Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 30. aprill 2025 1-24-4314 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Margus Pärna süüdistuses karistusseadustiku § 274 lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus 1) Süüdistatav Margus Pärn 2) Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Süüdistatav - Margus Pärn, isikukood 37201142742, elukoht XXX, töökoht MadeMans Service OÜ, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja - vandeadvokaat Madis Mahlapuu Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma Kannatanu
- A.V.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Jätta vastu võtmata tsiviilasjades tehtud kohtumäärused, mille lisamist kriminaalasja materjalide juurde taotleb kaitsja apellatsioonis. Samuti jätta vastu võtmata Margus Pärna taotluses märgitud videosalvestised.
3.Jätta läbi vaatamata Margus Pärna taotlus maakohtu kohtuniku taandamiseks.
4.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 527 eurot 4 senti (sealhulgas käibemaks 95 eurot 4 senti). Jätta see menetluskulu Margus Pärna kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Margus Pärna süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi selles, et ta lõi 16. novembril 2023 kella 15.10 paiku XXX kinnistul XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal politseiametnikku A.V. tema ametikohustuste täitmisel vähemalt kaks korda rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu kukkus. Seejärel lõi süüdistatav maaslamavat kannatanut jalaga. Kannatanu tundis löökide tagajärjel valu ja sai tervisekahjustused: marrastuse alalõual, peaturse ja suhu veritseva haava. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
2.Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsusega tunnistati M. Pärn süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamise järel jäi kanda 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-le 1 tuginedes täielikult tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Maakohus määras, et süüdistataval tuleb järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja ta peab osalema KarS § 75 lg 2 p 8 järgi sotsiaalprogrammis. Kohus rahuldas A.V. tsiviilhagi ja mõistis M. Pärnalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot. (b) Põhiosa
3.Vaidlust pole selles, et kannatanu oli kuriteo toimumise ajal politseiametnik ja saabus süüdistatava juurde ametikohustuste täitmise käigus. Elering AS (edaspidi Elering) töödejuhataja helistas Häirekeskusesse ja kannatanu läks koos teise politseiametniku R.L. iga väljakutse peale sündmuskohale. Väljakutse põhjuseks oli see, et süüdistatav ähvardas ja takistas Eleringil elektriliinide paigaldamise tööde tegemist. Kui politsei kohale jõudis, selgus, et süüdistatav oli eelmisel päeval helistanud Häirekeskusesse ja andnud aega väidetava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks 16. novembrini 2023 kella 16-ni, lubades vastasel juhul ise asjaga tegeleda.
4.Kohus ei nõustu kaitsjaga, et politseinikud tegutsesid ebaseaduslikult, kuna M. Pärn kaitses enda valdust, ei tekitanud kahju ja ta tulnuks kinni pidada kohe, mitte aga mõni hetk hiljem. Videosalvestistelt nähtub, kuidas politseinikud püüdsid esialgu lahendada süüdistatavaga tekkinud konflikti sõnaliselt, vesteldes temaga üle värava. M. Pärn neid kuulda ei võtnud ega lasknud ametnikel lauseid lõpetada. Siis liigutas süüdistatav tõstuki elektriliini alla ja tõusis sellega üles, toimetas seal millegagi ning laskus tagasi alla. Seejärel sisenesid politseinikud väravast kinnistule. M. Pärn oli ise teatanud varem, et lõikab kell 16 elektriliini läbi. Politseinikel polnud võimalik kindlaks teha, mida süüdistatav teeb liini all, kui ta oli tõstukiga üles läinud.
2(12)
5.Politseinike sündmuskohale saabumine oli põhjendatud kahju tekitamise ennetamiseks ja ohu vältimiseks. Eleringi töödejuhataja helistas Häirekeskusesse, sest süüdistatav ähvardas elektriliini läbi lõigata ja takistas Eleringi töid. Sündmuskohal selgitas töödejuhataja, et liini läbilõikamisega tekitatakse 6000-eurone kahju ja oht teistele, kuna elektriliin võib kukkuda maanteele. Süüdistatav rääkis ka ise Häirekeskusele varem tehtud kõnes liini läbilõikamisest. Tõik, et politseinikud ei pidanud M. Pärna kinni juba siis, kui ta oli tõstukil, ja ootasid tema alla tulemist, on mõistetav. Nad sisenesid väravast kinnistule alles siis, kui süüdistatav oli tõstukiga tagasi alla sõitnud.
6.Prokuratuuri esitatud videosalvestiselt selgub, et ajateljel 1.47 käitub süüdistatav agressiivselt, vehkides mõlema käega; 2.03 tõukab süüdistatav ametnikke ja sõimab ning on agressiivne; 2.06 on politseiniku käed välja sirutatud ja ilmselt laseb ta gaasi; 2.16 läheb politseinik süüdistatava juurde ja püüab teda haardesse võtta, mispeale rabeleb süüdistatav lahti; 2.18 teeb süüdistatav kaks lööki politseiniku suunal, mis ei taba, politseinik astub kaks sammu tagasi; 2.20 teeb süüdistatav kaks lööki piirivalvuri suunas, aga needki ei taba ning ka piirivalvur astub eemale; 2.22 on politseiniku käsi välja sirutatud ja ta laseb ilmselt taas gaasi; 2.24 lähevad politseinik ja piirivalvur uuesti süüdistatavale lähemale; 2.26 suundub süüdistatav otse politseiniku poole, teeb korduvalt mõlema käega löögiliigutusi, millest kaks on suunatud näkku; 2.27 tõukas süüdistatav politseinikku kahe käega vastu rinda, mispeale viimane kukub; 2.28 astub süüdistatav kolm sammu ja lööb politseinikku ühe korra jalaga. Süüdistatav oli kogu selle aja agressiivne.
