Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

1-25-639 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui

1-25-639 on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Kaarel Mäge süüdistatakse selles, et ta juhtis 20. aprillil 2024 kella 21.30 ajal Tartus Sõpruse sillal mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,81 mg/l. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Seega pani süüdistatav K. Mägi toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava K. Mäe, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K. Mäele mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega . KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva (20.–22. aprill 2024), misjärel jääb kanda veel 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud 4 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele, kui K. Mägi ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata K. Mäel käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 124,44 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1453,44 eurot. Võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht

1-25-639 Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K. Mägi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 124,44 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1453,44 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.