Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: Aktsiaselts Nordic Aviation Group (registrikood 12927848, asukoht Lennujaama tee, 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11101, Harju maakond, Eesti) Ajutised pankrotihaldurid: vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 618 0820, e-post: [email protected]) Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, tel. 50 97 167, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
Rahuldada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja aktsiaselts Nordic Aviation Group (registrikood 12927848) pankrot 28.01.2025.a kell 10.00. Nimetada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group pankrotihalduriteks vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 618 0820, e-post: [email protected]) ja Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, tel. 50 97 167, e-post [email protected]). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.02.2025 kell 11.00 virtuaalselt ja Harju Maakohtus Lubja 4, kohtusaalis 4006. Võlausaldajatel pöörduda ruumi ID ja PIN saamiseks pankrotihalduri poole. Kohustada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group juhatuse liikmeid R. I. J. A. (xxxx), C. W. A. M. P. (xxxx) ja M.-G. R. (xxxx) andma kohtule võlgniku vande võlgniku vara ja võlgade kohta 27.02.2025 kell 10.00 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid
avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara arvel 17 026,81 eurot (sealhulgas käibemaks), mis tasuda OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele xxxx. Määrata ajutise pankrotihalduri Tarmo Petersoni tasuks pankrotivara arvel 27 286,91 eurot (sealhulgas käibemaks), mis tasuda Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole nr xxxx. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group esitas 29.11.2024 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas 03.12.2024 võlgnikule ajutised pankrotihaldurid.
2.Ajutised pankrotihaldurid esitasid kohtule aruande 20.01.2025. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on 10.01.2025 bilansi kohaselt vara 69 906 589 euro ning juhatuse hinnangul 22 919 797 euro väärtuses, tegelik vara väärtus on 2 715 449 eurot. Võlgnikul on kohustusi 10.01.2025 seisuga 36 999 905 eurot. Ajutised haldurid ei ole senise analüüsi käigus tuvastanud olulise tähenduse ja suure väärtusega tehingud, mis vajaksid tagasivõitmise seisukohalt kontrollimist. Edasise menetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võib esineda aluseid juhatuse liikme(te) vastutusele võtmine tehtud tehingute tulemuses saadud kahju eest, mh võib esineda olukordi, kus juhatus ei ole täitnud seadusest tulenevalt hoolsus- ja mõnel juhul ka lojaalsuskohustust. Viidatud asjaolude kontroll ja analüüs viiakse aga läbi peale pankroti väljakuulutamist. Ajutisetel halduritel ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda.
3.Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisetele pankrotihalduritele teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad piisavad rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku omanik on teavitanud, et ta võlgniku omanik edasist majandustegevuse jätkamist rahaliselt ei toeta. Aktsiaseltsi majandustegevus on lõppenud, sh puudub aktsiaseltsil majandustegevuse osutamiseks vajalik AOC litsents. Eeltoodust tulenevalt puuduvad aktsiaseltsil vahendid ja võimalused oma sissenõutavaks muutunud kohustuste (36 999 905 eurot) täitmiseks käibevahendite ja põhivara arvelt (ajutiste haldurite hinnangul vara väärtuses 2 715 449 eurot). Aktsiaseltsil on teatavad käibevahendid jooksvate kohustuste täitmiseks, et tagada vara säilimine ja kohustuslik isikukoosseis lennundusettevõtte eripäradest lähtuvalt, kuid võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see ei ole aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt on ajutised haldurid seisukohal, et Aktsiaselts Nordic Aviation Group on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Lisaks, saab eeldada aktsiaseltsi maksejõutust PankrS § 31 lg 4 alusel, kuna aktsiaselts on esitanud pankrotiavalduse iseenda kui võlgniku suhtes. Ajutiste haldurite hinnangul ei ole aktsiaseltsi
majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik, kuna aktsiaseltsi majandustegevuse jätkamiseks puuduvad: i) käibevara jooksvate igapäevase majandustegevusega seonduvate kulude kandmiseks; ii) kehtivad lepingud ja koostööpartnerid, kellele teenust müüa ning iii) Aktsiaseltsi omanikul, Eesti Vabariigil (Kliimaministeeriumi kaudu) puudub huvi aktsiaseltsi majandustegevuse edasiseks rahastamiseks, vastav otsus on tehtud 19.11.2024.