7.Salvestiselt nähtuv ei haaku M. Pärna ütlustega, et ta pole kedagi tahtlikult löönud ega näinud pärast gaasi pihustamist enam midagi. Süüdistatav keskendus ainult kannatanule. Ta järgnes kannatanule löökide tegemiseks, tõukas rindu ning astus veel pärast kannatanu kukkumist kolm sammu, et jõuda kannatanuni ja lüüa teda jalaga. Selliselt ei käitunuks keegi, kes ei näe või kellel pole tahtlust teist lüüa. M. Pärn ei sattunud gaasi pihustamise järel segadusse. Kannatanu tundis valu ja tal tuvastati vigastused: peavalu, marrastused näol alalõualuu piirkonnas ja kaks veritsevat lõikehaava suus. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Isegi kui kannatanu tegi ka süüdistatava suunal mingi löögi, on see eraldiseisev juhtum, millele praegu hinnangut anda pole võimalik. Samuti polnud kannatanu võimalikule löögile järgnenud süüdistatava korduvad löögid kannatanu näkku, rinna piirkonda tõukamine ja jalahoop vastavuses sellega, mida kannatanu oli teinud.
8.Kohus leidis karistust mõistes, et M. Pärna süü on keskmisest väiksem. Vigastused olid kergemalaadsed, samas oli lööke mitu ja ta järgnes kannatanule löökide jätkamiseks. Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. M. Pärn on varem kriminaalkorras karistamata. Tema käitumine on olnud valdavalt õiguskuulekas. Reaalne vangistus pole otstarbekas. Ta saab näidata, et on võimeline end kontrollima ja uutest süütegudest hoiduma. Seepärast on põhjust kohaldada KarS §-i 74. Süüdistatav peab läbima katseajal agressiivsust ja impulsiivsust pärssivaid programme, mida kriminaalhooldusametnik vajalikuks peab.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Apellatsioonid
9.Maakohtu otsuse vaidlustasid kaitsja ja süüdistatav. (a) Kaitsja apellatsioon
10.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Pärna õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või KarS § 73 järgi 3(12)
vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist. Lisaks palub kaitsja võtta vastu tsiviilasjades tehtud kohtumäärused. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.
11.Kohus kohaldas valesti materiaalõigust. Kohtueelset menetlust ja kohtumenetlust on toimetatud puudulikult ja ühekülgselt. Arvesse on võetud vaid Eleringi, aga mitte süüdistatava huve. Välja on jäänud selgitamata olulised asjaolud. M. Pärnal oli käsil õigusvaidlus Eleringiga seoses elektriliinide ehitamisega. Maakohus ei teinud kindlaks, millisel seaduslikul alusel tegi Elering kinnistul töid, ja jättis tähelepanuta, et süüdistatav vaidlustas need tööd. Politseiametnikud teadsid sellest, et vaidlus oli jõudnud kohtusse. Politseinikel polnud mingitki vajadust süüdistatavat kinni pidada. Nad ületasid enda pädevuse piire ning sisenesid kinnistule ja pidasid ta kinni ebaseaduslikult. Samuti puudus vajadus kasutada süüdistatava suhtes gaasi. Ka kannatanu tegi süüdistatava suunal rusikalöögi, mille toimumist pidas maakohus ka ise võimalikuks. Seda asjaolu ei saa vaadata lahus menetletavast juhtumist. Süüdistatav kaitses enda vara ja perekonda. Ta teostas hädakaitset ja omaabi asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lg 1 mõistes ega pannud toime kuritegu. Politsei väljakutse polnud kiireloomuline. Ka päev enne süüdistuses kirjeldatud sündmust käis politsei süüdistatava kinnistul. M. Pärn helistas sel päeval ise Häirekeskusesse ja rääkis Eleringi omavolist. Kohale saabunud politseinikele ütles ta seda, et selgeks tuleb teha juhtumi asjaolud. See piirdus vaid aruteluga. Politseil polnud päev hiljem alust kinnistusele siseneda, et hoida ära väidetav kahju tekkimine. Ta ei lõiganud elektriliini läbi, vaid asetas selle külge trossi, tõi selle tõstukiga lihtsalt alla ja kinnitas maapinna külge, et Elering ei saaks liinitöid jätkata. Selleks hetkeks polnud tekkinud kahju ja puudus vahetu oht kahju tekkimiseks. Kui tõesti olnuks oht olemas, siis tulnuks sekkuda juba ajal, mil ta tõstuki ja trossiga toimetas. Lisaks oli süüdistataval talumiskohustus üksnes Iisaku kinnistul, väidetav kuritegu toimus aga XXX kinnistul. Sellegi tõttu polnud politseil õigust süüdistatavat takistada ega teda kinni pidada. Isegi kui oli olemas kohtumäärus, mis kohustas süüdistatavat taluma elektriliinide ehitust üle talle kuuluva kinnistu, oli tsiviilasjades kohtumääruste täitmine kohtutäiturite pädevuses ning Eleringil ja politseil sellist õigust polnud. Eleringi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati asjas nr 2-23-16211 alles 17. novembri 2023. a määrusega. See oli üks päev pärast süüdistuses kirjeldatud sündmust.
