Liiklussüüteod

1-25-1505

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Martin Kaset süüdistatakse selles, et olles Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1042 karistatud KarS § 4231 järgi, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt

1-25-1505 -

-

Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani M. Kase toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Samuti süüdistatakse M. Kaset selles, et ta -

-

juhtis 6. juunil 2024 kella 11.45 ajal Tartus Võru 47a juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX XXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise, juhtis uuesti 8. novembril 2024 kella 12.15 ajal Tartumaal Kambja vallas Reola külas Konsu Sild – Poldri tee lõik 1 juures mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimisnumbriga XXX XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Seega pani süüdistatav M. Kase toime KarS 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Kase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Kasele mõistetav karistus järgmine. KarS § 4231 ja § 424 lg 2 ja järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 63 lg 1 alusel 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega kriminaalasjas 1-24-1042 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise, s.o 19. märtsi 2025 seisuga on 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Seega kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, joobe tuvastamisega seotud kuludest ja kaitsja tasust 877 eurot. Ülejäänud, s.o 875,68 euro ulatuses jätta menetluskulud riigi kanda

1-25-1505 ning võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. Kase süüdi tunnistada KarS § 4231 ja 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot. Samuti KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulud 248 eurot ja kaitsja tasu 175,68 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud on kokku 1752,68 eurot. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb 875,68 eurot jätta riigi kanda ning 877 euro ulatuses (sh sundraha 664,50 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.