Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2025, Tartu Kriminaalasja number
1-25-2199 (kohtueelse menetluse nr 25278050130)
Kohtukoosseis
kohtunik Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Kriminaalasi
Raily Rammi süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Ets
Süüdistatav
Raily Rammi, isikukood: 47803302744; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata.
KarS
§
lg
järgi
Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni ei ole peetud Kaitsjat istungile ei soovinud
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 29. aprillist 2025. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Raily Rammit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi selles, et ta andis tunnistajana 11. novembril 2024 väärteomenetluses nr 2780,24,017835 liiklussüütegude uurimisgrupi uurijale Marite Oidjärvele teadvalt valeütluseid. R. Rammi väitis, et 19. oktoobril 2024 kella 17:20 paiku xxx juures lähenesid tema sõidukile Kia Carnival (xxx) kaks Tartu rattaringluse rendirattaga liigelnud ratturit. Üks ratturitest kukkus vastu tema autot ja kahjustas seda kolmest kohast. R. Rammit hoiatati valeütluste andmise eest. R. Rammi tunnistas 8. jaanuaril 2025, et andis 11. novembril 2024 teadvalt valeütluseid, s.o tema auto ratturi poolt kahjustada ei saanud. Tema poolt antud valeütluste alusel alustati väärteomenetlust ja tehti täiendavaid menetlustoiminguid. Sellega pani Raily Rammi toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmine. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Raily Rammi, tema kaitsja Aivar Kello ja prokurör Evelin Etsi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Raily Rammile mõistetavaks karistuseks KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raily Rammi 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 87,84 eurot, kokku 1416,84 eurot. Jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatavale on määratud osaline xxx. Tema igakuiseks sissetulekuks on ca 360 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Raily Rammilt menetluskuluna välja kriminaalmenetluse kulu summas 752,34 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulud (summas 752,34 eurot) tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Kohtu järeldused Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde, täpsustades menetluskulude osas, et kaitsjatasu summas 43,92 eurot 05.02.2025 toimingul osalemise eest, mis on kokkuleppe tekstis fikseerimata, tuleb samuti jätta isiku resotsialiseerumisväljavaateid arvestades riigi kanda. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.
Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Raily Rammi KarS § 320 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu (87,84 + 43,92=) 131,76 eurot, kokku 1460,76 eurot, milles osa jätta riigi kanda ning isikult mõista välja 752,34 eurot. Kuigi kokkuleppe tekstis ei ole käsitletud 05.02.2025 ülekuulamisel osalemisega kaasnenud kaitsja kulusid summas 43,92 eurot (hüvitamisele määratud 05.02.2025 määrusega), taotles prokurör selle kulu, arvestades isiku resotsialiseerimisväljavaateid, riigi kanda jätmist. Süüdistatavale on määratud osaline xxx. Tema igakuiseks sissetulekuks on ca xxx eurot. Kuivõrd antud täpsustus kokkuleppes ei ole süüdistatava kahjuks, ega muuda isiku jaoks kokkuleppega kaasnevaid kohustusi, oli seda kohtu hinnangul võimalik aktsepteerida ka käesolevas asjas toimunud kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljemõistetud menetluskulude summas 752,34 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul ositi alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.