12.Kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui ei võtnud arvesse kaitseargumente. Süüdistatava ütlused on asjakohased. Enda sõnul ei teinud ta midagi ebaseaduslikku, vaid takistas Eleringil paigaldamast elektriliine, kuna selleks polnud nõusolekut. Politsei sisenes tema kinnistule ja püüdis teda kinni pidada ilma seadusliku aluseta. Süüdistatavale pritsiti gaasi näkku, mis põhjustas valu. Kohus ei võtnud vastu õigustavaid tõendeid. Prokuratuur pidas algselt asjakohasteks tõenditeks tsiviilasjades tehtud kohtumäärusi. 24. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 2-23-12324 koos jõustumismärkega tõendab, et see jõustus alles 16. novembril 2023, mistõttu polnud süüdistataval 15. novembril 2023 veel talumiskohustust. 17. novembri 2023. a määrus asjas nr 2-23-16211 koos jõustumismärkega tõendab, et see tehti ja jõustus alles pärast süüdistuses märgitud aega. Seega polnud osutatud määruse täitmine süüdistatavale kohustuslik. Lisaks tõendab kõnealune määrus, et Elering pidanuks pöörduma kohtutäituri poole. 22. novembri 2023. a määrus asjas nr 2-23-1403 näitab, et see tehti pärast väidetava kuriteosündmuse toimumist ja süüdistatav ei pidanud seda järelikult 15. ja 16. novembril 2023 täitma. Samuti nähtub sellest määrusest, et süüdistatav esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja soovis õhuliini ehituse peatamist.
13.KarS § 74 kohaldamine pole põhjendatud. Süüdistatav on varem karistamata, töökas ja hoiab pere. Talle ei ole tarvis seada kontrollnõudeid. (b) Süüdistatava apellatsioon
4(12)
14.M. Pärn taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist. Samuti palub ta taandada asja lahendanud maakohtu kohtuniku, sest kohtunik polnud erapooletu. Süüdistatava väited on kokkuvõtlikult järgmised.
15.Süüdistatav helistas 15. novembril 2023 kell 12.30 Häirekeskusesse ja rääkis omavolilisest ehitusest ning andis teada, et olukorra lahendamiseks on aega 3,5 tundi ehk siis kuni kella 16-ni. Maakohus märkis ekslikult, justkui andis süüdistatav aega hoopis järgmise päevani. Ühtlasi eksis kohus, kui leidis, et politseinikud olid sündmuskohal seoses ametikohustuste täitmisega. Süüdistatav helistas ka Eleringi peaprojektijuhile ja teatas temalegi, et kinnistul on ehitatud omavoliliselt. Ilmselt Eleringi töötaja kutsus politsei. M. Pärn suhtles kohale saabunud rohelises vormis inimestega üle aia. Ühel hetkel näitasid nad talle 24. oktoobri 2023. a määrust ja lugesid selle ette. See kohtumäärus puudutab Iisaku kinnistut, aga mitte XXX kinnistut, millel toimuvate ehitustööde vastu ta oli. Hiljem tuli kohale veel üks patrullauto. Süüdistatav ütles ehitajatele, et nad võtaksid elektriliini maha, aga keegi ei teinud seda. Kui lõpuks oli sinna jäänud ainult töödejuhataja, sõnas süüdistatav, et ta annab 24 tundi aega olukorra lahendamiseks ja kui seda ei tehta, siis ta lahendab selle ise. M. Pärn kasutas omaabi.
16.16. novembril 2023 ei helistatud Häirekeskusesse. Kannatanu sõnul helistas Eleringi töötaja Häirekeskusesse põhjusel, et süüdistatav ähvardas juba eelneval päeval piloottrossi läbi lõigata ja tegutseb tõstukiga. Pole selge, kuidas jõudis Eleringi töödejuhataja helistada Häirekeskusesse, kui 16. novembril 2023 tulid Eleringi töötajad XXX kinnistu juurde ehitustöid tegema alles kella 13-st. Kannatanu osutas Eleringi töötajale, keda seal tegelikkuses polnud. Süüdistatav hakkas 16. novembril 2023 politseinikuga rääkima kell 14.06. Ebaselgeks jääb, kuidas jõudis politsei suhelda XXX kinnistu poole teel olles vahepeal Eleringi töödejuhatajaga ja saabuda 30 minutiga. Välja on selgitamata, mis kellast helistati Häirekeskusele 16. novembril 2023. Kannatanu ütlustest nähtub, et 16. novembril 2023 juhtunu oli politseinike, piirivalvurite ja Eleringi töödejuhataja vahel kokku lepitud. Maakohus eksis tõendite hindamisel.
17.Politseinike tulek XXX kinnistule 16. novembril 2023 oli ebaseaduslik. Kohus leidis ekslikult, et elektriliin oli juba valmis. Seda alles ehitati ja sellel puudusid elektrijuhtmed. Üle XXX kinnistu oli ebaseaduslikult tõmmatud üks juhttross. Väited, et liin võinuks kukkuda maanteele ja tekitada 6000-eurose kahju, ei vasta tõele. Polnud isegi abstraktset ohtu. Politseinikud käitusid agressiivselt ja provotseerisid. Süüdistatav selgitas, miks ta kinnitas nööri maa külge. Valdusesse sisenemise protokoll on võltsitud. Seda polnud koostatud isegi veel 30. novembriks 2023 ja prokurör teadis seda. Kannatanuga koos olnud politseinik R.L. ei teadnud, kes selle vormistas. Kannatanu arvas, et seda tegi R.L. . Maakohus pidanuks vastu võtma süüdistatava 30. septembril 2024 kirjutatud kaebuse Riigiprokuratuurile. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ei vormistanud R.L. , kes oli samas märgitud selle koostajaks.
18.Kannatanu nõue süüdistatava vastu on põhjendamatu. Süüdistatavale endale tekitati kahju. Ta soovib ka kriminaalmenetluse algatamist nende inimeste suhtes, kes tungisid tema kinnistule.
19.Süüdistatav ei vaja kaitsjat. Talle määrati kaitsja ebaseaduslikult.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
20.Tartu Ringkonnakohtu 17. veebruari 2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja pooltele anti tähtaeg kirjalike seisukohtade ning taanduste ja taotluste esitamiseks.
21.Prokuratuuri esindaja vastas apellatsioonidele, leides, et need tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri arvates on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Tõendid osutavad üheselt sellele, et 5(12)
süüdistatav lõi tahtlikult kannatanut. Löömine nähtub videosalvestiselt. Vaidlust pole asjaolus, et politsei sai väljakutse, kuna süüdistatav takistas kõrgepingeliinide tööd ja lõikas läbi pilootkaabli. Kohus jättis õigustatult tsiviilasjades tehtud kohtulahendid vastu võtmata, sest need ei sisalda kriminaalasja lahendamiseks vajalikku informatsiooni.
