1-22-981 (19740000122) Reimo Saksa süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.201309.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Marge Voogma
Süüdistatav
Reimo Saks isikukood 37811040296, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX; töökoht: XXX, XXX; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 29.12.2023 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-23-1176 KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 5 kuud 27 päeva vangistust, milline määrati KarS § 74 lg 1, 3 1-aastase katseajaga. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2025 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 29.12.2023 otsus karistuse osas ja mõisteti karistus 5 kuud 27 päeva vangistust KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 2-l korral, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
vandeadvokaat Gregori Palm kokkuleppel, asenduskaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas riigi õigusabi korras
Süüdistatav
MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) registrikood 12485971, asukoht XXX; juhatuse liige ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 R S , juhatuse liige ajavahemikul 09.07.-04.09.2024 M P , juhatuse liige ajavahemikul 04.09.-22.09.2024 L H , juhatuse liige ajavahemikul 22.09.2024-05.02.2025 I.U, alates 05.02.2025 juhatuse liige puudub; karistatus puudub
Jätta Reimo Saksa kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Reimo Saksa süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
Tunnistada Reimo Saks süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Reimo Saks ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Reimo Saks on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.08.2025. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
Määrata Reimo Saks käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Tunnistada MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus summas 10 000 eurot.
KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui MMM47 OÜ ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.08.2025.
1-22-981
Kannatanu M -MC OÜ tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Reimo Saksalt ja MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) solidaarselt välja 32 150 eurot M -MC OÜ (registrikood 10643414) kasuks tsiviilhagi katteks.
10.Jätta Reimo Saksale riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja Heiki Kuninga tasu kogusummas 2989 eurot riigi kanda.
11.KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjatele makstud tasu 5680 eurot Reimo Saksa enda kanda.
12.KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Reimo Saksalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1329 eurot; - ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 555 eurot; - tunnistajale välja makstud tasu 207,58 eurot, s.o kokku menetluskulud 2091,58 eurot. Menetluskulud kokku 2091,58 eurot tuleb Reimo Saksal tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga XXX ning selgitusega: „Reimo Saks, 1-22-981, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1329 eurot; - kaitsjatasu 4768,98 eurot; - tunnistajale välja makstud tasu 207,57 eurot, s.o kokku menetluskulud 6305,55 eurot. Menetluskulud kokku 6305,55 eurot tuleb MMM47 OÜ-l tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga XXX ning selgitusega: „MMM47 OÜ, 1-22-981, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.KrMS § 180 lg 1, 2 ja § 182 lg 3 alusel välja mõista Reimo Saksalt 3535,86 eurot kannatanu M -MC OÜ (registrikood 10643414) kasuks valitud lepingulisele esindajale makstud tasu katteks.
15.KrMS § 180 lg 1, 2 ja § 182 lg 3 alusel välja mõista MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) 3535,86 eurot kannatanu M -MC OÜ (registrikood 10643414) kasuks valitud lepingulisele esindajale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord
1-22-981 Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS
1.Reimo Saksa süüdistatakse selles, et tema, Hereford OÜ XXX, tegutsedes äriühingu huvides, pettis M -MC OÜ-lt välja 68 veist. Reimo Saks isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (30.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega karistati KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistus kustus 30.03.2021), omamata kavatsust lepingutingimusi täita, tegutsedes kavatsetult varalise kasu saamise eesmärgil juriidilise isiku huvides, pöördus Hereford OÜ juhatuse liikmena 2019 augustis M -MC OÜ poole sooviga osta veiseid. 2019 septembri lõpus sõlmis ta Hereford OÜ juhatuse liikmena eesmärgiga omastada veised ilma ostuhinda tasumata M -MC OÜ-ga müügilepingu, mille kohaselt ostis M -MC OÜ-lt 68 veist ja lubas veiste eest kokku maksta 38 400 eurot, lubades tasuda koheselt kui loomad on ära veetud. Tekitades M -MC OÜ juhatuse liikmele G.X-ile mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita ja loomade eest tasuda, kuigi Hereford OÜ-l ja Reimo Saksal puudusid rahalised võimalused ostuhinna tasumiseks, eesmärgiga saada Hereford OÜ-le varalist kasu, lõi Reimo Saks Hereford OÜ juhatuse liikmena M -MC OÜ juhatuse liikmele G.X-ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu andis Reimo Saksale 68 veise passid ning 02.10.2019 organiseeris Reimo Saks XXX külas Q.U talus asuvate veiste äraveo, saades enda valdusesse 68 veist. 03.10.2019 esitas M -MC OÜ Hereford OÜ-le arve nr XX summas 38 400 eurot, maksetähtajaga 04.10.2019 ning Hereford OÜ juhatuse liikmena võttis Reimo Saks 03.10.2019 vastu talle esitatud arve nr XX ja lubas tasuda müügihinna. Kuni käeoleva ajani ei ole Hereford OÜ ega Reimo Saks loomade eest M -MC OÜ-le tasunud, samuti ei ole veiseid M -MC OÜ-le tagastanud, millega on põhjustanud kannatanule varalise kahju summas 38 400 eurot. Seega Reimo Saks, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitades Hereford OÜ XXX, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, M -MC OÜ-le varalist kahju, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Hereford OÜ-d (registrikood 12485971, alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) juriidilise isikuna süüdistatakse selles, et tema, äriühingu huvides tegutsenud juhatuse liikme Reimo Saksa tegevuse läbi, pettis M -MC OÜ-lt välja 68 veist. Hereford OÜ XXX Reimo Saks, omamata kavatsust lepingutingimusi täita, tegutsedes kavatsetult varalise kasu saamise eesmärgil juriidilise isiku huvides, pöördus Hereford OÜ juhatuse liikmena 2019 augustis M -MC OÜ poole sooviga osta veiseid. 2019 septembri lõpus sõlmis Reimo Saks Hereford OÜ juhatuse liikmena eesmärgiga omastada veised ilma ostuhinda tasumata M -MC OÜ-ga müügilepingu, mille kohaselt ostis M -MC OÜ-lt 68 veist ning lubas veiste eest kokku maksta 38 400 eurot, lubades tasuda koheselt kui loomad on ära veetud. Tekitades M -MC OÜ juhatuse liikmele G.X-ile mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita ja loomade eest tasuda, kuigi Hereford OÜ-l ja Reimo Saksal puudusid rahalised võimalused ostuhinna tasumiseks, eesmärgiga saada Hereford OÜ-le varalist kasu, lõi Reimo Saks Hereford
1-22-981 OÜ juhatuse liikmena M -MC OÜ juhatuse liikmele G.X-ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu andis R Q Reimo Saksale 68 veise passid ning 02.10.2019 organiseeris Reimo Saks XXX Q.U talus asuvate veiste äraveo, saades enda valdusesse 68 veist. 03.10.2019 esitas M -MC OÜ Hereford OÜ-le arve nr XX summas 38 400 eurot, maksetähtajaga 04.10.2019 ning Hereford OÜ juhatuse liikmena võttis Reimo Saks 03.10.2019 vastu talle esitatud arve nr XX ja lubas tasuda müügihinna. Kuni käeoleva ajani ei ole Hereford OÜ ega Reimo Saks loomade eest M -MC OÜ-le tasunud, samuti ei ole veiseid M -MC OÜ-le tagastanud, millega on põhjustanud kannatanule varalise kahju summas 38 400 eurot.
Seega Hereford OÜ, läbi oma juhatuse liikme Reimo Saksa, tekitades varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, M MC OÜ-le varalist kahju, pani juriidilise isikuna toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3.Kohus käsitleb esmalt menetluslike küsimusi: kohtuasja arutamist juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta (I) ja lahendab süüdistatava R. Saksa kaitsja taotluse KrMS § 274 2 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega (II). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (III) ja lahendab kannatanu tsiviilhagi rahuldamise taotluse (IV). Pärast seda käsitleb kohus süüdistatavatele mõistetavat karistust (V) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (VI). I Kohtuasja arutamine juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta
4.02.12.2024 määrati kohtuasi nr 1-22-981 Viru Maakohtu kohtunik Kadri Välingu menetlusse. Ajavahemikul 14.02.2022 – 02.12.2024 oli kohtuasi kohtunik Heli Väinaste menetluses, kellel ei õnnestunud kohtuasja pensioneerumise tõttu lõpuni arutada. Uue kohtukoosseisu poolt toimus asja arutamine 26.03.2025, 04.04.2025 ja 09.04.2025. Kohtuistungitele oli kutsutud ka süüdistatav MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige I.U, kes sai kohtukutse isiklikult kätte 16.01.2025.
5.26.03.2025 enne kohtuliku arutamise algust esitas prokurör kohtule 25.03.2025 seisuga süüdistatav MMM47 OÜ äriregistri väljatrüki (I kd lk 1-2), millest ilmnes, et I.U oli OÜ juhatuse liige kuni 05.02.2025 ja edasiselt osaühingul seaduslik esindaja ehk juhatuse liige puudus. Eeltoodust tulenevalt ei ilmunud 26.03.2025 toimunud kohtuistungile ka süüdistatava MMM47 OÜ seaduslikku esindajat, samas võttis sellest osa tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Andmed OÜ esindaja osas ei muutnud ka 04.04.2025 ega ka 09.04.2025 toimunud kohtuistungite ajaks.
6.Kohus, olles tutvunud nii prokuröri poolt 26.03.2025 kohtule esitatud äriregistri väljatrüki kui kohtuasja nr 1-22-981 (19740000122) menetluse faktoloogiaga (I kd lk 3-5), tõdes, et süüdistatav MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) juhatuse liikmete vahetumine on peale 14.02.2022 Viru Maakohtusse süüdistusakti saabumist olnud ebatavaliselt regulaarne ja kiire. Selliselt jäi eelneva kohtukoosseisu poolt 02.07.2024 määratud kohtuistung ära, sest 01.07.2024 teatas Hereford OÜ kaitsja Leelo Viil, et osaühingul on uus ärinimi MMM47 OÜ ja R. S asemel on uueks juhatuse liikmeks M P . Järgneval kohtuistungil 04.09.2024 asja sisulist arutamist ei toimunud, sest istungil selgus, et süüdistatav MMM47 OÜ-l on juba uus juhatuse liige L H , kes ei olnud kohtukutset kätte saanud. Seejärel teatas uus MMM47 OÜ juhatuse liige L H enne 20.09.2024 plaanitud
1-22-981 kohtuistungit, et alates 18.09.2024 on MMM47 OÜ-l taas uus juhatuse liige, kelleks oli I.U. Äriregistri väljavõtte kohaselt astus ta ametisse 22.09.2024. Järjekordse esindaja vahetuse tõttu lükkus ka 20.09.2024 korraldatud kohtuistung edasi. 26.03.2025 selgus aga juba uuele kohtukoosseisule, et viimane süüdistatav MMM47 OÜ juhatuse liige I.U oli oma tegevuse lõpetanud 05.02.2025 ja äriühingule ei olnud selle omaniku I OÜ (registrikood 14334489, MMM47 OÜ omanik alates 24.07.2024) poolt uut juhatuse liiget valitud.
7.Kohtu hinnangul näitasid eeltoodud andmed MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.201309.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) juhatuse liikmete tiheda vahetumise osas pigem seda, et OÜ omanik ja selle esindajad asusid alates ärinime vahetamisest sisuliselt tegutsema äriühingu suhtes toimetatava kohtumenetluse läbiviimise takistamise ja sellest kõrvale hoidumise eesmärgil, kui, et sellist tegevust oleks ajendanud äriühingu majanduslikud huvid. Kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise fakti toetas seegi, et uue kohtuistungi toimumise ajaks, s.o 26.03.2025, selgus, et süüdistatavale ei olnud omaniku (I OÜ) poolt suudetud peale 05.02.2025, s.o pea kahe kuu jooksul peale viimase esindaja tegevuse lõpetamist, leida uut esindajat. Samas puudusid andmed selle kohta, et äriühingu omanik soovib selle tegevust lõpetada. Kohtu hinnangul viitas juriidilisele isikule uue seadusliku esindaja valimata jätmine asjaolule, et selliselt soovitakse vältida selle suhtes menetletava kriminaalasja kohtuliku arutamisega jätkamist.
8.Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus juriidilise isiku pädev organ ei ole juhatuse liiget või liikmeid valinud ja kohus tuvastab, et selliselt on toimitud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning süüdistatava kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja temata on kohtulik arutamine võimalik, võib analoogiat aluseks võttes KrMS § 269 lg 2 p 2 järgi kriminaalasja erandlikult arutada juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014 määrus nr 3-1-1-86-14, p 17). Hetkel kehtiva KrMS § 269 lg 2 p 7 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on juriidiline isik, kelle pädev organ ei ole kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil juhatuse liiget või liikmeid valinud või kelle juhatuse liikme asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, kui tema kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.
9.Kohus on seisukohal, et antud asjas esines süüdistatav MMM47 OÜ esindaja osas KrMS § 269 lg 2 p-st 7 tulenev olukord. Prokuratuur oli teinud 26.03.2025, 04.04.2025 ja 09.04.2025 kohtuistungite ajaks mõistlikke pingutusi välja selgitamaks ja kutsumaks kohtusse MMM47 OÜ esindajat. Äriregistri andmete alusel ei olnud äriühingu omanik I OÜ määranud alates 05.02.2025 MMM47 OÜ-le uut esindajat, samas ei olnud ka esitatud äriregistrile andmeid selle kohta, et soovitakse äriühingu tegevus lõpetada. Varasema kohtukoosseisu poolt juhitud istungite käigus äriühingu juhatuse liikmete ebatavaliselt sage vahetumine ja seejärel pikaajaline äriühingu esindaja määramata jätmine (pea kahe kuuline ajavahemik alates viimase juhatuse liikme volituste lõppemist oli kohtu hinnangul piisav, et uus esindaja äriühingule leida) näitas kohtule soovimatust täita äriühingu esindusfunktsioone ja selliselt hoida kõrvale nende funktsioonidega kaasnevatest kohustustest, nagu näiteks ka kohtuistungil süüdistatavast äriühingu esindamisest. Nii sedastas kohus MMM47 OÜ pädeva organi poolt juhatuse liikme valimata jätmise faktis kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgi ja otsustas arutada kohtuasja juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta. II Mõistlik menetlusaeg
1-22-981
10.Süüdistatava R. Saksa kaitsja vandeadvokaat G. Palm esitas 26.03.2025 kohtuistungil taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses kohtuasjas mõistliku menetlusaja möödumisega.
11.Kohtu hinnangul ei ole antud asjas kriminaalmenetluse lõpetamine menetluse mõistliku aja möödumise tõttu ei R. Saksa ega MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 endise ärinimega Hereford OÜ) põhjendatud.
12.KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 alusel tuleks menetluse mõistliku aja möödumise seisukohalt arvestada kuriteo raskuse, kriminaalasja keerukuse ja mahukuse, niisamuti kriminaalmenetluse senise käigu ja muude menetluse aega mõjutavate asjaoludega.
13.Kriminaalasja menetluse kulgemise aja osas sai kohus ülevaate prokuröri poolt kohtule esitatud kriminaalasja nr 19740000122 (kohtuasja nr 1-22-981) menetluse faktoloogia (edaspidi faktoloogia, I kd lk 3-5; IV kd lk 84-88) alusel. Viimase põhjal selgus, et kriminaalasja kohtueelne menetlus toimus ajavahemikus 29.10.2020 - 14.02.2022. R. Saksale ja Hereford OÜ-le (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) esitati kahtlustus ja nad kuulati kahtlustatavatena üle 29.10.2020. Sellest ajahetkest hakkas kulgema mõistlik menetlusaeg ehk aeg, mil menetlus sai kahtlustatavatele tuntavaks. Kohtueelne menetlus lõppes 14.02.2022, kui prokuratuur edastas antud asjas üldmenetluses süüdistusakti kohtusse. Seega kestis kohtueelne menetlus 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva. Faktoloogiast nähtub, et kohtueelses menetluses on peale 29.10.2020 kahtlustatavate ülekuulamist läbi viidud alljärgnevad menetlustoimingud: - 30.10.2020, 03.11.2020 ja 05.11.2020 lisas menetleja toimikusse erinevaid registrite väljatrükke ja majandusaasta aruande; - 03.11.2020 saatis menetleja dokumentide väljanõudmiseks kirja M -MC OÜ-le; - 05.11.2020 saatis menetleja nõudekirjad PRIA-le, Rapla kohtutäitur Õnne Pajurile ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale; - 05.11.2020 edastas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kirja vastuse; - 09.11.2020 saatis kannatanu esindaja nõudekirja vastuse koos vastavate dokumentidega; - 11.11.2020 saatis Rapla kohtutäitur Õnne Pajur päringu vastuse; - 12.11.2020 saatis PRIA nõudekirja vastuse; - 19.11.2020 koostas menetleja R. Saksa varalise seisundi õiendi; - 23.11.2020 edastati kriminaaltoimik prokuratuurile; - 16.11.2021, 18.11.2021 ja 20.11.2021 tegi prokuratuur päringuid erinevatesse registritesse ja lisas vastavad väljatrükid toimikusse; - 22.11.2021 tegi prokuratuur teabenõude PRIA-le ja nõudekirja MTA-le; - 24.11.2021 edastas MTA nõudekirja vastuse koos 100 lisaga; - 26.11.2021 saatis PRIA teabenõude vastuse koos vastusega järelepärimisele; - 06.12.2021 esitas prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks kannatanu volitatud esindajale N.T-le ja süüdistatavate kaitsjale Paavo Paalile; - 05.01.2022 esitas prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks kannatanu seaduslikule esindajale G.X-ile; - 14.02.2022 saatis prokuratuur süüdistusakti üldmenetluses kohtusse.
14.Faktoloogia põhjal peab kohus nentima, et peale menetleja poolt kriminaaltoimiku prokuratuurile edastamist ei teostanud viimane antud asjas ajavahemikul 23.11.202015.11.2021 mingeid menetlustoiminguid. Prokuratuur tegi esimese menetlustoimingu (karistusregistri päringu R. Saksa kohta) 16.11.2021, s.o ajal, mil kriminaalasi oli tema
1-22-981 valduses olnud juba 11 kuud ja 23 päeva. Prokuratuur on kohtule selgitanud, et lisaks kriminaaltoimikutest nähtuvatele konkreetsetele menetlustoimingutele eeldas kriminaalasja lahendamine ka ulatuslikku analüütilist, samuti materjalide korrastamises ja süstematiseerimises seisnevat tööd, milline kriminaaltoimikus vahetult kajastuda ei saagi. Kohus leiab samuti, et kriminaalasja lahendamine ei tähenda üksnes järjepidevat tõendite kogumist, vaid eeldab ka kogutud materjali läbitöötamist ja neist nähtuvate andmete alusel otsustamist, kas kahtlustuse asjaolud on nende abil tõendatud, kas menetlust tuleks millegagi täiendada jne. Seega tõendite uurimine, materjalide korrastamine ja süstematiseerimine eeldab tõepoolest ka analüütilist tegevust. Küll aga peab kohus kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite sisule tuginedes nentima, et ajaperioodi 23.11.2020-15.11.2021 on kasutatud ebaefektiivselt. Kriminaalasjas 23.11.2020 prokuratuurile edastatud tõendid: isikulised tõendid ja päringud erinevatesse registritesse, nõudekirjad ja nende vastused koos lisadega, ei ole sellise keerukuse astmega, millised nõudnuks pea aasta pikkust analüüsimistegevust. Nii täheldab kohus antud asja kohtueelses menetluses enam kui poole aastast ajaperioodi, mil menetlus sisuliselt seisis. Samas ei ole kohtul etteheiteid menetluse aja kasutamisele perioodil 16.11.2021-14.02.2022. Selle aja jooksul koguti prokuratuuri poolt kohtuasja seisukohalt vajalikke tõendeid, tunnistati kohtueelne menetlus lõppenuks ja otsustati ära asja lahendamise vorm.
