Rein Jürimaa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Maarja-Liisa Kõiv, Helen Puks
Süüdistatav
Rein Jürimaa, isikukood: 50111242715; elukoht: xxx, töökoht: xxx. karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-7720 karistati KarS § 184 lg 1, KarS § 424 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, millest arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 2) 25.05.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-23-2522 karistati KarS § 424 lg 2 järgi KarS 65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 717 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (kokkuleppel)
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada süüdi Rein Jürimaa KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
2.KarS § 424 lg 4 p 1 ning KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Rein Jürimaale mõistetavast 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rein Jürimaa on KarS § 75 lg 1 alusel kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Rein Jürimaale lisakohustus läbida käitumiskontrolli ajal narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt läbiviidav programm „SÜTIK“, milles osalemist on isik juba alustanud.
3.KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Rein Jürimaa vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Rein Jürimaale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.
4.KarS § 78 lg 1 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates otsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS 75 lg 5 kohaselt peatub KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
5.KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 võtta süüdistatav Rein Jürimaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Rein Jürimaa kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
6.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Rein Jürimaalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 1329 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 182 eurot, s.o kokku 1511 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13. märtsist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates 13. märtsist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
1.Rein Jürimaad süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-7720 ja 25.05.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-2522 ja millised karistused on kehtivad: -27.03.2024 kella 10.10 ajal xxx tee 7-ndal kilomeetril juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis, kuna joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 24T-AOT00215; 24T- TXT01567 kohaselt tuvastati Rein Jürimaa uriinist ainet kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ja 27.03.2024 kell 12.20 terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud kliinilisest leiust ning 27.03.2024 kell 10.15 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest nähtuvalt olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Eeltooduga rikkus Rein Jürimaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Rein Jürimaa rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Rein Jürimaa toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2.Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Rein Jürimaa süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Prokurör tõi välja, et kriminaalasjas ei ole vaidlust tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Võttes arvesse, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, leiab prokuratuur, et Rein Jürimaad tuleb karistada reaalse vangistusega. Rein Jürimaa tarvitas narkootilisi aineid olukorras, kus ta teadis, et tal on kehtiv karistus eelmise samaliigilise kuriteo eest ning et talle anti võimalus vabaduses oma karistus ära kanda, tehes üldkasuliku töö tunde. Rein Jürimaa teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja Eesti Vabariigis ei tohi autoga sõita ilma juhtimisõiguseta. Ta läks siiski autorooli ja sõitis 15 kilomeetrit trenni. Rein Jürimaa on 19-aastasena toime pannud esimese astme kuriteo, narkootikumidega seotud kuriteo ja ka juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Käesolevalt on arutlusel kolmas kuritegu. Isikule on antud võimalusi vabaduses karistust kanda ilma reaalse vangistuseta mh üldkasuliku töö sooritamise läbi, kuid ka sellel ajal on isik kuriteo
toime pannud, mistõttu on prokuröri hinnangul isiku puhul võimalike alternatiivsete meetmete ring ammendunud.
3.Süüdistatav Rein Jürimaa kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru ja tunnistas end süüdi. Viimases sõnas avaldas Rein Jürimaa, et tegu ei saa olematuks muuta, tegu on tehtud. Kahetseb tehtut ja tegeleb oma probleemidega (tl 89 pöördel).