4.Kuigi Nordica ja Xfly on eraldiseisvad juriidilised isikud ja nende suhtes toimuvad eraldi pankrotimenetlused, on Nordica maksejõuetuse põhjuste analüüsis põhjendatud lähtuda grupist kui tervikust, kuna sisuliselt toimiti ühe ettevõttena ja Nordica rahavoog tulenes (jättes kõrvale üksikud 2023.a alustatud A320 ärisuuna projektid) Xflyle lennukite rentimisest tekkivast tulust. Aktsiaseltsi pankrotiavalduses on üldjoontes jälgitavalt ja arusaadavalt osundatud viimastel aastatel aset leidnud sündmustele, mis vähendasid aja jooksul järk-järgult Nordica maksevõimet. Kõige olulisemad faktorid on 2023.a ebaõnnestunud koostöö Marabu Airlines OÜ-ga, sellest saamata jäänud tulu ja tekkinud lisakulud; lisakulud Gällavere lepingu täitmisel tulenevalt vajadusest vahetada lepingu täitmiseks kasutatud lennukid; 2023.a erakordselt kõrge arv lendude tühistamisi SAS-i lepingu täitmisel ja sellest tekkinud kahjum; 2023.a lennukitega aset leidnud erakorralised intsidendid, mis nõudsid ettevõttelt suuri lisakulusid; 2024.a SAS-i keeldumine ACMI hindade tõusust ja septembris 2024.a lepingu lõpetamine; erastamisprotsessi nurjumine ja omaniku otsus mitte rahastada Nordica tegevust järgneval talvehooajal, mis olnuks vajalik SAS-i asendamiseks uute klientidega ja talvehooaja üleelamiseks.
5.Püsiva maksejõuetuse saabumise seob juhatus selle ajahetkega 2024.a novembris, kui selgus, et erastamist investori loobumise tõttu ei toimu ja praegune omanik Eesti Vabariik Kliimaministeeriumi kaudu keeldub grupi täiendavast finantseerimisest (juhatuse prognoosi kohaselt oli rahavajadus 2025 märtsini ca 10 miljonit eurot). Pankrotiavalduse kohaselt jõudis juhatus 20.11.2024 järeldusele, et Nordica maksejõuetust tuleb käsitleda püsivana. SAS-i poolt ACMI lepingute lõpetamisel 2024.a septembris oli grupi finantsseis tervikuna juba sedavõrd nõrk, et eesseisva talvehooaja üleelamine ja SAS-i lepingust vabanenud lennukitele uute klientide leidmiseks vahendid puudusid. Juhatuse poolt Nordica/Xfly nõukogule 2024.a novembris esitatud finantsanalüüsi kohaselt eeldanuks SAS-i lepingu lõppemisele järgnenud talvehooaja (2024 nov2025 märts) üleelamine omaniku poolt ca 10 miljoni euro suurust investeeringut grupi likviidsuse tagamiseks.
6.Kuigi maksejõuetuse peamise põhjusena näevad haldurid kahjulikel tingimustel sõlmitud SAS-i ACMI lepingut, oli võlgniku 2024.a sügiseks kujunenud keerulise finantsseisundi, kus edasiseks valikud erastamise ebaõnnestumise korral puudusid, põhjuseks mõistetavalt olulises osas ka varasemate aastate nõrgad majandustulemused ja eelkõige just 2023.a majandusaasta ebaõnnestumine, mis kulmineerus grupi jaoks tervikuna suure kahjumiga (kui 2022.a majandusaasta lõpetati 1,514 miljoni euro suuruse kasumiga, siis 2023.a majandusaasta konsolideeritud kahjum oli (miinus) -25,036 miljonit eurot).
7.Ebaõnnestumise põhjuseks on 2023. aastaks tollase juhatuse (J. O. P., E. H..) valitud liiga optimistlik ja olulisi riske mittearvestav kasvustrateegia, mille elluviimine osutus riskide realiseerumise tõttu problemaatiliseks ja lepingute täitmine oli tervikuna Nordica organisatsiooni jaoks liiga koormav, kahjustades lisaks uutele projektidele ka olemasolevate lepingute täitmist, sealhulgas: Marabu projekti ebaõnnestumine.
8.2022.a otsustati Nordicas alustada ACMI teenuse osutamist, täpsemalt A320 lennukite ärisuunda. Koostööpartneriks valiti Marabu Airlines OÜ, mille omanikuks oli Saksamaa ettevõte CD Ferienflug Hessen Holding GmbH (HRB 122768). Ajutiste haldurite kogutud info kohaselt oli sõlmitud kokkulepete eesmärk alustada koostöös uue lennufirma Marabu ülestöötamist, eesmärgiga tulevikus neile A320 tüüpi lennukitega ACMI allhanketeenust pakkuda. Kuna koostöö ei piirdunud vaid märgrendi teenusega, sõlmiti lisaks ACMI lepingule NAG-i ja Marabu Airlines
OÜ vahel 15.02.2023.a teenusleping, mille raames hakkas NAG osutama Marabule opereerimisja tugiteenuseid, tehes seda suuresti Xfly tehnilis-operatsiooniliste võimekustele ning personalile toetudes. Marabu lepingu täitmisega ei tuldud toime, mh hilinesid lepingu täitmiseks vajalikud lennukid ja alahinnati tervikuna Marabu teenuslepingu täitmisega kaasnevat koormust. Eelarvestatud 1,5 miljoni euro suuruse kasumi asemel tõi Marabu projekt 2023.a august lõpu seisuga kahjumit 3,27 miljonit eurot. Marabu projektist tekkival koormusel oli omakorda oluline negatiivne mõju Xfly võimele täita oma lepinguid, mh põhjustas see olulisi probleeme kogu grupi jaoks kõige olulisema SAS-i ACMI lepingute täitmisel ning oli üheks põhjuseks suurele lendude tühistamise arvule ja sellest tekkivale kahjumile (saamata jäänud tulu ära jäänud lendude eest ja SAS-i poolt rakendatud leppetrahvid).
9.Tez Toursi projekt, mille eesmärgiks oli samuti A320 ärisuuna arendamine, kuid planeeritud kasumi (289 tuh eurot) asemel oli projekt 2023.a augusti seisuga toonud kahjumit 1,82 miljonit eurot, kuna projekti läbiviimisel ei olnud piisavalt arvestatud lepingu täitmist mõjutada võivaid riske. SAS ACMI projekt. 2023.a esinesid olulised probleemid SAS-i lepingute täitmisel, esines suurel arvul lendude tühistamisi, mis tõi grupile kaasa olulised rahalised kaotused seoses saamata jäänud tulu ja SAS-i lepingutrahvidega (perioodil kuni 2022 kolmas kvartal kuni 2023 teine kvartal määrati Xflyle leppetrahve 750 000 eurot).
10.12.08.2021 toimunud lennundusvaldkonna regulatiivse muudatuse tõttu ei olnud võimalik lepingut talvisel perioodil teenindada enam CRJ900 tüüpi lennukitega, mistõttu tuli leida asenduslennukid. See oli üks peamistest teguritest, mis muutis Gällivare lepingu kahjumlikuks. 2023.a lõpu seisuga oli Gällavare objekt toonud 2,6 miljonit eurot kahjumit. e. 17.07.2023 juhtus ühe Nordica poolt Marabu projekti jaoks kasutava A320NEO lennukiga suur tehniline intsident, nimel ilmnes lennu ajal mootori rike, mille tõttu oli lennuk 2 kuud kasutusest kõrvaldatud – tulemuseks saamata jäänud tulu ca 2 miljoni euro väärtuses ja mootori parandusega kaasnev kulu 2,5 miljonit eurot.
11.Eeltoodut arvestades oli 2023.a majandusaasta grupile erakordselt keeruline. 2023.a juuliks registreeris grupp aasata esimese 7 kuu kumulatiivseks kahjumiks ca 11 miljonit eurot, millest Nordica osa oli ca 1,1 miljonit eurot ja Xfly osa ca 9,9 miljonit eurot (millest enamiku moodustas SAS-i lepingu täitmisest tulenev kahjum. Kogu 2023.a majandusaasta lõpetas grupp -25,036m euro suuruse kahjumiga. SAS-i ACMI lepingu kahjumlikkus pole lõpuni selge, kuid võttes aluseks pankrotiavalduse esitatu, siis juhatuse hinnangul võis see 2023.a ulatuda 6,9 miljoni euroni).
12.Siiski ei näe ajutised haldurid Nordica maksejõuetuse peamise põhjusena eelkirjeldatud 2023.a liiga optimistliku laienemisstrateegia ebaõnnestumist ja sellest tingitud suurt kumulatiivset kahjumit, kuigi 2023.a sündmustel oli grupi likviidsusele ja finantsseisundile äärmiselt suur negatiivne mõju ning üks peamistest faktoritest, miks Nordica finantsseis oli 2024.a sügiseks sedavõrd nõrk, et puudus iseseisvalt võimekus üle elada 2024.a sügisel koostöö lõppemist SASiga. Maksejõuetuse peamise põhjusena näevad ajutised haldurid Nordica jaoks kahjulikel tingimustel sõlmitud SAS-i lepingut, mis ei katnud teenuse osutamisega seotud kulusid ja millest Xflyl ei olnud võimalust väljuda ning millega oli väga pikaks perioodiks pandud lukku teenuse osutamise hinnad. Samuti andis grupi maksejõulisusele viimase otsustava hoobi SAS-i poolt koostöö lõpetamine lühikese etteteatamise tähtajaga ja eelkõige teavitamise jätmine 2024.a sügisesse, kus eesseisvale talvehooajale klientide leidmine oli oluliselt keerulisem, kuna lepingud sõlmitakse talveperioodiks oluliselt varem. 98.
13.27.07.2023 astus Nordica ja Xfly juhatuse esimees J. O. P. tagasi ning alates augustist nimetati ametisse uued juhatuse liikmed (R. I. J. A., C. W. A. M. P., M.-G. R.). 2023.a augustist detsembrini töötas uus juhatus välja ning esitas nõukogule ja aktsionärile uue äriplaani, mille eesmärgiks oli operatsioonilise kindluse taastamine (ja sellega klientide usalduse taastamine, viies lendude tühistamise absoluutse miinimumini), grupi piiratud likviidsuse hoolikas juhtimine,
kasumlikkuse parandamine tänu suurenenud efektiivsusele ja parematele tingimustele klientidega, positiivsete äritegevuse rahavoogude tekitamine, mis oleks jätkusuutlik viis tagasi maksta eelmistest perioodidest kogunenud oluline võlg. Samal ajal võttis Nordica aktsionär vastu otsuse, et Nordica peaks valmistuma võimalikult kiiresti erastamiseks, mis andis grupile selge suunise keskenduda erastamisele. Erastamise otsus ei läinud vastuollu äriplaaniga taastada võimalikult kiiresti grupi kasumilikkus ja finantsiline stabiilsus. Analüüsides juhatuse poolt esitatud andmeid, on näha, et juba 2023.a lõpus saavutati operatsioonide kvaliteedis nähtavaid tulemusi ja suudeti saavutada väga kõrge lendude regulaarsus (99,2%). Paranenud operatiivsus ja efektiivsus ei viinud siiski gruppi kasumlikuks, sest grupi peamine märgrendi (ACMI) leping SASiga oli kahjumlik. 07.01.2024 teavitas grupi audiitor PwC grupi juhatust, et leping SAS-iga, oli koormav/mittekasumlik, kuna selle lepinguga seotud tulud ei suutnud katta asjakohaseid kulusid. SAS-i ACMI lepingu kahjumlikkust on kinnitanud ajutistele halduritele ka ettevõtte uus juhatus (juhatuse hinnangul võis SAS-i teenuse hind olla 20-25% alla turuhinna).
15.1SAS-i ACMI lepingute paketti uuendati 2023.a mais – täpsemalt sõlmiti CRJ900 lennukitele korraldatud uue hanke tulemusena uus ACMI teenusleping 10-le CRJ900 lennukile (uuel hankel pakutud tingimustel) ja konsolideeriti samasse lepingu dokumenti varasem ATR lennukite ACMI teenusleping (ATR-idele kehtisid 2017.a kokku lepitud hinnad ja neid 2023.a lepinguga ei muudetud). Lepingus ei olnud Xflyle ette nähtud võimalust hindasid ühepoolselt muuta ega lepingut ilma SAS-i rikkumiseta lõpetada. Teenusehind fikseeriti seega kogu lepingu perioodiks. 2024.a jaanuaris muudeti lepingut SAS-i nõudmisel, põhjendades seda Xfly 2023.a probleemidega lepingute täitmisel. Lepingu muudatusega võeti Xflylt ära 2024.a aastasse kavandatud CRJ900 lennukite arvu kasv 5-lt 10-le lennukile. Uus juhtkond pidas SAS-iga läbirääkimisi teenushinna tõstmiseks. Kuigi taotleti hinnatõusu nii CRJ900-le kui ka ATR tüüpi lennukitele, tuli SAS üksnes osaliselt vastu ATR-i teenushinna osas. 2024.a mais suudeti saavutada ajutine kokkulepe 6 ATR lennuki ACMI hinna tõstmiseks ajavahemikus mai-oktoober 2024.a, samuti saavutati kokkulepe varulennuki rentimiseks (Hot Spare CRJ). CRJ900 ACMI teenuse hinda ei olnud SAS väidetavalt nõus muutma, viitega, et viimane hange toimus 2023.a. Muudatusega anti SAS-ile vastu õigus leping ennetähtaegselt üles öelda sõltumata põhjusest.
16.Ajutistele halduritele esitatud finantsandmetest nähtub, et 2024.a mais SAS-i ACMI lepingu hindade tõstmisel oli koos kõrge lendude regulaarsuse saavutamisega grupi finantstulemustele koheselt ka positiivne mõju. Selle muudatusega suudeti suurendada tulusid ca 5,5 miljonit eurot. Ühtlasi saavutati see, et grupp tervikuna oli 2024.a juunis, juulis, augustis ja septembris kasumlik. Seega ainuüksi 6 ATR lepingu hinna suurendamine parandas oluliselt grupi majandustulemusi. Samas oli muudatus ajutine ning alates novembrist pidanuks Xfly edasi opereerima endistel tingimustel, mis tähendanuks taas kahjumlikku tegevust ja sisuliselt maksejõuetust, kuna puudunuks väljavaated tekkinud võlgade tasumiseks ja maksevõime taastamiseks.
17.Ajutistele halduritele on juhatuse poolt esitatud tutvumiseks 12.06.2024 Nordica/Xfly juhatuse poolt nõukogule esitatud tegevuskava, milles toodud meetmed pidanuks ettevõtted päästma püsivast maksejõuetust. Kõige olulisem abinõu grupi maksejõuetuse vältimiseks oli nii CRJ900 kui ka ATR lennukitele SAS-ilt 20%-lise hinnatõusu taotlemine. Juhatus tõi tegevuskavas välja, et SAS-ga kokkuleppe puudumisel ja ilma teenushindade tõusuta muutub Xfly maksejõuetus püsivaks ja tegevuse lõpetamine on ajaküsimus, võimalik, et juba 2024.a juulis. Ajutiste haldurite poolt juhatuse ja nõukogu liikmete poolt saadud info kohaselt peeti SAS-iga intensiivselt läbirääkimisi lepingulise koostöö jätkamiseks ja hindade tõstmiseks. Samuti on ajutistele halduritele avaldatud, et SAS ei teavitanud enne 17.09.2024 mitte kordagi, et kavatseb koostöö Xflyga lõpetada. Samas on juhatus avaldanud, et juba üks kuu varem, s.o 15.08.2024 järeldas juhatus, et SAS ei ole taotletud hinnatõusuga nõus.
