Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Igor Abdulajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

2(10)

talle ette vägivalda. Asjaolu, et see häiris avalikus kohas teisi isikuid, oli talle teada, sest ta läks selles peatuses maha reisijaid täis bussist ühistranspordipeatusesse, kus ta nägi hulga inimesi olevat ning eesmärgiga kannatanu suhtes vägivalda tarvitada.

APELLATSIOONID:

võõra isiku samaaegse ja pikemalt kestnud tähelepanu ehk nende rahu häiriti piisavalt intensiivselt.“. Süüdistatav lõi kannatanut kaks korda, seega ei olnud konflikt intensiivne. Kohtuotsuses viidatud kõrvalised isikud, keda kuriteoga väidetavalt häiriti, ei olnud kohtueelses menetluses tuvastatud ega üle kuulatud. Seega pole kindlaks tehtud, mida isikud konkreetselt nägid, kas ja kui intensiivselt oli nende rahu Igor Abdulajevi teoga rikutud. Kohtuotsuses mainitud kahe videosalvestise pinnal pole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi, et kohtu viidatud isikud nägid just kannatanu löömise hetke, mitte aga sellele järgnenud tegevust. Kaebaja ei saa nõustuda kohtuga, et salvestises failinime lõpuga „...388“ on tuvastatav kõrvaline isik, kes nägi löömist pealt. Videol salvestatu ei anna alust nii ulatuslike järelduste tegemiseks, kuna on näha vaid kellegi jalad ning seda väga lühikest aega. Teisel bussi turvakaamera salvestisel kohtu viidatud mehed vaatavad küll konflikti osapoolte poole, kuid pole tuvastatav, mida konkreetselt oli nendele näha, arvestades seda, et süüdistatav pidi olema seljaga nende poole, mis takistas nende vaatevälja. Samas vaatasid isikud selles suunas vaid mõned sekundid ning nende reaktsiooni ja käitumise järgi ei ole tuvastatav, et nähtu oleks nende rahu kuidagi rikkunud. Seega kogutud tõendite pinnal ei saa tõsikindlalt jaatada, et süüdistatava tegu häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid ja seda määral, mille puhul on tegemist avaliku rahu intensiivse rikkumisega. Maakohus rikkus materiaalõigust kvalifitseerides Igor Abdulajevi teo KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning isik tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 4.3 Igor Abdulajevile mõistetud karistus on põhjendamatult liiga karm. Maakohus tegi Igor Abdulajevi süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige kohaldamisena. Süüdistusakti kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks toimepandu kahetsemine, raskendavaid asjaolusid Igor Abdulajevi tegevuses ei tuvastatud. Kohus leidis, et arvestades tekitatud vigastuste iseloomu, teo toimepanemise kohta ning isiku varasemat karistust on Igor Abdulajevi süü suurus keskmine. Süüd suurendavaks luges kohus asjaolu, et süüdistatav pani süüteo toime varasema isikliku mitteolulise iseloomuga konflikti tõttu. Kohus tuvastas ka Igor Abdulajevi süüd kergendavad asjaolud. Tuvastades mitu süüd kergendavat asjaolu, leidis maakohus, et Igor Abdulajevi süü suurus on ikka keskmine ning mõistis raskema karistuse võrreldes prokuröri poolt taotletava karisusega. Seega ei arvestanud tegelikult kohus karistust kergendavaid asjaolusid süü suuruse hindamisel. Sest kui kohus oleks neid arvestanud, siis pidanuks kohus mõistma karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. 4.4 Põhjendamatult suurt tähendust omistas kohus Igor Abdulajevi poolt varasemalt, s.o rohkem kui 15 aastat tagasi toimepandud tegudele, kusjuures viimati oli isik karistatud KarS § 121 järgi rohkem kui 10 aastat tagasi, jättes arvestamata isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Isik ei saa lõpmatuseni vastutada kunagi toimepandu eest. Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda süüteole ja sellele järgnenud sündmustele, mitte süüdistatava poolt varasemalt toime pandud tegudele. 4.5 Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusloost nähtub, et Igor Abdulajevil on diagnoositud kinnipidamisasutuses viibimisest tingitud häire. Asjaolu, et vastav diagnoos ei kajastu ekspertiisiaktis ei oma tähtsust, kuna haigla dokumentidest nähtub, et süüdistataval oli see diagnoositud. Ekspertiisiaktist tuleneb, et Igor Abdulajev vajab psühhiaatrilist ravi alkoholisõltuvuse tõttu, mida on võimalik kohaldada psühhiaatrilise abi seaduse alusel. Kohtuistungil kinnitas Igor Abdulajev, et tunnistab oma probleemi alkoholiga, soovib saada ravi ning käitumiskontrollile allutamisel oleks talle kasu ning see aitaks ja toetaks teda. Samas nõustus isik üldkasuliku töö tegemisega. Vabaduses on isikul olemas elukoht ning püsiv sissetulek töövõimetustoetuse näol. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades mh Igor Abdulajevi

4(10)

vanust ja tervislikku seisundit, oleks mõistlik ja põhjendatud mõista talle lühemaajaline vangistus, mis jätta osaliselt tingimisi kohaldamata, allutades isik käitumiskontrollile, kuna kriminaalhooldusel viibimine aitab vajaliku ravi saada ning oma probleemi alkoholiga kontrolli all hoida. Lisaks motiveerib ja stimuleerib piisavalt seaduskuulekale elule ning aitab vajaduse korral tekkinud raskustega toime tulla. Samas võib mõistetud vangistuse asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Apellandi taotluse rahuldamine oleks kooskõlas nii üld-kui ka eripreventsiooni eesmärkidega. 4.6 Maakohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud Igor Abdulajevil töökoha ja arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu. Vabaduses koosnes isiku sissetulek peamiselt töövõimetustoetusest. Samas mõistis kohus välja täies mahus süüdistatavalt sundraha, DNAekspertiisi kulu ning määratud kaitsjale makstud tasud kogu summas 3779,22 eurot. Kaitsja leiab, et arvestades Igor Abdulajevi majanduslikku seisundit, tuleb vähendada väljamõistetud menetluskulude summa. Vanglas viibides puudub isikul sissetulek, samas on peale vabanemist tagatud sissetulekuna vaid töövõimetustoetus, mis ei ole samuti piisav kohtu määratud menetluskulude tasumiseks. On ilmselge, et antud juhul pole menetluskulude tasumine Igor Abdulajevile jõukohane ning asetaks ta väga raskesse olukorda, kus ta ei saa oma kohustustega toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt, palub kaitsja ka apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5(10)

tulenevalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. 8.1 Maakohus ei arvestanud, et Igor Abdulajevile heidetakse süüdistuses ette üksnes F.R-i löömist ja tema individuaalsete õigushüvede kahjustamist. Maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud on neist oluliselt erinevad. Kvalifitseerides süüdistatava teo KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, ei piisa üksnes selle tuvastamisest, et süüdistatav kasutas vägivalda bussipeatuses, mis on avalik koht. Kvalifitseerimaks süüdistatava käitumise KarS § 263 lg 1 p 1 järgi peaks süüdistusaktis olema kirjeldatud faktilised asjaolud, et tegu pandi toime avalikus kohas, selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu, st vägivald ning asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Ainult sellise süüdistuse põhjal on võimalik jaatada KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmist. Esitatud süüdistus aga nendele nõuetele ei vasta. 8.2 Olukorras, kus süüdistuse teokirjeldus ei võimalda tuvastada kõiki KarS §-s 263 lg 1 p 1 sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Maakohus väljus osaliselt süüdistuse piiridest rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning kohaldas seetõttu Igor Abdulajevi süüditunnistamisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust. Selline viga toob kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise Igor Abdulajevi süüditunnistamises KarS § 263 lg 1p 1 järgi ning Igor Abdulajev tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 8.3 Ehkki Igor Abdullajevi süüditunnistamine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on eespool toodud põhjustel välistatud, ei nõustu kolleegium ka maakohtuga, et süüdistataval on olnud küllaldane võimalus end uue kvalifikatsiooni vastu KrMS § 268 lg 6 ls 1 tähenduses kaitsta, Maakohtus ei käsitletud kordagi kvalifikatsiooni KarS § 263 lg 1 p 1 kohaldamist ning maakohus ei teinud kohtumenetluse pooltele ka ettepanekut avaldada oma seisukohta kvalifikatsiooni osas, mida süüdistusaktis ei käsitleta.