4.Rein Jürimaa kaitsja advokaat Kristjan Lee leidis, et süüdistus on põhjendatud ja Rein Jürimaa tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Kaitsja palus, kuivõrd KarS § 424 lg 4 p 1 alusel ei saa karistust täielikult tingimisi jätta kohaldamata, mõista süüdistatavale talle etteheidetavates kuritegudes õiglane, kaalutletud ja isiku noorust, ilmnenud teo asjaolusid, seal hulgas karistuse täitmisega seonduvaid asjaolusid arvestades karistuseks küll vangistus, mis osaliselt asendatakse elektroonilisele valvele allumisega kui asenduskaristuse liik, mis on seotud käitumiskontrolliga, kohtu äranägemisel minimaalseks ajavahemikuks. Ülejäänud mõistetud karistuse peab kaitsja põhjendatuks jätta tingimisi kohaldamata, kui Rein Jürimaa ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib kontrollkohustusi, mis elektroonilise valve puhul on nii või teisiti kohustuslikud. Lisakohustusi ei pea kaitsja vajalikuks. Klient on võtnud endale vabatahtlikult kohustusi, mis näitab ka tema arusaamist konkreetse teo põhjustajast ja soovib narkootikumidest lõplikult vabaneda. Teo toimepanemise hetkel oli Rein Jürimaa 22-aastane, tänaseks on 23, kuid tema suhtes tuleks alati esmasel võimalusel kohaldada vangistuse alternatiive ja vangistus kui selline on ikkagi viimane alternatiiv, seal hulgas ka osaline vangistus, seejuures viimast pigem oleks tulnud kohaldada kaitsja hinnangul kui šokivangistust kohe peale teo toimepanemist, millel oleks olnud ka mingi mõju. Eesti Vabariigi kriminaalpoliitika põhialused kuni 2030 aastani seletuskiri selgitab ja täpsustab noore vanusepiiri, et igale noorele (kuni 26-aastasele) õigusrikkujale, nagu ka täiskasvanule, tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Vangla mõjutab negatiivselt noore inimese vaimset tervist, akadeemilist võimekust kui ka töö saamise võimalusi. Süüdistatav on ise ja vabatahtlikult pöördunud Sütiku programmi, võtnud endale kohustuse läbida 12-kuu pikkusel perioodil. Isikule etteheidetava teo asjaolud on pigem kerged kaitsja hinnangul. Sõideti päevasel ajal ilmselt jääknähtudega, seisund oli stabiilne, sõidukist väljus süüdistatav normaalselt, kõnnak oli kindel, meeleolult rahulik, adekvaatne, aja ja koha tajumine oli selge, kõne oli selge. Kui joove oligi, siis see oli selgelt kerge joove ja kuna narkootiliste ainete osas ei ole võimalik joobeastet määrata, nagu alkoholi puhul, siis eelnevatest tõenditest kaitsja järeldab, et tegemist oli kerge joobega. Tegemist ei ole sellise kuriteo ja raskete asjaoludega, et igal juhul tuleks noorele inimesele mõista reaalne vangistus täies ulatuses kui ultima ratio abinõu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab Rein Jürimaale karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad menetluskulude osas (III). (I)
Asjaolud ja õiguslik hinnang
6.KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 lg 2 järgi teo kvalifitseerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla LS § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine
tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
7.Tunnistaja K.E. ütluste kohaselt, olles teenistuses 27.03.2024 koos patrullpolitseinik Teele Kaioga, teostasid liiklusjärelvalvet Tartumaal, Elva Vallas. Kella 10.10 paiku märkasid xxx teel sõitmas mootorsõidukit Volkswagen golf reg nr xxx. Andsid sõidukile peatumismärguande, mille peale sõiduk peatus. Volkswagen Golfi roolis oli Rein Jürimaa ik 50111242715, kellelt küsiti juhtimisõigust, mis selgus, et tal puudub. Suheldes Rein Jürimaaga, sai tunnistaja aru, et juhil esinevad narkojoobe tunnused, tema pupillid olid ahenenud, ta oli oma olekult rahutu. Rein Jürimaa ütles, et oli üleeile peol käinud ja seal tarbinud kokaiini ja kanepit. Tegid talle narko-kiirtesti, mis reageeris ainele THC ja kokaiinile. Seejärel kõrvaldasid isiku juhtimiselt. Autole tuli järgi kaine ja juhtimisõigust omav juht, Rein Jürimaa toimetasid Tartusse Ravila 19 narkoekspertiisi. Rein Jürimaa tegi koostööd, aga oli rahutu ja närvis ka, ta ei püsinud paigal, pidevalt liikus ringi ja rääkis kiiremini kui tavaliselt (tl 30-31).
8.27.03.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Rein Jürimaa kõrvaldati kuni aluste äralangemiseni samal kuupäeval kell 10.12 xxx teel sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid ning LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 37). Liiklusregistri väljavõttelt järelduvalt puudus 24.05.2024 seisuga isikul isikukoodiga nr 50111242715, kelleks on Rein Jürimaa, juhtimisõigus (tl 54).