15.Kohtumenetlus algas süüdistusakti kohtusse saabumisega 14.02.2022. Faktoloogiast selgub, et 2 nädalat hiljem, s.o 28.02.2022 teatas süüdistatavate kaitsja Paavo Paal, et tal puuduvad volitused kaitsetegevusega jätkamiseks. Süüdistatav R. Saks pidas läbirääkimisi uue kaitsjaga lepingu sõlmimiseks. Kohus edastas R. Saksale 03.03.2022 kaitsjast teavitamise nõude ja kohustas teda anda teada süüdistatavate uuest kaitsjast hiljemalt 25.03.2022. Kohtu poolt määratud ajast R. Saks kinni ei pidanud. Alles 10.04.2022 teavitas ta kohut süüdistatavate uuest kaitsjast, kellega kooskõlastatult sai korraldada asjas eelistungi alles 30.05.2022. Selleks ajaks oli süüdistusakti kohtusse saabumisest möödunud 3 kuud 16 päeva. Samas süüdistatava kaitsja vahetusest tekkinud menetluse pausis ei ole võimalik täheldada riigile etteheidetavat mõistliku menetlusaja riivet.
16.Edasist kohtumenetluse käiku on põhjendatud kirjeldada kohtule esitatud faktoloogiast pärineva teabega: 1) 30.05.2022 - toimus eelistung; 2) 12.10.2022 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 3) 14.11.2022 - kohus lükkas istungi edasi, kuna R. Saksa sõnul sai ta süüdistusakti, tsiviilhagi ja kohtu alla andmise määruse kätte alles 14.11.2022 ning soovis kõnealuste dokumentidega tutvumiseks lisaaega; 4) 18.11.2022 - kohtuistung jäi ära prokuröri eelneval taotlusel; 5) 02.12.2022 - algas asja kohtulik arutamine; 6) 09.12.2022 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 7) 12.01.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 8) 13.01.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 9) 30.01.2023 - toimus korraldav istung täiendavate kohtuistungi päevade määramiseks; 10) 13.02.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 11) 23.03.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu, kuid toimus korraldav kohtuistung täiendavate kohtuistungi päevade määramiseks; 12) 27.04.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu;
1-22-981 13) 28.04.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 14) 16.05.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 15) 21.06.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 16) 05.09.2023 - kohtuistung jäi ära kaitsja R. Sprengki haigestumise tõttu; 17) 19.09.2023 – jätkus asja kohtulik arutamine; 18) 26.09.2023 - jätkus asja kohtulik arutamine; 19) 17.10.2023 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 20) 21.12.2023 - kohtuistung lükkus edasi, sest R. Saks teatas, et Hereford OÜ on kaitsjaga lepingu lõpetanud ja taotles riigi õigusabi korras uue kaitsja määramist; 21) 23.01.2024 - jäi kohtuistung ära, sest uus Hereford OÜ kaitsja taotles täiendavat aega kohtumenetluseks ettevalmistamiseks; 22) 05.02.2024 - jäi kohtuistung ära, sest tunnistaja oli haigestunud ja R. Saks keeldus ütluste andmisest enne kõigi tõendite esitamist ja uurimist; 23) 13.02.2024 - jätkus kohtulik arutamine; 24) 28.02.2024 - jätkus kohtulik arutamine; 25) 21.03.2024 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 26) 17.04.2024 - jätkus kohtulik arutamine; 27) 02.07.2024 - kohtuistung jäi ära, sest Hereford OÜ-l vahetus juhatuse liige ja viimane ei olnud teadlik kohtuistungi toimumise ajast; 28) 04.07.2024 - toimus korraldav istung täiendavate kohtuistungi päevade määramiseks; 29) 04.09.2024 - jäi kohtuistung ära, sest selgus, et MMM47 OÜ-l (ajavahemikul 11.11.201309.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) on taas vahetunud juhatuse liige, kes ei olnud teadlik kohtuistungi toimumise ajast; 30) 20.09.2024 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu, lisaks andis süüdistatav MMM47 OÜ teada uuest äriühingu esindajast; 31) 02.10.2024 - kohtuistung jäi ära, kuna R. Saks teatas, et lõpetas senise kaitsjaga lepingu ja soovib valida endale uut kaitsja; 32) 03.10.2024 - kohtuistung jäi ära, kuna R. Saks ei olnud veel jõudnud veel valida endale uut kaitsjat, senise kaitsjaga oli aga leping lõpetatud; 33) 21.10.2024 - kohtulik arutamine jätkus; 34) 07.11.2024 - kohtuistung jäi ära R. Saks haigestumise tõttu; 35) 22.11.2024 - kohtuistung jäi ära R. Saksa haigestumise tõttu; 36) 02.12.2024 - vahetus asja kohtukoosseis; 37) 19.12.2024 - toimus uue kohtukoosseisuga eelistung; 38) 26.03.2025 - toimus asja kohtulik arutamine; 39) 04.04.2025 - toimus asja kohtulik arutamine; 40) 09.04.2025 - toimus asja kohtulik arutamine.
1-22-981
17.Eelnevast nähtub, et ajavahemikul 30.05.2022-09.04.2025 (sh eelistungid ja korraldavad istungid) määrati kokku asja arutamiseks 39 kohtuistungi päeva. Kohtuasja sisulist arutamist toimus aga vaid 12 korral (varasemas kohtukooseisus 9 istungipäeval, uues kohtukoosseisus 3 istungipäeval). Enim on kohtumenetlusele kulunud aega mõjutanud süüdistatava R. Saksa tervislik seisund. Nii tuli tema järjepideva haigestumise tõttu ära jätta kohtuasja arutamisi 15 korral. Kuivõrd ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu kohtumenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlusega jätkata, ei ole sel põhjusel menetluse raames tekkinud pause võimalik käsitleda riigipoolse menetlusega viivitamisena.
18.Kohtumenetlus on edasi lükkunud lisaks süüdistatav R. Saksa terviseseisundi tõttu ka süüdistatavast äriühingu esindajate vahetumise ja lõpuks ka mõlema süüdistatava kaitsjate vahetuste tõttu. Nii jäi kahel korral kohtuasja arutamine ära mõlema süüdistatava kaitsja vahetumise ja süüdistatavast äriühingu uue juhatuse liikme teadmatuse tõttu kohtuistungi ajast. Kohtule esitatud kohtuasja faktoloogiast nähtub, et 21.12.2023 andis R. Saks teada, et Hereford OÜ (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) on kaitsjaga lepingu lõpetanud ja taotleb endale riigi õigusabi korras uue kaitsja määramist. 02.10.2024 teatas R. Saks, et lõpetas enda senise kaitsjaga lepingu ja soovis valida uue kaitsja. Kaitsjate vahetumisega kaasnes paratamatult vajadus lükata edasi nii 23.01.2024 toimuma pidanud kohtuistung. R. Saksa sellise tegevuse tõttu tühistati ka 03.10.2024 istungipäev ja uue kaitsja ebapiisava ettevalmistusaja tõttu jäid ka 21.10.2024 pooleli kohtuvaidlused. Süüdistatavast äriühingu esindajate vahetumise ja nende teadmatuse tõttu kohtuistungi ajast lükkusid edasi 02.07.2024 ja 04.09.2024 toimuma pidanud kohtuistungid. Nimetatud kohtuasjas tekkinud viivitusi kohus süüdistatavatele ette ei heida. Tegemist oli menetluslikult reeglikohaste takistustega. Küll aga märgib kohtus, et kuivõrd asja sisuline arutamine lükkus edasi süüdistatavate poolt enda õiguste rakendamise tulemusena, ei ole selliselt tekkinud menetluslike viivitusi võimalik riigile ette heita ja näha selles süüdistatavate suhtes tekkinud mõistliku menetlusaja riivet.
19.Kohus märgib, et ühel korral tuli kohtuistung ära jätta ka prokuröri eelneval taotlusel. Kohus rahuldas 12.10.2022 prokuröri taotluse jätta ära 18.11.2022 planeeritud istungipäev. Samas määras kohus juba samal päeval täiendavad ajad asja arutamise korraldamiseks. Kohtumenetluse ajal vahetus kohtukoosseis. Varasema asja arutanud kohtuniku pensioniseerumise tõttu jagati kohtuasi 02.12.2024 kohtunik Kadri Välingu menetlusse. Samas juba 19.12.2024 toimus kohtuasjas uue kohtukoosseisu juhtimisel eelistung, mille raames otsustati asjas esitatavate tõendite uurimisel rakendada menetlusökonoomilisi lahendusi ning pandi paika ka kohtuistungi ajad. Kohtupidamises uue kohtukoosseisu juhtimisel pause ei tekkinud. Seega ei toonud ei prokuröri taotlusel ühe istungipäeva ärajätmine ega ka kohtukooseisu vahetumine asja menetlemisel kaasa põhjendamatuid viivitusi. Kuivõrd kohtuasja sisuline arutamine lükkus prokuröri taotlusel edasi vaid ühel korral ja kohtukoosseisu vahetumine ei kahjustanud oluliselt menetluse aega, siis ei leia kohus, et eeltoodud asjaolude tõttu oleks kohtumenetluse raames riigi süül tekkinud süüdistatavate suhtes ebamõistliku menetlusaja riivet.
20.Pidades silmas, et mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema R. Saksa ja MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) suhtes kahtlustatavatena ülekuulamise hetkest (29.10.2020), on kriminaalmenetlus kestnud käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks (s.o 19.08.2025) nende suhtes veidi vähem kui 4 aastat ja 10 kuud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eeltoodud menetlusaja pikkuses täheldada mõistliku aja ületamise fakti. Süüdistusaktis süüdistatavatele kirjeldatud käitumisakt - kelmus, on II raskusastmega kuritegu, mida võib nii tõenduslikust kui ka õiguslikust aspektist lähtuvalt pidada keskmise keerukusega kuriteoks. Süüdistus on esitatud kahele süüdistatavale, kellele heidetakse ette identset süütegu. Etteheide puudutab küll vaid ühte kelmuse episoodi, kuid kohtule esitatud
1-22-981 tõendid on keskmiselt mahukamad ja asjas on vaidluse alla kõik kelmuse süüdistuse faktilised kui ka juriidilised asjaolud. Kohus möönab, et kriminaalasja läbiviimine kohtueelses menetluses saanuks toimuda kiiremini, kuid sel ajaperioodil tuvastatud menetluslik paus ei ole kokkuvõttes olnud selline, mis oleks toonud süüdistatavate suhtes kaasa mõistliku menetlusaja riive. Kohtueelse ega kohtumenetluse raames ei ole süüdistatavate osas menetluse tagamiseks kohaldatud ei nende füüsilist ega majanduslikku vabadust piiravaid meetmeid.
21.Kohus märgib kordavalt, et antud asjas pidanuks kohtumenetlus olema läbi viidud oluliselt lühema aja jooksul. Samas ei ole aga võimalik kohtumenetluses täheldada põhjendamatuid riigipoolseid viivitusi, milliste läbi oleks riivatud süüdistatavate õigused. Nagu märgitud, on antud asjas kohtumenetlus viibinud olulisel määral süüdistatavatest tingitud põhjustel. Kohtukooseisud on teinud kõik vajaliku, et kohtumenetlus kulgeks tõrgeteta. Nii näiteks määrati R. Saksale kohtuarstlik ekspertiis, kui ta ei ilmunud haigestumiste tõttu 12.10.2022, 09.12.2022, 12.01.2023, 13.01.2023, 13.02.2023 ja 23.03.2023 kohtuistungitele. Kohus soovis saada selgust, kas R. Saksa tervislik seisund võimaldab tal osaleda kohtuistungitel või mitte. Niisamuti rakendas kohus R. Saksa suhtes sundtoomist, et tagada kohtuliku arutamise jätkumine. Kohus määras R. Saksale tema poolt kaitsja vahetustest tingitud asja arutamise edasilükkumise vältimiseks riigi õigusabi korras asenduskaitsja. Uus kohtukoosseis nõustus menetlusosaliste ettepanekuga uurida kohtuistungil tõendeid menetlusökonoomilisi reegleid järgides, mille tulemusena lühenes oluliselt kohtumenetlusele planeeritav aeg. Eelnevast saab järeldada, et riigivõim tegi kõik võimaliku, et antud kohtumenetlus kulgeks tõrgeteta.
22.Kohus märgib, et kuigi õigusrahuni jõudmine võib edasikaebeõiguse tõttu veel aega võtta, mis omakorda pikendab menetlusele kuluvat aega, ei riivaks hinnanguliselt ka edasine menetlus ebamõistlikult süüdistatavate õigusi. Nagu märgitud, ei ole menetluse raames kohaldatud süüdistatavate suhtes selliseid meetmeid, milliste kestus koormaks neid ebamõistlikult jätkuva menetluse tõttu. III Faktilised asjaolud
23.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, millised on ta tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud, kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad.
24.Kohtule esitatud ja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite alusel on kinnitust leidnud Reimo Saksale ja Hereford OÜ-le (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) esitatud süüdistus selles, et Hereford OÜ juhatuse liige R. Saks on OÜ nimel ja huvides, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, soetanud 2019 septembri lõpus suuliselt sõlmitud müügilepingu alusel varalise kasu saamise eesmärgil M -MC OÜ-lt 66 veist omamata tehingusse astudes soovi ja tahet nende eest tasuda, niisamuti ka selleks rahalisi võimalusi. Esitatud tõendite pinnalt vähendab kohus süüdistuses märgitud M -MC OÜ poolt eelpoolnimetatud ajal ja tingimustel Hereford OÜ-le müüdud veiste arvu kahe võrra.
25.Karistusregistri väljavõtetest (II kd lk 134-138; III kd lk 97-97) nähtuvalt on R. Saks varasemalt kriminaalkorras karistatud. Tema näol on tegemist isikuga, kes süüdistuses märgitud ajal (2019 september-oktoober) omas kelmuse toimepanemise eest kehtivat kriminaalkaristust. 30.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr 1-16-1792 (I kd 156-165) tunnistati R. Saks süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
1-22-981 Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et R. Saks tunnistati süüdi kahes kelmusena kvalifitseeritud kuriteo episoodis: esiteks veebruaris 2015 OÜ J juhatuse liikmena kannatanu R G ebaõige ettekujutuse loomises loomade müümise soovis, mille tulemusena sai kannatanult ettemaksuna loomade ostu eest 5000 eurot, kuid jättis loomad üle andmata ja ettemaksu tagastamata; niisamuti juunis 2015 OÜ J juhatuse liikmena kannatanu I K ebaõige ettekujutuse loomises lehma ja pulli ostmise soovis, mille tulemusena sai kannatanult loomad enda valdusesse, kuid nende eest ei tasunud ega tagastanud neid ka kannatanule.
26.Äriregistri väljatrüki (I kd lk 1-2) alusel oli 06.06.2013 asutatud Hereford OÜ (kandis asutamisest kuni 11.11.2013 ärinime Extra Garant OÜ, ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinime Hereford OÜ ja alates 09.07.2024 uut ärinime MMM47 OÜ) juhatuse liige ja ainus seaduslik esindaja ja M -MC OÜ vahel 2019 septembri lõpus müügilepingu sõlmimise ja 02.10.2019 tehingu teostamise ajal R. Saks. R. Saks oli Hereford OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 11.11.2013 - 09.07.2024. M -MC OÜ-t esindas nimetatud tehingus üks tema seaduslikest esindajatest juhatuse liige G.X.
27.Kohtuotsuses käsitletakse edasiselt kuriteo faktilisi ja õiguslikke asjaolusid süüdistatav MMM47 OÜ osas tema poolt ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 kasutusel olnud ärinime Hereford OÜ vahendusel.
28.Kohtumenetluse raames ei ole esile toodud vaidlust selle üle, et 2019 septembri lõpus ja oktoobri alguses on M -MC OÜ esindaja G.X ja Hereford OÜ esindaja R. Saks sõlminud veise ostu-müügilepingu. Lepingu tingimused räägiti läbi suuliselt, loomad anti üle 02.10.2019, müügi toimumise osas esitas M -MC OÜ Hereford OÜ-le müügiarve nr XX (I kd lk 10), milline oli dateeritud kuupäevaga 03.10.2019 ja, milles oli märgitud makse tegemise tähtajaks 04.10.2019. Arve kirjeldusest nähtuvalt oli veiseid 68, milliste hind kokku oli koos käibemaksuga 38 400 eurot (hind 32 000 eurot, käibemaks 6400 eurot). Arvel oli eraldiseisvalt märgitud, et kaup kuulub müüjale kuni arve täieliku tasumiseni. Nimetatud arve edastati Merit tarkvara programmi vahendusel e-posti teel M -MC OÜ poolt Hereford OÜ-le 03.10.2019 (I kd lk 31).
