Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

1-25-3477 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-25-3477

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Ardo Jänest süüdistatakse selles, et ta juhtis 8. mail 2025 kella 23.30 paiku Tartu linnas Ladva tänav 1 juures mopeedi Intermoto A9 registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi esmase näidu põhjal 1,53 mg/l ning alkoholi sisaldus ühes grammis veres oli 3,59 mg. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani süüdistatav A. Jänes toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Jänese, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Jänesele mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, misjärel jääb kanda veel 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud 8 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele, kui A. Jänes ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada A. Jänest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv peab olema üks analüüs katseaja 3 kuu kohta. Katseajaks ette antud

1-25-3477 analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub, kuid kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada A. Jänest alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul mitte juhtima mootorsõidukit, sh mopeedi. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on sundraha 1329 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot ja kaitsja tasu 161,04 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1512,04 eurot. Võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud igakuiste võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A. Jänes süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot ja kaitsja tasu 161,04 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1512,04 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.