9.27.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt allutati Rein Jürimaa samal kuupäeval kell 10.15 joobeseisundi kontrollile kasutades indikaatorvahendit MultiDrug 9 uriinitest. Kontrolli tulemus oli positiivne, indikaatorvahend reageeris ainetele THC ja COC (tl 32). Terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtuvalt teostati Rein Jürimaale 27.03.2024 kell 12.20 läbivaatus. Isiku käitumine oli kergelt eufooriline, avatud, naeratab väga lahkelt, teadvus selge, viimaste tundide kohta mälu säilinud, hingamine oli pisut kiirenenud, pupillide reaktsioon valgusele oli aeglustunud - „põrkab“ tagasi, artikulatsioon kergelt segane, tasakaal kergelt häirunud, Rombergi asend pisut ebakindel, veidi kõigub, kand-varvas kõnd kergelt häirunud - kohati kõigub, sõrme nina katse häirunud, stereotüüpsed liigutused esinevad väheselt, värin sõrmedes ja laugudes, kerge värin kogu kehas. Täiendavalt on märgitud, et isiku pilk oli rahutu, eksleb pidevalt ringi. Näolihased tõmblevad: kergitab kulmu, kergelt prunditab huuli, tõstab põske. Vahepeal tõstab õlgu, pingutab kõhulihaseid. Pidevalt keerutab pöidlaid, nõksutab pead. Heas tujus, aga närvilise olekuga (tl 33-34). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 24T-TXT01567 nähtuvalt tuvastati uuringuga Rein Jürimaa 27.03.2024 antud uriiniproovis kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH) (tl 35). Lähtudes indikaatorvahendi kasutamise protokollis, terviseseisundi kirjeldamise protokollis ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 24T-TXT01567 märgitust ning uriinist leitud ainetest, asus kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnisson seisukohale, et Rein Jürimaal esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove (tl 36).
10.Rein Jürimaa keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus vastu isiku kohtueelses menetluse antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel.
Rein Jürimaa on 29.05.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et oli kas märtsi lõpp või aprilli algus 2024 aastal, kui tahtis kodust Elva lasketiiru trenni minna. Võttis ema teadmata viimase sõiduauto Volkswagen Golf. Tunnistab, et tal ei ole juhtimisõigust, on autokoolis käinud, aga eksameid ei saanud teha, kuna kogu aeg on olnud kehtivad karistused. Sõitis Elvasse sisse, kui politsei ta kinni pidas puhumisreidi käigus. Kui küsiti juhtimisõigust, ütles et tal ei ole. Seejärel tehti kohapeal uriini kiirtest ja toodi Tartusse ekspertiisi. Küsiti, kas on midagi tarvitanud, mille peale ütles Rein Jürimaa, et üleeile kokaiini ja kanepit. Alguses tarvitas kokaiini ja enne magama minekut tarvitas kanepit, et paremini magada ja saaks magama mindud. Auto jäi Elvasse. Kokaiini tarvitas, sest oli töökaotus ja depressioon. See oli ühekordne kasutamine, peale seda korda enam midagi kasutanud ei ole. Ei arva sellest midagi head ja soovib oma elu järjele saada, ega suhtle ka sõpradega (tl 70-72).
11.Nagu nähtus joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 24T-TXT01567 ning isiku selgitustest, oli Rein Jürimaa paar päeva varem tarvitanud kokaiini ja kanepit ning antud aineid leidus ka 27.03.2024 isiku uriinis. Kokaiin ja kanep kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV“ I ja II nimekirja. Ehk siis on Rein Jürimaa uriinist leitud ainete näol tegemist narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Isiku peatamisel tekkis juba lühiajalisel kokkupuutel süüdistatavaga tema välise oleku pinnalt patrullpolitseinikul kahtlus, et isik on narkojoobes. Lisaks nähtub, et mõningad Rein Jürimaa kehalised reaktsioonid ning funktsioonid olid tema läbivaatusel kergelt häiritud. Arvestades eelnevat koostoimes isiku uriinist leituga, asuski kohtuekspert-arst-toksikoloog seisukohale, et Rein Jürimaal esines joove.
12.Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud, et juhtimisõiguseta Rein Jürimaa juhtis 27.03.2024 kella 10.10 ajal xxx 7-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx, olles kokaiini ja kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ehk siis realiseeris ta KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.
13.Rein Jürimaal on 2 kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 karistati teda KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522 KarS § 424 lg 2 järgi. Seega pani Rein Jürimaa süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime järjekorras kolmanda, so korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, ehk KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
14.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rein Jürimaa on politseiametnike poolt kontrollimisel avaldanud, et üleeile tarvitas kokaiini ja kanepit. Isik teadis, et oli mitte väga ammu tarvitanud keelatud joovet tekitavaid aineid. Seejuures oli isiku läbivaatuse käigus sedastatavad teatud häired tema reaktsioonides ja koordinatsioonis ning rahutus käitumises, mis väljendus muu hulgas näolihaste tõmbluses, kehalihaste tõmblemises ja pea nõksutamises, so äratuntavad välised joobetunnused. Kohtu hinnangul pidi Rein Jürimaa eelnevat arvestades vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit kokaiini ja kanepi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja realiseerib KarS § 424 lg 2 koosseisu. Seega on kohus seisukohal, et Rein Jürimaa pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
15.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rein Jürimaa on süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada.
(II)
Karistus
16.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
17.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
18.KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kõnealune eriosa sanktsioon ei võimalda vangistuse kõrval muud, kergemat karistust mõista.
19.Kohus tuvastas eelpool, et Rein Jürimaa juhtis narkojoobes olles mootorsõidukit xxx teel. Rein Jürimaa selgituste kohaselt sõitis ta kodust Elvasse trenni, kui Elva linna sisse sõites ta peatati. Isiku elukoha ja xxx aleviku vahemaa on xxx teed pidi Google Maps väljavõtte andmete ca 12 kilomeetrit.1 Arvestades, et isiku elukoht asus xxx alevikust, kus ta xxx teel kinni peeti ca 12 kilomeetrit eemal, saab järeldada, et isik sõitis narkojoobe seisundis ca 12 kilomeetri pikkuse distantsi, mida ei saa pidada lühikeseks distantsiks või lühiajaliseks sõiduks. Rein Jürimaa oli tarvitanud kahte erinevat narkootilist ainet – kokaiin ja kanep. Ülejärgmisel päeval sõidukit juhtides ja politseiametnike poolt peatades, sedastas teda kontrollinud politseiametnik tema käitumises narkojoobe tunnused, mis tingis Rein Jürimaa põhjalikuma kontrolli. Mõni tund peale isiku peatamist politseiametnike poolt, on tema kontrollimisel tuvastatud mitmeid häireid isiku reaktsioonides, rahutust tema käitumises ning ebatavalisi kehalisi suuremate ja väiksemate lihaste liigutamisi. xxx aleviku näol on tegemist linnalähedase asukohaga, kus kolmapäevasel päeval hommikusel ajal on liiklejaid oluliselt rohkem kui öisel ajal või asulatest kaugemale jäävatel metsateedel. Samas ei põhjustanud isik liiklusohtlikku olukorda ja tunnistas oma rikkumist. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Rein Jürimaa süü suurust saab hinnata keskmiselähedaseks.
20.Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuistungil.
21.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul ohud ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki
joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. Rein Jürimaal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad on muu hulgas KarS § 424 järgi. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 karistati isikut KarS § 184 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. KarS 75 lg 2 p 21 alusel keelati isikul käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522 karistati Rein Jürimaad KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, mida suurendati eelviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 mõistetud ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati see üldkasuliku tööga 717 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat. Kriminaalhooldusametniku Kelly Nurmiku 26.02.2025 kinnitusest nähtuvalt on sama kuupäeva seisuga Rein Jürimaa sooritanud temale Tartu Maakohtu 25.05.2023 otsusega nr 123-2522 määratud 717 tundi üldkasulikku tööd täies mahus (tl 59). Eelnevast nähtub, et Rein Jürimaad on tema noorest east hoolimata juba varasemalt kahel korral karistatud samalaadse rikkumise eest. Esimesel korral tingimusliku vangistusega, mis siiski liideti järgmise kohtuotsusega mõistetava karistusega ning asendati üldkasuliku tööga, mis on käesolevaks ajaks küll sooritatud, kuid mille sooritamise ajal on käesolev kuritegu toime pandud. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda ajal, mil oli veel sooritamas talle viimase otsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Käesolevat rikkumist ei saa käsitleda isikupoolse üksiku juhusliku eksimusena. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (tl 54). Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest, sh tingimuslikest, karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav karistus peab andma ka ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu. Kuigi Rein Jürimaa puhul on tegemist tõepoolest noore õigusrikkujaga, on põhjendatud arvestada, et tegemist ei ole vaevu täisealise esmarikkujaga, vaid isikuga, kes oli teo toimepanemise ajal juba 22-e aastane ning omas varasemat korduvat karistuskogemust samalaadsete kuritegude toimepanemisest tulenevalt.