22.M. Pärn saatis ringkonnakohtule taotluse lisada asja materjalidele kaks videod. Üks neist puudutab 16. novembril 2023 kell 13.17 peetud vestlust Eleringi töötajatega ja teiselt nähtub väidetavalt see, et 15. novembril 2023 kell 9.30 oli maantee pilootjuhtmest kaugemal. Taotluses on muu hulgas märgitud, et XXX kinnistu oli 16. novembril 2023 aiaga piiratud ja sellele kinnistule siseneti omavoliliselt ning seal tekitati süüdistatava perekonnale üleelamisi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
23.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi. Kohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud nõuetekohaselt ja kolleegium ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täies mahus korrata. Samale sättele tuginedes jätab ringkonnakohus kordamata maakohtu nõustumist väärivad seisukohad tsiviilhagi osalise rahuldamise kohta (vt maakohtu otsuse lk 14–16). Süüdistatava arvates on tsiviilhagi põhjendamatu, kuid kolleegium seda arvamust ei jaga. Maakohus tegi asjakohastest sätetest juhindudes ja tuvastatuks loetud faktiliste asjaolude põhjal kindlaks kannatanule tekitatud mittevaralise kahju ning põhjendas, miks ta peab kahjuhüvitise mõistlikuks suuruseks kannatanu taotletud 1500 euro asemel 200 eurot. Kolleegium täiendab aga mõnel määral kohtu põhjendusi, vastates kõigepealt apellatsioonides esitatud väidetele süüküsimust (a) ja siis karistust puudutavas osas (b). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (d).
24.Ringkonnakohus ei pea võimalikuks võtta vastu tsiviilasjades tehtud kohtumääruseid, mille lisamist kriminaalasja materjalide juurde taotleb kaitsja apellatsioonis. Esiteks pole kaitsja lisanud neid tõendeid apellatsioonile, vaid on neile lihtsalt osutanud. Teiseks nõustub kolleegium maakohtuga, et kõnealustel tõenditel ei ole asja lahendamise seisukohalt KrMS § 2861 lg 1 mõistes tähtsust (I kd, tl 13). Samuti ei võta kolleegium vastu M. Pärna taotluses märgitud kahte videosalvestist. Need on kohtule saadetud pärast apellatsiooni esitamise tähtaega. Kuigi süüdistatav saatis sellise taotluse pärast apellatsioonide menetlusse võtmist ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks, tulnuks videod esitada hiljemalt apellatsioonis. Samas on ka apellatsioonis võimalik tugineda maakohtus uurimata tõenditele KrMS § 321 lg 6 kohaselt üksnes erandjuhtudel, kui tõend esitati maakohtule, kuid kohus ei võtnud seda vastu, või kui tõendit ei saanud maakohtus esitada apellandist mitteoleneval mõjuval põhjusel. Selliseid asjaolusid süüdistatava taotlusest ei nähtu.
25.Lisaks jätab kolleegium läbi vaatamata süüdistatava taotluse Viru Maakohtu kohtuniku taandamiseks. Selline taotlus tulnuks esitada KrMS § 50 lg 2 järgi juba maakohtu menetluses. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et ehkki M. Pärn väljendas rahulolematust kohtu ja prokuröri tegevusega, ei soovinud ta lõppeks taandusi esitada (I kd, tl 37). Põhjendamatu on ka süüdistatava etteheide maakohtule, mis puudutab tema 30. septembril 2024 kirjutatud kaebust prokuratuurile. Kohus selgitas talle istungil, et kuna kriminaalasi on jõudnud kohtusse, siis prokuratuur enam seda asja ei lahenda, vaid seda saab edasi teha ainult kohus (I kd, tl 37). Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtuga.
6(12)
26.Kolleegium selgitab süüdistatava apellatsioonile vastates sedagi, et kaitsja osavõtt praegusest üldmenetluse korras toimetatavast kohtumenetlusest on KrMS § 45 lg 4 järgi kohustuslik. Selliseks juhuks pole ette nähtud võimalust kaitsjast loobuda. Süüdistatavale määratud kaitsja on KrMS § 45 lg-st 5 tulenevalt kohustatud osalema kriminaalmenetluses kuni Riigikohtus kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seetõttu ei sõltu kaitsja olemasolu menetletavas kriminaalasjas sellest, kas süüdistatav soovib kaitsjat või mitte.
(a) Süüküsimus
27.Nii kaitsja kui ka M. Pärn keskenduvad apellatsioonis peaasjalikult Eleringi ja süüdistatava vahel peetud õigusvaidlusele elektriliini paigaldamise üle süüdistatavale kuuluval kinnistul ning tema nõusoleku puudumisele seda sinna paigaldada. Kolleegium ei pea neid asjaolusid süüküsimust lahendades määravaks.
28.Maakohus tuvastas kokkuvõtlikult järgmise sündmuse. 16. novembril 2023 helistas Eleringi töödejuhataja Häirekeskusesse. Sellele väljakutsele reageerisid kannatanu ja temaga koos olnud politseinik R.L. , kes said toimuvast aru selliselt, et kinnistu omanik väidetavalt ähvardab ja takistab Eleringil elektriliini paigaldada. Kohale jõudes sõnas seal viibinud Eleringi töödejuhataja politseile, et süüdistatav ähvardas elektriliini läbi lõigata ja see võib tekitada 6000eurose kahju ning liin võib kukkuda maanteele, tekitades ohtliku olukorra. Samuti vestlesid politseinikud süüdistatavaga mõnda aega üle aia ja püüdsid olukorda sõnadega lahendada, ent süüdistatav neid kuulda ei võtnud ega lasknud lauseid lõpetada. Seejärel liigutas süüdistatav tõstuki elektriliini alla ja tõusis sellega üles, tegi seal midagi ning laskus siis alla tagasi. Pärast seda liikusid kannatanu ja teine politseinik ning nendega koos olnud piirivalvurid süüdistatava kinnistule, millele järgnes menetletav juhtum. (Vt maakohtu otsuse lk 6–7.)