18.Ajutiste haldurite hinnangul on just sellel asjaolul, et SAS keeldus lepingute muutmisest – ja mitte SAS-i lepingu lõpetamisel endal - väga oluline tähendus Nordica maksejõuetuse püsivaks muutumisel. Kui SAS ei oleks lepinguid lõpetanud, tulnuks Xflyl lepinguid edasi täita ning arvestades asjaolu, et SAS oli keeldunud hindade tõstmisest, tähendanuks see kahjumliku tegevuse jätkumist. Sellest võib järeldada, et SAS-i lepingute jätkamine ilma hindade tõstmisega tähendanuks samuti grupi püsivat maksejõuetust. Ühtlasi tähendab see, et arvestades SAS-i keeldumist lepingute muutmisest, oli kahjulikel tingimustel lepingutest vabanemine isegi positiivse mõjuga, kuna see võimaldanuks lõpetada kahjumliku lepingu teenindamise ja otsida asemele uued kliendid turutingimustele vastavate hindadega (ajutistele halduritele antud vastustes on juhatus viidanud, et SAS-i lepingute hinnad oli allpool turutaset ca 20-25%).
19.Probleemiks on siin aga SAS-i lepingu lõpetamise viis ja ajastus – sisuliselt toimus lepingute lõpetamine väga lühikese etteteatamisega ja ülesütlemine toimus ajal, mil ACMI teenust kasutavad kliendid on enda mahud eesseisvaks perioodiks kindlustanud. See muutis SAS-i asendamise uute klientidega äärmiselt keeruliseks ega võimaldanud eesseisvat madalhooaega ilma täiendava (olnuks selleks siis riik või Nordica erastanud investor) poolse finantseerimiseta üle elada. Tuginedes nõukogu esinaise ja juhatuse liikmetega peetud vestlustel, olnuks väljavaated oluliselt paremad, kui SAS teatanuks koostöö lõpetamisest suvel, sest siis olnuks võimalik SAS-i lepingut teenindavatele lennukitele leida uued kliendid, kuna huvi oli turul kõrgemate hindadega olemas.
20.Kokkuvõttes saavad ajutised haldurid maksejõuetuse põhjustena välja tuua järgmised põhjused: Xfly sidumine ühe suurkliendi (SAS) ACMI teenuslepingutega, mis olid Xflyle sõlmitud kahjulikel tingimustel, mh põhjusel, et lepingutega fikseeriti teenushinnad kogu lepinguperioodiks, sh võisid hinnad olla kas juba sõlmimisel alla turuhinna (vajab selgitamist pankrotimenetluse käigus) või muutusid selleks lepingu täitmisel, samuti põhjusel, et Xflyl puudus võimalus lepingutest väljumiseks, mistõttu oldi sisuliselt enamiku kasutada olnud lennukipargiga SAS-i lepingu teenindamise „vangis“. Tulenevalt 2023-2024 grupi kasutada olnud lennukipargi suurel määral seotusest SAS-i ACMI lepingutega ja arvestades 2023.a ärisuundade laienemisele suunatud projektide ebaõnnestumisest, sh SAS-i lepingust teenitud kahjumit, puudusid grupil 2024.a SAS-i lepingu jätkuva teenindamise kohustuse tõttu uute ACMI projektide käivitamiseks ressursid (ajutisele halduritele antud selgituste kohaselt tähendanuks iga uue projekti käivitamine lennuki kohta ca 1 miljoni euro suurust kulu). SAS-i keeldumine 2024.a Xfly ettepanekust tõsta ACMI teenushindasid 20% võrra, mis võimaldanuks grupil juhatuse tegevuskava kohaselt koos muude abinõudega ületada grupi finantsraskused. 2023.a A320 ärisuuna käivitamisel ja kasvustrateegia elluviimisel tehtud vead, mis lisaks uute projektide enda ebaõnnestumisele kahjustas grupi võimet teenindada olemasolevaid lepinguid ning mis koosmõjus põhjustas kontsernile 2023.a juuliks esimese seitsme kuu kumulatiivse kahjumi 11 miljoni eurot, nõrgestades kontserni finantsseisundit ja võttes võimekuse alustada SAS-i lepingu kõrval uusi ACMI projekte ja elada üle periood, mis olnuks vajalik SAS-i lepingust väljudes lennukitele uute klientide leidmiseks ja vastavate projektide käivitamiseks. SAS-i käitumine ACMI lepingute lõpetamisel – lepingute lõpetamisest