29.Suulise müügilepingu sõlmimise asjaolude osas selgitas M -MC OÜ esindaja Q.U (II kd lk 141-150), et 2019 septembri lõpus oktoobri alguses oli OÜ-l 68 Herefordi tõugu lihaveist. Tal oli kavas senine loomapidamine lõpetada ja loomad maha müüa. Ta otsis selleks loomade kokkuostjat, suhtles sellel eesmärgil mitmete ostjatega. 2019 suvel võttis temaga ühendust R. Saks, kes oli teadlik Q.U soovist lihaveised maha müüa. R. Saks käis enne tehingu sõlmimist loomi kahel korral vaatamas, esimesel korral ei õnnestunud neil hinnas kokkuleppele jõuda. Nii avaldas R. Saks täiendavat huvi ja tuli teist korda loomi vaatama. Kuivõrd R. Saks avaldas soovi osta ära kõik veised, siis otsustas Q.U müügitehingu sõlmida just temaga. Q.U sõnul hinna osas mingit tingimist ei toimunud, R. Saks oli sellega nõus. Hind, milles kokku lepiti, kajastas seega kogu karja hinda, see märgiti ka müügiarvesse. Q.U tuvastas loomade arvu ja andis sellest teada ka R. Saksale vahetult enne nende üleandmist. Karjas oli loomade üleandmise hetkel alles 66 looma. 30.09.2019 saatis Q.U aadressile [email protected] ekirja (III kd lk 6-12), millele lisas loomade andmed ja selgitas, et karjast on välja läinud 2 looma nr XX ja XX. Samas oli e-kirjale lisatud karjas olevate loomade andmed, mis sisaldas lehmikuid: 23; lehmi: 27; pulle: 18, seega kokku 68 veist ehk sisaldas ka andmeid kahe karjast välja läinud looma osas. Kirjas olevast loomade nimekirjast nähtus nende sünniaeg, staatus, tõug HF, ehitis XX, kus loomad asusid. Q.U e-kirjas märgitud andmed olid kooskõlas ka Põllumajandusloomade registri väljatrükist nähtuvaga, selles ei olnud karjast välja läinud kahte looma maha arvestatud. 22.11.2021 seisuga oli M -MC OÜ nimele registreeritud ehitises XX (aadress XXX) kokku 68 Hereford tõugu veist (18 pulli, 27 lehma ja 23 lehmikut). Kõigil loomadel olid registreerimisnumbrid, märgitud sünniaeg. Eeltoodud
1-22-981 andmetele tuginedes müüs seega Q.U M -MC OÜ nimel R. Saksale kogu karja, milles oli müügihetkel mitte 68 looma, nagu register kajastas, vaid 66. R. Saks kinnitas oma ütlustes (II kd lk 188-202) M -MC OÜ esindaja sõnu viimaselt kogu karja korraga ostmise kohta. Ta väitis, et ei mäleta küll müügilepingu üksikasju, kuid nõustus M -MC OÜ-lt müügiarves märgitud koguses ja hinnas veised ära ostma. Niisamuti kinnitas R. Saks, et ta käis loomi eelnevalt üle vaatamas, kuigi erinevalt Q.U-st tegi seda enda sõnul ühel korral.
30.R. Saks ei nõustunud Q.U ütlustega selles, millal tuli kokkuleppe kohaselt loomade üleandmise järgselt nende eest tasuda, niisamuti, millal pidanuks loomade omandiõigus üle antama. Q.U sõnul lepiti kokku, et loomade üleandmise järgselt tasub Hereford OÜ nende eest kohe, mistõttu sai ka arves märgitud tasumise tähtajaks 04.10.2019. R. Saks leidis, et selline kokkulepe kindlasti olla ei saanud, tasumine pidi toimuma, nagu tavaliselt, 30 päeva jooksul, peale loomade üleandmist. Q.U ütluste alusel pidid loomad jääma M -MC OÜ omandisse kuni nende eest tasumiseni. R. Saks leidis, et loomade omandiõigus pidi üle minema Hereford OÜ-le peale loomade üle andmist. R. Saks esitas küll eeltoodud väited, kuid oli samas eelnevalt rõhutanud, et ta suuliselt kokkulepitud müügitingimusi tegelikult ei mäleta. Selliselt ei arvesta kohus R. Saksa ütlustega M -MC OÜ ja Hereford OÜ vahel sõlmitud müügilepingu tingimuste osas, vaid lähtub selles M -MC OÜ esindajate ütlustest ja müügitehingu asjaolusid kajastavatest kirjalikest tõenditest.
31.Q.U ütluste kohaselt avaldas R. Saks tehingu sõlmimisel, et tema huvi oli soetatud loomad müüa korraga ära. Kokku lepiti, et R. Saks korraldab loomade äraveo, maksab selle eest ja tasub loomade eest M -MC OÜ-le järgmisel päeval. Kuni loomade eest tasumiseni pidi säilima müüjal nende omandiõigus. R. Saks kinnitas Q.U-le, et tal on võimalus loomade eest tasumiseks olemas. Q.U jäi R. Saksa lubadust uskuma ja seetõttu ei pidanud vajalikuks kokkuleppeid ka kirjalikult fikseerida. R. Saksa kohta oli teada, et ta tegeleb loomapidamisega, nii oli põhjust arvata, et ta ka oma lubadustest kinni peab. Loomad andis Q.U üle kas laupäeval või pühapäeval, transpordi korraldaski R. Saks, kuid ta ise ei olnud loomi transportimas. Loomad viis ära autojuht, kes käis neil kahel korral järgi. Teisel korral oli autojuhiga kaasas ka R. Saksa elukaaslane. Loomade äraveo korraldamisel olid seega Q.Ul abiks R. Saksa poolt saadetud autojuht ja R. Saksa elukaaslane, lisaks ka Q.U sõnul tema ema. Loomade transport võttis aega mitu tundi, see protsess kulges probleemideta, keegi mingeid pretensioone loomade hulga või välimuse üle ei avaldanud. Üle said antud kõik loomad, niisamuti kõikide loomade passid. Kõik loomad olid korra kohaselt märgistatud (kõrvamärkega). Loomade passe küsis R. Saks eraldi. Selliselt andis Q.U loomade passid R. Saksa elukaaslasele koos loomadega kaasa. Loomade üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud. Q.U enda sõnul ei osanud ta kahtlustada, et R. Saks võiks jätta üleantud loomade eest tasumata. Peale loomade äravedu koostas Q.U vastavalt kokkulepitule arve, kus oli maksetähtajaks märgitud üks päev. Loomad viidi ära seega kaks päeva enne arve tasumise kuupäeva. Arve saatis Q.U R. Saksale viimase poolt antud meiliaadressile läbi raamatupidamise programmi Merit. Q.U sõnul arve edastamise osas mingit vaidlust ei olnud. R. Saks kinnitas hilisemalt kannatanu esindajale arve saamist.
32.Edasiselt kirjeldas Q.U oma ütlustes, kuidas ta püüdis R. Saksalt loomade müügitehingu eest raha kätte saada. Ta helistas igapäevaselt R. Saksale, kes esitas raha tasumata jätmise kohta pidevalt erinevaid vabandusi. R. Saks palus muuta arves loomade arvu ehk õigupoolest see ära jätta. Muu arves, sh loomade hind, jäi samaks. M -MC OÜ esindajana oli Q.U nõus soovitud muudatusega, ta lasi vastavalt kokkulepitule 3-4 päeva peale esimese arve saatmist koostada uue arve ja edastada selle Hereford OÜ-le. Nii lootis Q.U, et R. Saks maksab arve muutmise järel selle ära. Samas aga R. Saks Hereford OÜ esindajana arvet ikkagi ei tasunud, ka ei esitanud ta Q.U-le seonduvalt loomade arvu või kvaliteediga pretensioone. Tal ei olnud selleks ka põhjust, sest ta oli ise kahel korral käinud neid loomi kohapeal vaatamas (nägi kõiki
1-22-981 loomi, pildistas neid, tutvus nende seisukorraga) ja nõustunud nende ostmisega kokkulepitud hinnas. R. Saks esitas veiste eest tasumata jätmise osas kannatanu esindajale erinevaid põhjuseid: andis lubadusi võtta kohe ühendust raamatupidajaga ja kontrollida üle, kas makse on tehtud, lubas helistada kohe panka, palus mitte muretseda jne. Nädala lõpuks ta enam põhjendusi ei esitanud, vaid karjus kannatanu esindaja peale. Nii sai Q.U aru, et R. Saks ei kavatsenudki talle veiste eest tasuda, et kõik eelnev oli näitemäng, et ta tegutses üksnes selle nimel, et jätta mulje, et ta on valmis tehingut sõlmima.
33.Eeltoodu tõttu otsustas Q.U otsida advokaadi abi. 18.10.2019 esitas M -MC OÜ Hereford OÜ-le müügilepingust taganemisavalduse (I kd lk 11-15), milles nõudis veiste viivitamatut tagastamist ja kahju hüvitamist. Taganemisavalduses märkis M -MC OÜ esindaja, et kuna ostja oli müügilepingut oluliselt rikkunud, müüja on andnud veised ostjale üle, aga ostja ei ole müügihinda nende eest tasunud, siis taganeb müüja müügilepingust. Seoses taganemisega nõudis müüja VÕS § 189 lg 1 ja § 233 lg 2 kohaselt veiste viivitamatut tagastamist. Taganemisavalduses märkis müüja, et ostjal tuleb loomad tagastada müüja aadressile: XXX talu. Täiendavalt märgiti taganemisavalduses, et selle esitamisega tuleb ostjal hüvitada ka müüjal tekkinud kahju summas 180 eurot.
34.Kuni M -MC OÜ advokaadi pöördumiseni ja Hereford OÜ-le tehingust taganemisavalduse esitamiseni ei esitanud viimase esindaja R. Saks kannatanule ühtki pretensiooni. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et 21.10.2019 reageeris Hereford OÜ esindaja R. Saks talle M -MC OÜ-lt laekunud müügilepingust taganemisavalduse peale omakorda müügilepingust taganemiseavalduse ja pretensioon-nõudekirja esitamisega (I kd lk 16-19). Selles kinnitas R. Saks, et Hereford OÜ nõustus ostma M -MC OÜ-lt 68 veist hinnaga 32 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 38 400 eurot, samuti, et kokku lepiti veiste valduse üleandmine 02.10.2019, kuid esitas seejärel omalt poolt kannatanu esindajale üllatuslikud seisukohad, kuidas tehing pidanuks toimuma, millisel moel pidanuks kannatanu esindaja tegutsema ja, kuidas tehingu tulemusena ei saanud Hereford OÜ seda, milles kokku lepiti. Nii märkis R. Saks, et tema leppis justkui müüjaga kokku, et müüja annab loomad üle ja kannab need PRIA registris enne tasu saamist ostja nimele; mingis omandireservatsioonis kokku ei lepitud; tasu loomade eest pidi laekuma 30 kalendripäeva jooksul; kokku pidi müüja andma Hereford OÜ-le 68 veist ja lisaks ühe noorlooma selle eest, et juulis 2018 ehk aasta varem andis Hereford OÜ M -MC OÜ-le kasutada ühe pulli (tagastati 23.09.2018); tegelikult andis müüja ostjale üle 65 veist, 4 veist oli puudu; Hereford OÜ teavitas M -MC OÜ viivitamatult 02.10.2019 loomade puudusest. Kuivõrd Hereford OÜ oli taganemisavalduse esitamiseni teinud kulutusi loomade veo ja ülalpidamisega, siis palus ta M -MC OÜ-l hüvitada seega tekkinud kulu summas 5480 eurot, millele lisandus käibemaks. Taganemisavalduses rõhutas R. Saks, et ta ei anna veiseid enne M -MC OÜ-le üle, kui viimane on tasunud loomadega seonduvalt tehtud kulutused. Märkimata avalduses loomade täpset asukohta, nõudis R. Saks, et M -MC OÜ võimalikult kiiresti loomad nende asukohast XXX ära viiks, sest iga päevaga, mil veised Hereford OÜ juures on, suurenevad kulutused 244 euro (millele lisandub käibemaks) võrra.
35.Q.U ütluste kohaselt ei ole tal olnud teadmist sellest, kus tegelikult võiksid olla talle kuuluvad veised. R. Saks seda talle ei avaldanud. Viimane oli talle ka kinnitanud, et ei anna seda talle teada, kuni M -MC OÜ ei ole tasunud talle loomade hoolduse eest. Nii ei ole kannatanu esindaja saanud ka ise korraldada Hereford OÜ valdusest veiste äravedu. Kannatanu esindaja on uurinud PRIA vahendusel, kus võiksid asuda talle kuuluvad veised. PRIA on tuvastanud üksnes 66st veisest 5 looma asukoha XXX (III kd lk 178-179). Selliselt ei ole R. Saks Hereford OÜ nimel peale tehingust taganemisavalduse esitamist M -MC OÜ esindaja Q.U-le teada andnud loomade asukohta ega taganud talle võimalust loomad oma valdusesse tagasi saada.
1-22-981
36.Q.U ütlusi eeltoodu osas kinnitavad ka teise M -MC OÜ juhatuse liikme Q.U ütlused (II lk 155-158). Tunnistaja märkis, et 2019 aastal otsis tema vend Q.U soetatud veistele ostjat. Tegemist oli lihaveistega, need olid suured, korralikud ja terved. Q.U võttis tunnistaja teada pakkumisi igalt poolt. Neist selgus, et veiste eest tasumisega läheb aega. Kuidas Q.U sai teada R. Saksa soovist osta M -MC OÜ-le kuuluvaid veiseid, tunnistaja ei teadnud. R. Saksaga ostumüügitehingu sõlmimise kasuks rääkiski asjaolu, et viimane oli nõus ostma ära korraga kogu karja ja oli ka nõus koheselt nende eest tasuma. Muud potentsiaalsed ostjad oleksid nõus olnud tasuma veiste eest mõne kuu möödudes. R. Saksaga tunnistaja kohtunud ega suhelnud ei ole, niisamuti ei viibinud tunnistaja ka veiste üleandmise juures. Kõik tehingu asjaolud sai Q.U teada Q.U-lt. Q.U koostas samas aga M -MC OÜ nimel 02.10.2019 Q.U-lt saadud juhiste alusel Hereford OÜ-le esitamiseks arve. Mõni päev hiljem palus Q.U tal koostada uus arve, kust oleks eemaldatud loomade arv 68. Kõik muu pidi arves jääma samaks. Q.U koostas uue arve 03.10.2019 (III kd lk 13-14). See liikus, nagu eelminegi, raamatupidamissüsteemi vahendusel Hereford OÜ-le e-posti aadressile [email protected]. M -MC OÜ saatis ekirja välja 07.10.2019 koos PDF-formaadis manusega 03.10.2019 arvest nr XX M -MC OÜlt. Selle arve peal ei olnud enam märgitud veiste arvu, vaid oli üksnes kauba kirjeldus: veised, kogus 1 tk. Mõlema Hereford OÜ-le saadetud arve peal oli kirjas, et kaup kuulub müüjale kuni arve täieliku tasumiseni. Arve jäi tasumata, kuigi R. Saks lubas pidevalt Q.U-le makse ära teha. Q.U märkis, et esialgu toimus suhtlus arve tasumise teemal R. Saksaga viisakalt, siis toimus muutus, R. Saks ei võtnud enam telefoni vastu. Loomi ei osanud tunnistaja koos vennaga ka kuhugi ära tooma minna, sest R. Saks ei avaldanud neile nende asukohta. Umbes nädala ajaga sai tunnistaja aru, et R. Saks ei kavatsenudki loomade eest tasuda, selle asemel hakkas viimane neilt hoopis loomade hooldamise eest raha välja pressima, niisamuti väitma, et üle oli antud vähem loomi kui lubatud, loomad ei vastanud nõuetele jne.
37.Kannatanu esindaja Q.U ütlusi kinnitavad ka tunnistaja autojuht V G ütlused (II kd lk 165-168). Tunnistaja töötas 2019 septembris-oktoobris A A OÜ-s autojuhina ja käis sel ajal Q.U juures R külje all loomi transportimas. G.G sõnul viis ta loomad XXX. Loomi viis ta ära kahes jaos, tema loomi üle ei lugenud, samas viis ära kõik loomad. Loomi oli erinevaid, olid suured ja väikesed, oli lihaveiseid, pulle, lehmi ja vasikaid. Tõugu tunnistaja öelda ei osanud, küll aga olid loomad ilusad ja hästi hoitud. Loomade transportimise ajal helistas G.G ka R. Saksale ja selgitas, et nende äraveol on abi vaja, pelgalt omanikust ja tal abiks olnud u 70aastasest naisest ja noormehest jäi väheks. Selliselt tuli teisel korral loomi ära vedama appi R. Saksa elukaaslane. Loomi võtsid vastu K külas R. Saks, tema abiline ja elukaaslane. Teise koorma loomadega koos andis omanik kaasa ka mapi ja sinist värvi loomapassid. Ta andis need üle R. Saksa elukaaslasele. Loomade vedamise ja vastuvõtmise ajal keegi autojuhi kuuldes mingeid pretensioone ei esitanud. Küll aga pidas tunnistaja vajalikuks avaldada loomade müüjale, et tema on kuulnud, et R. Saks ei ole varasemalt loomade ostul oma kohustusi täitnud. Müüja aga ei kartnud, et tal jääb loomade müügi eest raha saamata. Müüja selgitas, et tal olevat sõber, kes teab ja tunneb hästi R. Saksa, seepärast usaldab ka teda. Samas tuli tunnistajale kahe kolme nädala pärast kõne loomade müüjalt, et ta ei olnud siiski raha nende eest R. Saksalt saanud. Seepeale juhendas tunnistaja müüjat, kust viimane võiks omi loomi leida.
38.Tunnistaja M K , R. Saksa XXX ja XXX, märkis oma ütlustes (II kd lk 168-175), et ta ei ole olnud kursis M -MC OÜ ja Hereford OÜ vahel sõlmitud veiste müügilepingu tingimustega. Tunnistaja sellekohased teadmised põhinesid tema sõnul üksnes süüdistatavalt saadud selgitustel, mistõttu ei ole need kohtu hinnangul KrMS § 66 lg 21 alusel tõendina kasutatavad. Samas arvestab kohus tunnistaja nende ütlustega, millistes ta kirjeldas veiste vedu R K külla, milles ta ise vahetult osales ja teadmist omas. M. K sõnul liitus ta 2019 oktoobris toimunud eelpoolnimetatud veiste veoga. Eelnevalt oli üks koorma täis veiseid K
1-22-981 külla toimetatud. Tunnistaja mäletamist mööda pidi olema karjas 65 või 66 looma, nii talle öeldi. Loomad loeti hiljem koha peal K üle, müüja andis üle kõik tema juures olnud loomad ja nende passi. Loomade arvu osas R. Saks probleeme ei näinud, loomi tagasi ta omanikule ei saatnud. Loomade passide arvu tunnistaja ei kontrollinud, ei võrrelnud nende arvu toodud loomadega. Passid läksid tunnistaja sõnul riiulisse teiste loomade passide hunnikusse. Loomad peaksid tunnistaja sõnul olema kuskil Läänemaal Hereford OÜ põldudel. Edasist tunnistaja Q.U ja R. Saksa vahel ei tea, nii ei tea ta ka, kas ja miks R. Saksal jäi Q.U-le 2019 oktoobris K külla toimetatud veiste eest tasumata ja, millised võimalused R. Saksal olid 2019 oktoobris nende eest tasumiseks.
39.Samas avaldas tunnistaja oma ütlustes, et Hereford OÜ-le toodud loomad olid päris kehvas olukorras, neid ei olnud hoitud tema hinnangul hea sööda peal. Nii kinnitas tunnistaja arvates eeltoodut fakt, et teisel loomade veo korral, kus osales ka tema, suudeti auto peale korraga pressida suisa 46 looma ehk, et loomad ei olnud seega väga kogukad. Kohtu hinnangul ei ole aga tunnistaja ütlusi loomade arvu ja kehva seisundi osas võimalik pidada usaldusväärseteks. Esiteks, nagu märgitud, tuginevad tema ütlused loomade arvu osas süüdistatava väidetel, mitte isiklikul teadmisel, tunnistaja ise loomade ülelugemisega ei tegelenud, ei teadnud, kui palju neid pidi kokkuleppe kohaselt olema. Teiseks ei ole loomade seisundi kirjeldus kooskõlas ei tunnistaja enda, kannatanu esindaja ega ka kõrvalseisjast tunnistaja autojuhi ütlustega, lisaks ka R Q poolt 02.10.2019 tehtud loomade laadimisvideost nähtuvate veiste hea seisundiga.
