Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tartu Kriminaalasja number
1-22-7900
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Signe Hint
Kriminaalasi
S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi
Prokurör
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel
S. K.
isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe (lepinguline kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi.
2.Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel S. K. maksma riigituludesse 5000 eurot, mis täidetakse S. K. poolt Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud 5000 euro arvelt.
3.Jätta valitud kaitsjale makstud tasu S. K. kanda.
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada pärast käesoleva määruse jõustumist Politseija Piirivalveameti andmelattu salvestatud menetluse käigus ära võetud elektroonikaseadmete koopiafailid; KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide hoidjale PAKEND NR 1 (18.02.2020 XXX, XXX ruumide läbiotsimisel ära võetud XXX raamatupidamisdokumendid perioodidest 2015. a jaanuardetsember ning 2016. a jaanuar-juuni, mis pakendatud pappkasti); PAKEND NR 2 (05.12.2019 XXX pankrotihalduri esindaja poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist 2016 – 2018. a, mis pakendatud pappkasti);
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide hoidjale PAKEND NR 3 (19.02.2020 raamatupidaja M.M. poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni 2018, mis pakendatud pappkasti); KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde PAKENDR NR 4 (A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX laenulepingud A. P., A. S. ja R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal originaaldokumendid); PAKEND NR 5 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CDR plaat, millele on salvestatud: 1) vaatlusprotokolli lisa – XXX, XXX ja XXX pearaamatud 2016-2018 pdf- ja xls-formaadis; 2) R. K. 10.10.2019 e-kiri Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-2160; PAKEND NR 6 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: excelisse tõstetud XXX, P.P. , A. P., XXX, K. K. ja XXX pangakontod; PAKEND NR 7 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud XXX krediitkaartidega tehtud tehingute vaatlusprotokolli lisaks olevad failid: 1) „XXX konto 2440 väljavõte“, 2) „kannete numeratsioon_KA ja PR 2016-2017“; PAKEND NR 8 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud pankade, MTA, pankrotihaldurite jm vastuskirjad, mille kõiki lisasid ei ole toimikusse välja prinditud; PAKEND NR 10 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: A. S. arvelduskonto nr XXX väljavõte 01.01.2006 – 31.12.2014 xls-formaadis; PAKEND NR 11 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: A. S. seotud äriühingute andmed; PAKEND NR 12 (A4 formaadis ümbrik, millesse on pakendatud nende tunnistajate kontaktandmed, kes ei soovinud kontaktandmeid märkida ülekuulamise protokolli); PAKEND NR 13 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud pangakontode andmed, mis ei oma kriminaalasjas tõendamisväärtust); PAKEND NR 14 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud sideettevõtjalt saadud andmed). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja kohtutoimiku juurde PAKEND NR 9 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud: 1) P.P. lauaarvuti Lenovo vaatlusprotokolli lisad; 2) XXX meilikonto vaatlusprotokolli lisa nr 29.
Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa esitada määruskaebust määruse peale, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA
Asjaolud ja menetluse käik
1.Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 23.12.2022 Tartu Maakohtule süüdistusakti P.P. süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 384 lg 1 ̶ § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, R. K. süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 348 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning A. P. süüdistuses KarS § 384 lg 1 ̶ § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluses. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu AS SEB Pank tsiviilhagi P.P. vastu maksejõuetuse põhjustamise ja maksevõime olulise vähendamisega tekkinud kahju hüvitamiseks summas 2912,30 eurot, millele lisandus viivis.
2.Tartu Maakohtu 25.04.2023. a määrusega anti P. P., S. K., R. K. ja A. P. kohtu alla ning võeti menetlusse kannatanu AS SEB Pank tsiviilhagi P. P. vastu. Tartu Maakohtu 15.05.2023. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-22-7900 süüdistatavate P. P. ja R. K. kriminaalasi (sh P. P. vastu esitatud tsiviilhagi) kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 27.07.2023. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi R. K. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi ning P. P. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi. Samuti rahuldati AS SEB Pank tsiviilhagi ja P. P. mõisteti AS SEB Pank kasuks välja 2912,30 eurot koos intressiga.
3.Tartu Maakohtu 08.02.2024. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-22-7900 süüdistatava A. P. kriminaalasi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 17.04.2024. a otsusega tunnistati A. P. kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 384 lg 1 ̶ § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.
4.S. K. kaitsja esitas 02.05.2024 kohtuniku taandamistaotluse. Tartu Maakohtu esimehe 09.05.2024. a määrusega taandati kohtunik Marju Persidskaja kriminaalasja nr 1-22-7900 menetlemisest. Kriminaalasi jagati lahendamiseks käesolevale kohtukoosseisule ning kriminaalasja korraldavad istungid toimusid 29.07. ja 09.08.2024. Kriminaalasja arutati sisuliselt 03.10., 11.10., 17.10., 24.10. ja 31.10.2024. a istungitel, mil peeti avakõned ning esitati prokuratuuri tõendeid.
5.15.11.2024. a istungil esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks S. K. suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel, s.o oportuniteedi tõttu. Kokkuvõtlikult märgitakse taotluses järgmist.
