Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Tartu Maakohus 26. veebruar 2025, Valga kohtumaja 1-24-7473 (24278052392)
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär
Kaie Kaseorg
Kohtujurist
Christina Lainemäe
Kriminaalasi
Janno Jõearu süüdistuses KarS § 4231, § 424 lg 2 järgi
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Janno Jõearu Isikukood 38610194914, xxx kodanik, emakeel: xxx; elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx; telefon: xxx; e-post: xxx Karistatus: 14.06.2023 Pärnu MK poolt KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 kuud, KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud
KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Janno Jõearu 22.09.2024 ja 23.10.2024 toimepandud episoodide eest KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Janno Jõearule raskeima sätte, s.o KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janno Jõearu vahi all viibimise aeg 23.10.-03.12.2024, s.o kokku 1 kuu 10 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 1 aasta 10 kuud ja 20 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.06.2023 mõistetud ärakandmata karistuse – 8 kuud vangistust – võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, KarS § 74 lg 1, 3, KarS § 75 lg 2 p 9 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Janno Jõearu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Janno Jõearu kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdistus: Janno Jõearu süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu 14.06.2023 otsusega nr 1-23-3394 KarS § 424 lg 1 järgi ning omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis ... ... 21.05.2024 kell 00.32 xxx juures mootorsõidukit Peugeot Snoeks Boxer Multicab registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,96 mg/l kohta.
Alates 01.01.2025 on Eesti Vabariigis palga alammäär 886.- eurot, mis teeb sundraha suuruseks II astme kuriteo korral 1,5x886=1329.- eurot.
... 11.06.2024 kell 19.38 xxx juures mootorsõidukit Peugeot Snoeks Boxer Multicab registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 1,00 mg/l kohta. ... 22.09.2024 kell 01.38 xxx juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,94 mg/ l kohta. ... 23.10.2024 kell 16.34 xxx tee 19. kilomeetril mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,05 mg/l kohta. Nimetatud tegevustega rikkus Janno Jõearu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Janno Jõearu toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse Janno Jõearu selles, et tema, olles 21.05.2024 ja 11.06.2024 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, juhtis ... ... 02.07.2024 kell 07.52 xxx juures mootorsõidukit Peugeot Snoeks Boxer Multicab registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles tarvitanud alkoholi (0,65 mg/l kohta). ... 22.09.2024 kell 01.38 xxx juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. ... 23.10.2024 kell 16.34 xxx tee 19. kilomeetril mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
Nimetatud tegevusega rikkus Janno Jõearu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Janno Jõearu toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: DVD-plaat ja CD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 21.05.2024 ja 11.06.2024 toimepanedud episoodide eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo 02.07.2024 toimepandud episoodi eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud vangistust. 22.09.2024 ja 23.10.2024 toimepandud kuriteoepisoodides taotleb prokurör kohtus süüdistatava Janno Jõearu süüdi tunnistamist KarS §-de 424 lg 2 ja 4231 järgi. KarS § 63 lg 1
alusel mõista Janno Jõearule raskeima sätte, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.06.2023 mõistetud ärakandmata karistuse – 8 (kaheksa) kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janno Jõearu vahi all viibimise aeg 23.10.03.12.2024, s.o kokku 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 73 lg 4, KarS § 74 lg 1, 3, KarS § 75 lg 2 p 9 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Janno Jõearu kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1230 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 1230 eurot ja kaitsjatasu summas 290,73 eurot, so kokku 1520,73 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine, summas 1520,73 eurot, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Janno Jõearu tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri väljatrükkide, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste, tunnistajate ülekuulamise protokollide, kahtlustatava Janno Jõearu ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Janno Jõearu nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 18.12.2024 kokkuleppe. Süüdistatav Janno Jõearu kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, kuid taotleb sundraha suurendamist 99 euro võrra, sest alates 01.01.2025 muutus sundraha määr. Seega alates 01.01.2025 on sundraha suuruseks II astme kuriteo korral 1329.- eurot. Süüdistatav nõustub menetluskulude suurenemisega sundraha osas. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Janno Jõearu süüdistuses kuritegudes KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Janno Jõearu süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Siiski korrigeerib kohus kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse suurust ehk liidetavate järjekorda. Enne kohtuotsuste kogumi eest karistuse mõistmist tuleb esmalt maha arvata käsilolevas asjas mõistetavast liitkaristusest praeguses asjas vahi all viibitud aeg ning alles seejärel moodustada liitkaristus eelmise otsusega. Et liidetavate järjekorrast summa ehk lõpptulemus ei muutu (kokkulepitud karistused ei muutu), siis kohus kokkulepet ei tagasta ning teeb vajaliku paranduse ise. Samuti rahuldab kohus menetlusosaliste taotluse menetluskulude suurendamiseks, s.o. sundraha osas. Tõepoolest on alates 01.01.2025 sundaraha suuruseks teise astme kuriteo korral 1,5 korda palga alammäär, mille suuruseks alates 01.01.2025 on 886.- eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel alates 01.01.2025 süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetult riigi kasuks välja mõista sundraha summas 1329.- eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.