40.Kohtu hinnangul ei kinnita M. K väide, et teisel korral auto peale laetud loomade rohkus oleks näidanud nende kehva seisundit. Tunnistaja G.G ütlustest tulenevalt sisaldas müüdav loomakari erinevas suuruses loomi, nende seas oli pulle, lehmi ja ka vasikaid. Seega sai just müüdavate loomade erinevus olla põhjuseks, miks õnnestus korraga ära vedada suurem kogus loomi. Loomade seisund oli aga tunnistaja G.G pilgu läbi, kes ka vahetult nende laadimisega autole ja sealt ära tegeles, sarnaselt kannatanu esindaja ütlustega, väga hea, loomad olid hooldatud. Tunnistaja M. K märkis ise oma ütlustes, et ostetud karja hulgas oli nii pulle, poegima hakkavaid lehmi kui ka vasikaid. Seega saigi pelgalt loomade erinevale suurusele tuginedes neid ka korraga suuremal hulgal koormasse panna. Lisaks on tunnistaja märkinud, et tal ei ole loomade seisundi hindamiseks eriharidust, selleks kasutas ta alati loomaarsti teenust. Nii ei ole kohtu hinnangul võimalik pidada M. K väiteid loomade kehvast seisundist tõsiseltvõetavaks.
41.Kohtule jääb tunnistaja M. K ja etteruttavalt ka R. Saksa väited sellest, et ostetud loomade kvaliteet jättis oluliselt soovida arusaamatuks ka põhjusel, et tehingu sõlmis nende ostmiseks R. Saks vabatahtlikult, ta oli eelnevalt loomi käinud suisa vaatamas, pidas nende hinna osas kannatanu esindajaga läbirääkimisi, otsis tehingu ajal võimalusi ostetavate loomade edasiseks realiseerimiseks. Kõiki neid fakte kinnitas ka R. Saks ise. Nii ei saa kohus pidada tõsiseltvõetavaks ka väidet, et ta oleks loomi ostes olnud kuidagi teadmatuses loomade seisundist, et teda oleks kannatanu neid üle andes eksitanud. Kohtu hinnangul on R. Saksa sellised väited otsitud, et õigustada enda poolt teadlikult loomade eest tasumata jätmist. Kohtumenetluse raames uuritud tõendid müüdud loomade kehva seisundit kinnitada ei võimalda.
42.Ka tunnistaja A A ütlustesse (II kd lk 178-183) suhtub kohus kriitiliselt. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused teadlikult kallutatud eesmärgil kasuisa R. Saksa süüd toimepandus vähendada või suisa välistada, selliselt avaldab tunnistaja arvamusi, mitte aga isiklikke teadmisi, milliseid kohus aga tõendina arvestada ei saa. Nii kirjeldab tunnistaja kannatanu esindaja ebaviisakat käitumist tema XXX M. K , mida viimane ise ega ka kannatanu esindaja ei ole maininud. Lisaks kirjeldab ta loomade kehva välimust ja, seda
1-22-981 kuidas toimusid vaidlused R. Saksa ja kannatanu esindaja vahel peale loomade vedu Hereford OÜ maadele. Tunnistaja on märkinud, et tal puuduvad teadmised selle kohta, kui palju loomi M -MC OÜ-st Hereford OÜ-le toodi, mis tingimustel loomad soetati, millised olid kokkulepped müüjaga, millise hinna eest loomad soetati ja, kas R. Saks nende eest tasus või mitte. Samas arvas A. A , et loomi oli 50 tuuri, ta ei lugenud neid üle ei nende toomise päeval ega ka hiljem, ei osanud öelda, kas tema XXX M. K neid üle luges või mitte, aga arvas, et seda tegi R. Saks. Kas loomade arv vastas ostetule või mitte, tunnistaja ei teadnud. Loomade tervise seisundit osas märkis tunnistaja, et need ilusad välja ei näinud, nad olid kondised ja ribid olid näha, samas ta ennast sel ala spetsialistiks ei pidanud. Tunnistaja sõnul on ta kuulnud pealt kõrgendatud toonidel R. Saksa ja loomade müüja vahelist kõnet, kus R. Saks teatas viimasele, et tulgu too ja viigu oma loomad ära. Samas, millal selline kõne toimus, A. A ei mäletanud. Miks R. Saks loomi tagasi ei saatnud ja, miks loomad ikkagi jäid R. Saksa valdusesse, tunnistaja ei teadnud.
43.Selle kohta, kas R. Saks saanuks loomade eest tasuda, vastas tunnistaja A. A , et tal on olnud võimalus telefonis näha mingit R. Saksaga seotud pangakontot, kus ta nägi kõige suurema summana 40 000 eurot. Samas ei ole tunnistajal olnud meeles, kellele kuuluva pangakonto väljavõtet ta selliste andmetega nägi ja, millisesse aega need andmed jäid. Tunnistaja on näinud R. Saksa taskus palju raha, samas jätnud täpsustamata, millal ja millistest summadest on juttu. Tunnistaja sõnul on R. Saks ostnud enne 2019 oktoobrit ja ka pärast seda loomi juurde. Milliste summade eest ja, kust saadud rahadega, tunnistaja öelda ei osanud. Nii ei ole võimalik tunnistaja A. A ütlustele tuginevalt sedastada fakti, et R. Saksal oli soov, tahtmine ja võimalus M -MC OÜ-lt soetatud veisekarja eest tasuda. Tunnistaja ütlused R. Saksa rahaliste võimaluste ja nende kasutamise osas 2019 septembri lõpus ja oktoobri alguses Hereford OÜ ja M -MC OÜ vahel toimunud tehingu asjaolude osas on jäänud ebamääraseks. Nende alusel ei ole võimalik tuvastada, kas R. Saksal oli sel ajal olemas rahalised vahendid M -MC OÜ-le loomade eest tasumiseks või mitte.
44.Seega ei ole tunnistaja A. A ütluste alusel võimalik tõsikindlalt kummutada kannatanu esindaja ega ka tunnistaja G.G ütlusi 2019 oktoobris M -MC OÜ-lt veise karja soetamise, nende osas sõlmitud tehingu asjaolude ega ka selle R. Saksa poolt tahtliku täitmata jätmise kohta. Nagu märgitud puuduvad tunnistajal tegelikud teadmised M -MC OÜ ja Hereford OÜ vahel tehingu sõlmimise ja täitmise asjaolude osas, ta edastab eeltoodu kohta pelgalt arvamusi või süüdistatav R. Saksalt kuuldut. Nii ei pea kohus võimalikuks R. Saksa ja Hereford OÜ süüküsimuse lahendamisel arvestada A. A ütlustega.
45.Süüdistatav R. Saks Hereford OÜ esindajana eitas kohtumenetluses enda ja äriühingu süüd 2019 septembri lõpus ja oktoobri alguses M -MC OÜ-lt 66 veise teadlikus väljapetmises ehk nende soetamisel kannatanu esindaja Q.U eksimusse viimises nende eest tasumise soovis ja võimalustes. R. Saksa sõnul andis kannatanu talle üle vähem loomi, kui oli kokku lepitud, loomade seisukord oli halvem, kui ta teadis, loomad olid ütluste andmise ajal alles, ta soovis, et kannatanu need ära viiks.
46.R. Saksa sõnul pakkus Q.U talle 2019 augustis müüa kogu tema karja. Ta ei saanud seda karja kombinaadile müüa, sest selles olid ka tiined loomad. Q.U soov oli loomapidamine üldse lõpetada. R. Saks nõustus loomi ostma ja saatis nende äraveoks auto järgi. Loomad toodi XXX M lauda kinnistu peale. Esimese koormaga toodi väga vähe loomi ära. Seepeale palus R. Saks M. K minna loomi transportima. Teisel korral toodi ära kogu kari. Auto peale õnnestus paigutada 2/3 karjast. R. Saksa sõnul oli juttu, et karja suuruseks on 66 looma, samas toodi kohale 65 looma.
1-22-981
47.Kohtu hinnangul, nagu mainitud, ei ole ei M -MC OÜ esindaja ega ka Hereford OÜ esindaja R. Saks tekitanud müügitehingu teostamisel vaidlust M -MC OÜ veisekarja suuruse, kvaliteedi ja hinna osas. R. Saks on nõustunud arvel nr XX märgitud kõigi müügi tingimustega. Kannatanu esindaja poolt Hereford OÜ-le 30.09.2019 esitatud täpsustava kirja (III kd lk 6-12) alusel on kinnitust leidnud, et loomi oli karjas 66. Kohus leiab, et sellise veiste hulga müük on ka kohtumenetluse raames uuritud tõendite tulemusena tõendatud. R. Saks on küll väitnud, et tegelikkuses oli loomi 65, samas sellise fakti kohta tõendeid esitatud ei ole. R. Saksa sellist väidet ei kinnita ka tema enda käitumine loomade vastuvõtmisel. Nimelt luges R. Saks loomad nende transpordi järgselt üle, koostamata selle kohta nimekirja, ei andnud ta Q.U-le teada ühegi looma puudujäägist. Hilisemalt peale arve saamist, palus seda korrigeerida, jättes sealt välja loomade arvu (III kd lk 13-14) , jättes samas muutmata kõik muud müügitingimused ja andis kannatanu esindajale pidevat tagasisidet, et ta tegeleb loomade eest tasumise korraldamisega. Selline R. Saksa tegevus annab kohtule ja andis ka kannatanu esindajale tagasisidet selles, et R. Saks ei näinud tehingu sõlmimise ajal ja loomade vastuvõtmisel M -MC OÜ veiste hulga, kvaliteedis ja hinna osad probleeme, oli nõus neid kokkulepitud ajal ostma.
48.Tänaseks päevaks on osa M -MC OÜ-le kuuluvaid loomi R. Saksa sõnul otsa saanud, allesjäänud 51 looma asuvad kas XXX kinnistul või K . Viimases kohas on u kümmekond pulli. Sündinud vasikatest ei ole ühtegi elus. Hinna kokkulepet R. Saks ei mäletanud, samas pidas karja hinda 38 400 eurot, milline oli arvel kajastatud käibemaksuga, sobivaks. Arve võeti Hereford OÜ poolt vastu ja esitati raamatupidamisele. Q.U-le R. Saks aga tasunud ei ole, sest leidis, et arvel olev summa pidanuks puuduoleva looma ja osade loomade kehva seisu tõttu kahanema, kuigi arve oli esitatud kogu karja hinna kohta, mitte loomade kaupa eraldi.
49.R. Saks tunnistas, et käis enne loomade soetamist M -MC OÜ-lt neid ka kohapeal üle vaatamas. Ta nägi loomi põllul, nad tundusid talle kari nagu kari ikka. Ta ei näinud loomade passe, ei saanud kontrollida loomade kõrvanumbrite alusel nende olemasolu. R. Saksa eesmärgiks oli osta kari ära, tiined loomad jätta alles, mullikate ja kängus pullide arvelt kohe raha teenida. Tal oli raha olemas, et veiste eest tasuda. Hereford OÜ kassas oli tehingu tegemise hetkel olemas sularahana 40 000 eurot. Raha oli kogunenud kassasse OÜ nimel osutatud teenuste eest. Nende eest tasuti OÜ-le nii sularahas kui ka ülekannetena. R. Saks uuris veiste soetamise ajal, mida saaks mittetiinete loomadega kohe teha, kas saaks neid kohe realiseerida. Ta uuris selles osas andmeid ja hindasid Biovelast ja Rakvere lihakombinaadist. Eeltoodud väiteid kinnitavad e-kirjad koos hinnapakkumistega: 02.10.2019 e-kiri Biovela Groupilt (Biovela hinnapakkumine 30.09.2019, III kd lk 1-2) hinnapakkumise aadressile XXX ja 26.09.2019 e-kiri AS-lt HKScan Estonia aadressile XXX (III kd lk 4-5).
50.Kokkulepe Biovelaga tuli tühistada, sest ta ei saanud loomi realiseerida, loomade omandit talle üle ei antud. Selle tõttu taganes R. Saks ka lepingust ja palus loomad Q.U-l enda korraldatud transpordiga ära viia. Ta märkis 21.10.2019 tehingust taganemise kirjas, et talle hüvitaks M -MC OÜ loomadega seni tekkinud kulud. Taganemise põhjusteks olid seega, et loomi oli vähem, kui kokku lepiti; karjas olid pullid, kes nägid välja, kui 6-7 kuused, kuid passide järgi pidid olema 2-aastased; kannatanu esindaja käitus raha nõudmisel R. Saksa XXX M. K inetult, „hakati õue peal M ees esinema“; R. Saksale ajas kannatanu esindaja mingit lolli juttu: paar päeva peale loomade vedu tuli kannatanult üks arve, siis mingi hetk hiljem teine, siis hakkas kannatanu esindaja imelikult käituma, ülbitsema telefonis, M. K ees; arve täitmise tähtaja osas kokkulepet Q.U-ga ei olnud, seega viimase nõudmine tasuda veiste eest järgmisel päeval oli R. Saksa arvates põhjendamatu. Veiste omand pidi R. Saksa arusaamise järgi tulema üle koos veiste üleandmisega, selleks tulnuks teha PRIA registris omanikuvahetus. Seda kannatanu esindaja aga ei teinud. Eeltoodu tõttu R. Saksal ka loomi
1-22-981 realiseerida ei õnnestunud, kuigi loomade passid andis Q.U talle koos loomadega üle. R. Saksa sõnul Q.U loomi ära ei viinud, ta ei pidanud ka nende äraviimist õigeks, sest sellega oleks temal veel kulusid tekkinud. Tänaseks on kulu kerkinud 390 000 euroni. R. Saks ei saatnud ise loomi tagasi, sest arvas, et probleemid Hereford OÜ ja M -MC OÜ vahel on võimalik selgeks rääkida ja lahendus leida. Ta ei tasunud tehingu eest, sest kaup ei vastanud nõuetele, ta taganes tehingust. Taganemisavaldusse pani ta kirja ka tingimuse, et ta ei anna loomi Q.U-le enne üle, kui viimane on tasunud ära kõik Hereford OÜ-l seoses nende loomadega tekkinud kulutused. R. Saks märkis, et kui ta oleks loomad kannatanule üle andnud, siis ei oleks tal olnud mingit garantiid, et viimane oleks talle kulutusi hüvitanud. Nii ei avaldanud ta ka kannatanule, kus loomad tegelikult asuvad, mainis vaid, et loomad on Raplamaal.
51.R. Saks on jätkanud kannatanu eest loomade asukoha varjamist. Selle näiteks on fakt, et R. Saks on hoidnud M -MC OÜ loomi asukohas, milline ei ole loomapidamiseks registreeritud ja, kust kannatanu esindaja ei tea loomi otsida. Nii tuvastati 02.09.2022 Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt Hereford OÜ valduses P metskonna kinnistul, XXX M -MC OÜ-le kuuluvaid loomi (III kd lk 150-153). Neid oli ca 60 ringis, u 7l loomal puudusid kõrvamärgid üldse, 20-l loomal oli alles ainult üks kõrvamärk. Nende kuuluvuse osas selgitas R. Saks, et loomad kuuluvad M -MC OÜ-le, kes ei ole loomadele järgi tulnud ja, mille tõttu on Hereford OÜ olnud sunnitud loomi hooldama, jättes seejuures mainimata, et ei olnud M -MC OÜ esindajatele loomade asukohta senimaani avaldanud ega kavatsenud seda teha ka edasiselt. Kannatanu esindajal oli põhjust otsida talle kuuluvaid loomi nende transportimise asukoha järgi – M laudas, K külas, K vallas, R maakonnas. 05.10.2022 PTA poolt sealsamas teostatud kontrolli käigus (protokoll vormistati 14.10.2022) leiti M -MC OÜ-le kuuluvaid loomi 5 (XX; XX; XX; XX; XX). Sellest anti kannatanule teada 27.10.2022 (III kd lk 178-179). 29.11.2022 PTA vastusest (III kd lk 182-183) selgus, et M MC OÜ loomi on tuvastatud veel vabajooksus XXX, samas loomade arv ja identifitseerivaid numbreid ei esitatud. 28.12.2022 andis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet M MC OÜ-le teada (III kd lk 184-185), et loomapidamise asukoht (ehitis XX) aadressil XXX-i suleti selle kasutaja (H.E.S. OMA OÜ reg kood 10636845 esindaja R. Saks) poolt 27.12.2022 avalduse alusel, millest lähtuvalt tehti omakorda asukohta registreeritud M -MC OÜ-le kuuluvate registris kajastatud 68 looma kadunuks lugemise kanded.
52.Hereford OÜ esindaja R. Saksa 25.12.2023 e-kirjast (III kd lk 194) M -MC OÜ esindaja Q.U-le nähtub jällegi fakt, et R. Saks ei soovi tegelikult loomade asukohta avaldada ega nende äravedu võimaldada. R. Saks pöördus küll M -MC OÜ esindaja poole ettepanekuga kohtuda 26.12.2023 kell 8.00 Raplas Viljandi mnt 124 tanklas, et minna ühiselt kannatanule kuuluvate loomade juurde ja anda need talle üle. Loomade transpordi korraldamiseks andis R. Saks aega 24 h. Kohtu hinnangul ei olnud kannatanu esindajal aga sellist R. Saksa ettepanekut võimalik pidada tõsiseltvõetavaks ja reaalseks. Kiri saadeti aastaid peale suhtluse katkemist jõulude ajal, mil selle kättesaamist kirja adressaadi poolt ei olnud põhjust eeldada. Kirjas tehtud ettepaneku - 24 h jooksul vahetult peale jõule loomakari sihtkohast ära vedada – korraldamine ei ole teostatav.
53.Eeltoodud andmete alusel leidis kinnitust kannatanu M -MC OÜ esindaja Q.U ütlus selle kohta, et Hereford OÜ esindaja R. Saks on teinud võimatuks 02.10.2019 sõlmitud ja Hereford OÜ poolt täitmata jäänud müügilepingu alusel Hereford OÜ valdusesse antud 66 veise tagasisaamine.