6(10)

kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. 9.2 Ka ei anna apellatsiooni väited alust Igor Abdulajevile mõistetud karistuse vähendamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10). Seega iseenestest asjaolu, et maakohus on mõistnud karistuse, mis ületas prokuröri poolt taotletut, ei too kaasa automaatselt mõistetud karistuse tühistamist, sest maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel. 9.3 Kaitsja jätab tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista ka rangema karistuse, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Käsiloleval juhul tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, mis on ilmselgelt eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt rangema karistuse mõistmiseks. Olukorras, kus süüdistatav on korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kuritegude toimepanemise eest, sh samalaadse kuriteo toimepanemise eest ajal, mil kandis vangistust ning jätkanud ka pärast vabanemist samasuguse kuriteo toimepanemist, ei ole eelnevad karistused ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kaitsja viitab küll asjaolule, et Igor Abdulajevit karistati viimati 10 aastat tagasi, kuid ei arvesta asjaolu, et Igor Abdulajev vabanes karistuse kandmiselt 3. oktoobril 2023. Seega ei ole isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine olnud märkimisväärselt pikk, sest aasta hiljem on taas Igor Abdulajev pannud toime kuriteo, mis on seotud vägivallaga. 9.4 Apellant jätab tähelepanuta, et maakohus on tuvastanud mitu karistust kergendavat asjaolu ning võtnud arvesse veel süüdistatava käitumise sündmuskohal, sh positiivseid iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu ei ole õige ringkonnakohtu poolt veelkord arvestada neid asjaolusid süüdistatava karistust vähendavaks asjaoluks. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda karistust oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kvalifitseeritava kuriteo eest karistus tunduvalt alla sanktsioonis sätestatud keskmäära või alammääras. Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Igor Abdulajevi süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune alus.

7(10)

10.1 Ka apellant ei viita otseselt KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on apellatsioonis taotlenud süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist tema psüühilise seisundi tõttu. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole karistust kohaldades arvestanud LääneTallinna Keskhaigla haigusloos märgituga ehk seda, et süüdistataval on muude psühhosotsiaalsete olukordadega seotud probleemid. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Igor Abdulajev oli temale süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 10.2 Kohtupraktika kohaselt isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist KarS § 34 p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-22-09, p 6.1). 10.3 Kolleegium asub seisukohale, et kuigi Igor Abdulajevil esineb psüühikahäire, ei piiranud temal esinev psüühikahäire tema arusaamis- ja otsustusvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning ta eristas lubatut ja keelatut ja adus täielikult oma tegude tagajärgi, mistõttu ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel. Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Igor Abdulajevi vaimse seisundi osas. Seejuures ei ole ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes, sh ei ole kaitsja märkinud, et süüdistatava normikohane käitumine oleks olnud süüdistatava jaoks nii raske, et ta ei suutnud kuriteo toimepanemisest hoiduda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud ehk raskendatud teo toimepanemise ajal. Tegemist oli süüdistatava tavapärase käitumismustriga, seejuures süüdistatava ütlused, et oli joobes, ei anna alust kohaldada KarS § 35 sätteid, sest ekspertiisiaktist ei nähtu, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava võimet oma käitumist kontrollida. Lisaks on ekspert märkinud, et süüdistatava õigusvastased teod ei ole seostatavad psühhoosi sümptomitega. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et tulenevalt maakohtu poolt refereeritud tõendite sisust oli Igor Abdulajev võimeline reegleid järgima ning tema süüvõime ei olnud teo toimepanemise ajal oluliselt piiratud, mistõttu ei esine süüd vähendavat asjaolu ja ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel.

8(10)

seaduskuulekalt, mistõttu Igor Abdulajevi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 11.2 Ainuüksi see, et süüdistatav soovib tegeleda sõltuvusprobleemiga, ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

9(10)

täiendavalt peale menetluskulude osalist riigi kanda jätmist anda süüdimõistetule võimalus tasuda menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 13.3 Kolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isiku sissetulekuks on peale vabanemist ainult töövõimetustoetus, ei ole aluseks jätta menetluskulu täiendavalt riigi kanda, sest maakohus on arvestanud süüdistatava majanduslikku seisundit. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-2-12 tooduga.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.