teavitamine, mis toimus lühikese etteteatamisega ja millest Xfly juhtkonda hoiti teadmatuses viimase hetkeni, lükati kõigile lisaks sügisperioodi, kus lennukitele tasuvatel tingimustel uute klientide leidmine on turuseisust tulenevalt raskendatud. Kokkuvõttes, kuigi kõigil eelloetletud faktoritel on maksejõuetuse kujunemisel oma roll ja tähendus, on ajutiste haldurite hinnangul Nordica maksejõuetus peamine põhjus siiski grupile ebasoodsatel tingimustel sõlmitud SAS ACMI lepingud, milles fikseeritud hindadega teenuse osutamine oli kas algusest peale kahjumlik või muutus ajas sisendite kallinemisel kahjumlikuks ning millistest lepingutest väljumiseks või lepingus fikseeritud hindade ühepoolseks korrigeerimiseks puudus Xflyl võimalus ning asjaolu, et SAS-iga ei saavutatud kokkulepet ACMI lepingute teenushinna muutmiseks. Ülejäänud faktorid aitasid maksejõuetuse kujunemisele kaasa, kuid neil ei olnud eraldiseisvalt otsustavat kaalu. Ajutised haldurid rõhutavad, et eeltoodud arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta on esialgne ning maksejõuetuse põhjuste põhjalikum
analüüs saab toimuda pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluses. Sõltuvalt pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest võib menetluse käigus hinnang maksejõuetuse põhjustele muutuda.
21.Kokkuvõttes, ajutiste haldurite esialgse hinnangu kohaselt võib nõustuda järeldusega, et Nordica püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 19.11.2024. Eeltoodud järeldus võib muutuda pankrotimenetluses täiendavate asjaolude ilmnemisel. Ajutised haldurid ei ole käesoleval hetkel tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teole Kuigi osade maksejõuetuse viinud tehingute puhul ei saa raske juhtimisvea olemasolu välistada, ei ole käesolevas menetlusetapis selliseks järelduseks piisavalt selgust ning see küsimus vajab edasises pankrotimenetluses täiendavat uurimist.
22.Seega saab käesoleval hetkel anda hinnangu, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Sõltumata sellest, kas tegemist on raske juhtimisveaga ning millisel määral oli konkreetne tegevus maksejõuetuse (kaas)põhjustajaks, on ajutistel halduritel, tuginedes erikontrolli aruandele ja muule kogutud teabele, põhjendatud kahtlus ja edasises menetluses vajab kontrollimist, kas võlgniku juhtorganite liikmed on pannud toime hoolsuskohustuse rikkumise (sh raskeks juhtimisveaks kvalifitseeritava kohustuse rikkumise) järgmiste tehingutega: Xfly pankrotimenetluses tuleb hinnata ja kontrollida, kas juhtorganite liikmed on täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust Xfly ja SAS vahelise ACMI lepingute sõlmimisel. SAS ACMI teenuslepinguid saab pidada peamiseks grupi ettevõtete maksejõuetuse põhjuseks. Vajab hindamist ja kontrollimist, kas juhtorganite liikmed on nimetatud lepingute sõlmimisel käitunud kooskõlas hoolsuskohustusega, kuna SAS ACMI lepingud osutusid kahjumlikuks (teenustasud ei katnud teenuse osutamisega seotud kulusid) ja ka muudes tingimuste oli leping grupile kahjulik, sh tuleb hinnata, kas tehingus lepinguperioodiks fikseeritud hinnad olid alla turutaseme juba lepingute sõlmimise ajal või muutusid selleks lepingu täitmise ajal, kas oli põhjendatud kokku leppida fikseeritud hinnas kogu lepingu perioodiks ilma õiguseta taotleda teenushindade muutmist ja/või ette nägemata õigust leping korraliselt lõpetada, samuti, kas oli põhjendatud otsus siduda kogu Xfly kasutada olnud lennukipark sellistel tingimustel lepinguga, arvestades ärilisi riske, mis kaasnevad ühele suurele kliendile toetumisega.