5.1.S. K. süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi korduvas grupiviisiliselt toime pandud kelmuskatses pankrotimenetluses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes lühidalt järgnevas: S. K. grupis koos P. P., R. K. ja K. K. valmistas ette teoplaani, et saavutada XXX ja P. P. pankrotimenetluse üle kontroll ning võimalikult suure jaotise määramine P. P. seotud isikutele. Selleks koostati ja sõlmiti näilik XXX ettevõtte osa müügileping, mille alusel kohustus XXX (keda esindas juhatuse liige R. K.) võõrandama ettevõtte osa äriühingule XXX (keda esindas juhatuse liige K. K.) ning ettevõtte osa müümisest keeldumise korral kohustus XXX maksma XXX-le leppetrahvi 900 000 eurot (mille maksmise kohustust käendasid R. K., tema äriühing XXX ja P. P.), mille eesmärk oli tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes, kuivõrd 900 000 euro suuruse nõudega oleks XXX nendes pankrotimenetlustes ülekaalukalt suurim võlausaldaja, mis võimaldaks tegelikud võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma jätta. Selleks, et XXX nõue muutuks XXX ja käendajate võimalikes pankrotimenetlustes automaatselt tunnustatuks, läbiti vahekohtumenetlus, mille tulemusel tegi Riia Vahekohus 13.02.2018 otsuse, millega rahuldas XXX nõude XXX, R. K., XXX ja P. P. vastu täies ulatuses, s.o summas 900 000 eurot. Seejärel esitas K. K. vastavalt ühisele teoplaanile Riia Vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Tartu Maakohtule. Maa- ja ringkonnakohus jätsid avalduse rahuldamata, kuid Riigikohtu 12.12.2018. a määrusega tunnustati vahekohtu otsust ning tunnistati see täidetavaks. 25.05.2018 kuulutas Tartu Maakohus võlausaldaja XXX avalduse alusel välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. 24.07.2018 esitas K. K. XXX pankrotihaldurile e-posti teel S. K. juhendamisel koostatud XXX nõudeavalduse, milles nõudis XXX kokku 926 852,67 eurot (sh Riia Vahekohtu otsusega välja mõistetud 900 000 eurot, kohtukulud 3300 eurot ja nõudega seotud viivisintress 18 016,50 eurot; samuti XXX omandatud nõue 5372,71
eurot ja selle viivisintressid 163,46 eurot). Lisaks XXX esitasid XXX pankrotimenetluses oma nõuded XXX tegelikud võlausaldajad, kelle nõudeid tunnustati kogusummas 405 711,396 eurot (XXX 900 000 euro suuruse nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemise korral olnuks tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuete summa kokku 1 305 711,39 eurot. Seega moodustanuks XXX nõue 69% ehk üle 2/3 sama rahuldamisjärgu nõuetest). Kelmus jäi XXX võlausaldajate suhtes lõpule viimata, kuna XXX pankrotihaldur O.Kuklase esitas 17.01.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks. Sellega seoses jäeti XXX nõue 18.01.2019 toimunud XXX võlausaldajate üldkoosolekul läbi vaatamata ning XXX pankrotihalduri õigeksvõtu alusel tunnistas Tartu Maakohus 27.05.2021. a otsusega XXX ja XXX vahel 22.09.2017. a sõlmitud müügilepingu kehtetuks. 17.05.2018 kuulutas Tartu Maakohus välja P. P. pankroti (pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei), kuna viimane oli eraisikuna käendanud mitmeid XXX kohustusi. 16.07.2018 esitas K. K. S. K. juhendamisel P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles XXX nõudis P. P. 919 475,34 eurot (s.o Riia Vahekohtu otsusega välja mõistetud 900 000 eurot, kohtukulud 3300 ning viivisintress 16 175,34 eurot). P. P. võlausaldajate suhtes jäi kelmus lõpule viimata, sest P. P. pankrotihaldur V. Kutšmei esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse XXX vastu tagatise andmise kehtetuks tunnistamiseks, mille maakohus rahuldas 20.02.2020. a otsusega. Samuti S. K. grupis koos M. P. ja P. P. valmistasid ette ja realiseerisid teoplaani, mille tulemusena oleks P. P. lojaalne isik (ehk XXX) M. P. omandanud P. P. pankrotimenetluses nii esimese kui ka teise rahuldamisjärgu võlausaldaja õigused, millega oleks vältinud P. P. vara arvelt võlausaldajate nõuete täitmist. Vastavalt S. K. poolt väljatöötatud ühisele teoplaanile sõlmisid M. P. kui hüpoteegipidaja 27.12.2017 Tartu notari Tiina Tomberg büroos XXX P. P. hüpoteegi seadmise lepingu P. ja A. P. kuuluva korteri suhtes (korteriomandile seatud 100 000 euro suuruse hüpoteegiga tagati kõik M. P. nõuded P. P. ja XXX vastu, mis tulenevad omavahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest). Seejärel allkirjastas M. P. vastavalt P. P. ja S. K. kokku lepitud teoplaanile P. P. järgmised näilikud laenulepingud: 1) 15.05.2017 laenuleping nr 2, mille kohaselt andis M. P. P. P. sularahas laenu 20 000 eurot tähtajaga 31.01.2018; 2) 02.01.2018 laenuleping nr 3, mille kohaselt tagab 27.12.2017 hüpoteegi seadmise leping M. P. poolt 02.01.2018 P. P. sularahas üle antud laenu summas 30 000 eurot. Tegelikkuses M. P. lepingutes nimetatud rahasummasid P. P. ei laenanud. 