29.Kolleegium osutab järgnevalt asjakohastele sätetele, mille alusel politsei ohuolukorras tegutseda tohib ja millisel juhul kasutada jõudu või erivahendeid. Politsei vastutab korrakaitse eest korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg-te 2 ja 3 alusel ning politseil on KorS § 6 lg 2 järgi üldjuhul ohu väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise pädevus. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5). Ohu puhul räägitakse veel olulisest ja kõrgendatud ohust (KorS § 5 lg-d 3 ja 4).
30.Politseil on vahetu sunni kasutamise pädevus, mis hõlmab muu hulgas füüsilise jõu ja erivahendi kasutamist (KorS § 75 lg 1 ls 1). Politsei võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks isikule pandud kohustuse täitmise tagamine muu vahendiga pole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik (KorS § 76 lg 1 ls 1). Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu (KorS § 76 lg 2). Olenemata sellest, millise pädevusnormi alusel vahetut sundi kasutatakse, peab see olema proportsionaalne. KorS § 7 p-de 1–3 järgi peab korrakaitseorgan järgima riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: kohaldama mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab, kohaldama ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist 7(12)
nõudvat olukorda, ja kohaldama riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
31.Vahetu sunni kasutamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav haldustoiming, mille üle seatud kohtulik kontroll on selgelt piiratud. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega hinnata sisuliselt kaalumisel asjasse puutuvaid asjaolusid, kuna kohtul võib olla keeruline hinnata kõiki asjaolusid ja võtta arvesse kõiki kriteeriume. (Vt RKKK 11.10.2018, 1-17-1219/39, p-d 15 ja 16.)
32.Samuti on kolleegium seisukohal, et riigivõimul peab olema võimalus mingis piires eksida ning kui avalik võim tegutseb võimaliku eksimuse mõjul, tuleb seda igaühel mõnel määral taluda, sest ilma allumiskohustuseta ei saa riigivõim toimida (nn riigi eksimisprivileeg). See tähendab muu hulgas, et kui politsei tegutseb talle seadusega antud volituste piires, siis saab seda lugeda üldjuhul seaduslikuks isegi siis, kui hiljem selgub, et politsei eksis mõnes sellises asjaolus, millele tuginedes pidas ta enda tegutsemist lubatuks (nt politseiametnik eksib kinni peetava inimese identiteedis). (Vt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 356, p 239.) Niisugusel juhul ei tule reeglina hädakaitse KarS § 28 lg 1 mõistes politsei vastu kõne alla. Sõltuvalt asjaoludest on hädakaitse võimalik aga sellistel puhkudel, mil politsei tegevus väljub ilmselgelt tema pädevuse piirest või on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
33.Kolleegiumi hinnangul ei väljunud politseinikud menetletaval juhtumil neile antud pädevuste piirest ega ületanud kaalutlusõiguse piire, kui sisenesid süüdistatava kinnistule, üritasid sealt mõni hetk hiljem viia endaga kaasa agressiivseks muutunud süüdistatava ning kasutasid tema kallal jõudu ja gaasi. Ehkki politseinikel oli selgelt raskusi olukorra lahendamisega ja nad ei suutnud toimuvat kuigi hästi kontrollida (juhtum päädis sellega, kuidas süüdistatav muutus ühtäkki oluliselt agressiivsemaks ja kasutas jõudu, kui teda hakati kinnistult minema talutama, mispeale ei õnnestunud politseinikel ja piirivalvuritel süüdistatavat ka mitmekesi kinni pidada) tegutsesid nad siiski volituste piires ja proportsionaalselt. Nende teadmiste põhjal, mis kannatanul ja temaga koos olnud teisel politseinikul sellel hetkel olid, võisid nad arvata, et süüdistatav on toime pannud korrarikkumise ja loonud võimaliku ohtliku olukorra ning selline olukord võib jätkuda. Nad tohtisid süüdistatava kinni pidada ja võisid ta selleks ka kinnistult ära talutada ning kasutada tema suhtes jõudu, kui ta vastu hakkas ja politseinike ning piirivalvurite suhtes agressiivselt käitus.
34.Kannatanu andis ütlusi, et 16. novembril 2023 reageeris ta koos R.L. iga väljakutsele millalgi pärastlõunal kella 13 või 14 paiku, kuna maaomanik ähvardas läbi lõigata pilootjuhtme. Kui nad süüdistatava kinnistu juurde saabusid, vestlesid nad kõigepealt Eleringi töötajaga, kes selgitas Häirekeskusesse helistamise põhjust. Väidetavalt oli süüdistatav eelmisel päeval lubanud, et lõikab järgmisel päeval pilootjuhtme läbi. Elektritöid tegema läinud Eleringi töötajad nägid 16. novembril 2023, kuidas süüdistatav toimetab tõstukiga liini all. Kannatanu leidis, et süüdistatav võib olulist kahju tekitada ja kuriteo toime panna. Esialgu üritasid politseinikud süüdistatavale selgitada, et ta ei tohi elektritöid takistada. Süüdistatav teatas neile, et lõikab elektriliini juhtme läbi. Seejärel läks ta tõstukiga liini alla ja kinnitas mingi nööritaolise asja pilootjuhtmele ning nööri omakorda maapinnale. Kannatanu väitel oli süüdistatav juba eelmisel päeval teada andnud, et lõikab järgmisel päeval kell 16 elektriliini juhtme läbi. Kuna sel ajal, kui süüdistatav tõstukiga tegeles, oli kell 15, pidas kannatanu nööri kinnitamist maapinnale süüdistatava ettevalmistuseks, et juhe läbi lõigata. M. Pärna kinnistule läks politsei seepärast, et ta kinni pidada ja mitte jääda ootama juhtme läbilõikamist. Süüdistatavaga koos olnud inimesed karjusid politseinike ja piirivalvurite peale ning filmisid neid, kui nad kinnistule läksid. (Vt I kd, tl 29 pd jj.)
8(12)
35.R.L. i sõnul sai ta 16. novembril 2023 koos kannatanuga väljakutse sellepeale, et maaomanik ähvardab töötajaid pilootjuhtme läbilõikamisega ja takistab töid. Kohale jõudes rääkis väidetavalt Kaspari-nimeline Eleringi töödejuhataja, et maaomanik ei nõustu elektriliini rekonstrueerimise ja elektritöödega. Vaidlus olevat kestnud juba mõnda aega ja selle üle vaieldi isegi kohtus. Töödejuhataja kinnitusel oli Eleringil kohtu luba ehitada seal elektriliine. Süüdistatav sõnas politseinikele, et kui elektriliini maha ei võeta, siis ta lõikab juhtmed läbi. Vestlus süüdistatava ja politseinike vahel kestis mõnda aega, kuni süüdistatav ütles, et edasisel vaidlusel ei ole mõtet ja ta kavatseb lõigata juhtmed läbi kell 16. Eleringi töödejuhatajalt said politseinikud teada, et juhtmete läbilõikamine võib tekitada 6000-eurose kahju. Süüdistatav oli rentinud tõstuki ja sõitis sellega ühel hetkel elektriliini alla, paigaldas selle külge ankru ja ankru külge nööri, mille ta kinnitas omakorda maa külge. Kuigi R.L. i väitel selgitasid nad, et elektriliini ei tohi läbi lõigata, sest see võib tekitada olulist kahju ja kukkuda maanteele ning tekitada möödujatele ohu, ei võtnud süüdistatav neid kuulda. Temaga koos olnud inimesed karjusid läbisegi ja filmisid toimuvat. Kui süüdistatav läks tõstukiga elektriliini alla toimetama ja tuli sealt alla, otsustasid politseinikud kinnistule minna ja ta kinni pidada, kuna ta võis kahju tekitada ja kuriteo toime panna. Politseinikud soovisid süüdistatava toimetada eemale ja selgitada, miks tal tuleb nendega kaasa minna, aga see polnud võimalik, sest süüdistatav sellega nõus ei olnud. (Vt I kd, tl 26 jj.)
36.Kolleegium loeb kannatanu ja R.L. i toodud ütlused usaldusväärseks, sest need on üksikasjalikud, järjepidevad ja haakuvad ega loo muljet millegi väljamõtlemisest ning kõlavad kokku politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuvaga. Nende öeldust selgub, et kujunenud olukorras ja politsei saadud teadmistele tuginedes võis süüdistatav tekitada enda käitumisega olulist kahju, kui lubas elektriliini pilootjuhtme läbi lõigata. Samuti näitas süüdistatav enda käitumisega välja, et ta ei nõustu edasiste elektritöödega ja asus nende tegemist takistama. Süüdistatav ise ei eita, et lubas juhtme läbi lõigata (vt nt I kd, tl 42). Kuigi politseinikud sisenesid koos piirivalvuritega kinnistule alles pärast seda, kui süüdistatav tuli tõstukiga liini juurest alla, eelnes sellele väidetavalt küllaltki pikk arutelu süüdistatavaga. Ta otsustas tõstukiga elektriliini alla sõita ja takistada elektritöid politseinikega vestlemise järel ning otse nende silme all. M. Pärn ei lõiganud küll juhet läbi, ent oli seda varem lubanud teha. Niisugusel juhul ei saanud välistada, et ta võib peatselt jätkata elektritööde takistamist ja kõne alla võis tulla ka elektriliini hilisem kahjustamine. Nii kannatanu kui ka R.L. i öeldust nähtub, et nad läksid kinnistule muu hulgas ka seepärast, et takistada süüdistataval elektriliini edasist kahjustamist (täpsemini juhtme läbilõikamist). Neil asjaoludel saab rääkida vahetust ohust KorS § 5 lg 5 mõistes, mille kõrvaldamise pädevus oli KorS § 6 lg 2 järgi sündmuskohal viibinud politseinikel.
