lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-2456/13

Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-2456/13
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-5104

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Prokurör Kaitsja

Tallinna Ringkonnakohus 27. juuni 2025, Tallinn 1-15-2456 Andres Parmas Taavi Leeti süüdistus KarS § 3891 lg 2 järgi Harju Maakohtu

16.mai 2025. a otsus, kokkuleppemenetlus Kaitsja Taavi Leet (ik: 39103230290); elukoht XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla; kahtlustatavana kinni peetud 21. jaanuaril 2025, vahistatud alates 22. jaanuarist 2025; varem kriminaalkorras karistamata Põhja Ringkonnaprouratuuri ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli Vandeadvokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

Jätta Tanel Leeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1.30. aprillil 2025 sõlmisid süüdistatav Taavi Leet, tema kaitsja Fränk Valdmann ning ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör Taavi Leeti süüditunnistamist KarS § 3891 lg 2 järgi ja tema karistamist kolme aasta vangistusega, mille hulka loetakse eelvangistuses viibitud aeg. Prokurör taotleb, et mõistetud karistusest pööratakse koheselt täitmisele neli kuud ning ülejäänud osa karistusest jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. Samuti taotleb prokurör T. Leetilt kriminaalmenetluse kuludena ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul sundraha väljamõistmist summas 2215 eurot.

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod
  • 30.06.20261-26-2086/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20261-26-4466/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 22.06.20261-26-4585/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20261-25-6071/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.05.20261-26-3068/17Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 18.05.20261-26-3048/10

1-19-5104

1.2.Kokkuleppes on märgitud veel, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitab Taavi Leeti vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse, mille kohaselt tuleb Taavi Leetilt mõista välja perioodi oktoober 2022 kuni november 2024 käibemaksukohustuse summas 412 105,11 eurot ja intressi 0,06% päevas alates maksukohustuse tekkimisest kuni selle täieliku täitmiseni tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Kannatanu esitas nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, milles täpsustas nõuet. Kannatanu ning süüdistatav Taavi Leet saavutasid kokkuleppe, mille tingimuseks on, et nõue kuulub rahuldamisele kriminaalmenetluses arestitud vara arvelt ja Taavi Leetilt kuulub välja mõistmisele avalikõiguslikus nõudeavalduses toodud nõue summas 412 105,11 eurot ning intressi välja ei mõisteta. Kokkuleppe p 8.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kohus mõistab Taavi Leetilt välja avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud summa 412 105,11 eurot, mis kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti on kokkuleppe p-s 8.3 kokku lepitud, et välja mõistetava nõude tagamiseks jääb arestituks kokkuleppe punktis 12 loetletud vara. Kokkuleppe p-s 13 on süüdistatav ja tema kaitsja väljendanud nõustumist kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning selle hüvitamisega kokkuleppes toodud tingimustel, samuti kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
2.Harju Maakohtu 16. mai 2025. a otsusega tunnistati T. Leet kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja teda karistati kolme aasta vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistusest määrati koheselt täitmisele neli kuud, jättes ülejäänud osa karistusest tingimisi täitmisele pööramata. T. Leetilt mõisteti menetluskuluna ositi 12 kuu jooksul välja sundraha 2215 eurot. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalikõigusliku nõudeavalduse katteks mõisteti T. Leetilt välja 412 105,11 eurot. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks jäeti kuni nõude täitmiseni aresti alla T. Leetilt Harju Maakohtu 17. juuni 2024. a määrusega nr 1-24-3405 arestitud a) Volkswagen Touareg (reg.nr XXXXXX, VIN: WVGZZZCRZJD002698, aasta 2018, väärtus 38 990 eurot); b) BMW 640D XDRIVE (reg.nr XXXXXX, VIN: WBAJW010X0BP40075, aasta 2018, väärtus 32 990 eurot); c) BMW 530 M-Pakett/X-Drive (reg.nr XXXXXX (2017), VIN: WBAJN51000G615363, väärtus 22 990 eurot); ja d) Porsche Taycan 4S (reg.nr XXXXXX, VIN: WP0ZZZY1ZLSA38152, aasta 2020, väärtus 69 990 eurot). Samuti jäeti nõude täitmiseni aresti alla T. Leetilt Harju Maakohtu 25. veebruari 2025. a määrusega nr 1-25-420 arestitud BMW 520D XDRIVE (reg.nr XXXXXX, VIN: WBA21FL020CR02228, 2023, väärtus 65 000 eurot). Maakohus märkis otsuses, et eeltoodu vara võib avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks realiseerida. Harju Maakohtu 17. juuni 2024. a määrusega nr 1-243405 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud T. Leetile kuuluva sularaha 8890 eurot, jättis maakohus aresti alla kuni avalik-õigusliku nõude täitmiseni. Kõnealuse summa määras maakohus kanda T. Leetilt välja mõistetud avalik-õigusliku nõude katteks.
3.T. Leeti kaitsja on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja tagastada kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Samuti taotles kaitsja, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni esitamisega seonduvad menetluskulude riigi kanda jätmise ja T. Leetile menetluskuluna lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamise.

1-19-5104

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel kaalutlustel.
5.KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6.Kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ühtki pädevat argumenti, millest nähtuks arutatavas kriminaalasjas kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine või muud apellatsiooni alused kokkuleppemenetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppes kinnitanud, et mh on nad nõus kahju laadi ja suurusega ning selle hüvitamisega kokkuleppes toodud tingimustel. Kokkuleppes on otsesõnu kajastatud, et kannatanu ning süüdistatav T. Leet saavutasid kokkuleppe, mille tingimuseks on, et nõue kuulub rahuldamisele kriminaalmenetluses arestitud vara arvelt ja T. Leetilt kuulub välja mõistmisele avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud nõue summas 412 105,11 eurot. Täpselt selles summas ja täpselt kokkuleppes märgitud arestitud vara arvelt kohus ka nõude hüvitamisele määras. Seejuures on maakohus üksnes võimaldanud arestitud vara nõude rahuldamiseks realiseerida, kuid juhul kui T. Leet rahuldab nõude muu vara arvelt, kuulub arestitud vara aresti alt vabastamisele (v.a arestitud sularaha, mille kohta maakohus määras, et see tuleb nõude katteks kannatanu pangakontole kanda). Kogu varasemas menetluses ega ka maakohtus kokkuleppe arutamisel ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud argumenti, nagu võiks arestitud sõidukid kuuluda kolmandatele isikutele. Seetõttu on niisugune argumentatsioon juba iseenesest ainetu. Lisaks jääb arusaamatuks, millisel menetluslikul alusel on süüdistatava kaitsja asunud esindama kriminaalmenetlusse kaasamata (ja seda ka ise mitte taotlenud) isikute huve. Tegelikult ilmneb juba T. Leetilt vara arestimise määrustest, et mingeid kolmandaid isikuid, kelle huve võidaks menetlusega riivata, ei ole.
7.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisi, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta T. Leeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

1-19-5104

9.Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni esitamisega seonduvad menetluskulude riigi kanda jätmise ja T. Leetile menetluskuluna lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamise. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.05.20261-26-3048/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.05.20261-26-3290/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval