Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-13276/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1163

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal11453650(Hageja)Tihuron OÜ14072658(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13276

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi solidaarselt Tihuron OÜ ja T. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4686,46 eurot Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, registrikood 11453650; lepinguline esindaja: Aivar Jurs

Menetlusosalised ja esindajad

Kostja I: Tihuron OÜ, registrikood 14072658

Asja läbivaatamine

Kostja II: T. T., isikukood XXX, tegelik viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Tihuron OÜ ja T. T. hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks liisingumaksete võlgnevus summas 618,47 eurot (millest 332.24 eurot liisingu põhiosa tagasimaksete võlg, 124.39 eurot liisingu intressimaksete võlg, 161.84 eurot liisingumaksete käibemaksu võlg) kindlustuse võlgnevus summas 381,78 eurot, kindlustuse leppetrahv summas 38,17 eurot, sissenõutav viivis summas 1523,04 eurot, liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu hinnakirja alusel summas 1000 eurot ning varade tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja müügikulud kokku summas 1125 eurot (millest 250 eurot inkasso, vara tagastamise arve 100 eurot vara keemiline pesu 75 eurot vara hindamise kulu, 700 eurot müügi vahendustasu kulu).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (end. SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaal; liisinguandja) ja Tihuron OÜ (liisinguvõtja) vahel on sõlmitud liisinguleping nr xxxx, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Škoda Superb Elegance) kasutusõigust kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping, mille punkti 3.1 järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest (käendusleping kostjaga II). Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punktis 3.1 on 27791,10 eurot. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 5.7 kohaselt lõppes liisinguleping tähtpäeva saabumisega 31.08.2023. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.1 järgi kohustus liisinguvõtja liisingulepingu lõppemise 3 päevale järgneval päeval liisingueseme liisinguandjale üle andma (juhul, kui liisinguvõtja ei soovi liisingueset ise välja osta). Liisinguvõtja liisingueset välja osta ei soovinud ja liisingueset ei tagastanud. Lisaks liisingueseme tagastamise kohustuse rikkumisele rikkus

liisinguvõtja ka liisingumaksete tasumise kohustust. Lisaks eelnevale rikkus liisinguvõtja ka kindlustamise kohustust. Liisinguese tagastati inkassofirma töö tulemusel 28.09.2023. Kuna määratud turuväärtus oli arvestuslikult madalam, kui võlgnevused ja kõik kulud kokku, siis kõrgeima võimaliku müügitulemi saavutamiseks otsustati panna auto müüki määratud turuväärtusest kõrgema hinnaga, et turu hinnakauplemise tulemusel jääks lõpphind võimalikult kõrge. Algne müügipakkumine oli 10666,67 eurot. Liisinguese müüdi lõpuks hinnaga 8196,72 eurot. 10.05.2024 edastas liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajale e-mailiga teatise liisingueseme müügi kohta ja esitas tasumiseks järele jäänud nõude maksetähtajaga 16.05.2024. Liisinguvõtja ja käendaja seda nõuet ei täitnud. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingumaksete võlgnevus summas 618,47 eurot, millest: 332.24 liisingu põhiosa tagasimaksete võlg, 124.39 liisingu intressimaksete võlg, 161.84 liisingumaksete käibemaksu võlg; kindlustuse võlgnevus summas 381,78 eurot; kindlustuse leppetrahv summas 38,17 eurot; sissenõutav viivis summas 1523,04 eurot; liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu hinnakirja alusel summas 1000,00 eurot; varade tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja müügikulud kokku summas 1125,00 eurot, millest 250.00 inkasso, vara tagastamise arve 100.00 vara keemiline pesu 75.00 vara hindamise kulu 700.00 müügi vahendustasu kulu ning riigilõiv 560,00 eurot koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale I kätte toimetatud 14.12.24.a TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel ning kostjale II 04.01.25.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha muus osas kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 560 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 560 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid hageja ei ole välja toonud ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses