Liiklussüüteod

1-25-2006

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sergei Martineni süüdistatakse selles, et ta juhtis 7. detsembril 2024 kella 21.38 ajal Tartus Jaama 185 juures mootorsõidukit Iveco registreerimisnumbriga xxx, olles narkootilistest ainetest tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja heksahüdrokannabinooli metaboliit põhjustatud joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani süüdistatav S. Martinen toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Martineni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S. Martinenile mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgse kuriteo toimepanemise eest

1-25-2006 taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui S. Martinen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka S. Martineni poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on 329 eurot süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, 182 eurot joobe tuvastamise kulu ja 87,84 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 598,84 eurot. Ülejäänud, s.o 1000 euro ulatuses jätta sundraha välja mõistmata. Väljamõistetavas osas võimaldada menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S. Martinen süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ja KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 182 eurot ja kaitsja tasu 87,84 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kõik menetluskulud on kokku 1598,84 eurot. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistetu sundrahast 329 eurot, samuti joobe tuvastamise kulu 182 eurot ja kaitsja tasu 87,84 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 598,84 eurot. Sundraha tuleb ülejäänud ehk 1000 euro ulatuses jätta välja mõistmata. Väljamõistetud menetluskulud kogusummas 598,84 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.