 – 4); 6 kriminaalmenetluse käigus Tele2 Eesti poolt diiselkütuse vastuvõtmise tõttu tühjaks jäänud plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (numbritega 000011215-000011220) ja 6 sinist värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit, milles diiselkütuse lõhnaga vedelik (identifitseerimisnumbritega 000011214, 000011142, 000011143, 000011147, 000011148 ja 000011149), musta kilesse mässitud sinist värvi tühi metallvaat mahutavusega ligikaudu 200 liitrit (pakend 5), elektriline kütusepump koos punast värvi kummivoolikuga (pakendati musta kilekotti ja kinnitati identifitseerimisnumber 000011144) ja armatuurlaua esiukse taskust leitud punakaskollast värvi käepidemetega lõiketangid (pakend 20), kõik kui varguse toimepanemise vahendid konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning anda need kohtuotsuse jõustumisel üle Eesti Vabariigi omandisse. Kohtu arvates pole varastatud diiselkütust selle kvaliteeti teadmata võimalik tsiviilhagi katteks võõrandada.
96.Kriminaalasja toimiku juures asuvad CD-R plaat politsei vormikaamera salvestise ja Häirekeskuse kõnedega, DVD+R plaat Tõrva Kodu turvakaamera salvestisega ja DVD+R plaat Ala küla turvakaamerate salvestistega on niikuinii juba toimikus, mistõttu puudub vajadus nende kohta teha eraldi otsustust toimikusse jätmise kohta (RKKKo nr 1-18-5732, p 125).
(allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.