23.Nordica pankrotimenetluses tuleb hinnata ja kontrollida, kas juhtorganite liikmed täitsid hoolsus- ja lojaalsuskohustust Marabu teenuslepingu ja ACMI lepingu sõlmimisel, arvestades, et Nordical puudusid vajalikud ressursid lepingute täitmiseks ja lepingute sõlmimisel ei hinnatud piisavalt kaasnevaid riske, sealhulgas, et Marabu lepinguga võetud kohustuste täitmiseks vajalike ressursside tõttu ei suutnud grupiettevõtted täita olemasolevaid lepinguid (mh oli Marabu lepingust tingitud koormus üheks põhjuseks, miks tekkisid raskused SAS-i ACMI teenuslepingu täitmisel). Xfly pankrotimenetluses tuleb kontrollida ja hinnata, kas juhtorganite liikmed oma vastavates rollides täitsid hoolsuskohustust Gällavere teenuslepingu sõlmimisel, eelkõige tuleb tuvastada, miks juhatus ei arvestanud lepingute sõlmimisel 2021.a toimunud muudatust regulatsioonides, mis ei võimaldanud lepingu täitmisel talveperioodil lennata antud liinil CRJ900 tüüpi lennukitega ja tekitas vajaduse rentida asenduslennukid, mis muutsid teenuslepingu kahjumlikuks. Samuti tuleb kontrollida, kas Nordica poolt Gällavere lepingu ülevõtmine oli kooskõlas juhtorganite hoolsuskohustusega. Nordica pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas juhtorganite liikmed täitsid hoolsuskohustust Tez Toursi teenuslepingu sõlmimisel, sh kas teenuslepingu sõlmimisel arvestati piisavalt kõigi kaasnevate riskidega.
24.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt.
25.Kohus nimetab pankrotihalduriteks vandeadvokaadi Tarmo Petersoni ja Indrek Lepsoo, kelle on kohtu usaldus ning võimekus menetluse läbiviimiseks. Kohus määrab võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aja (käesoleva kohtumääruse resolutsioonis) ning kohustab juhatuse liikmeid andma võlgniku vande esimesel üldkoosolekul.
26.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutised haldurid on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ja kohus nõustub nende aruande järeldustega. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, olgugi, et võlgniku bilansilise vara väärtus on suurem, kui kohustused. Võlgnikul on kohustusi 36 999 905 eurot. Kohus lähtub võlgniku tegelikust vara väärtusest, mis esialgsel hinnangul on 2 715 449 eurot. Võlgniku vara koosneb nõuetest ostjate vastu ja ettemaksudest, mille laekumine pankrotivarasse on võimalik. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud.
27.Maksejõuetuse põhjuseks on kohtu esialgsel hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Juhtorganite, eelkõige endiste nõukogu ja juhatuse liikmete hoolsuskohustuse võimaliku rikkumise osas tuleb pankrotihalduritel esitada seisukoht menetluses.
28.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
29.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Haldurid ei taotlenud vande võtmist.
30.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur
tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast.
31.Ajutise halduri Indrek Lepsoo aruande kohaselt on pankrotihalduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 85,1 töötundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Ajutine haldur on pidanud osalema aktiivselt äriühingu igapäevases juhtimises. Halduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 13 956,40 eurot, millele lisandub käibemaks 3070,41 eurot. Ajutise halduri tasu määrata tasuda OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele xxxx, mille kaudu haldur tegutseb.
32.Ajutise halduri Tarmo Petersoni aruande kohaselt on pankrotihalduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 136,38 töötundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Ajutine haldur on pidanud osalema aktiivselt äriühingu igapäevases juhtimises. Halduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 22 366,32 eurot, millele lisandub käibemaks 4920,59 eurot. Ajutise halduri tasu määrata tasuda Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole nr xxxx, mille kaudu haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.