12.07.2018 esitas M. P. eelnimetatud laenulepingud ja nõudeavalduse (mis koostatud S. K. juhendamisel) e-posti teel P. P. pankrotihaldurile V. Kutšmeile ja nõudis P. P. laenulepingu nr 2 alusel 36 720 eurot (põhisumma 20 000 eurot, intress 4000 ja viivis 12 720 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena ning laenulepingu nr 3 alusel 44 480 eurot (põhisumma 30 000 eurot, intress 2000 ja viivis 12 480 eurot) esimese rahuldamisjärgu nõudena. Võltsitud laenulepingute alusel P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise eesmärk oli saada M. P. selles menetluses võlausaldaja õigused, sh õigus üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele ning õigus vaidlustada teise võlausaldaja nõudeid. Kelmus jäi lõpule viimata, sest M. P. nõue jäeti 11.01.2019 toimunud võlausaldajate koosolekul tunnustamata ning Tartu Maakohtu 17.10.2019. a määrusega tunnistati tagasivõtmise korras tagatise andmine ja laenulepingust tulenevad nõuded kehtetuks. Veel süüdistatakse S. K. grupis koos P. P. dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises, mis seisnes selles, et 2018. aasta juunis ja juulis sõlmiti järgmised näilikud laenulepingud: 1) XXX laenulepingud (nr LVV-PP-1, nr LVV-PP-2 ja nr LVV-PP-3) selle kohta, nagu XXX oleks 15.01.2017 P. P. andnud sularahas laenu 14 500 eurot, 28.12.2017 14 000 eurot ja 20.03.2018 4500 eurot; 2) XXX & XXX laenulepingud (nr RPP1609/1-PP, nr RPP-1609/2-PP, nr RPP-1609/3-PP, nr RPP-1609/4-PP ja nr RPP-1609/1-PP) selle kohta nagu XXX & XXX oleks P. P. andnud 01.06.2016, 15.06.2016, 01.09.2016, 15.12.2016 ja 01.04.2017 andnud iga kord sularahas laenu 15 000 eurot (s.o kokku 75 000 eurot); 3) XXX
nimel laenuleping nr 1 selle kohta nagu XXX oleks P. P. andnud 01.12.2016 sularahas laenu 27 500 eurot. Eelnimetatud näilikud laenulepingud koos nõudeavaldusega esitas S. K. P. P. pankrotihaldurile, et S. K. seotud äriühingud saaksid P. P. pankrotimenetluses võlausaldaja õigused, sh õiguse üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele ning õiguse vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid, pannes sellega toime KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
5.2.Prokuratuuri hinnangul on võimalik kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada ning sellega nõustuvad ka süüdistatav ja kaitsja. S. K. süüdistatakse teise astme kuritegudes, millest raskeim on jäänud katse staadiumisse ning süüdistuses kirjeldatud tegude tagajärjel ei ole kannatanutele kahju tekkinud. S. K. süüd raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi S. K. teopanus oli oluline, ei saanud tema sellest vahetult kasu. Ka ei võimalda kriminaalasjas kogutud tõendid väita seda, et S. K. oleks tegelikult P. P. seotud isikutes tekitanud tahtluse pankrotikuritegude ja kelmuste toimepanemiseks, pigem oli tema selleks isikuks, kes aitas neil realiseerida juba olemasolevat tahet. Nendel põhjustel saab S. K. süüd pidada väikeseks. S. K. ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, kuid tema suhtes on paralleelselt käimas teine kriminaalasi, kus talle süüdimõistmise korral oleks eeldatav karistus prokuröri hinnangul piisav karistuseesmärkide saavutamiseks ja ka avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Veel õigustab prokuröri hinnangul kas leebema karistuse või koguni mittekaristuslike meetmete kohaldamist asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamise ajaks on kriminaalmenetluse esemeks olnud teo toimepanemisest möödas ligikaudu 6 aastat. Arvestades kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolusid, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning pikka menetlusaega, ei ole kriminaalmenetluse jätkamine S. K. suhtes vältimatult vajalik ning prokurör peab võimalikuks tema mõjutamist karistust kohaldamata. S. K. on andnud nõusoleku ja võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 5000 eurot, mis on tema poolt juba ka Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud. Nimetatud rahaline kohustus on prokuröri hinnangul piisav S. K. mõjutamiseks. Asitõendid jätta vastavalt kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses toodule KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kas prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde (pakendid 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14), kohtutoimiku juurde (pakend nr 9), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX (pankrotis) ja XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumendi hoidjale (pakendid nr 1, 2 ja 3) ning Politsei- ja Piirivalveameti andmelattu salvestatud koopiafailid määrata kohtumääruse jõustumisel kustutamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
6.S. K. ja tema kaitsja nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. S. K. selgitas kohtuistungil, et saab aru oportuniteedi tähendusest, ning nõustus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 5000 eurot. Nimetatud summa on S. K. juba Rahandusministeeriumi deposiitkontole kandnud. Kohtu seisukoht
7.KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse muu hulgas KrMS §-s 202 sätestatud alusel. KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kriminaalmenetluse võib lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü pole suur, süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
8.Kohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine S. K. suhtes põhjendatud. S. K. süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, s.o teise astme kuritegudes. Prokuratuur esitas 15.11.2024. a istungil taotluse kriminaalmenetluse
lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning sellega olid nõus ka süüdistatav ja tema kaitsja. S. K. on allkirjastanud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning võtnud endale KrMS § 202 lg 2 p 2 nimetatud kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Kohus märgib, et seega on nii prokuratuur, süüdistatav kui ka kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning järelikult on KrMS § 202 kohaldamise formaalsed eeldused täidetud.
9.Kohtu hinnangul on täidetud ka KrMS § 202 kohaldamise sisulised eeldused. Esiteks on S. K. talle esitatud süüdistuse kohaselt kelmuskatse pannud toime seeläbi, et tema koos P. P., R. K. ja K. K. viisid ellu teoplaani, mis seisnes selles, et nad sõlmisid XXX ja XXX vahel müügilepingu, mille järgi viimane kohustus müüma osa ettevõttest 1,2 miljoni euro eest XXX-le ning müügist keeldumise korral pidi maksma leppetrahvi 900 000 eurot. Lepingu täitmist XXX poolt käendasid P. P., R. K. ja XXX. Müügilepingu sõlmimisel oldi algusest peale teadlik, et plaanis ei ole seda lepingut täita ning et tegemist on näiliku tehinguga, mille ainus eesmärk on tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes. Selleks, et eelnimetatud nõue muutuks automaatselt tunnustatuks, esitas K. K. vastavalt S. K., P. P. ja R. K. kokkulepitud teoplaanile 30.01.2018 XXX nimel Riia Vahekohtule hagiavalduse 900 000 euro suuruse leppetrahvi nõudes, mille Riia Vahekohus 13.02.2018. a ka rahuldas. Seejärel, tagamaks välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis, esitas K. K. 28.03.2018 Tartu Maakohtule XXX nimel avalduse Riia Vahekohtu 13.02.2018. a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid XXX avalduse rahuldamata, tunnustas Riigikohus 12.12.2018. a määrusega Riia Vahekohtu otsust asjas nr 12/01-2018 ning tunnistas selle Eesti Vabariigis täidetavaks. Teiseks oli S. K. ja P. P. sarnane teoplaan ja tegevuskava ka seonduvalt P. P. pankrotimenetluses, kusjuures lisaks XXX ja XXX vahelise müügilepingu käendusele sõlmis P. P. S. K. kaasabil ka kaks näilikku laenulepingut XXX M. P., kellega seati nõuete tagamiseks ka hüpoteek P. P. ja XXX kuuluvale korteriomandile.
10.Kohus leiab, et selles kuriteoepisoodis on üheselt tuvastatav, et S. K., P. P. ja R. K. teoplaaniks oli tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes ehk sisuliselt saada varalist kasu läbi selle, et jätta tegelikud võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma. Selleks tuli neil luua teistele isikutele (ennekõike pankrotihaldurile, aga ka võlausaldajatele ja kohtutele, sh Riia Vahekohtule) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ning selle plaani realiseerumisel oleks kaasnenud märkimisväärne varaline kahju. Kirjeldatud teo realiseerimiseks sõlmiti näilik müügileping, millega justkui sooviti müüa XXX osa (mis müügilepingu kohaselt tegeles transporditeenuse pakkumise ning ladude rentimisega, koos kõigi selle varade, võlgade, krediitide ja lepingutega) ning lepiti kokku ebamõistlikult suur leppetrahv, mida käendasid muuhulgas ka P. P. ja R. K. ning viimasega seotud ettevõte XXX. Seda müügilepingut ei olnud asjaosalistel aga ilmselgelt algusest peale plaanis täita, millele viitavad kriminaalasjas kogutud tõendid nende kogumis: 22.09.2017 sõlmiti müügileping, mille tingimused olid lepingus osalenud füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduslikku olukorda arvestades üsna ebamõistlikud, lepingust tulenevate vaidluste alluvuseks määrati Riia Vahekohus (II kd tl 156-163), kuhu esitati hagiavaldus juba 30.01.2018, s.o vähem kui 4 kuud pärast väidetava müügilepingu sõlmimist. Kostjate tegevus Riia Vahekohtu menetluses oli aga kohtu hinnangul enam kui küsitav, kuivõrd Riia Vahekohus on oma otsuses muuhulgas märkinud järgmist: „Kostja vastuses ei esita XXX ühtegi veenvat õiguslikku argumenti, miks kokkulepitud trahvi ei tuleks kohaldada. Kostja keeldub esindamast tõendeid ja üritab õigustada lepinguliste kohustuste täitmatajätmist sellega, et äriühingu vara müügiga seotud plaanid muutusid. XXX ei esitanud vastuväiteid, vaid märkis, et sooviks otsuse
langetamist nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt enne 13.02.2018“ (II kd tl 164-182). Sarnaselt käitusid vahekohtumenetluses ka P. P., R. K. ja XXX. Arvestades kokku lepitud leppetrahvi tingimusi, leiab kohus, et iga mõistlik isik teeks üldjuhul kõik endast oleneva (sh püüaks vähemalt esitada vastuväiteid või leida kompromissi), et vältida igakülgselt oma majanduslikku laostumist, mis niivõrd suure nõude tunnustamisega vägagi tõenäoliselt saabuks. Asjasse segatud kostjad seda ei teinud, mis annab alust järeldada, et isikutel oli tegelikult juba eos nii soov kui ka plaan taolise tegevusega saavutada kontroll enda tulevaste pankrotimenetluste üle. Eelnimetatud vastused Riia Vahekohtule koostas S. K. ning vastavad dokumendid, millel ka R. K. käsikirjaline allkiri, leiti tema elukoha läbiotsimise käigus (III kd tl 114-129). Samuti koostas vahekohtule allumise kokkuleppe S. K., kuivõrd 16.12.2020 koostatud M. R.-K. kasutuses oleva sülearvuti Dell vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Riia vahekohtule allumise kokkuleppe saatis S. K. M. R.-K. üle vaatamiseks 14.03.2018, s.o tegelikult umbes kuu aega hiljem, kui Riia Vahekohus oli otsuse teinud. Samuti on vahekohtu kokkuleppes märgitud sõlmimise kuupäevaks 22.09.2017, kuigi tegelikult see nii ei olnud (V kd tl 101, 132-133). 11.01.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et XXX tasus Riia Vahekohtule 3300 eurot hagi läbivaatamise eest 30.01.2018, varasemalt oli samal päeval aga XXX arvelduskontole XXX-lt laekunud 3350 eurot (selgitusega „arve 70016“), kusjuures XXX pangakontol enne XXX poolt 3350 euro laekumist oli kõigest 122,45 eurot (VI kd tl 98-99). XXX-ga on aga peamiselt seotud P. P. (ning ka XXX A. P.), mis nähtub nii äriregistri väljatrükist kui ka P. P. laua- ja sülearvutist leitud e-kirjadest (IV kd tl 148-180, 181-195, V kd tl 6-55) ning XXX meilikonto vaatlusprotokollist (V kd tl 143jj). Seega on P. P. ise aktiivselt aidanud kaasa sellele, et XXX kindlasti XXX jt vastu hagiavalduse Riia Vahekohtusse esitaks. XXX ja XXX vahel sõlmitud müügilepingu näilisust saab tuletada ka asjaolust, et XXX bilansis (käibe seisuga 30.04.2018) puudub tegelikkuses 900 000 euro suurune nõue (V kd tl 200).