54.Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluse raames tõendamist leidnud R. Saksa väide, et Hereford OÜ-l oleks olnud tehingu tegemise ajal võimalik M -MC OÜ-le veiste karja eest tasuda ehk teisisõnu on kinnitust leidnud süüdistuse väide, et Hereford OÜ-l puudusid 2019
1-22-981 septembri lõpus - oktoobris rahalised vahendid M -MC OÜ-le loomade eest tasumiseks. Eeltoodut seisukohta ei kummuta ka kohtus ütlusi andnud tunnistajad P R (IV kd lk 92-93) ja A R (IV kd lk 93-95), kes on kinnitanud, et on müünud ajavahemikul Hereford OÜ-le, kelle esindajaks oli R. Saks, erinevas koguses ja suurusjärgus 5-10, veist. P. R sõnul toimusid sellised tehingud ajavahemikul 2016-2020, A. R arvates ajavahemikul 2018-2021. Kumbki tunnistaja ühegi tehingu aega ei mäletanud, küll aga mäletasid, et tehingu eest tasumisega probleeme ei tekkinud. Kohus märgib, et tunnistajate ütluste alusel pole võimalik kinnitada ega kummutada süüdistuses esitatud väidet, et Hereford OÜ-l puudusid 2019 septembri lõpus oktoobris rahalised vahendid M -MC OÜ-lt loomade ostmiseks. Tunnistajad ei suuda kirjeldada ühtki tehingut või toimingut Hereford OÜ-u või R. Saksaga 2019 septembri lõpust või oktoobrist, millest lähtuvalt oleks võimalik hinnata Hereford OÜ rahalisi võimalusi ja selle juhatuse liikme valikuid OÜ rahaliste vahendite kasutamisel. Selliste asjaolude puudumise tõttu ei pea kohus ka võimalikuks arvestada Hereford OÜ ja selle juhatuse liikme süüküsimuse lahendamisel nende tunnistajate ütlustega.
55.R. Saks märkis oma ütlustes küll, et tal oli tehingu tegemise ajal veiste eest tasumiseks raha olemas, kuid selle olemasolu kohta kohtumenetluse käigus usaldusväärseid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole selliseks tõendiks Hereford OÜ raamatupidamise käibeandmikud (III kd lk 22-24), millest nähtuvalt oli OÜ kassas 2019 septembris olemas sularaha 49 417,53 eurot, oktoobrikuu lõpus 46 683,07 eurot ja novembrikuu lõpus 45 121,76 eurot. Kohus märgib, et käibeandmik on koostatud ja esitatud kohtuistungil Hereford OÜ nimel selle esindaja poolt ehk isiku poolt, kes ainsana väidab ja, kes on selle väite esitamisest tema vastu esitatud süüdistuse kummutamise eesmärgil huvitatud, et tal oli tehingu tegemise ajal ja ka edasiselt enam kui küll rahalisi vahendeid, et tehingut täita. Samas ei ole esitatud käibeandmikust aga võimalik aru saada, kuidas sellised summad Hereford OÜ kassasse tekkisid, milliste teenuste või kaupade eest, millisel ajavahemikul. Esitatud käibeandmik ei anna võimalust mõista kassas olevate rahasummade tekkimise aluseid ega selliselt ka nende tegelikkusele vastavust. Kohtu hinnangul ei ole käibeandmikes esitatud andmed ka tegelikkusega kooskõlas, sest need on vastuolus Hereford OÜ kohta teatmik.ee andmebaasist, niisamuti Hereford OÜ poolt süüdistuses märgitud perioodil Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonides ja selle lisades esitatud andmetega.
56.Kohtule esitatud teatmik.ee väljatrükist (I kd lk 56-59) Hereford OÜ kohta oktoober 2019 ja 20.11.2021 seisuga nähtub, et Hereford OÜ-l on 2017, 2018, 2019, 2020 aastatel esitamata majandusaasta aruanded. Varasemal 2015 ja 2016. aastatel käive puudus, 2017 I kvartalis oli käive 7294,81 eurot, II kvartali käive oli 7185,20 eurot, III kvartali käive oli 10 671,80 eurot, IV kvartali käive oli 11 529,80 eurot. 2018 I kvartali käive oli 12 500 eurot, II-IV kvartalis käive puudus. 2019 I kvartali käive oli 31 219,90 eurot, II-IV kvartalis käive puudus.
57.Hereford OÜ poolt 2019 juunis esitatud käibedeklaratsioonist nähtub tehingute tegemine 6879,79 euro väärtuses (II kd lk 41, 42); 2019 juulis esitatud deklaratsioonist tehingute tegemine 7032,70 euro väärtuses (II kd lk 45, 46); 2019 augustis on tehtud tehinguid 4568,03 euro väärtuses (II kd lk 49, 50); 2019 septembris 3923,12 euro väärtuses (II kd lk 52, 53, 54) ja oktoobris 13 500,36 euro väärtuses (II kd lk 20). Hereford OÜ poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidest nähtavate tehingute vähesus ja väike hind ei võimalda järeldada, et Hereford OÜ kassasse saanuks nende tulemusena igapäevase majandustegevuse taustal koguneda käibeandmikes märgitud käive suurusjärkudes 2019 septembris 49 417,53 eurot, oktoobrikuu lõpus 46 683,07 eurot ja novembrikuu lõpus 45 121,76 eurot.
58.Nii leiabki kinnitust tõsiasi, et Hereford OÜ käibeandmikest 2019 september, oktoober ja november kassa tulemused ei ole kooskõlas OÜ tegelike käibe andmetega ehk selliselt ei ole
1-22-981 võimalik pidada käibeandmikest nähtuvat tõele vastavaks, selles kajastatud käivet kirjeldavaid summasid tegelikeks.
59.Kohtus uuritud Hereford OÜ rahalist seisu kajastavad pangakontode andmed kinnitavad samuti süüdistuses esitatud väidet, et OÜ-l puudusid tehingu tegemise ajal selle täitmiseks rahalised vahendid. Lisaks kinnitavad sedagi, et tegelikult esitas R. Saks arvet vastu võttes kannatanule eksitavaid andmeid selle kohta, et ta tegeleb selle tasumise korraldamisega raamatupidaja ja panga vahendusel. SEB panga konto nr XXX väljavõttest ajavahemiku 01.09.-01.11.2019 kohta (I kd lk 128-130) nähtus, et Hereford arvelduskonto algjääk seisuga 01.09.2019 ja lõppjääk seisuga 01.11.2019 oli 0,54 eurot. Kontoväljavõttest (ajavahemiku 01.01.-31.12.2019 kohta, III kd lk 156-170) nähtuvalt puudusid Hereford OÜ-l perioodil 01.09.-31.12.2019 pangakonto vahendusel mistahes tehingud. Hereford OÜ Swedbank kontol nr XXX ajavahemikul 01.09.-01.11.2019 samuti toimingud puudusid (I kd lk 126-127).
60.Et Hereford OÜ-l ei olnud 2019 aasta septembris-oktoobris rahalisi vahendeid M -MC OÜ-ga sõlmitud tehingu eest tasuda nähtub ka Hereford OÜ majandusseisu kajastavatest andmetest. M -MC OÜ-ga sõlmitud tehingu ajal tegutses Hereford märkimisväärses kahjumis. 2018 majandusaasta aruandest (I kd lk 113-120) tulenevalt oli kahjum 140 618 eurot, raha oli sel ajal ettevõttel 20 813 eurot, nõudeid ja ettemakseid 10 336 euro suuruses summas, käibevarasid 31 149 euro väärtuses ja kohustusi 30 391 euro suuruses summas. Nende andmete alusel oli Hereford OÜ-l 2019 aasta alguses suuri raskusi toimetulekuga. Seesama tendents süvenes. Nii nähtub Hereford OÜ krediidiraportist (05.11.2020 seisuga, I kd lk 121125), et ettevõttel oli alates 20.06.2019 maksuvõlg summas 60 636 eurot. Täitemenetluste raames oli Hereford OÜ vastu 2019 oktoober seisuga põhinõudeid kokku summas 16 881,09 eurot, maksekäskudes oli esitatud põhinõudeid kokku summas 13 017,12 eurot (I kd lk 5155). 20.11.2021 seisuga olid täitemenetluste põhinõuded kasvanud 24 598,56 euroni, maksekäskude nõuded olid 25 787,13 eurot, võlgnevused Maksu- ja Tolliametile kokku 60 888,90 eurot (I kd lk 56-59).
61.Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri 11.11.2020 vastusest politsei päringule (I kd lk 137-139) tulenes, et tema büroodes Raplas ja Kuressaares oli R. Saksa suhtes sundtäitmisel nõudeid ja tasusid, mille jääk oli kokku 26 311,68 eurot. Võlgnik oma nõudeid ise tasuma asunud ei olnud. Ametlikku töökohta ja sellist sissetulekut, millest oleks võimalik nõudeid kinni pidada, võlgnik juba pikemat aega MTA ja Töötamise registri andmetel ei omanud. Sellist vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, võlgnik teadaolevalt ei omanud. Täitemenetluse kestel oli toimunud nõuetele ainult mõned üksikud laekumised, mille tulemusel oli õnnestunud mõned väiksemad nõuded täies ulatuses sisse nõuda. Arvestades võlgniku maksekäitumist võis kohtutäitur eeldada, et kõiki nõudeid ei olegi võimalik täitemenetluse käigus sisse nõuda.
62.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest (I kd lk 142-155) politsei päringule nähtus, et seisuga 05.11.2020 oli erinevate kohtutäiturite käes Hereford OÜ suhtes sundtäitmisel nõudeid, mille jääk oli kokku 15 190,52 eurot ja R. Saksa suhtes oli sundtäitmisel nõudeid, mille jääk oli kokku 35 528,74 eurot. Täitemenetluse andmete päringu väljatrükkidest (II kd lk 108-133) nähtus, et seisuga 18.11.2021 oli R. Saksa suhtes nõudeid erinevate kohtutäiturite käes sundtäitmisel kokku summas 33 176,49 eurot, seisuga 05.02.2024 oli R. Saksa suhtes nõudeid erinevate kohtutäiturite käes sundtäitmisel kokku summas 38 777,64 eurot (III lk 26-76) ja Hereford OÜ suhtes nõudeid erinevate kohtutäiturite käes sundtäitmisel kokku summas 24 686,89 eurot (III kd lk 77-96).
63.Eeltoodud andmeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et Hereford OÜ-l ei olnud tegelikke rahalisi vahendeid, mille arvel 2019 oktoobris M -MC OÜ-lt osta ära 66 pealist
64.Seadusandja peab kelmuseks KarS § 209 mõttes teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Selliselt moodustavad kelmuse kuriteo objektiivse koosseisu kannatanul süüdistatava poolt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ehk petmine, mille tagajärjel satub kannatanu eksimusse, teeb selles ajendatuna varakäsutuse, millega põhjustab endale varalise kahju, süüdistatav aga saab kannatanu tegevuse tulemusena varalise kasu. Süüdistatav on sellises tegevuses ajendatud varalise kasu eesmärgist. Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab süüdlase tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes, kusjuures varalise kasu saamise eesmärgi saavutamisel tegutseb viimane eraldiseisvalt kavatsetuse vormis.
65.Riigikohtu praktika kohaselt väljendab isik lepingu allkirjastamisega tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tal pole tegelikult lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud, seeläbi teist lepingu poolt petnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-57-10). Seega eristab kelmust tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle see, et kelmuse puhul peab olema kahtluseta tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-28-12).
66.Kohus on seisukohal, et R. Saksa ja tema poolt juhitud Hereford OÜ tegevuses on esitatud tõendite alusel tuvastatavad kelmuse kuriteo nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused.
67.Kohtu hinnangul on antud kohtuasja raames uuritud tõenditega kinnitust leidnud Hereford OÜ juhatuse liikme R. Saksa poolt Hereford OÜ huvides M -MC OÜ juhatuse liikme Q.U tahtlik eksimusse viimine ehk petmine viimasele kuuluva 66 pealise veisekarja ostu soovist, selle eest tasumise kavatsusest ja võimalustest. Hereford OÜ juhatuse liikmel puudusid tegelikkuses nii tahe kui rahalised vahendid M -MC OÜ-ga suuliselt sõlmitud kokkulepet täita, veiste ostu-müügi tehingu eest tasuda. R. Saks tegutses selliselt Hereford OÜ huvides kavatsetult eesmärgiga saada M -MC OÜ arvelt varalist kasu.
68.Kohtumenetluse raames ei ole vaidlust selle üle, et 2019 septembri lõpus oktoobri alguses sõlmisid Hereford OÜ esindaja R. Saks ja M -MC OÜ esindaja Q.U suulise kokkuleppe, mille kohaselt ostab Hereford OÜ M -MC OÜ-lt korraga ära kogu veisekarja hinnaga 38 400 eurot, milline sisaldab käibemaksu. Niisamuti puudub asjas vaidlus selle üle, et M -MC OÜ veiste karja käis Hereford OÜ esindaja isiklikult üle vaatamas, pidas karja omanikuga selle ostu üle läbirääkimisi, saavutades müügitingimuste osas kokkuleppe andis M -MC OÜ esindaja Q.U 02.10.2019 kogu karja Hereford OÜ-le üle. Loomade äraveo korraldas Hereford OÜ esindaja R. Saks, loomi anti üle kokku 66, koos nendega anti kaasa ka loomade passid, müügiarve koostati M -MC OÜ poolt 03.10.2019, selles märgiti loomade eest tasumise tähtajaks 04.10.2019, loomade omandiõigus pidi jääma kuni nende eest tasumiseni M -MC OÜ-le. Eeltoodud andmed tulenevad nii kannatanu M -MC OÜ esindajate ja süüdistatava ütlustest, niisamuti tehingu asjaolusid kajastavatest kirjalikest tõenditest.
69.Kohtule esitatud tõenditest on selgunud faktid selle kohta, et peale loomade vastuvõtmist Hereford OÜ esindaja R. Saks pretensioone loomade hulga ja kvaliteedi osas ei esitanud, võttis vastu eelpoolnimetatud müügiarve, lasi sellel teha paranduse veiste arvu osas, jättes muu muutmata (sh ka loomade omandiõiguse üleandmise aja märke), ja lubas selle alusel
1-22-981 loomade eest kohe-kohe tasuda. Lubadusi arve tasumise kohta andis ta mitmel korral, palus mitte muretseda, süüdistas sellega venitamises raamatupidajat või panka, kuni siis keeldus kannatanu esindajale arusaamatul põhjusel edasisest suhtlusest, ei tasunud arvet ega tagastanud loomi. Nii on kannatanu esindaja selgitanud, et peale eelnimetatud süüdistatava toimetamisi esitas ta 21.10.2019 viimasele müügitehingust taganemiseavalduse ja nõude loomad tagastada. Peale taganemisavalduse saamist hakkas aga Hereford OÜ esindaja R. Saks esitama müügitehingu tingimuste ja selle alusel saadu osas kannatanu esindajale üllatuslikke ja muude tõenditega mitte kooskõlas olevaid pretensioone. Nii väitis R. Saks, et talle müüdud loomade arv karjas ei klappinud, loomade kvaliteet ei olnud selline, nagu kokku lepiti, loomade omandireservatsioon ja loomade eest tasumise tähtaeg väljuvat kokkuleppe raamest. R. Saksa sõnul taganes ta eeltoodu tõttu samuti müügitehingust. Samas mingit ratsionaalset lahendust R. Saks olukorrale ei pakkunud. Ta teatas küll M -MC OÜ esindajale, et viigu viimane oma loomad kiiremas korras tema valdusest ära, samas jättis teadlikult avaldamata nende asukoha. Kohtule esitatud 02.09.2022 PTA kontrolli protokollist selgus, et Hereford OÜ esindaja R. Saks ei hoidnud M -MC OÜ-lt saadud loomi nende esialgses kohas XXX, vaid oli teinud selleks, et kannatanu esindaja ei saaks talle kuuluvaid loomi kindlasti tagasi võtta, ka eraldiseisvalt pingutusi. Nii selgus nt 02.09.2022 kontrolli tulemustest, et R. Saks hoidis M -MC OÜ veiste karja isegi sellises kohas, millist loomapidamise kohana registreeritud ei olnud. Lisaks eeltoodule selgus ka kohtule esitatud andmetest Hereford OÜ rahalise seisundi kohta ajavahemikul september, oktoober, november 2019, et viimasel puudusid vahendid septembri lõpus oktoobri alguses 2019 M -MC OÜ-lt 38 400 euro suuruses summas veisekarja ostmiseks.
70.Nii leiab kohus, et Hereford OÜ juhatuse liige R. Saks eksitas M -MC OÜ juhatuse liiget Q.U-d müügitehingu sõlmimise soovist, tahtest ja võimalustest selliselt, et võttis 2019 suvel viimasega ühendust, et arutada veisekarja ostu tehingut; käis karja kahel korral kohapeal ülevaatamas; saavutamata hinnas kohest kokkulepet, võttis uuesti karja omanikuga ühendust, pakkudes veel kord võimalust müügihinnas ja tingimustes läbirääkimisteks; väites karja omanikule, et tal on võimalik kogu kari korraga ära osta, tal on selleks koheselt olemas rahalised vahendid. Hereford OÜ juhatuse liige R. Saks pidi aru saama sellest, et lubades loomakarja eest tasuda korraga ja kohe, kallutab ta kannatanu esindajat endaga tehingusse astuma ja loob viimases ettekujutuse, et tal on soov ja rahalised võimalused kokkuleppe alusel lepingut täita, niisamuti, et kannatanu esindaja teeb neist asjaoludest mõjutatuna soovitud varakäsutuse, annab veistekarja üle ja tekitab endale varalise kahju. Loomakarja ülevaatamas käies ja esialgselt ebaõnnestunud hinnaläbirääkimiste järgselt uuesti kannatanu esindajaga tehingu osas ühendust võttes kinnistas Hereford OÜ esindaja kannatanu esindajas arusaama, et viimane on tehingust huvitatud, on valmis seda täitma, omab selle täitmiseks rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul väljendub sellises Hereford OÜ huvides toimetanud R. Saksa tegevuses otsene tahtlus kallutada kannatanut temaga tehingusse astuma, niisamuti eesmärgipärane tegevus ehk kavatsetus loomad kannatanu valdusest kätte saada ehk varalist kasu saada. R. Saks tegutses kannatanu esindajalt loomade valduse kättesaamisel sihipäraselt, omamata seejuures vähimatki soovi ja ka võimalusi nende eest tasuda.
71.Olles selliselt Hereford OÜ esindaja R. Saksa sõnadest ja käitumisest tehingu täitmise kavatsuste ja võimaluste kohta eksimusse viidud, tegi karja omanik M -MC OÜ esindaja Q.U varakäsutuse ehk andis 02.10.2019 eelnevalt kokkulepitu alusel Hereford OÜ-le üle kogu temale kuuluva veistekarja.
72.Kohtu hinnangul hoidis R. Saks kannatanu esindajat eksimuses enda poolt lepingu täitmise soovist ja võimalustest veel ka peale loomade vastuvõtmist. Ta ei avaldanud mingeid pretensioone loomade hulga ja kvaliteedi osas, võttis vastu M -MC OÜ-lt 03.10.2019 kuupäevaga dateeritud arve veisekarja eest, esitades seejuures palve arvet muuta, võttes sellest
1-22-981 välja veiste arvu, jättes muu muutmata ja andes pidevalt lubadusi esitatud arve tasuda. Sellise tegevusega kinnistas R. Saks teadlikult ja läbimõeldult kannatanu esindajas arusaama, et Hereford OÜ koos enda esindajaga on vägagi huvitatud müügitehingu toimumisest, tal on endiselt selleks tahe ja ka võimalused. Kannatanu esindaja ja ka kohus kõrvaltvaataja positsioonis sai Hereford OÜ esindaja sellisest käitumisest üheselt mõistetavalt aru, et loomade müük kokkulepitud kujul oli ostjale vastuvõetav ja täidetav. Samas teadis R. Saks, et kui ta Hereford OÜ nimel ei maksa loomade eest kokkulepitud ajal kokkulepitud summat ega anna ka loomi isikule tagasi, tekitab ta kannatanule varalise kahju.
73.Uuritud tõenditest nähtubki, et Hereford OÜ-l puudusid lisaks tahtele veiste karja eest kokkulepitud summas ja ajal tasuda ka tehingu sõlmimise ajal selleks rahalised vahendid. Nii selgub Hereford OÜ erinevate pangakontode andmetest ajavahemiku 01.01.-31.12.2019 kohta, et M -MC OÜ-ga sõlmitud veiste karja ostu-müügitehingu ajal tal rahalised vahendid puudusid. Hereford OÜ käivet kajastavad teatmik.ee väljatrükid ja käibedeklaratsioonid näitasid süüdistuses märgitud ajavahemikul tehingute mahtu, milliste alusel ei olnud tal tekkinud rahalisi vahendeid M -MC OÜ-ga sõlmitud tehingu ees tasumiseks. Hereford OÜ majandusnäitajaid ja täitemenetlusi kajastavad andmed selle perioodi kohta kinnitavad, et Hereford OÜ oli majandusraskustes, tal oli hulk võlgu eraisikute ees, milliseid ta ei olnud suutnud tasuda ja, mille tulemusena olid pooleli mitmeid täitemenetlusi, niisamuti oli tal tekkinud maksuvõlg. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et kohtumenetluse raames ei ole esitatud ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et Hereford OÜ-l oleks olnud võimalik süüdistuses märgitud tehingu eest selle sõlmimise ajal tasuda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Hereford OÜ käibeandmiku väljavõttele tuginedes kinnitada OÜ-l tehingu tegemise ajal rahaliste vahendite olemasolu ja seda põhjusel, et käibeandmiku andmed ei ole vastavuses OÜ poolt ametlikult tema käibe kohta esitatud andmetega. Nagu märgitud, ei võimalda kohtu käsutuses olevad Hereford OÜ käibedeklaratsioonidest nähtuvate tehingute vähese arvu ja neist tuleneva väikese käibe osas esitatud informatsioon kinnitada järeldust, et Hereford OÜ-l olid M -MC OÜ-ga ostu-müügi lepingu sõlmimise eel, ajal ja ka pärast seda olemas vajalikus ulatuses rahalised vahendid.
74.Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud järeldust ka R. Saksa tegevus, tema poolt loomade eest tasumata jätmine. Kui Hereford OÜ-l oleks rahalised vahendid olemas olnud, oleks R. Saks nende arvelt tema poolt korduvalt üle vaadatud veiste eest M -MC OÜ-le tasunud, teinud ülekande, nagu ta kannatanu esindajale raha laekumise probleemi kontrollimise ajal korduvalt selgitas ega oleks kannatanult tehingust taganemisavaldust saades asunud omakorda alusetult avaldama, millisel moel on kannatanu esindaja hoopis teda petnud (kuidas tema poolt on üle antud vähem loomi, kuidas loomad on kehvas seisus, kuidas nende omandiõigust kannatanu esindaja kokkuleppe vastaselt ei andnud Hereford OÜ-le peale loomade üleandmist üle ja, kuidas kannatanu esindaja nõudis kokkuleppest väljuvalt kohest loomade eest tasumist). Kohus leiab, et R. Saksa reaktsioon M -MC OÜ taganemisavaldusele on olnud otsitud ja ajendatud pahameelest kannatanu esindaja käitumise suhtes, et viimane ei võimaldanud üleantud loomi hakata Hereford OÜ nimel koheselt realiseerima, ei vormistanud loomi PRIAs ümber ostja nimele ehk takistas realiseerimast R. Saksa plaani saada üleantud loomade arvelt kohest varalist kasu. Selline R. Saksa reaktsioon kannatanu tegutsemisele annab kohtule lisakinnituse selle kohta, et Hereford OÜ-l ei olnud rahalisi vahendeid lepingu sõlmimisel loomade eest kannatanule tasuda.
75.Kohtu hinnangul saanuks Hereford OÜ tasuda M -MC OÜ-le veistekarja eest üksnes siis, kui OÜ-l oleks olnud võimalik realiseerida plaan toimetada loomad tapamajja. Kohtu nägemuse kohaselt ei ole selline järeldus paljasõnaline, sest R. Saksa sõnul otsis ta kannatanuga tehingusse astumise ajal veiste realiseerimise võimalusi, niisamuti esitas ta selliste realiseerimise võimaluste kohta kohtule ka järelepärimiste vastuseid. Kohtu hinnangul
1-22-981 oleks selline R. Saksa plaan olnud ka majanduslikult mõttekas, sest vastuvõetud loomade suur hulk ja nende enda valduses hoidmine nõuab paratamatult täiendavaid kulutusi nii hoolduse kui sööda osas. Samas ei saa aga jätta tähelepanuta eeltoodust järelduvat, et ka sellise tegutsemise korral esitas Hereford OÜ esindaja M -MC OÜ esindajale valeandmeid selle kohta, et tal on enne tehingusse astumist olemas rahalised vahendid veistekarja kannatanult ära ostmiseks ehk, et ka selline R. Saksa tegutsemisplaan M -MC OÜ loomakarja osas kinnitab süüdistuse versiooni sellest, et Hereford OÜ esindaja R. Saksal puudusid M -MC OÜ-ga tehingusse astudes tahe ja rahalised vahendid selle eest tasuda, niisamuti R. Saksa Hereford OÜ huvides tegutsemise eesmärki - saada kannatanu arvelt kohest varalist kasu.
76.R. Saks ei ole kannatanu esindajat valgustanud enda plaanist saada loomade eest tasumiseks rahalised vahendid loomade realiseerimise järgselt. Nii võimaldab ka Hereford OÜ esindaja R. Saksa poolt kannatanu esindaja eest eeltoodud plaani varjamine ühes suutmatusega veiste eest koheselt tasuda sedastada OÜ esindaja tegevuses OÜ huvides M MC OÜ esindaja Q.U eksimusse viimise ehk petmise fakti sellest, et Hereford OÜ-l esindajal on tahe ja võimalused müügilepingut täita, ja sellest lähtuvalt tema poolt eksimuses loomade üleandmise ja sellega endale varalise kahju tekitamise, samuti Hereford OÜ esindaja käitumises eesmärgi saada kannatanu esindaja tegevusest tulenevalt varalist kasu.
77.Kohus leiab, et kohtuasjas tuvastatud Hereford OÜ esindaja sõnad ja teod M -MC OÜ-lt veiste karja vastuvõtmise järgselt võimaldavad järeldada, et tal ei olnud juba lepingut sõlmides mingit kavatsust nende eest kannatanule tasuda. Nagu märgitud, ei olnud Hereford OÜ-l lepingu sõlmimise ajal rahalisi vahendeid M -MC OÜ karja koheselt korraga ära ostmiseks, nii polnud tal ka põhjust kannatanu esindajat müügitingimuste läbirääkimisel veenda selliste võimaluste olemasolus. See asjaolu, et R. Saks selliselt siiski toimis, näitab kohtule, et ta oli iga hinna eest huvitatud kannatanult veiste karja enda valdusesse saamisest, eirates sedagi, et nii suure hulga loomadega kaasnevad ka nende hoolduskulud. Kohtu hinnangul on võimalik sellises R. Saksa tegevuses näha Hereford OÜ huvides kalkuleeritud plaani, kuidas saada kannatanu arvelt varalist kasu ehk teisisõnu sihikindlat tegevust, mille eesmärgiks oli kannatanu arvelt varalise kasu saamine.
78.Selle plaani realiseerimiseks hoidis ta kannatanu esindajat eksimuses enda jätkuvast soovist tehingut täita. Kannatanu esindaja kannatuse katkemise ja tehingust taganemise avalduse saamise järgselt, aga selle asemel, et loomad tagastada, mida õiguskuulekast ja majandustegevuses ausalt tegutsevast isikust, kes on sattunud makseraskustesse, võinuks oodata, hakkas ta hoopis otsima kannatanu esindaja tegevuses vigu, kokkulepitud müügitingimusi moonutama, nende rikkumises kannatanu esindajat süüdistama ja loomade asukohta üheselt mõistetavalt kannatanu esindaja eest varjama. Kohus leiab, et Hereford OÜgu esindaja R. Saks pidanuks ausa müügitehingu tegemise soovi korral möönma ja seda isegi kannatanu esindaja poolt kokkulepete rikkumise korral, et tema valdusesse on saanud võõras vara, milline tuleks kiiremas korras, kas tagastada või siis selle eest enda nägemuse kohaselt nö õiglast hinda tasuda, hilisemalt siis vaielda loomade transpordi ja hooldusega kaasnenud kulude üle, mitte aga jätkata võõraste loomade enda valduses hoidmist. R. Saks valis aga just viimase tegutsemisviisi, pingutades sellegi nimel, et kannatanu esindajal ei tekiks reaalselt võimalust loomi leida ja Hereford OÜ valdusest ära viia ei iseseisvalt ega ka loomade üle järelevalvet teostavate instantside vahendusel.
79.Eelpool kirjeldatud R. Saksa tegutsemisviis viitabki algsele soovile M -MC OÜ-ga müügitingimusi läbi rääkides ja temalt loomi vastu võttes, need kindlasti endale jätta.
80.Nii märgib kohus, et olles eksimuses loomade üleandmisel müügitehingu toimumise asjaoludest, tekitas M -MC OÜ esindaja endale varalise kahju. Ta ei ole saanud veistekarja üle andes Hereford OÜ-lt vastukäsutust ehk viimase esindaja ei ole tasunud kannatanule
1-22-981 müügilepingu alusel üle antud veiste eest, niisamuti ei ole ta neid veiseid ka tagasi saanud. Kannatanu M -MC OÜ varaline seis varakäsutuse eelse seisuga on ilmselgelt halvenenud.
81.Selliselt on R. Saks Hereford OÜ juhatuse liikmena esitanud M -MC OÜ esindajale teadlikult ja tahtlikult valeandmeid viimaselt veiste karja ostmise tahtest ja võimalustest, mille tulemusena andis kannatanu esindaja üle talle kuuluva karja ja tekitas sellega endale varalise kahju, sest ei saanud selle eest vastu tasu. OÜ-gu Hereford juhatuse liige tegutses selliselt otseselt OÜ huvides, OÜ-le varalise kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd kohus sedastas Hereford OÜ juhatuse liikme R. Saksa tegevuses Hereford OÜ huvides M -MC OÜ suhtes kelmuse toimepanemise, on sellega ka tõendamist leidnud Hereford OÜ süü.
82.Kohtu hinnangul realiseeris R. Saks Hereford OÜ juhatuse liikmena ja selle huvides kelmus kuriteokoosseisu, milline on süüdistuses R. Saksa osas õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja Hereford OÜ osas KarS § 209 lg 3 järgi. R. Saks on eelpoolnimetatud kuriteo toime pannud isikuna, kes oli varasemalt toime pannud kelmuse. Ta oli 30.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk tema suhtes oli süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv kriminaalkaristus.
83.Nii R. Saksa kui ka Hereford OÜ tegevuses M -MC OÜ suhtes kelmuse toimepanemisel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on toime pannud toime neile etteheidetava kuriteo, seega tuleb nad süüdi tunnistada ning mõista neile ka karistus. IV Karistus
84.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, mille suuruse hindamisel arvestab kohus süüdlaste käitumises esinevate kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalustega mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).
85.Kohus märgib, et võtab R. Saksa ja MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) süü suuruse hindamisel arvesse kõigepealt nende poolt toime pandud tegu. R. Saks pani OÜ Hereford (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) juhatuse liikmena ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime M MC OÜ esindaja suhtes varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Ta on äriühingu esindajana ja selle huvides petnud kannatanult välja 66 pealise veistekarja ja tekitanud sellega varalise kahju suurusjärgus 32 000 eurot, millele oli juurde arvutatud käibemaks 6400 eurot. Selline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja seadusandja on karistusena selle eest ette näinud üksnes vangistuse ning seda vahemikus üks kuni viis aastat.
1-22-981 Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) pani enda juhatuse liikme R. Saksa tegevuse tulemusena toime M MC OÜ suhtes varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Hereford OÜ esindaja on OÜ huvides, tema majanduslikku kasu silmas pidades petnud kannatanult välja 66 pealise veistekarja ja tekitanud sellega varalise kahju suurusjärgus 32 000 eurot. Selline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 3 järgi ja seadusandja on karistusena selle eest ette näinud rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus mõista enne 01.11.2023 kehtinud redaktsiooni alusel rahalise karistuse alates 4000 – 16 000 000 euroni (alates 01.11.2023 võib kohus juriidilisele isikule määrata rahalise karistuse vahemikus 4000–40 000 000 eurot).
86.Kohtu hinnangul panid R. Saks ja tema tegevuse tulemusena Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) toime kelmuse M MC OÜ suhtes otsese tahtlusega, milline on raskeim süüteo toimepanemise vorm ja, mis omakorda viitab isikute suuremale süüle. Kohus leiab, et R. Saksa ja Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) süü neile etteheidetavas II raskusastmega kuriteos on keskmine. Kohtu nägemuse kohaselt tuleneb Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) süü tema esindaja tegevusest ja on võrreldav viimase süü suurusega. Kohtu hinnangul on tekitatud varaline kahju KarS § 12 1 mõttes oluline, kuid jääb niisamuti süü suuruse hindamisel keskmisesse suurusjärku.
87.Samas leiab kohus, et R. Saksa ja Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) süü suurust mõjutavad ja eristavad muud süüdistatavate kohta kogutud andmed. Nimelt on R. Saks varem kriminaalkorras karistatud, äriühingust süüdistatav aga mitte. 30.09.2016 Pärnu Maakohtu otsusega (asjas nr 1-23-1176, I kd lk 156-165) mõisteti R. Saks süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimuslikult 1 aasta ja 6kuulise katseajaga. Tänaseks on antud karistus kustunud (III kd lk 97). Samas pani R. Saks uue kuriteo toime nimetatud otsusega mõistetud karistuse kehtivuse ajal, sellest tulenes talle esitatud süüdistuse kvalifikatsioonis korduvustunnus ja sellest tulenevalt raskem süüdistuse etteheide. Arutuse all olevas asjas toimunud kohtuistungite ajal on R. Saks süüdi tunnistatud vägivalla teo toimepanemise eest. 29.12.2023 Pärnu Maakohtu otsusega (asjas nr 1-23-1176, III lk 98-103) tunnistati R. Saks süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistati teda 6 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga. Hereford OÜ (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) on aga, nagu märgitud, tegutsenud peale juhatuse liikme vahetumist ja ka uue ärinime võtmist seaduskuulekalt, tema osas puuduvad andmed täiendavate õigusrikkumiste kohta. Viimane fakt võimaldab vähendada äriühingust süüdistatava süüd võrreldes tema esindaja süü suurusega.
88.Kohus ei tuvastanud ei R. Saksa ega ka tema vahendusel Hereford OÜ (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) tegevuses karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ei R. Saks ega ka tema poolt varasemalt esindatud äriühing ei ole oma süüd tunnistanud. Nagu märgitud, esineb R. Saksa puhul koosseisuline raskendav asjaolu korduvuse näol.
89.Eelnevalt nimetatud asjaolude alusel hindab kohus kokkuvõttes R. Saksa süüd toimepandus keskmiseks, Hereford OÜ (alates 09.07.2024 uue ärinimega MMM47 OÜ) süüd aga võrreldes tema esindaja omaga väiksemaks ja peab kohaseks lähtuda karistuse määra valikul vastavalt R. Saksa puhul sanktsiooni keskmisest, äriühingu puhul aga pigem sanktsiooni alampiiri lähedasest määrast.
90.Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul antud asjas süüdistatavatele karistuse määramisel oluline arvestada selle läbiviimiseks kulunud ajaga.
1-22-981 Kohus on märkinud, et antud asjas on menetlus kulgenud ülemäära kaua. Kuriteosündmusest 2019 septembri lõpus oktoobri alguses kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni 2022, on täheldatav teatud ajaline ebamõistlik viivitus. Samas ei täheldanud kohus sellel viivitusel mõju asja lahendamise edasisele käigule, see ei ole rikkunud oluliselt menetlusosaliste õigusi. Süüdistatavate suhtes ei ole rakendatud menetluse tagamise meetmeid. Kannatanul on säilinud võimalus esitada ja kaitsta tsiviilhagi nõuet kohtumenetluse raames. Selliselt ei tuvastanud kohus nimetatud viivitusega ebamõistliku menetlusaja riivet, millega tuleks arvestada süüdistatavatele karistuse määramisel. Kohtumenetluse edasine käik, s.o peale süüdistusakti kohtusse saabumist, on kohtu hinnangul toimunud aga ebamõistlikult pikalt. Samas ka selles asjaolus ei ole kohtu hinnangul võimalik näha riigi süüd. Menetluse läbiviimist on takistanud jätkuvalt ja järjekindlalt süüdistatav R. Saksa terviseseisund (mille osas peeti kohtumenetluse raames vajalikuks teostada kohtuarstlik ekspertiis) ja tema valikud kaitsja vahetusel (see on lõpuks tinginud ka riigi poolt asenduskaitsja määramise), niisamuti juriidilisest isikust süüdistatava esindajate järjekindel vahetumine. Selliselt ei pea kohus ka võimalikuks kergendada süüdistatavatele mõistetavat karistust antud asja läbiviimiseks kulunud aja riive tõttu. Samas märgib kohus, et kuivõrd kuritegu, mille eest karistus kohaldamisele tuleb, jääb aastate taha, on see karistuse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlusi arvestades kohane mõista süüdistatavatele täies osas tingimuslikult. Kohtu hinnangul oleks tänaseks pea 6 aasta taguse kuriteosündmuse eest mõistetav karistus reaalsena käsitletav pigem kättemaksuna kui kutsuks süüdlast üles end distsiplineerima, hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. R. Saks, kuigi karistatuna selle kohtuasja arutamise ajal teise kuriteo eest, on hoidunud põllumajandusloomadega tegelemise ajal probleemsete tehingute sõlmimisest. Vastupidiseid andmeid ei ole kohtule esitatud ka süüdistatavast äriühingu osas, olgu ta siis tegutsenud Hereford OÜ või alates 09.07.2024 MMM47 OÜ nime all. Nii järeldab kohus, et esitatud süüdistuse asjaolude arutamine kohtumenetluse raames on avaldanud selget mõju süüdistatavate käitumisele ja arusaamadele vajadusest olla majandustegevuses sõlmitud kokkulepetes korrektne ja üheseltmõistetav.
