Muuta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse resolutsiooni punkti 13. Jätta sealt välja viited VÕS §-dele 1043 ja 1045 ning täpsustada, et viivis mõistetakse Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt välja solidaarselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse resolutsiooni punkt 13 on muudetud sõnastuses järgmine: „13. Rahuldada kannatanu A.X.S esindaja tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises kogusummas 143 790,23 eurot. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks 143 790,23 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu A.X.S arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2024 kuni kannatanu A.X.S nõude 143 790,23 eurot täitmiseni A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue, s.o summas 143 790,23 eurot.“
3.Asendada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse põhiosa põhjendused tsiviilhagi rahuldamise õiguslike aluste osas käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus muutmata.
5.Kaitsja Andreas Lundeni apellatsioon jätta rahuldamata.
6.Kannatanu esindaja taotlus mõista süüdistatavatelt välja hüvitis kannatanu poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks jätta rahuldamata.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kannatanu ja süüdistatav saavad kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
2(8)
1-24-3634
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsusega tunnistati Nikolai Karavajev ja Illia Biblyk karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult perioodil 4. veebruar 2022 kuni 17. mai 2022 omastasid A.X.S kuuluvat tsinki 33 896 kg väärtusega 149 973,23 eurot. Omastatud tsingist 1096 kg väärtusega 4523,7 eurot sai A.X.S tagasi. Vara omastamine nägi kokkuvõtvalt välja järgmiselt. N. Karavajev oli A.X.S töötaja ning I. Biblyk OÜ Y töötaja, kes täitis AS-s A.X.S tööülesandeid tööjõurendi lepingu alusel. Tööülesannete hulka kuulus 1400 kg tsingikangide sulatusvannis sulatamine. N. Karavajev ja I. Biblyk sulatasid aga tsingivannis üksnes osa tsingikangist ning jätsid iga kord umbes 800 kg sulatamata. Sulatamata jäetud tsingikang viidi A.X.S territooriumilt välja ning pöörati enda kasuks.
2.N. Karvajevilt ja I. Biblykilt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 alusel solidaarselt kannatanu kasuks välja 143 790,23 eurot. Samuti mõisteti neilt solidaarselt välja põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 20. juuni 2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Lisaks mõisteti süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja 890 eurot kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud menetluskulu ning viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 890 eurot.
3.N. Karavajev tunnistati ka süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuid selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
4.N. Karavajevi ärakandmata karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ning I. Biblyki ärakandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Karistused jäeti tingimisi täitmisele pööramata vastavalt 2 aasta 6 kuu ning 2 aasta 1 kuu pikkuste katseaegadega. Kaitsja A. Lundeni apellatsioon
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N. Karavajevi ja I. Biblyki kaitsja A. Lunden. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada tsiviilhagi ning kannatanu menetluskulude välja mõistmise osas (otsuse resolutsiooni punktid 13 ja 18) või alternatiivselt vähendada otsuse resolutsiooni punktis 13 nimetatud tsiviilhagi summat. Süüdistatavate süüküsimust apellatsioonis ei vaidlustata.