11.Paralleelselt eelkirjeldatud tegevuskavaga, s.h Riia Vahekohtu menetlusega, käiski Eestis tegelikult juba XXX pankrotimenetlus: 27.12.2017 esitas XXX avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks, mille istung toimus 07.02.2018. 14.02.2018 esitas XXX kohtule saneerimisavalduse, mis algatati 01.03.2018, kuid juba ligikaudu 1,5 kuud hiljem esitas saneerimisnõustaja taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna ettevõtjal on kohustusi 1 247 845,03 eurot, mille põhinõuetest oli suurim XXX nõue summas 908 742 eurot, moodustades üksinda 75,1% kõikidest nõuetest (II kd tl 142-145). Eeltoodust nähtuv viitab selgelt sellele, et saneerimismenetluse läbimisega venitati XXX pankroti väljakuulutamist seni kuni Riia Vahekohus rahuldab XXX hagi 900 000 euro nõudes (millele viitab mh ka kostjate huvi asja lahendamiseks vahekohtus „võimalikult kiiresti, aga enne 13.02.2018“). Saneerimisnõustaja taotluses märgitud XXX nõude protsentuaalne suurus kõikide teiste nõuetega võrreldes näitab milline märkimisväärne mõju oleks olnud sellel XXX pankrotimenetlusele juhul, kui P. P., R. K., S. K. ja K. K. plaan oleks realiseerunud. Etteruttavalt märgib kohus, et kriminaalasja materjalidest nähtub sedagi, et XXX pankroti väljakuulutamisel 25.05.2018 oli ettevõttel tuvastatud kohustusi vähemalt summas 185 262,81 eurot (II kd tl 118-124). Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda 2017. aasta august-september, millest alates on maksukohustuslasel maksuvõlgnevus (alates 20.09.2017), mis on aja jooksul suurenenud ja mis viitas maksejõuetuse süvenemisele (II kd tl 130).
12.Tagamaks Riia Vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis, esitas K. K. 28.03.2018 vastavalt kokkulepitud teoplaanile Tartu Maakohtule XXX nimel avalduse Riia Vahekohtu 13.02.2018. a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Selle avalduse ning avaldusele lisatud 22.09.2017 kuupäeva kandva vahekohtu allumise kokkuleppe koostas
S. K. tegelikult alles 2018. a märtsis. Samuti nähtub 19.09.2020 teostatud vaatlusprotokollist, et XXX nõudeavalduse failid XXX ja P. P. pankrotimenetluses on loonud „Siim“ ning see asjaolu nähtub ka V. Kutšmei poolt 31.08.2018 edastatud failist „XXX nõudeavaldus P.P. vastu.pdf“ (II kod tl 194-195). Kohus möönab, et kuigi S. K. tegeles väidetavalt enda sõnul P. P. ja XXX-le üksnes tavalise õigusteenuse pakkumisega, ei saa seda väidet pidada ei eluliselt ega ka kriminaalasja materjalidest tulenevalt kuigi usutavaks. Kohtu hinnangul on enam kui selge, et üks kõrgharitud jurist tegelikult saab aru konkreetsete kokkulepete ja dokumentide tagamaadest. Seda enam, et S. K. ei koostanud nimetatud isikutele mitte ainult paari üksikut eraldiseisvat dokumenti või nõudeavaldust, vaid tegeles isikute õigusalase nõustamisega juba pikemat aega, olles seejuures teadlik kõikidest asjaoludest ning nähes n-ö suuremat pilti. S. K. suhtles XXX pankrotimenetluse dokumentidega seonduvalt ka R. K., kes küsib muuhulgas kas võib pankrotihaldur O.Kuklasele XXX andmeid saata posti teel ning kas S. K. soovib need enne üle vaadata, samuti kinnitab S. K., et jõuab kohe büroosse ja vaatab dokumendid üle (IV kd tl 143). Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et esimene pankrotihoiatus XXX-le esitati tegelikult juba enne müügilepingu sõlmimist XXX-ga. 16.12.2020 koostatud vaatlusprotokollist, mis teostatud M. R.-K. kasutuses olevast sülearvutist Dell, leiti ka P. P. ja R. K. volikirjad, milles S. K. on volitatud neid esindama alates 17.08.2015 ning mitte kauem kui 31.12.2017, mis tõendab et S. K. oli olemas aastatepikkune kogemus ning laiem teadmine P. P. ja R. K. seonduvast ning tema tegevus ei piirdunud üksnes tavapärase õigusnõu andmisega, vaid hõlmas endas ka osalemist käesoleva menetluse aluseks olevates tegudes (V kd tl 101, 137-138).