91.Kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, et süüdistatavatele konkreetse kuriteo eest karistuse mõistmisel saab ja tuleb alati ning ühetaoliselt arvestada neile mistahes varasemate õigusrikkumiste eest määratud karistuse faktidega ja selliselt ka põhjendusega, et iga uue kuriteo toimepanemise eest tuleks mõista karistus järjest rangemal viisil. Antud juhul osaliselt reaalse vangistusena. Kohus märgib, et tõepoolest võimaldavad karistusregistri andmed suures plaanis hinnata süüdistatava suutlikkust seadust järgida. Samas aga ei saa jätta konkreetsel juhul karistust mõistes tähelepanuta toimepandud kuritegu ennast ehk seda, millise teoga on tegemist ja sedagi, millisel viisil see on toime pandud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik täheldada sarnast mõju nt liiklusalase või ametialase või majandusalase või varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetavatel karistustel, niisamuti karistusel, milline oli määratud emotsioonide ajel toime pandud või läbimõeldult etteplaneeritult toime pandud kuriteo eest jne. Eriliiki või erineval moel toimepandud kuritegude eest mõistetavate karistuste mõju diferentseerimise mõtet võib näha ka karistuste kehtivusaja reeglistikus ehk, et süüdlasele uue kuriteo eest karistuse mõistmisel ei saa arvesse võtta teatud ajavahemiku taha jäänud süüdlasele määratud varasemaid karistusi, sest nende mõju on uue kuriteo eest uue karistuse mõistmise ajaks taandunud. Selliselt leiab kohus, et R. Saksa süüditunnistamine ja karistamine antud kohtuasja arutamise ajal vägivallateo eest, näitab, et R. Saks võib emotsioonide ajel kuritegu toime panna. Kuid järeldada üheselt mõistetavalt sellest, et ta võiks igal juhul jätkata ka läbimõeldud kuritegude toimepanemisega, nagu seda näitab talle etteheidetud kelmuse süüdistus, ei saa. Kohtule ei ole esitatud vastupidist kinnitavaid andmeid. Kuivõrd R. Saksale ja MMM47 OÜ-le (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024
1-22-981 ärinimega Hereford OÜ) etteheidetava kuriteo toimepanemisest on möödas pea 6 aastat ja puuduvad andmed süüdistatavate poolt peale seda uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise kohta, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista neile määratavad karistused tingimuslikult.
92.Kohus leiab ka, et ühes süüdistatavate suhtes tingimusliku karistuse mõistmisega on võimalik kinnitada ka üldiselt põhimõtet, et igale kuriteole järgneb alati, selle raskuse ja isikut iseloomustavate andmetega kooskõlas olev karistus ehk järgida selliselt ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
93.Nii leiab kohus, et R. Saksa puhul on võimalik tagada tema poolt edasine õiguskuulekas käitumine talle karistuse mõistmisega tingimuslikult ühes kindlal ajavahemikul määratud käitumiskontrolli reeglite täitmise kohustusega. Selliselt on R. Saksal võimalik näidata, et ta suudab ühiselu reeglitest ja seadustest kinni pidada, samuti kindlustada, et kui ta paneb katseajal toime kehtestatud nõuete rikkumise, siis võib kohus talle mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul oleks põhjendatud määrata R. Saksale selliseks ajavahemikuks 3 aastat. Nimetatud aeg on piisavalt pikk, et süüdistatavat distsiplineerida, anda talle võimalus näidata enda suutlikkust hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, niisamuti näidata end eeskujuliku ettevõtjana põllumajandusloomade hooldamise ja kasvatamise valdkonnas.
94.Kuivõrd MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) süü suurus on väike, tema kohta teada olevad andmed alates 2019 oktoobrist uute kuritegude või väärtegude toimepanemise kohta puuduvad, siis on põhjendatud jätta talle mõistetav rahaline karistus samuti tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul oleks põhjendatud määrata MMM47 OÜ-le (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) selleks ajavahemikuks 2 aastat. Nimetatud aeg on piisavalt pikk, et äriühing oma uue juhtkonna kaudu saaks kinnitada, et tema vahendusel toimub aus majandustegevus, varasem seaduserikkumine on tema tegutsemise ajaloos üksikjuhtum ja selliseks ka jääb.
95.Seega tunnistab kohus R. Saks süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab talle sanktsiooni keskmist järgides karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus talle mõistetava vangistuse täielikult täitmisele pööramata, kui R. Saks ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus tunnistab ka MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) süüdi KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab talle karistuseks sanktsiooni alamäära lähedaselt 10 000 euro suuruse rahalise karistuse. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus mõistetava karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui äriühing juhatuse liikme vahendusel ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V Tsiviilhagi
96.Kannatanu M -MC OÜ esitas kohtueelses menetluses tsiviilhagi (IV kd lk 6-9) varalise kahju nõudes summas 38 580 eurot, mille kohus 27.12.2024 määrusega menetlusse võttis. Kannatanu palub kohtul tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista solidaarselt MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) ja R. Saksalt varaline kahju kokku 38 580 eurot, s.o varaline kahju seoses veistest ilmajäämisega summas 38 400 eurot ja varaline kahju seoses kohtueelsete õigusabikuludega (taganemisavalduse koostamine) summas 180 eurot.
1-22-981
97.Tsiviilhagist nähtuvalt on M -MC OÜ-l tekkinud varaline kahju esiteks seoses sellega, et Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ), mille juhatuse liige oli R. Saks, sõlmis M -MC OÜ-ga müügilepingu 68 veise ostmiseks müügihinnaga 38 400 eurot (summa koos käibemaksuga) ilma tegeliku kavatsuseta veiste ostuhinda müüjale tasuda. Müüja M MC OÜ andis 02.10.2019 omandireservatsiooniga 68 veise otsese valduse ostjale üle ja esitas ostjale arve, kuid ostja müüja ees ostuhinna tasumise kohustust ei täitnud, veiste ostuhinnast ei ole müüjale tasutud ega ole ka veiseid müüjale peale müügilepingust taganemist tagastatud.
98.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
99.Kohtu arvates esinevad antud juhul kannatanu Motokeskus-MC OÜ-le tekitatud kahju osas deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) kahju tekitanud õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.
100.Kannatanu Motokeskus-MC OÜ tõendab talle tekitatud varalist kahju 03.10.2019 ja 07.10.2019 Hereford OÜ-le esitatud arvetega nr XX (I kd lk 10; III kd lk 14), mille kohaselt on 68 veise müügihinnaks 38 400 eurot (sisaldab käibemaksu 20%, s.o 6400 eurot). Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et R. Saksale anti üle Motokeskus-MC OÜ esindaja Q.U-ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kogu kari ehk 66 looma, mitte 68 looma, nagu on märgitud süüdistustes. Q.U teavitas enne veiste valduse üle andmist ja arve esitamist Hereford OÜ-t (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) e-kirjaga, et karjast on välja läinud 2 looma (III kd lk 6). M -MC OÜ vastusest nõudekirjale (I kd lk 28) nähtub, et kannatanu eeldab, et M MC OÜ arve nr XX on kajastatud ka Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) raamatupidamises ja äriühing on selle arve alusel taotlenud riigilt arves kajastatud käibemaksu (summas 6400 eurot) sisendkäibemaksuna maha arvestamist.
101.Kohus märgib, et M -MC OÜ oli süüdistuse perioodil käibemaksukohustuslane (KMKR nr XX, III kd lk 14). Ka Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) oli süüdistuse perioodil registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr XX, käibemaksukohustuslane ajavahemikul 13.05.2019-19.01.2021, I kd lk 51). Juhul, kui kannatanul oleks õnnestunud müüa veised Hereford OÜ-le (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ), tulnuks tal sellelt tehingult arvestatud käibemaksusumma tasuda käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt riigile. Käesoleval juhul on aga M -MC OÜ 18.10.2019 müügilepingust taganenud (I kd lk 11-15) ja nõudnud ostjalt veiseid viivitamatult tagasi. Tehingu tühistamisel võimaldab KMS § 29 lg 7 kauba või teenuse kohta esitatud arve tühistada või esitada kreeditarve ning teha muudatus käibedeklaratsioonis. Seega ei saa kohus arvestada kahjusumma hulka käibemaksu, kuivõrd seadus võimaldas kannatanul 03.10.2019 esitatud arvel nr XX märgitud käibemaksu tasumise kohustusest vabaneda. VÕS § 127 lg-te 1 ja 5 mõtte kohaselt ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks, kahju
1-22-981 hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Seega on kohtu hinnangul taotlus kahju hüvitamiseks käibemaksu osas antud juhul alusetu. Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel R. Saksalt ja MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) solidaarselt kannatanu kasuks välja veiste müügihinna ilma käibemaksuta summas 32 000 eurot. Kannatanul 32 000 euro suuruse kahju tekkimine on põhjuslikus seoses süüdistatavate teoga, sest kui süüdistatavad ei oleks süüdistuses kirjeldatud viisil käitunud, olnuks kannatanu vara hulka kuulunud endiselt veised, mille väärtus oli arve kohaselt 32 000 eurot.
102.Tsiviilhagist nähtub, et M -MC OÜ-l tekkis varaline kahju ka seoses kohtueelses menetluses taganemisavalduse koostamisega summas 180 eurot. Kannatanu omandi rikkumisega tekitatud kahjuna on VÕS § 128 lg 3 järgi käsitatavad ka mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab kannatanu tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ja, kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Kohus leiab, et Motokeskus-MC OÜ poolt õigusabi kasutamine taganemisavalduse koostamiseks oli vajalik. Ostja Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) rikkus müügilepingut selliselt, et jättis veiste eest ostuhinna tasumata, mistõttu oli kannatanu sunnitud kasutama taganemisavalduse koostamiseks õigusabi. Kui Hereford OÜ (alates 09.07.2024 ärinimega MMM47 OÜ) ei oleks müügilepingut oluliselt rikkunud, ei oleks kannatanu pidanud lepingust taganema ja tegema sellest tingitud kulutusi õigusabile. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista ka taganemisavalduse koostamisega tekkinud varaline kahju. OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid koostas 21.10.2019 M -MC OÜ-le arve nr XX (III kd lk 177) summas 152,77 eurot (lisandub käibemaks 30 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 18.10.2019 taganemisavalduse koostamine Hereford OÜ suhtes, selle koostamiseks on kulunud aega 1 tund 30 minutit, töö hinnaks on 150 eurot, lisaks on koostatud ka tähitud kiri Hereford OÜ-le summas 2,77 eurot. Nimetatud arvest nähtuvalt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades taganemisavalduse õiguslikku kvaliteeti, pikkust ja selles esinevate seisukohtade asjakohasust, nõustub kohus kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabiks märgitud ajakulu ja hinnaga, leides, et kantud kulu on olnud mõistliku suurusega. Arve kohaselt tuli M -MC OÜ-l tasuda teenuse osutajale ka käibemaksu. M -MC OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR number XX). Käibemaksukohuslane on ka OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (KMKR number XX). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.203 määrus kohtuasjas nr 1-218988, p 40). Antud juhul ei ole kannatanu selgitanud, et käibemaksukohustuslasest arve saajal, s.o M -MC OÜ-l, pole olnud võimalik õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on kannatanu nõue taganemisavalduse koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamiseks käibemaksu osas alusetu. Eeltoodust tulenevalt kuulub kannatanu tsiviilhagi õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt, s.o summas 150 eurot, milline kuulub välja mõistmisele MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) ja R. Saksalt solidaarselt.
103.KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle
1-22-981 rahuldamata või läbi vaatamata. Arvestades asjaolu, et Motokeskus-MC OÜ poolt esitatud tsiviilhagi hõlmas ka käibemaksusid, siis kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 32 150 eurot (veiste väärtus 32 000 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). Nimetatud summa kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel süüdistatavatelt R. Saksalt ja MMM OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) kannatanu kasuks välja mõistmisele solidaarselt. VI Muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused Menetluskulud
104.KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline.
104.1.Kannatanu M -MC OÜ lepinguline esindaja advokaadibüroo Lillo & Partnerid vandeadvokaat N.T esitas 09.04.2025 taotluse kannatanule menetluskulude hüvitamiseks (IV kd lk 137), paludes mõista MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) ja R. Saksalt M -MC OÜ kasuks solidaarselt välja lepingulisele esindajale kriminaalasjas osutatud õigusabi eest makstud tasu kokku summas 10 980 eurot. Taotlusest nähtuvalt on M -MC OÜ tasunud kriminaalasjas osutatud õigusabi eest oma lepingulisele esindajale vandeadvokaat N.T-le vastavalt advokaadibüroost Lillo & Partnerid poolt esitatud 27 (IV kd lk 138-163; I kd lk 47-50) arvele tasu kokku summas 10 980 eurot (sh käibemaks). Kannatanu lepingulise esindaja tunnitasuks on olnud 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
104.2.Kohus märgib, et kannatanu esindaja arvetel märgitud õigusabi osutamiseks kulunud aeg hõlmab erinevaid toiminguid. Samas iga erineva toimingu puhul ei ole arvetel täpset ajakulu välja toodud. Selliselt on arvetel näiteks nii kohtuistungiks ettevalmistamine, tutvumine kaitseaktiga, sõidule kulunud aeg, nõupidamine, info kliendile ja kohtuistungil viibimine koondatud kõik ühe ajaraami sisse. Kuivõrd kohus peab kontrollima, kas kannatanu esindaja osutatud töötunnid vastavad tehtud tööle (kohtul puudub põhjus kahelda kannatanu esindaja poolt õigusabi osutamise faktis), samas aga menetluskulude hüvitamise taotlusest ega arvetest ei nähtu täpset menetlustoimingutele kulunud aega, siis tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, rakendades mõistlikkuse põhimõtet.
104.3.Esmalt märgib kohus, et kannatanu lepingulise esindaja tunnihinda 100 eurot, millele lisandub käibemaks, saab turul kehtivaid tunnihinna määrasid arvestades pidada igati mõistlikuks.
104.4.Õigusabikulu arvetest nähtuvalt on M -MC OÜ tasunud lepingulisele esindajale ka käibemaksu. Menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud tasu suuruse 10 980 eurot põhjal saab kohus järeldada, et kannatanu on taotlenud ka käibemaksu osas kulu hüvitamist. Kohus märgib, et M -MC OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr XX). Käibemaksukohuslane on ka OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (KMKR nr XX). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2023 määrus kohtuasjas nr 1-21-8988, p 40). Antud juhul ei ole kannatanu kohtule selgitanud, et käibemaksukohustuslasest arve saajal, s.o M -MC OÜ-l, pole võimalik õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on kannatanu nõue õigusabikulude hüvitamiseks käibemaksu osas alusetu.
1-22-981
104.5.Arvetest nähtuvalt taotleb kannatanu kokkulepitud tunnihinna alusel hüvitist kannatanu lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja eest, s.o sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu). Kohus leiab, et kannatanu esindaja sõiduaja hüvitamine kokkulepitud tunnihinna alusel ei ole põhjendatud. Sellist mõttekäiku ei toeta ka kohtupraktika.
104.6.Riigikohtu tsiviilkolleegium ei nõustunud 29.09.2021 määruses nr 2-14-63261 kostjaga selles, et hageja peab talle hüvitama esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Riigikohus on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Hilisemalt on kohus selgitanud, et lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja hüvitamata jätmine ei ole põhjendatud, sellele kohalduvad analoogia korras sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). 29.09.2021 Riigikohtu määruses nr 2-14-63261 leiti, et kuna alates 01.08.2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast ning kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2022 otsuses kohtuasjas nr 1-19-9061 p-des 42-43 on leitud, et samadest põhimõtetest saab juhinduda ka kriminaalmenetluses.
104.7.Kannatanu esindaja tegevuskohaks olev advokaadibüroo asub aadressil Tallinn Pärnu mnt 10, kohtuistungid toimusid Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8. Sõidu osas kohtuistungile on taotletud ajakulu hüvitist 50%, mistõttu arvestab kohus selle väljamõistmisel üksnes ühte suunda ehk lepingulise esindaja tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) kohtuistungi toimumise kohta (Rakvere linn) kulunud aega. Selleks ajaks on 1 tund 14 minutit (100 km). Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kord) § 151 lg 1 p 1 kohaselt on sõidule kulunud aja tasuks 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 kilomeetrit. Kuna kannatanu esindaja sõiduaja hüvitamine kokkulepitud tunnihinna alusel ei ole põhjendatud ja lähtuda tuleb korra § 15 1 lg 1 p-st 1, siis arvab kohus kõikidelt arvetelt õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aja, s.o 1 tund 14 minutit ja leiab, et põhjendatud on lepingulise esindaja tegevuskohast kohtuistungile sõidule kulunud aja eest ühte suunda arvesse võttes saada hüvitist summas 20 eurot.
104.8.Lisaks on kannatanu taotlenud lepingulise esindaja kütusekulude hüvitamist. Korra § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Seega on tavapärases praktikas aktsepteeritud hüvitamisele kuuluva sõidukuluna 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Tallinn-Rakvere-Tallinn (läbitud kilomeetreid 200 km) eest oleks aktsepteeritud saada hüvitist seega 60 eurot (0,3x200). Käesoleval juhul on kannatanu esindaja arvetest nähtuvalt kõnealuse õigusabi osutamisega seonduva kulu summaks märgitud 25 eurot ja varasemalt kahel korral ka 30 eurot, mistõttu sõidukulu hüvitis kohtu poolt vähendamisele ei kuulu ja seda võib pidada põhjendatuks.
104.9.Hindamaks kannatanu esindaja ajakulu istungil osalemisega seonduvalt, märgib kohus, et kohtukoosseisu vahetumise tõttu ei ole kohtu käsutuses kõiki antud asjas toimunud kohtuistungite protokolle (kohtule on esitatud varasema kohtukoosseisu ajast vaid 02.12.2022, 19.09.2023, 26.09.2023 ja 13.02.2024 kohtuistungi protokollid). Samas puudub kohtul alus seada kahtluse alla kannatanu esindaja osalemise fakti kõikidel antud asjas toimunud kohtuistungitel. Kohus lähtub kohtuistungite kestuse hindamisel kohtule esitatud kohtuistungi
1-22-981 protokollidest, prokuröri poolt esitatud menetluse faktoloogiast kui ka teiste kohtuistungil osalenud kaitsjate riigiõigus abi osutamisega seoses esitatud tasutaotlusest nähtuvatest vastavatest andmetest.
104.10.Kannatanu menetluskulude hüvitamise taotlusele on lisatud alljärgnevad M -MC OÜ-le esitatud arved: 1) 09.04.2025 arve nr XX summas 725 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 09.04.2025 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu), ettevalmistus istungiks, kohtuistungil viibimine, kokku 7 tundi summas 700 eurot ning kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aja 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 5 tundi 46 minutit. Arvestades 09.04.2025 toimunud kohtuistungi kestust (4 tundi ja 25 minutit), siis kulus istungiks ettevalmistusele 1 tund 21 minutit, millist ajakulu saab pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 5 tundi 46 minutit, s.o 576,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, s.o kokku 621,67 eurot. 2) 07.04.2025 arve nr XX summas 325 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 04.04.2025 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu), ettevalmistus istungiks, kohtuistungil viibimine, kokku 3 tundi summas 300 eurot ning kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 46 minutit. Arvestades 04.04.2025 toimunud kohtuistungi kestust (1 tund ja 28 minutit), siis kulus istungiks ettevalmistusele 18 minutit, millist ajakulu saab pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 46 minutit, s.o 176,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 221,67 eurot. 3) 28.03.2025 arve nr XX summas 675 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 26.03.2025 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ning kohtuistungil viibimine, kokku 6 tundi 30 minutit summas 650 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 5 tundi 16 minutit. Võtta arvesse 26.03.2025 toimunud kohtuistungi kestust (4 tundi ja 57 minutit), saab ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 5 tundi 16 minutit, s.o 526,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 571,67 eurot. 4) 19.12.2024 arve nr XX summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 19.12.2024 tutvumine uue kaitseaktiga, seisukoha esitamine, kohtuistungil viibimine kokku 1 tund 30 minutit summas 150 eurot. Võttes arvesse 19.12.2024 toimunud kohtuistungi kestust (35 minutit) ja ülejäänud toiminguteks kulunud aega, saab ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 30 minutit, s.o 150 eurot. 5) 22.11.2024 arve nr XX summas 175 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 22.11.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ning kohtuistungil viibimine, kokku 1 tund 30 minutit summas 150 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 16 minutit. 22.11.2024 toimunud kohtuistungi kestust arvestades (28 minutit) saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 16 minutit, s.o 26,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 71,67 eurot. 6) 09.11.2024 arve nr XX summas 275 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 07.11.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ning kohtuistungil
1-22-981 viibimine, kokku 2 tundi 30 minutit summas 250 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 16 minutit. 07.11.2024 toimunud kohtuistungi kestust (1 tund 15 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 16 minutit, s.o 126,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 171,67 eurot. 7) 21.10.2024 arve nr XX summas 525 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 21.10.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu), ettevalmistus istungiks ja kohtuistungil viibimine, kokku 5 tundi summas 500 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 3 tundi 46 minutit. 21.10.2024 toimunud kohtuistungi kestust (3 tundi 45 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 3 tundi 46 minutit, s.o 376,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 421,67 eurot. 8) 07.10.2024 arve nr XX summas 325 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 02.10.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 3 tundi summas 300 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 46 minutit. 02.10.2024 toimunud kohtuistungi kestust (3 tundi 33 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 46 minutit, s.o 176,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 221,67 eurot. 9) 16.09.2024 arve nr XX summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 04.09.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 46 minutit. 04.09.2024 toimunud kohtuistungi kestust (50 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 46 minutit, s.o 76,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 121,67 eurot. 10) 01.07.2024 arve nr XX summas 800 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: kohtukõne koostamine 8 tundi summas 800 eurot. Arvestades kohtukõne õiguslikku kvaliteeti, pikkust ja selles esinevate seisukohtade asjakohasust, nõustub kohus kannatanu esindaja märgitud ajakuluga. 11) 17.04.2024 arve nr XX summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 17.04.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 46 minutit. 17.04.2024 toimunud kohtuistungi kestust (52 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 46 minutit, s.o 76,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 121,67 eurot. 12) 28.02.2024 arve nr XX summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 28.02.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 46 minutit. 28.02.2024 toimunud kohtuistungi kestust (54 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele
1-22-981 õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 46 minutit, s.o 76,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 121,67 eurot. 13) 14.02.2024 arve nr XX summas 750 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 05.02.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu), ettevalmistus istungiks ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, 13.02.2024 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 5 tundi summas 500 eurot, samuti kütusekulu 50 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 2 tundi 28 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 4 tundi 32 minutit. 05.02.2024 toimunud kohtuistungi kestust (30 minutit) ja 13.02.2024 toimunud kohtuistungi kestust (4 tundi 19 minutit) arvestades saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 4 tundi 32 minutit, s.o 453,33 eurot, 40 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 50 eurot, kokku 543,33 eurot. 14) 24.10.2023 arve nr XX summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 17.10.2023 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu), kohtuistungil viibimine ja nõupidamine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 46 minutit. Kohus leiab, et antud ajakulu võib pidada nõupidamiseks ja kohtuistungil viibimiseks põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 46 minutit, s.o 76,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 121,67 eurot. 15) 27.09.2023 arve nr XX summas 275 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 26.09.2023 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi 30 minutit summas 250 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 16 minutit. Kuna 26.09.2023 kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine, siis peab kohus arvel märgitud ajakulu põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 16 minutit, s.o 126,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 171,67 eurot. 16) 23.03.2023 arve nr XX summas 100 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 30.01.2023 ja 23.03.2023 osalemine kohtuistungitel, info kliendile, kokku 1 tund summas 100 eurot. Võttes arvesse, et 30.01.2023 ja 23.03.2023 toimusid korraldavad istungid, saab pidada arvel märgitud ajakulu igati põhjendatuks Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund ehk 100 eurot. 17) 21.09.2023 arve nr XX summas 275 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 19.09.2023 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ning kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi 30 minutit summas 250 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 16 minutit. Kuna 19.09.2023 kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine, siis peab kohus arvel märgitud ajakulu põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 16 minutit, s.o 126,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 171,67 eurot. 18) 27.12.2023 arve nr XX summas 225 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 21.12.2023 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 2 tundi summas 200 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 46 minutit. Kuna 21.12.2023 kohtuistung toimus, siis peab kohus arvel märgitud ajakulu põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest
1-22-981 tekkinud ajakulu 46 minutit, s.o 76,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 121,67 eurot. 19) 09.12.2022 arve nr XX summas 680 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 02.12.2022 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 4 tundi summas 400 eurot, 05.12.2022 taotluse koostamine tsiviilhagi tagamiseks, kokku 2 tundi 30 minutit ning kütusekulu 30 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 5 tundi 16 minutit. Võttes arvesse, et 02.12.2022 kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine ja sellele lisandub omakorda taotluse koostamise ajakulu, peab kohus arvel märgitud toimingutele kulunud aega põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 5 tundi 16 minutit, s.o 526,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 30 eurot, kokku 576,67 eurot. 20) 16.11.2022 arve nr XX summas 180 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 14.11.2022 sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ja kohtuistungil viibimine, kokku 1 tund 30 minutit summas 150 eurot, samuti kütusekulu 30 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 16 minutit. Kuna 21.12.2023 kohtuistung toimus, siis peab kohus arvel märgitud ajakulu põhjendatuks. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 16 minutit, s.o 26,67 eurot,, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 30 eurot, kokku 76,67 eurot. 21) 11.10.2022 arve nr XX summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 10.10.2022 ettevalmistus kohtuistungiks, küsimused tunnistajatele, nõupidamine kliendiga, kokku 3 tundi 30 minutit summas 350 eurot. Kohus peab nimetatud toimingutele kulud aega mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvest kuulub hüvitamisele seega 350 eurot. 22) 31.05.2022 arve nr XX summas 325 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 30.05.2022 tutvumine kaitseaktiga, seisukoht, sõit kohtuistungile ja tagasi (50% ajakulu) ning kohtuistungil viibimine, kokku 3 tundi summas 300 eurot, samuti kütusekulu 25 eurot. Arvates õigusabi osutamiseks kulunud ajast maha sõidule kulutatud aeg 1 tund 14 minutit, siis osutati õigusteenust kokku 1 tund 46 minutit. 30.05.2022 toimus eelistung ja kuna kohus peab põhjendatuks ka teistele toimingutele kulunud aega, siis ei ole kohtul etteheiteid arvel näidatud ajakulu osas. Arvest kuulub seega hüvitamisele õigusabi osutamise eest tekkinud ajakulu 1 tund 46 minutit, s.o 176,67 eurot, 20 eurot sõidule kulutatud aja eest ja kütusekulu 25 eurot, kokku 221,67 eurot. 23) 23.12.2021 arve nr XX summas 250 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 14.12.2021 toimikuga tutvumine, seisukoht võimalike tegevuste kohta ja info kliendile, kokku 2 tundi 30 minutit summas 250 eurot. Kohus peab nimetatud toimingutele kulud aega mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvest kuulub hüvitamisele seega 250 eurot. 24) 21.01.2020 arve nr XX summas 250 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 21.01.2020 tsiviilhagi koostamine 2 tundi 30 minutit summas 250 eurot. Arvestades tsiviilhagi õiguslikku kvaliteeti, pikkust ja selles esinevate seisukohtade asjakohasust, nõustub kohus osaliselt kannatanu esindaja poolt selle koostamisega märgitud ajakulu ja seetõttu ka selle eest tasutud summaga. Kohus rahuldab Motokeskus-MC OÜ esindaja poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt. Kohus ei nõustu kannatanu esindaja käsitlusega tekitatud kahju esitada koos käibemaksuga. Nii rahuldab kohus nimetatud arve 80% ulatuses, s.o 200 euro suuruses summas (vt täiendavat selgitust p 104.14). 25) 17.12.2019 arve nr XX summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 17.12.20219 tutvumine politsei 05.12.2019 nõudekirjaga ja vastuse koostamine,
1-22-981 kokku 1 tund 30 minutit summas 150 eurot. Kohus peab nimetatud toimingutele kulunud aega mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvest kuulub hüvitamisele seega 150 eurot. 26) 26.11.2019 arve nr XX summas 250 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 25.11.2019 nõupidamine kliendiga 45 minutit summas 75 eurot, 26.11.2019 viibimine ülekuulamisel 1 tund 45 minutit summas 175 eurot. Kohus peab nimetatud toimingutele kulud aega mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvest kuulub hüvitamisele seega 250 eurot. 27) 28.10.2019 arve nr XX summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) hõlmab järgmist õigusteenust: 22.10.2019 kuriteokaebuse koostamine Hereford OÜ ja R. Saksa suhtes 1 tund 30 minutit summas 150 eurot. Kohus peab nimetatud toimingule kulud aega mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvest kuulub hüvitamisele seega 150 eurot.
104.11.Seega peab kohus kannatanu M -MC OÜ-le tema esindaja poolt antud asjas õigusabi osutamisega tekkinud mõistlikus ulatuses hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks kokku 7121,72 eurot (ilma käibemaksuta).
104.12.Kohus selgitab, et kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu ei saa jätta solidaarselt süüdistatavate MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) ja R. Saksa kanda, nagu seda taotles kannatanu esindaja. KrMS § 180 lg 2 näeb ette, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. KrMS § 190 p 1 täpsustab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab, kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või, kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Ka Tartu Ringkonnakohus on 16.10.2014 otsuses kohtuasjas nr 1-07-9634 p-s 23 selgitanud, et kaassüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest hüvitise saamiseks õigustatud isiku ees osa-, mitte solidaarvõlgnikena, kulude jaotuse määrab süüdimõistetute vahel kindlaks kohus.
104.13.Teiseks tuleb kannatanu valitud esindaja menetluskulude hüvitamise otsuse tegemisel arvestada viimase rolli menetluses. Antud asjas on kannatanu esindaja tegelenud nii tsiviilhagi koostamise kui ka süüdistatava süüküsimuse lahendamise ja sellest tulenevalt kannatanule tekitatud kahju tõendamisega. Kohus selgitab, et tsiviilhagi koostamise kulu on KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi menetluskulu, mis tuleb süüdimõistva otsuse korral mõista süüdistatavalt välja KrMS § 182 järgi. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulude hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest.
104.14.KrMS § 182 lg 3 sätestab, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi koostamisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Kannatanu esindaja 21.01.2020 koostatud arvest nr 030-2020 nähtuvalt on tsiviilhagi koostamisega tekkinud kulu 250 eurot (ilma käibemaksuta), millist kulu pidas kohus põhjendatuks. Kuivõrd kohus rahuldab tsiviilhagi, kuigi osaliselt (kohus leidis, et taotlus kahju hüvitamiseks on käibemaksu puudutav osa alusetu), tuleb süüdistatavatelt KrMS § 182 lg 3 alusel menetluskuluna tsiviilhagi koostamisega tekkinud kulu kannatanu kasuks välja mõista. Kohus lähtub selle menetluskulu jaotuse juures asjaolust, et koostatud tsiviilhagi leidis kinnitust üksnes tekitatud kahjusumma põhiosas ja mitte käibemaksu puudutavas osas. Nii jätab kohus 80 % tsiviilhagi koostamisega (põhiosa) tekkinud menetluskulust, s.o 200 eurot süüdistatavate kanda ja 20% tsiviilhagi koostamisega (käibemaksu osa) tekkinud menetluskulust, s.o 50 eurot kannatanu enda kanda.
104.15.Eeltoodut kokku võttes mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, 2 ja § 182 lg 3 alusel süüdistatavatelt R. Saksalt ja MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega
1-22-981 Hereford OÜ) kannatanu Motokeskus-MC OÜ kasuks välja tema valitud lepingulisele esindajale makstud tasu summas 7071,72 eurot võrdsetes (1/2) osades. Selliselt mõistab kohus süüdistatav R. Saksalt välja kannatanu kasuks tema esindaja poolt osutatud õigusabi tulemusena menetluskulu summas 3535,86 eurot ja MMM47 OÜ-lt summas 3535,86 eurot.
105.Süüdistatava R. Saksa valitud kaitsja G. Palm esitas 09.04.2025 kohtule menetluskulude nimekirja ühes arvetega (IV kd lk 180-184), millest nähtuvalt osutas vandeadvokaat G. Palm süüdistatav R. Saksale teenust koondhinna alusel kokku lepitud summas 2800 eurot (koos käibemaksuga) ja vandeadvokaat R. Sprengk osutas teenust koondhinnaga kokku lepitud summas 2880 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja taotles kõnealuste menetluskulude kogusummas 5680 eurot riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et kuivõrd riik hüvitab menetluskulu KrMS § 181 lg 1 sättest tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral ja antud juhul teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse, siis jäävad süüdistatava KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses kantud menetluskulud KrMS 180 lg 1 kohaselt süüdistatava enda kanda.
106.Kohtuasja menetluse raames on selle läbiviimise tagamiseks peetud vajalikuks määrata süüdistatav R. Saksale riigi õigusabi korras asenduskaitsja. Selliselt osales vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas kohtuasja arutamiseks peetud istungitel 21.10.2024 ja 07.11.2024, niisamuti 26.03.2025, 04.04.2025 ja 09.04.2025. Kohtumenetluse raames on 22.11.2024 (III kd lk 134-137) ja 10.04.2025 rahuldatud asenduskaitsja tasutaotlused summas 1188,28 eurot ja 1800,72 eurot. Kuivõrd kohus määras süüdistatav R. Saksale asenduskaitsja ajal, mil oli R. Saksal sõlmimisel järjekordne kliendileping uue valitud kaitsjaga, lepingu jätkumine tema ja uue kaitsja vahel polnud kohtule selge ja kohtu hinnangul polnud võimalik seetõttu asenduskaitsjat tema kaitseülesannetest vabastada, uus valitud kaitsja osales kohtuistungitel ühes asenduskaitsjaga, siis jätab kohus R. Saksale määratud asenduskaitsja kulu kokku summas 2989 eurot riigi kanda.
107.R. Saks ja MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) tunnistatakse süüdi II astme kuriteos, mistõttu tuleb neilt kummaltki Eesti Vabariigi kasuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha. Sundraha näol on tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena, seega tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti (vt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 28). Süüdistatavatelt tuleb seega välja mõista sundraha 2025 seisuga ehk 1329 eurot (1,5 kuupalga alammäära ehk 1,5x886 eurot).
108.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus rõhutab, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiisiaktist nr XXX (III kd lk 138-149) nähtuvalt peeti süüdistatav R. Saksa suhtes vajalikuks viia läbi kohtuarstlik ekspertiis, kuna antud kohtuasjas jäi ajavahemikul 12.10.2022 – 23.03.2023 tema haigestumise tõttu ära 6 kohtuistungit. Viru Maakohtu 31.03.2023 määrusega esitati eksperdile küsimused, kas süüdistatav R. Saks on võimeline, lähtuvalt oma terviseseisundist, osalema Viru Maakohtu istungitel kohtusaalis talle esitatud süüdistuse arutamisel. Kohus leiab, et ekspertiisi läbiviimine aitas kaasa kohtuasja edasise läbiviimise korraldamisele. Kohus sai ekspertiisi tulemusena kinnitust sellele, et süüdistatava terviseseisund ei takista tal osalemast kohtuistungil kohtusaalis kohapeal või videosilla vahendusel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.07.2023 ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on kohtuarstliku ekspertiisi maksumuseks 555 eurot, milline summa tuleb välja mõista süüdistatav R. Saksalt.
1-22-981
109.KrMS § 175 lg 1 p 2 näeb ette, et menetluskuluks on mh tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Antud kohtuasjas on Viru Maakohtu 12.04.2023 (III kd lk 113114) ja 06.10.2023 (III kd lk 115-117) määrustega hüvitatud riigieelarvest tunnistaja G.G-le KrMS § 178 lg 1 p-s 1 nimetatud saamata jäänud sissetulekud summas 300,66 eurot ja 114,49 eurot. Kohus arvas nimetatud summad KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskulude hulka. Kuivõrd kohus leidis, et tunnistaja kohtuistungitel osalemine oli vajalik ja lõppkokkuvõttes on süüdistatavad neile etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi, tuleb tunnistaja G.G-le makstud hüvitis kokku summas 415,15 eurot tasuda riigituludesse. Seega tuleb KrMS § 178 lg 1 p 1 kohaselt süüdistatav R. Saksalt tunnistajale makstud tasu katteks riigituludesse välja mõista 207,58 eurot ja süüdistatav MMM47 OÜ-lt (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) tunnistajale makstud tasu katteks riigituludesse välja mõista 207,57 eurot.
110.Kohtumenetluses on MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile hüvitatud tasu kokku summas 4768,98 eurot (131,76 eurot + 1287,10 eurot + 246,44 eurot + 1163,88 eurot + 1939,80 eurot). Arvestades, et MMM47 OÜ (ajavahemikul 11.11.2013-09.07.2024 ärinimega Hereford OÜ) tunnistatakse süüdi täies talle esitatud süüdistuse mahus, on põhjendatud antud menetluskulu täielikult jätta äriühingu kanda. Seega kokku tuleb MMM47 OÜ-l tasuda menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu kokku summas 4768,98 eurot.
111.Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2, tuleb süüdistatavatel tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Andmekandjad
112.Kohtuasja materjalide juures on 2 CD-plaati. Esimesel CD-plaadil (I kd lk 36) on lisad M -MC OÜ poolt saadetud vastuse juurde, teisel (III kd lk 25) 02.10.2019 toimunud M -MC OÜ-le kuuluvate loomade transportimise videod. Kohtuasja materjale talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osad, nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, siis jäävad esitatud CD plaadid KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Viru MK 19.08.2025 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 11.12.2025 Tartu RK otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.