6.Omastatud metalli kogus annab aluse küll omastamise eest karistada, kuid selle läbi ei ole võimalik tegelikku kahju suurust kindlaks teha. Kohus lähtus tsiviilhagi rahuldamisel kannatanu arvutustest, kuid jättis arvestamata kaitsja seisukohad selle kohta, et süüdistatavad ja teised töötajad olid kohustatud iga päev sulatama 2 kangi tsinki ja 1 kangi alumiiniumi. Toimikus pole infot selle kohta, milline kahju kannatanule tekkis. Metalli ülekulu kohta tõendeid ei ole. Kaitsja ei nõustu kannatanu arvestustega metalli sisseostu suurenemise osas. Kannatanu pidanuks esitama metalli kulu igakuistes lõigetes, mitte vaid mõned kuud. Kuna süüdistatavate poolt omastatud kangid oleks niikuinii tulnud sulatada, ei saa sulamata osa käsitada kahjuna. Kannatanu pole tõendanud, et tsingi sisseostu vajadus suurenes. Kui iga õhtu tuleb 2 kangi sulatada, siis on arusaamatu, millest tekib kahju, kui osa kangist on jäetud sulatamata. Kannatanu nõuab sisuliselt kahju kulu eest,
3(8)
1-24-3634 mis tal oleks niikuinii tekkinud, sest kangid oleks maha kantud. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada tsiviilhagi summat. Menetlus ringkonnakohtus
7.KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas kannatanu esindaja apellatsioonile sisulise vastuse. Teised kohtumenetluse pooled apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ega vastuväiteid ei esitanud.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni 7. veebruarini 2024. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et kuna kannatanu ja N. Karavajaevi vahel oli süüdistuses etteheidetud ajal kehtiv tööleping, võib kannatanul olla õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS 7. ptk alusel, arvestades töölepingu seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud piiranguid. Seega andis kohus pooltele võimaluse kahju hüvitamise nõude aluse osas oma seisukohta väljendada. Samuti küsis ringkonnakohus pooltelt, kas I. Biblyki ja kannatanu vahel oli väidetava kuriteo toimepanemise ajal kehtiv leping, kas sellise lepingu olemasolu on tuvastatav kriminaalasja materjalidest ning kas süüdistuses ette heidetud tegu on käsitatav selle lepingu rikkumisena. Kaitsja A. Lundeni täiendav seisukoht
9.Vastuseks kohtu küsimustele selgitas kaitsja, et A.X.S ja N. Karavajevi vahel oli sõlmitud tavaline tööleping, kuid kannatanu seda esitanud ei ole. N. Karavajev ei ole alla kirjutanud tööjuhendile ega sõlminud varalise vastutuse kokkuleppeid. Õige oleks, kui kannatanu oleks nõudnud kahju hüvitamist, mis tekkis töökohustuse rikkumisega. Selleks peaks olema tõendatud, milliseid töökohustusi ja millises ulatuses N. Karavajev rikkus ja milline kahju sellest kannatanule tekkis. Edasi kordab kaitsja taas oma varem esitatud seisukohti kahju suuruse osas.
10.I. Biblyk oli renditud töötaja, õige oleks nõuda kahju hüvitamist hoopis OÜ-lt Y. Kannatanu pole esitanud renditöötaja lepingut, mille alusel saaks kindlaks teha võimalikud vastutuse piirid. I. Biblyki ja kannatanu vahel lepingulised suhted puudusid. Isegi, kui maakohus otsustas hagi lahendada deliktiõiguslikul alusel, pidanuks kannatanu esitama nõude OÜ Y vastu. Edasi kordab kaitsja enda seisukohti kahju suuruse osas. Viimaks märgib kaitsja, et toimikus puudub info selle kohta, kas A.X.S vara oli kindlustatud. Kannatanu esindaja seisukoht
11.Kannatanu esindaja esitas enda sisulised seisukohad apellatsioonile KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.
12.Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kannatanu on tõendanud nii tekkinud kahju kui ka tsingi ülekulu. Apellant ajab asja tarbetult keeruliseks. Süüdistatavad omastasid kannatanule kuuluva tsingi ning kannatanule tekkinud kahjuna on käsitatav omastatud tsingi soetamisväärtus. Selle on kannatanu tõendanud. Samuti on kannatanu näidanud ära, et tal tekkis tsingi ülekulu, mis tingiski turvakaamera salvestuste kontrollimise.
4(8)
1-24-3634
13.Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele selgitab kannatanu esindaja, et N. Karavajevi ja kannatanu vahel oli kehtiv tööleping, kuid N. Karavajev pani omastamisi toime nii tööajal kui ka väljaspool seda. Kokkuvõtvalt leiab kannatanu esindaja, et N. Karavajevi osas on täidetud ka lepingulise kahju hüvitamise eeldused. Temalt saab nõuda kahju hüvitamist erinevatel õiguslikel alustel ning kohaldatavad õigusnormid on kohtu otsustus.
14.Kannatanu esindaja kinnitab, et AS-l A.X.S ei olnud kehtivat lepingut I. Biblykiga ning maakohus käsitles hagis esitatud nõuet tema vastu õigesti deliktilise nõudena.
15.Kannatanu esindaja vastas ka kaitsja täiendavatele seisukohtadele. Ebaõige on väide, et kannatanu ei ole esitanud tema valduses olevat töölepingut. Tööleping oli hagiavalduse lisa nr 46. Kaitsja väide, et süüdistatavatel oli vältimatu kohustus sulatada igal õhtul 2 kangi tsinki, on ebaloogiline. Tsinki sulatatakse vastavalt vajadusele, vastasel juhul hakkab tsingipada lihtsalt ühel hetkel üle ajama. Kaitsja seisukoht, et tsink on soetamisel kantud kuludesse, on ebaõige. Kannatanul tekkis kahju, sest ta ostis tsinki ja jäi sellest ilma ning see ei jõudnud tootmisesse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus muudab N. Karavajevilt kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise õiguslikku alust ning täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
17.Maakohus ei ole kannatanule tekitatud kahju suuruse tuvastamisel eksinud. Apellant viitab kannatanule tekitatud kahju suuruse tuvastamisel asjaoludele, millel tähtsust ei ole. Kannatanu nõudis otsese varalise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse. Eseme väärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt reeglina selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Kaotsiläinud vara väärtuse tuvastamisel on kohus õigesti tuginenud omastatud tsingi kogusele ning selle sisseostuhinnale. See, milline oli tegelik tsingikulu, kas kannatanu pidi tegema täiendavaid väljaminekuid jmt ei ole oluline. Sellised asjaolud võiksid osutuda määravaks siis, kui kannatanu oleks nõudnud näiteks saamata jäänud tulu või kahju ärahoidmiseks kantud kulude hüvitamist vmt. Süüdistatavad omastasid kannatanule kuulunud tsinki, kannatanu ja prokuratuur tõendasid omastatud tsingi koguse ning hinna, millega kannatanu ise tsinki sisse ostis. Kadunud tsingi koguse ning selle sisseostuhinna põhjal oligi võimalik arvutada kaotsiläinud vara väärtus. Seetõttu on asjakohatu ka viide VÕS § 127 lg-le 6, mida kohaldatakse üksnes siis, kui kahju suurust ei saa kindlaks teha. Kusjuures seda arvutuskäiku (omastatud tsingi kogus ja tsingi sisseostuhind) apellatsioonis kahtluse alla ei seata. See, kui majanduslikult otstarbekalt oleks kannatanu ise tsingiga majandanud, ei muuda kahju suurust. Süüdistatavad omastasid kannatanule kuuluva tsingi ning peavad selle väärtuse hüvitama. Asjaolu, et süüdistatavad ise omastatud tsinki oluliselt odavamalt müüsid, ei mõjuta mingilgi moel kannatanule tekitatud kahju suurust. Tagajärjetuks jääb ka kaitsja poolt alles ringkonnakohtule esitatud täiendavas selgituses tõstatatud arutluskäik selle üle, et ehk on kannatanu vara kindlustatud. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu seaduslik esindaja on ülekuulamisel kinnitanud, et kannatanu vara ei olnud kindlustatud (I kd, tl 42).
18.Maakohtu otsuse resolutiivosa järgi rahuldati tsiviilhagi tuginedes VÕS §-dele 1043 ja 1045. Otsuse põhiosas aga nõude õigusliku aluse osas ühtki põhjendust esitatud ei ole. Nii jääb ebaselgeks isegi see, millisel VÕS § 1045 lg-s 1 nimetatud asjaolul põhineb kahju
5(8)
1-24-3634 tekitamise õigusvastasus. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest see, kas maakohus on nõude õiguslikul kvalifitseerimisel arvestanud VÕS § 1044 lg-st 2 tuleneva piiranguga.
19.Nõude õige kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, mis ei sõltu poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida kannatanu täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 72 ja 1. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 14). Nõude õiguslik kvalifitseerimine ei tohi aga olla pooltele üllatav, mistõttu selgitas ringkonnakohus pooltele eelmenetluses enda arusaama õigusest ning andis ka pooltele võimaluse kohalduva õiguse osas oma seisukoht väljendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2023. a otsus asjas nr 2-20-5571, p 13).
20.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav N. Karavajevi ja kannatanu A.X.S vahel oli süüdistuses ette heidetud teo toimepanemise ajal kehtiv tööleping (vt töölepingut tsiviilhagi lisas nr 46, samuti avaldust töölepingu ülesütlemise kohta - I kd, tl 12). Töötaja valdusesse usaldatud tööandja vara omastamine on käsitatav töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisena. Ennekõike rikutakse seeläbi TLS § 15 lg-s 1, § 15 lg 2 p-s 5, § 16 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS §-s 620 (koosmõjus TLS § 1 lg-ga 3) sätestatud kohustusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 16). Samuti rikkus N. Karavajev seeläbi töölepingu p-des 4.7 ja 7.3 sätestatud kohustusi vältida kahju tekitamist tööandjale, hoida ja kasutada tööandja vara heaperemehelikult ning tagada sellise vara säilimine ning vältida tööandja vara sattumist kolmandate isikute valdusesse. Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab VÕS § 1044 lg 2 võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel (vrd mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 16).
21.Kannatanu nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2022. a otsus asjas nr 2-19-2497, p 23): a) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); b) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); c) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
22.Nagu eespool selgitatud, rikkus N. Karavajev tema valdusesse usaldatud tsingi omastamisega töölepingust tulenevaid kohustusi. Vara omastamisega tekitati tööandjale kahju, mille suuruse tuvastas maakohus õigesti (vt käesoleva otsuse p 17). N. Karavajev oli rikkumises süüdi, sest pannes tahtlikult omastamise toime, rikkus ta ka töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult. Töölepingust tuleneva lojaalsuskohustuse kaitse-eesmärgiks on tööandja kaitsmine töötaja poolt süüliselt tekitatud varalise kahju eest. Kahju 6(8)
1-24-3634 ettenähtavuse küsimust ei tõusetu, sest kahju tekitati tahtlikult. Rikkumise ja kahju vahel oli ka põhjuslik seos, sest kui vara omastamine ära mõelda, langeks ära ka kannatanule tekkinud kahju.
23.Järelikult on kannatanul õigus nõuda N. Karavajevilt kahju hüvitamist TLS § 74 lg 1 alusel.
24.I. Biblyki ja kannatanu A.X.S vahel tsingikangide omastamise ajal kehtivat lepingut ei olnud. Kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2020. a otsus asjas nr 2-15-7163, p 14). Maakohus on õigesti tuvastanud I. Biblyki teo (tsingikangide sulatamises ja omastamises osalemine) ning kannatanule tekitatud kahju (vt käesoleva otsuse p 17). Mõeldes ära I. Biblyki teo, langeks ära ka kannatanule tekitatud kahju. Seega on I. Biblyki tegu ja kannatanule tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valdusesse usaldatud, kuid kannatanule kuuluva tsingi, rikkus I. Biblyk kannatanu omandiõigust, mistõttu oli kahju tekitamine õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
25.Kaitsja on oma täiendavas seisukohas viidanud sellele, et I. Biblyk oli renditöötaja, kellel oli leping OÜ-ga Y, kuid OÜ Y ja A.X.S vahelist lepingut kriminaalasja materjalides ei ole. Kaitsja arvates peaks kannatanu kahju hüvitamist nõudma hoopis OÜ-lt Y. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et kannatanul võib olla (lepingulise) kahju hüvitamise nõude õigus ka OÜ Y vastu, ei võta talt õigust nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel I. Biblykilt. Kaitsja on esitanud ka väite, et A.X.S ei ole esitanud renditöötaja lepingu, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha kõik võimalikud vastutuse piirid. Ehkki see väide ei ole kuigivõrd selge, võib järeldada, et kaitsja arvates võib renditöötaja lepinguga olla I. Biblyki vastutust kannatanu ees piiratud. Ehkki I. Biblyki vastutuse välistamine kannatanu vastu kuriteoga tekitatud kahju eest oleks äärmiselt ebatõenäoline, tugineb kaitsja sellisele asjaolule esmakordselt alles ringkonnakohtus. Kannatanu pidi tõendama, et I. Biblyk tekitas talle õigusvastaselt kahju. Kannatanu ei pidanud esitama tõendeid selle kohta, et tema ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguga ei ole I. Biblyki vastutust kannatanu ees piiratud. Jättes kõrvale asjaolu, et lühimenetluses ei saaks uusi tõendeid ka põhimõtteliselt esitada, ei ole ühtki mõjuvat põhjust, miks kaitsja ei saanud seda vastuväidet maakohtu menetluses esitada. Seega puuduvad ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alused sellise asjaolu tuvastamiseks ringkonnakohtu poolt.
26.Järelikult on kannatanul õigus nõuda I. Biblykilt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.
27.Kuna N. Karavajevi ja I. Biblyki vastu esitatud hagid tuleb rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, muudab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-de 3 ja 4 ning KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 13 ja jätab sealt välja viited VÕS §-dele 1043 ja 1045. Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni välja mõistetud viivise osas. Ehkki maakohtu otsuse põhiosast on selge, et ka viivis mõisteti N. Karvajevilt ja I. Biblykilt välja solidaarselt, ei kajastunud see sõnaselgelt otsuse resolutsioonis. Resolutsiooni järgi mõisteti süüdistatavatelt välja põhinõue solidaarselt, kuid viivist käsitlevas lauseosas solidaarvastutusega seonduvat ei korratud. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 446 lg 2 teine lause sätestab, et kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida. Seetõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni ning märgib, et ka viivisenõue mõistetakse N. Karavajevilt ja I. Biblykilt välja solidaarselt. Samuti 7(8)
1-24-3634 täpsustab ringkonnakohus maakohtu tehtud viidet viivisemäärale. Maakohtu otsuses viidati VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale, ent täpsem on viidata VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale nii nagu maakohtu otsuse põhiosas. Viimaks asendab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse põhiosa põhjendused tsiviilhagi rahuldamise õiguslike aluste osas käesoleva otsuse põhjendustega. Sisulist muudatust apellatsioonimenetlus kaasa ei too, sest kolleegium muudab üksnes hagi rahuldamise õiguslikku alust ning täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Sellega seoses jääb tagajärjetuks ka apellatsiooni taotlus tühistada maakohtu otsus kannatanu menetluskulude osas. Kaitsja A. Lundeni apellatsioon jääb rahuldamata.
28.Ringkonnakohus tegi väljaspool apellatsiooni piire KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud lahendi. Kaitsja täiesti põhjendamatuks osutunud apellatsiooni menetlemisega tekkinud kulud tuleb KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel kanda süüdistataval (vt Riigikohtu 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-1421, p 151). Kulud, mis tekkisid ringkonnakohtu poolt väljaspool apellatsiooni piire tõstatatud küsimustest, tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
29.Kaitsja A. Lunden menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Kannatanu esindaja taotleb mõista apellantidelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1034 eurot, samuti mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas kannatanul on seoses apellatsioonimenetlusega tekkinud menetluskulu (vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-5633, p 92; samuti nt tsiviilkostja puhul 28. aprilli 2021. a määrus asjas nr 1-20-1651, p 11). Üksnes õigusteenuse sisu, mahu ja töötunni hinna kajastamisest menetlusdokumendis ei piisa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2021. a otsus asjas nr 1-17-11182, p 47). Seega jääb kannatanu taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.