Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-25-2766

1-25-2766 postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Postisaadetis peeti kinni 22.02.2023. a. Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 1 kohaselt I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. XX-il puudub luba amfetamiini käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul on keskmine ühekordne kogus 0,13 grammi. Seega XX-i poolt tellitud 6,42 grammist amfetamiinist piisanuks ühekordse narkojoobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 49-le (6,42:0,13=49,38) inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid XX-ile teada ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud XX-i käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. KrMS § 203 lg 11 kohaselt, kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi KrMS § 202 lg 2, 3 sätestatu kohaselt. XX-ile etteheidetav kuritegu kuulub karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku. Tegu on esimese astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe kuni kümne aasta pikkuse vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus on XX-i poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud. XX on kahtlustatavana ülekuulamise käigus 17.07.2024 ka oma süüd tunnistanud. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et XX soetas narkootilisi aineid edasimüügiks. Prokuröriga kohtumisel väljendas XX oma valmisolekut saada tuge sotsiaalprogrammist sõltuvusest vabanemiseks. XX on 20-aastane (teo toimepanemise ajal oli 18-aastane), kes käesoleval ajal ei õpi ega tööta. XX-i ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras Eesti Vabariigis karistatud. Samuti ei ole ta varem osalenud üheski kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kuritegude toimepanemine ei ole seega kujunenud tema elustiiliks, käitumismustriks ega sissetulekuallikaks, vaid süütegu on ta toime pannud seoses oma sõltuvusega. Ta on andnud ütlusi, et ta on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Lisaks prokuröriga kohtumisel selgitas, et tarvitab siiani narkootikume. Samuti on ta mõistnud oma teo keelatust ning avaldanud valmisolekut uimastite tarbimisest loobuda. Tihtilugu narkootikumide tarvitajatel sõltuvuskriitika puudub, mis on sageli takistuseks edukale taasühiskonnastumisele, kuid XX

1-25-2766 on tunnistanud nii enda sõltuvust kui abivajadust. Seega on olemas tema õiguskuulekale käitumisele suunamise väljavaated. Eelnevast tulenevalt ei ole prokuratuuri hinnangul XX-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Karistamisest mõjusamaks peab prokurör XX-i osalemist sotsiaalprogrammis, mis on suunatud sõltuvushäirete ravile ja sõltuvushäirete kontrolli all hoidmisele, pakkudes seejuures süsteemset ja paindlikku abi vastavalt indiviidi vajadustele ja temal väljakujunenud sõltuvuskäitumise raskusele. Kuivõrd menetluse esemeks olev kuritegu on vahetult seotud XX-i sõltuvusega narkootilisest ainest, pole asjakohaste kohustuste määramise korral alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel KrMS § 203 lg 11 kohaldamine tingiks tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Sotsiaalprogramm SÜTIK pakub muu hulgas tuge ka tööõigusalase-, psühholoogilise- ning ravi- ja rehabilitatsioonialase nõustamisega. Nii tagab sotsiaalprogramm sõltuvusprobleemiga isikule personaalse paindliku lähenemise, mis on prokuröri hinnangul eriti tähtis noorte isikute puhul. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) määramine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamise tagab SÜTIK programm vajadusel raviarsti juurde suunamisega koostöös Viljandi Haiglaga, kes võtavad patsiente vastu ka Tallinnas. Kui ravihindamise tulemusena nähakse ette sõltuvusravi, peab kahtlustatav osalema ettenähtud sõltuvusravis vastavalt raviasutuse poolt ettenähtud ja kahtlustatavaga kokkulepitud kavale. Kui sõltuvusravi vajalikuks ei peeta, jätkub SÜTIK programmi raames individuaalne lähenemine XX-i sõltuvusprobleemile läbi muude lahenduste. Prokuröriga kohtumisel XX avaldas, et hetkel tarvitab ta kanepit. Kanepisõltuvus on olemuselt peamiselt psühholoogiline, erinevalt nt fentanüülist, mis tekitab tugevat füüsilist sõltuvust. Kuigi kahtlustatav on avaldanud, et ta tarvitas viimati kanepit nädal aega tagasi (19.05.2025 kohtumisel), ei nähtunud tema selgitustest, et ta tarvitaks igapäevaselt. Seetõttu ei pea prokurör vajalikuks kahtlustatava kohest suunamist statsionaarsele ravile. SÜTIK programm kestab 12 kuud, mille jooksul on võimalik vastava vajaduse ilmnemisel selgitada ja rakendada ka statsionaarse ravi teenuseid. 19.05.2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel selgitati XX-ile sotsiaalprogrammi SÜTIK olemust. XX kinnitas enda valmisolekut osaleda programmis ja ravivajaduse hindamisel, samuti ravivajaduse ilmnemisel ravil. Selleks, et tagada kontroll kohustuse jätkuva ja õigeaegse täitmise kohta, on põhjendatud seada kahtlustatavale kohustus esitada käesoleva taotluse rahuldamise korral prokurörile tõend sotsiaalprogrammis jätkuva viibimise kohta 6 kuud pärast kohtumääruse kättesaamist. Lisaks peab prokurör asjakohaseks kohustuseks ka keeldu omada, vallata või tarbida narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti poolt määratud korras ja kogustes. XX on andnud nõusoleku eelnimetatud kohustuste täitmiseks. Samuti on ta andnud nõusoleku äravõetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete konfiskeerimiseks ning soostunud hüvitama menetluskulud. Kriminaalasjas on tekkinud KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, s.o narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot, mis on väljamõistetav kahtlustatavalt. Tulenevalt kriminaalasja menetluse aluseks olevatest asjaoludest on nimetatud ekspertiis põhjendatud. Kahtlustatavalt on võimalik välja mõista narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu täielikult summas 84 eurot. Kahtlustatav on kinnitanud, et suudab temalt väljamõistetava kulu tasuda 1 kuu jooksul. Kahtlustatavale on tutvustatud kriminaalmenetluse lõpetamise tagajärgi, sh tema kohustusi ja kriminaalmenetluse uuendamise aluseid vastavalt KrMS § 203 lg 51. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 1, 2, 3, prokurör taotles:

1-25-2766

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.