13.Eelkirjeldatud tegevusega, s.o näiliku müügilepingu sõlmimisega (millise plaani nõustajaks oli suurel määral S. K.) ja teoplaani edasiste sammude astumisega (s.o hagiavalduse esitamisega Riia Vahekohtule, aga ka sellest tuleneva nõudeavalduse esitamisega XXX ja P. P. pankrotimenetlustes, samuti Riia Vahekohtu otsuse Eesti Vabariigis täitmiseks tunnustamiseks esitamisega) olid S. K., P. P., R. K. ja K. K. alustanud vahetult kelmuse toimepanemist (ehk esimese petmisteo toimepanemist) ning teinud kõik endast oleneva, et luua teistel isikutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, mis täidaks nende lõppeesmärgi ning nad saaksid varalist kasu teiste võlausaldajate väljamaksetest ilmajätmise näol. Eelnevast tulenevalt vastab S. K. tegevus KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2 objektiivsetele tunnustele.
14.Eelkirjeldatud muster kordus ka P. P. ja M. P. vahel sõlmitavate lepingute (sh hüpoteegi seadmisega notari juures) ning sellest tulenevate nõudeavalduste esitamistega P. P. pankrotihaldurile viimase pankrotimenetluses. Nimelt seadsid P. P. ja tema vend M. P. S. K. juhiste järgi 27.12.2017 Tartu notari Tiina Tomberg büroos M. P. kasuks hüpoteegi summas 100 000 eurot P. ja A. P. ühisomandisse kuuluvale korterile aadressil XXX, XXX, millega tagati kõik M. P. nõuded P. P. ja XXX vastu, mis tulenevad omavahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Tegelikkuses M. P. P. P. vastu nõudeid ei olnud, kuid selle hüpoteegi seadmisega raskendati P. P. korteri kui võimaliku tulevase pankrotivara müüki ning seeläbi tagati ka, et M. P. sõlmitavad näilikud laenulepingud kuuluksid pankrotimenetluses rahuldamisele esimese järgu nõuetena. Edasi allkirjastasid P. P. ja M. P. 02.01.2018 kuupäevaga näiliku laenulepingu nr 3, mille kohaselt laenas M. P. P. P. sularahas 30 000 eurot, mida tagab eelnevalt nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Sellele laenulepingule tuginedes esitas M. P. 12.07.2018 P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 44 480 eurot ja palus seda tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena. Samuti oli väidetavalt 15.05.2017 sõlmitud laenuleping nagu oleks P. P. saanud M. P. laenuks 20 000 eurot, mille alusel esitas M. P. 12.07.2018 P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 36 720 eurot (III kd tl 18-24). Tartu Maakohtu 02.08.2019. a osaotsusest tsiviilasjas nr 2-19-
2269 nähtub kohtu poolt M. P. ja P. P. vahel 15.05.2017 ja 02.01.2018 sõlmitud laenulepingute näilisuse tuvastamine. Nimelt leidis maakohus, et „Hagejal (s.o M. P.) oli võimalik soovi korral esitada tõendeid oma majandusliku olukorra kohta laenulepingute sõlmimise ajal ja tõendada, et tema majanduslik olukord võimaldas laenu andmist, kuid seda hageja ei teinud /.../ Kuna hageja ei ole kohtumenetluses esitanud usutavaid ja veenvaid vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber kostjate esitatud asjaolud ja tõendid, annab see alust järelduseks, et tegelikkuses ei ole hageja võlgnikule 15.05.2017 ja 02.01.2018 laenu sularahas kokku 50 000 eurot üle andnud. Seega vaidlusalused lepingud ei tõenda võlgniku kohustusi ja hagejal ei ole tegelikult nõuet võlgniku vastu.“ (III kd tl 61-64). Tartu Maakohtu 17.10.2019. a määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-19-2269 kompromissi ja lõpetas menetluse, ühtlasi tunnistati kehtetuks kõik 27.12.2017 notari poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingus sisalduvad tagatiskokkulepped (III kd tl 65-66). 16.12.2020 koostatud vaatlusprotokollist, mis teostatud M. R.-K. kasutuses olevast sülearvutist Dell, leiti mh M. P. ja P. P. vaheline laenulepingu põhi, mis tõendab S. K. osalust nende laenulepingute sõlmimisel (V kd tl 101, 135).