22.Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Rein Jürimaa isikut ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast madalamale, so 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
23.KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on vangisusest täielikult vabastamine seadusega välistatud. Kohtu hinnangul saab teatud ulatuses arvestada Rein Jürimaa noort iga ning asjaolu, et ta on teinud pingutusi selle nimel, et saada jagu enda narkoprobleemist. Rein Jürimaa osaleb Sütik programmis ning on leidnud endale ka töökoha. Samuti ei ole kohtu ette
toodud asjaolusid, mis võimaldaks arvata, et isik on peale käesolevat, so peaaegu aasta aega tagasi toime pandud kuritegu, toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kuigi isikul on 2 kehtivat karistust samalaadse kuriteo eest, ei ole isik materjalidest nähtuvalt varasemalt reaalset vangistust kinnipidamisasutuses kandnud. Määratud vangistuse KarS § 691 alusel elektroonilise valvega asendamine võimalik ei ole ning üldkasuliku töö määramist olukorras, kus uus rikkumine on toime pandud üldkasuliku töö sooritamise ajal, kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd isiku seinine käitumine on andnud alust kahelda sellise karistuse tõhususes. Eelkirjeldatut koostoimes hinnates, peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem osa karistusest ning ülejäänud osa jääb süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9, 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06). Riigikohtu praktikas juurdunud arusaama kohaselt peaks šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks (RKKKo 3-1-1-12-05, p 10).
24.KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rein Jürimaal puudub juhtimisõigus. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-22-6248 (p-d14-15) välja toonud, et 1. juulil 2011 jõustus uus liiklusseadus, milles seadusandja reguleeris juhtimisõiguse äravõtmise järelmeid varasemast oluliselt üksikasjalikumalt, sätestades muu hulgas LS § 98 lg-s 3, et esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellelt on juhtimisõigus LS § 125 kohaselt, s.o liiklusalase süüteo korral, põhi- või lisakaristusena ära võetud. Niisiis nägi seadusandja otsesõnu ette, et ära saab võtta ka sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole. Samuti sätestab alates 1. novembrist 2017 kehtiv KarS § 424 lg 4 p 2, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kuivõrd Rein Jürimaa on süüdi KarS § 424 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemises ning KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikule kohaldada antud lisakaristust, mille minimaalne tähtaeg on 3 kuud ja maksimaalne 3 aastat. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.
25.Kohtu hinnangul on eelkirjeldatut arvestades põhjendatud määrata Rein Jürimaale KarS § 424 lg 2 järgse teo toimepanemise eest karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta ja 2 kuud. Juhindudes KarS § 424 lg 4 p 1, määrata KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et Rein Jürimaale mõistetavast 1 aasta ja 2 pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Rein Jürimaa puhul on uute kuritegude riskiteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud kriminaalhoolduse ajaks määrata isikule ka lisakohustused, mis maandavad antud riski ning toetavad ka isiku
püüdlusi narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel tuleb määrata, et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus Rein Jürimaale läbida käitumiskontrolli ajal narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt läbiviidav programm „SÜTIK“ pikkusega 12 kuud, mille läbimist on isik ka juba alustanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud loota, et määratava lühiajalise osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse läbi teeb isik enda edasise seadusekuulekuse seisukohast õiged järeldused ning katseajal olles on läbi lisakohustuse toe motiveeritud püüdlema narkoprobleemiga tegelema ning hoidub edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Lisakaristusena tuleb Rein jürimaale kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist miinimumiähedases määras, so 6 kuuks.
26.Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust. Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Rein Jürimaale osaliselt tingimuslikult mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus (so tuntavalt alla keskmise sanktsioonivahemiku ulatuses) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (so samuti oluliselt alla sanktsioonivahemiku keskmist ning pigem miinimummäära lähedases ulatuses) kogumis isiku süü suurust.
(III)
Kriminaalmenetluse kulud
27.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 3 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, mis käesolevas asjas on joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 182 eurot (kt lk 35). Menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 1511 eurot (182 + 1329 = 1511).
28.Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et süüdistatav on tööga hõivatud ja omab sissetulekut, ei pea kohus ka käesoleval ajal põhjendatuks menetluskulude tasumise ositi määramist. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul arvestades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.