37.Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, justkui tohtinuks süüdistatava tehtusse sekkuda üksnes kohtutäitur. Politseinikud lähtusid õigustatult sellest, mis neile Eleringi töötajalt teatavaks oli saanud ja mida nad nägid süüdistatavat kohapeal tegemas. Kuna see osutas võimalikule korrarikkumisele, mis võis veel ka jätkuda, siis võisid politseinikud ise sekkuda ja süüdistatavat takistada. Seda ei mõjuta asjaolu, millal jõustusid kaitsja osutatud väidetavad tsiviilasjas tehtud kohtulahendid selle kohta, et Eleringil oli õigus teha kõnealuseid elektritöid. Kaitsja ei vaidle vastu, et elektritööde tegemine oli põhimõtteliselt lubatud ja see sai kinnitust ka kohtust. Võttes arvesse, mis oli politseinikele teada ja mis juhtus sündmuskohal enne seda, kui M. Pärn kannatanu suhtes vägivalda tarvitas, ei ületanud nad enda pädevuse piire, kui sisenesid kinnistule ja püüdsid süüdistatavat kinni pidada. Lisaks ei kõiguta hinnangut politsei tegevuse õiguspärasusele sündmuskohal süüdistatava apellatsioonis sisalduv kriitika valdusesse sisenemise protokolli ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamise kohta. Seepärast jätab kolleegium selle edasise tähelepanuta. 9(12)
38.Vägivalda kannatanu suhtes kajastab videosalvestis, mille tegi keegi süüdistatavaga koos olnutest. Videoklipist nähtub, kuidas M. Pärn hüüab alguse poole politseinikele ja piirivalvuritele, et ta pole midagi teinud, ning filmib neid, kui nad kinnistule sisenevad. Süüdistatav on ilmselgelt ärritunud ja kõneleb kõrgendatud häälel. Kui politseinikud ja piirivalvurid kinnistule on tulnud, küsib ta, millisel alusel nad seda tegid. Kannatanu palub süüdistataval endaga kaasa tulla ja räägib temaga rahulikul häälel. Siis haarab kannatanu M. Pärnal pigem õrnalt käest ja soovib teda kinnistult välja juhatada. Süüdistatav tõmbab järsult enda käe tagasi ja väidab, et ta pole midagi teinud ning taganeb paar sammu. Sellele järgneb mõneks hetkeks vestlus M. Pärna ja politseinikega, mille ajal küsib süüdistatav taas, millisel alusel ta kaasa võetakse, ja püüab olukorda selgitada. Talle vastab kannatanu rahulikul ja pigem tasasel häälel. Mõne hetke pärast võtavad kannatanu ja R.L. süüdistatava käevangu ja hakkavad teda uuesti talutama, M. Pärn soovib aga ilmselt enda mobiiltelefoni ära anda. Siis ägestub ta veelgi ja hüüab, et saab ka ise tulla, osutades sellele, et ei vaja talutamist, ning raputab jõuliselt enda käed lahti. Kohe seejärel hüüab süüdistatav kannatanu suunale: „Mis sa arvad, et ma ei saa sulle vastu?“ Kannatanu haarab uuesti süüdistataval käest ja süüdistatav karjub talle, et ta käe ära võtaks. M. Pärn hakkab vastu ning kannatanu ja üks piirivalvur üritavad teda jõuga kinnistult ära viia. Siis raputab süüdistatav end uuesti lahti, karjub „Mis teil viga on, käed eemale!“ ning on löögivalmis hoiakuga. Seepeale laseb kannatanu süüdistatava suunal mitu korda gaasi ja üritab teda siis maha saada, kuid süüdistatav ei kuku ja lööb kannatanut kaks korda rusikatega. Kannatanu taganeb veidi ja M. Pärnale läheneb piirivalvur, keda süüdistatav samuti üritab lüüa. Kannatanu laseb uuesti süüdistatavale gaasi, haarab kummargil süüdistatava mütsi ja teeb tõukava liigutuse. Seepeale lööb süüdistatav kannatanut mitu korda rusikatega näo suunal, viimane löök tabab otse näkku ja kannatanu kukub maha. Pärast seda lööb M. Pärn maaslamavat kannatanut ühe korra ka jalaga kehasse. Süüdistatavale läheneb siis selja tagant piirivalvur, kelle süüdistatav heidab hetkelise rüseluse järel kraavi. M. Pärna juurde jõuab ka kolmas piirivalvur, kes üritab talle kallale minna, kuid süüdistatav taganeb ja karjub, et tuleb ise politseiga kaasa. Sellele järgneb veel süüdistatava karjumine ja ta on ähvardava hoiakuga.
39.Kolleegiumi hinnangul tegutsesid politseinikud ja piirivalvurid õiguspäraselt ka M. Pärna kinni pidades. Süüdistatava käitumist kannatanuga ei õigustanud omaabi AÕS § 41 lg 1 ega hädakaitse KarS § 28 lg 1 järgi. Politseinikel ja piirivalvuritel oli kujunenud olukorras õigus siseneda süüdistatava kinnistule. Kannatanu andis süüdistatavale selge korralduse endaga kaasa tulla ja kui ägestunud süüdistatav sellega nõus polnud, siis üritas kannatanu teda esialgu pigem rahumeelselt suunata kinnistult väljuma. M. Pärnal oli võimalus ja tal tulnuks talle antud korraldus täita, aga ta ei teinud seda, vaid läks selle asemel üha agressiivsemaks. Tema hoiak muutus lõpuks talutamise peale ähvardavaks, ta oli valmis vastu hakkama ja seisis politseinike suunal löögivalmilt. Sellise käitumise tõttu oli kannatanu õigustatud laskma M. Pärna suunal gaasi, et kõrvaldada võimalikult kiiresti süüdistatavast lähtunud vahetu oht ja juba toimuv korrarikkumine ning ta kinni pidada. Gaasi kasutamise järel püüdis kannatanu süüdistatavat maha pikali saada, mida võib samuti lubatavaks ja proportsionaalseks pidada, eriti pidades silmas, kui kiiresti tuli kannatanul otsustada, mida agressiivse süüdistatavaga järgmiseks teha. Kuigi jääb ebaselgeks, mida soovis kannatanu teha M. Pärna mütsi peast haaramise ja tõukava liigutusega, mida kaitsja peab süüdistatava löömiseks, ei saa sedagi pidada selgelt liigse jõu kasutamiseks, vaid seegi oli suunatud süüdistatava vastupanu ületamisele, et ta siis kinni pidada. Sellele järgnesid juba süüdistatava korduvad rusikahoobid ja jalalöök pikali kukkunud kannatanu pihta. Märkimist väärib seegi, et M. Pärn lubas mitu korda alates sellest hetkest, kui politseinikud ja piirivalvurid sisenesid kinnistule, et läheb politseiga ise kaasa. Samas ei näidanud ta enda käitumisega, et on ka päriselt valmis politseiga kaasa minema. Selle asemel muutus M. Pärn aina agressiivsemaks, kui politsei teda talutada soovis. Süüdistatav hakkas kannatanut lööma pärast seda, kui viimane lasi tema selleks hetkeks juba ilmselgelt agressiivse 10(12)
käitumise peale pisargaasi ja tiris seejärel süüdistatava mütsi peast ning tegi süüdistatava suunal tõukava liigutuse. Selline süüdistatava käitumine polnud ilmselgelt kantud soovist end või perekonda või kinnistut sissetungimise eest kaitsta, vaid pigem tahtest politseile koht kätte näidata.
40.Kokkuvõttes oli politseinikel õigus kasutada süüdistatava suhtes jõudu ja ta kinni pidada ning nad tegid seda proportsionaalselt KorS § 7 tähenduses. Süüdistatava tehtust ei nähtu õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Ta ei saanud ekslikult arvata, et viibib näiteks hädakaitseseisundis KarS § 31 lg 1 järgi. Politsei oli talle enne seda korduvalt selgitanud, et ta ei tohi elektritöid takistada, ja andnud korralduse politseiga kaasa minna. Politseinike ja piirivalvurite tegevuse süüdistatava vastu põhjustas tema enda käitumine kõigepealt tõstukiga tegutsedes, millele järgnes üha agressiivsemaks muutumine, kui nad sisenesid tema kinnistule. Kolleegium leiab sedagi, et isegi kui hüpoteetiliselt kõneleda sellest, et süüdistatav viibis enda arvates hädakaitseseisundis või kaitses valdust omavoli vastu, ületas ta vähemalt otsese tahtlusega hädakaitse piire KarS § 28 lg 2 mõistes. M. Pärn muutus ise agressiivseks ja hakkas politseid ähvardama seepeale, kui teda üritati kinnistult minema talutada. Ta tegi kannatanu suunas korduvad rusikahoobid pärast seda, kui kannatanu oli õigustatult teist korda gaasi lasknud, temalt mütsi peast tirinud ja tõukava liigutuse teinud. Kannatanu taganes süüdistatava löökide ajal ja kukkus, mispeale lõi süüdistatav teda veel jalaga. Tähelepanuväärne on seegi, et süüdistatav lubas korduvalt, et läheb politseiga kaasa, ent hakkas vastu ja kasutas jõudu enda talutamise peale. See ei osuta sellele, et ta viibis enda arvates näiteks hädakaitseseisundis. Lisaks ei saa rääkida võimalikust keelueksimusest KarS § 39 lg 1 järgi. M. Pärna arvates tohtis ta kannatanut lüües kaitsta väidetavalt enda kinnistut ebaseadusliku sissetungimise eest. Arvestades juba korduvalt kirjeldatud juhtumi asjaolusid alates politsei saabumisest sündmuskohale kuni selleni, kui süüdistatav ei allunud politsei korraldustele endaga kaasa minna ja ägestus, ei saanud ta eksida selles, et kannatanut korduvalt näkku ja seejärel kukkunud kannatanut veel ka jalaga lüües oli tema käitumine keelatud. (b) Karistus
41.Kaitsja ei pea põhjendatuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile KarS § 74 lg 1 järgi, märkides, et teda pole varem karistatud, ta on töökas ja hoiab enda pere. Kolleegium leiab, et maakohus ei eksinud, kui otsustas vangistust tingimisi täitmisele pööramata jättes kohaldada käitumiskontrolli. Apellatsioonis toodud asjaolud seda ei mõjuta. Süüdistatav lõi ametikohustust täitnud politseinikku korduvalt rusikatega ja ühe korra jalaga ka siis, kui viimane oli juba pikali kukkunud. Ta on seda kriminaalmenetluse vältel läbivalt õigustanud ega näe endal mingitki vastutust. Süüdistatav on enda käitumise ja seisukohavõttudega nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka hilisemas kriminaalmenetluses näidanud välja, et ta on õiguskorra suhtes selgelt vaenulikult meelestatud ega soovi sellele alluda. Lisaks politseiniku korraldustele mitteallumisele ja talle vastuhakkamisele ning vägivallatsemisele ei allunud süüdistatav kohtumenetluses ka kohtu korraldustele ega olnud esialgu nõus lahkuma istungisaalist isegi siis, kui kohus oli ta istungilt eemaldanud. Samuti ei vastanud süüdistatav kohtu küsimustele või ütles kohtu öeldu peale midagi ilmselgelt kohatut (nt kohtu selgitusele istungisaali korra kohta sõnas süüdistatav järgmist: „kus on kohus? Kutsuge see kohus siia [--] Pole kohut, kohus on paberi peal“) ega tõusnud püsti, kui kohus istungisaali tuli või kui ta kohtuga kõneles. (Vt I kd, tl 24–25.) Teisel kohtuistungil sõnas süüdistatav sellepeale, kui kohus oli talle selgitanud uuesti kohtus kehtivat korda, et „[k]ui te väidate, et kõik see, mis te siin ette lugesite, et Riigikogu või keegi on need kinnitanud, siis minu käest ei ole küsitud. Igal inimesel teie seaduste järgi on õigus enesemääratlusele“ (I kd, tl 36 pd). See ilmestab süüdistatava selgelt negatiivset ja üleolevat suhtumist õiguskorda ning soovimatust järgida talle mittesobivaid reegleid. Seda 11(12)
silmas pidades peab kolleegium süüdistatava käitumiskontrollile allutamist vajalikuks ega näe võimalust selles osas vaidlustatud otsust muuta. (c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
42.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
43.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 504 euro (millele lisandub käibemaks 110,88 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 60 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 360 minutit.
44.Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on kokku kuni 432 eurot ühes kohtuastmes. Seega ületab kaitsja taotletud 504 eurot korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära üldmenetluses ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust, võttes arvesse praeguse kriminaalasja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole kuigi keerukaid õiguslikke küsimusi.
45.Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid pidada ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi osutamist 432 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 95,04 eurot, kokku seega 527,04 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 527,04 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel M. Pärna kanda. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.