Liiklussüüteod

1-25-1209

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Rikko Koort hiljemalt 1 nädala jooksul pärast kohe kantavast vangistusest vabanemist kohustatud registreeruma sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles vähemalt 1 aasta kestel.

lg

p-de 3 ja 4 alusel mõista Rikko Koortilt välja joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot ja kaitsja tasu 120,78 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o menetluskulud kokku summas 909,28 eurot.

1-25-1209 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rikko Koort, kriminaalasi nr 1-25-1209, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber 99925700012358. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Rikko Koorti süüdistatakse selles, et tema, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest on teda karistatud Tartu Maakohtu 7. septembri 2022. a otsusega nr 1-22-5322 (karistus on kehtiv), juhtis uuesti 6. juulil 2024 kella 12.03 ajal XXX juures mootorsõidukit Gilera Stalker 50 registreerimismärgiga XXX, olles amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt kuuluvad amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega pani süüdistatav R. Koort toime KarS 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu

1-25-1209 Süüdistatava R. Koorti, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on R. Koortile mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et R. Koortil tuleb kohe ära kanda 7 päeva vangistust ning ülejäänud 8 kuu ja 23 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R. Koort ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel keelata R. Koortil käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mida pole arst talle ravi eesmärgil määranud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada R. Koorti hiljemalt 1 nädala jooksul pärast koheselt kantavast vangistusest vabanemist registreeruma sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles vähemalt 1 aasta. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada R. Koorti hiljemalt 1 nädala jooksul pärast koheselt kantavast vangistusest vabanemist registreeruma tervishoiuasutuses sõltuvushäirete õe vastuvõtule ja osalema vastuvõtul tervishoiuasutuse pakutud ajal. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on 664,50 eurot süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, joobe tuvastamisega seotud kulud 124 eurot ja kaitsja tasu 120,78 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 909,28 eurot. Ülejäänud sundraha jätta riigi kanda ja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R. Koorti süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulud 124 eurot ning kaitsja tasu 120,78 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1573,78 eurot. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb pool sundrahast jätta välja mõistmata ning 909,28 euro ulatuses (sh sundraha 664,50 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.