15.KarS § 344 lg 1 sätestab kuriteona sellise dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest ning KarS § 345 lg 1 sätestab kuriteona teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuivõrd S. K. ja P. P. allkirjastasid näilikud laenulepingud, mille alusel tegelikult raha üle ei antud ning mille vormistamise eesmärgiks oli kasutada neid laenulepinguid P. P. pankrotimenetluses selleks, et S. K. seotud äriühingud saaksid P. P. pankrotimenetluses võlausaldajate õigused, on tegemist dokumentide võltsimisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Nimelt on S. K. ja P. P. koostanud ja allkirjastanud XXX nimel laenulepingud LVV-PP-1, LVV-PP-2 ja LVV-PP-3 selle kohta nagu oleks XXX P. P. andnud 15.01.2017 sularahas laenu 14 500 eurot, 28.12.2017 14 000 eurot ja 20.03.2018 4500 eurot; XXX nimel laenulepingud RPP-1609/1-PP, RPP-1609/2-PP, RPP-1609/3-PP, RPP-1609/4-PP ja RPP-1609/-PP selle kohta, nagu XXX oleks P. P. andnud 01.06.2016, 15.06.2016, 01.09.2016, 15.12.2016 ja 01.04.2017 andnud iga kord sularahas laenu 15 000 eurot (kokku 75 000 eurot) ning XXX nimel laenulepingu nr 1 selle kohta nagu XXX oleks P. P. 01.12.2016 andnud sularahas laenu 27 500 eurot. Nimetatud laenulepingute alusel tegelikkuses raha üle ei antud. Tegemist oli mitteehtsate dokumentide valmistamisega, mis vormilt võisid olla küll ehtsad, kuid sisult mitte, ning mis võimaldasid oma olemusest tulenevalt omandada P. P. pankrotimenetluses võlausaldaja õiguseid, mida tegelikkuses ei oleks pidanud olema. Asjaolu, et tegemist oli näiliste lepingutega nähtub eelkõige kohtule esitatud tõenditest nende kogumis. Näiteks nähtub 07.02.2020 vaatlusprotokollist, et kuigi XXX sõlmis P. P. väidetavalt laenulepingu, mille kohaselt laenas viimasele 01.12.2016 sularahas 27 500 eurot, siis laenu andmise kuupäevale eelneval ajal ei ole pangakontolt sularaha välja võetud. Vastupidi, vaatlusprotokollist nähtub hoopis, et XXX kontolt on selle avamisest kuni 2016. aasta lõpuni sularaha välja võetud kokku 21 000 eurot ja need väljavõtmised on toimunud perioodil 14.07.2016-08.09.2016 (VI kd tl 75-89) ehk mitmed kuud enne väidetava laenulepingu sõlmimist P. P.. AS SEB Pank 08.10.2019 vastuskirjast, millega edastati mh P. P. ja A. P. kontod alates 2015. a – 30.09.2019. a nähtub, et laenud mis P. P. on väidetavalt sularahas saanud, ei ole jõudnud tema, temaga seotud äriühingute ega ka XXX kontodele (VI kd asuv DVD-R plaat). Sõlmitud laenulepingute näilisusele viitab kohtu hinnangul veel ka see, et S. K. esitas küll Tartu Maakohtule XXX, XXX (kes omandas nõudeõiguse XXX-lt) ja XXX (kes omandas nõudeõiguse XXX-lt) hagid P. P., pankrotihaldur V. Kutšmei, XXX, XXX ja XXX vastu nõude tunnustamiseks P. P. pankrotimenetluses, kuid kohus jättis hagid läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks (III kd tl 67-77). Arvestades, et nõuded,
mille tunnustamist S. K. taotles olid märkimisväärsed – V. Kutšmeile esitatud nõudeavalduste kohaselt XXX nimel kogusummas 40 112,33 eurot, XXX nimel kogusummas 107 250 eurot ning XXX nimel kogusummas 45 993,75 eurot, siis on üsna küsitav, miks S. K. ei olnud valmis tasuma nimetatud äriühingute poolt kostjate eeldatavaid menetluskulusid, mis oma proportsioonilt olid võrreldes tunnustatavate nõuetega oluliselt väiksemad (olles XXX hagis vastavalt 1200, 900 ja 1200 eurot, XXX hagis 2250 eurot, 1530 eurot ja 1950 eurot ning XXX hagis 1200 eurot, 900 eurot ja 1200 eurot). Kohus leiab, et kui nimetatud äriühingute nõue oleks ka tegelikkuses olemas olnud, siis oleks S. K. teinud ka kõik endast oleneva, et saavutada nende nõuete tunnustamine pankrotimenetluses. Taoline käitumine viitab asjaolule, et nõuetel puudus igasugune alus. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et S. K. tegevus näilike laenulepingute ehk dokumentide koostamise, s.o võltsimise osas, vastab KarS § 344 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
16.KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu täitmine eeldab võltsitud dokumendi kasutamist. S. K. esitas eelmises punktis nimetatud laenulepingud koos nõudeavaldusega P. P. pankrotihaldurile V. Kutšmeile järgmiselt: 15.07.2018 XXX nimel nõudeavalduse kogusummas 40 112,33 eurot, millele lisas eelnevalt nimetatud kolm võltsitud laenulepingut; 16.07.2018 esitas S. K. XXX nimel (kes oli omandanud nõudeõiguse XXX-lt 01.07.2017) nõudeavalduse kogusummas 107 250 eurot, millele lisas eelnevalt nimetatud viis võltsitud laenulepingut ning 17.08.2018 esitas S. K. XXX nimel (kes oli omandanud nõudeõiguse XXX-lt 31.01.2017) nõudeavalduse kogusummas 45 993,75 eurot, millele lisas eelnevalt nimetatud laenulepingu sularahas laenu andmise kohta. Asjaolu, et tegemist oli võltsitud laenulepingutega, mida S. K. kasutas ehk esitas ehtsate dokumentide pähe vastavalt ehtsate dokumentide otstarbele, on tõendatud S. K. poolt V. Kutšmeile saadetud e-kirjadega. Nendest e-kirjadest nähtub selgelt, et S. K. edastas pankrotihaldurile erinevad nõudeavaldused ühes laenulepingutega, kviitungite ning sularaha üleandmise aktidega (III kd tl 25-60), milles sedastas pankrotivõlgnik P. P. suhtes erinevate võltsitud laenulepingutest tulenevate nõuete olemasolu. Kuivõrd võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, aga mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega, siis vastab S. K. tegevus võltsitud dokumentide ehk näilike laenulepingute kasutamise osas KarS § 345 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
17.Täidetud on KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuivõrd S. K. ja P. P. pidasid oma tegevusega, s.o näilike laenulepingute koostamisega ning nende esitamisega koos nõudeavaldusega P. P. pankrotihaldurile V. Kutšmeile silmas seda, et S. K. omandaks P. P. pankrotimenetluses võlausaldajate õigusi, samas P. P. aga eelduslikult vabaneks mõningatest kohustustest teiste võlausaldajate ees, siis on nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1 objektiivsed tunnused realiseeritud tahtlikult. Nii P. P. kui S. K. teadsid, et tegemist on võltsitud dokumentidega, kuivõrd laenulepingu eesmärgiks on üldjuhul ühe isiku poolt ka laenatu saamine, P. P. aga tegelikkuses lepingutes nimetatud summasid enda käsutusse ei saanud. Käesoleval juhul oli S. K. ja P. P. taolise tegevuse eesmärgiks ilmselgelt õiguste omandamine pankrotimenetluses ning tõenäoliselt möönis P. P. ka asjaolu, et teatud osas võib ta võltsitud dokumentide koostamise ning nende kasutamisega ka kohustustest teiste võlausaldajate ees vähemalt mingis mahus vabaneda. Seega tegutses S. K. dokumendi võltsimisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, võltsitud dokumente kasutas ta pankrotihaldurile esitades eesmärgiga omandada õigusi, s.o kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.
18.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning S. K. on süüvõimeline. Seega on S. K. toime pannud KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
19.Kohtu hinnangul pole S. K. süü suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. S. K. süüd raskendavaid asjaolusid pole, teda pole varem kriminaalkorras karistatud ja tal puuduvad ka väärteokaristused. Samuti on S. K. poolt kuriteo toimepanemisest möödas ligikaudu 6 aastat ning tema suhtes on paralleelselt käimas teine kriminaalmenetlus. S. K. on nõustunud tasuma riigituludesse 5000 eurot ning on tegelikult seda ka juba teinud, muid menetluskulusid S. K. seonduvalt ei ole tekkinud ning valitud kaitsja tasu jääb tema enda kanda. Arvestades lisaks prokuröri, kaitsja ja S. K. enda selgitusi, nõustub kohus kokkuvõtlikult pooltega, et S. K. on võimalik mõjutada käesolevas kriminaalasjas kriminaalkaristust kohaldamata.
20.Eelnevast lähtudes tuleb lõpetada kriminaalmenetlus S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 pde 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning S. K. tuleb panna KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustus maksta riigituludesse 5000 eurot. Kuivõrd nii prokuratuur kui ka S. K. on kinnitanud, et nimetatud rahasumma on juba Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud, siis täidetakse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel S. K. määratud kohustus sellelt deposiitkontole kantud raha arvelt.
21.KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada pärast käesoleva määruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti andmelattu salvestatud menetluse käigus ära võetud elektroonikaseadmete koopiafailid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide hoidjale PAKEND NR 1 (18.02.2020 XXX, XXX ruumide läbiotsimisel ära võetud XXX raamatupidamisdokumendid perioodidest 2015. a jaanuar-detsember ning 2016. a jaanuarjuuni, mis pakendatud pappkasti); PAKEND NR 2 (05.12.2019 XXX pankrotihalduri esindaja poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist 2016 – 2018. a, mis pakendatud pappkasti). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide hoidjale PAKEND NR 3 (19.02.2020 raamatupidaja M.M. poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni 2018, mis pakendatud pappkasti). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde PAKENDR NR 4 (A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX laenulepingud A. P., A. S. ja R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal originaaldokumendid); PAKEND NR 5 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud: 1) vaatlusprotokolli lisa – XXX, XXX ja XXX pearaamatud 2016-2018 pdf- ja xls-formaadis; 2) R. K. 10.10.2019 e-kiri Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-2160; PAKEND NR 6 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: excelisse tõstetud XXX, P.P., A. P., XXX, K. K. ja XXX pangakontod; PAKEND NR 7 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud XXX krediitkaartidega tehtud tehingute vaatlusprotokolli lisaks olevad failid: 1) „XXX konto 2440 väljavõte“, 2) „kannete numeratsioon_KA ja PR 2016-2017“; PAKEND NR 8 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud pankade, MTA, pankrotihaldurite jm vastuskirjad, mille kõiki lisasid ei ole toimikusse välja prinditud; PAKEND NR 10 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: A. S. arvelduskonto nr XXX väljavõte 01.01.2006 – 31.12.2014 xls-formaadis; PAKEND NR 11 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: A. S. seotud äriühingute andmed; PAKEND NR 12 (A4 formaadis
ümbrik, millesse on pakendatud nende tunnistajate kontaktandmed, kes ei soovinud kontaktandmeid märkida ülekuulamise protokolli); PAKEND NR 13 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud pangakontode andmed, mis ei oma kriminaalasjas tõendamisväärtust); PAKEND NR 14 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud sideettevõtjalt saadud andmed). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja kohtutoimiku juurde PAKEND NR 9 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud: 1) P.P. lauaarvuti Lenovo vaatlusprotokolli lisad; 2) XXX meilikonto vaatlusprotokolli lisa nr 29. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.