Nikolai Karavajev süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4; § 263 lg 1 p 1 järgi; Illia Biblyk süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2,4 järgi lühimenetluses
Prokurör
Eve Soostar
Süüdistatav
Nikolai Karavajev; isikukood 38706070271; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; elukoht: xxx; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal-ja väärteokaristused puuduvad; tõkend puudub; kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2022-21.05.2022, 14.10.2023 Andreas Lunden (kokkuleppel) Illia Biblyk; isikukood 39407280070; kodakondsus: Ukraina; emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; elukoht: xxx; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal-ja väärteokaristused puuduvad; tõkend puudub; kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2022-21.05.2022 Andreas Lunden (kokkuleppel) Madis Truber
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja Kannatanu A.X.S esindaja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)-dest § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1,4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 313, karistusseadustiku (KarS) §-dest 201 lg 2 p 2, 4, 263 lg 1 p 1, 68 lg 1, 73 lg 1 ja 3, 78 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 1043,1045 kohus otsustas:
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Nikolai Karavajev KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.
Tunnistada Nikolai Karavajev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristusena 2 aastat 3 kuud vangistust.
4.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Nikolai Karavajevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Nikolai Karavajevi eelvangistuses viibimise aeg 20.05.2022-21.05.2022, 14.10.2023, s.o kokku 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
6.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Nikolai Karavajev ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
7.KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest s.o. 31.10.2024.
8.Tunnistada Illia Biblyk KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.
9.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Illia Biblykile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
10.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Illia Biblyki eelvangistuses viibimise aeg 20.05.2022-21.05.2022, s.o kokku 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
11.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Illia Biblyk ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
12.KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest s.o. 31.10.2024.
13.VÕS § 1043, § 1045 alusel rahuldada kannatanu A.X.S esindaja tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises kogusummas 143 790,23 eurot. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks 143 790,23 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu A.X.S arveldusarvele nr XXXXXXXX, Swedbank AS. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2024 kuni kannatanu A.X.S nõude 143 790,23 eurot täitmiseni A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue, s.o summas 143 790,23 eurot.
14.KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Nikolai Karavajevilt menetluskulu sundraha 1230 eurot.
15.KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Nikolai Karavajevil menetluskulu summas 1230 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Nikolai Karavajev, 1-24-3634, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse 2 (33)
täitmisega seonduvad kulud.
16.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Illia Biblykilt menetluskulu sundraha 1230 eurot. Kaitsjatasu summas 580,32 eurot jätta riigi kanda.
17.KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Illia Biblykil menetluskulu summas 1230 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Illia Biblyk, 1-24-3634, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
18.KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 182 lg 2 alusel välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud menetluskulu, s.o summas 890 eurot. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu A.X.S menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 890 eurot. Kuivõrd menetluskulu hüvitamise taotluses ei ole väljamõistetava summa saaja arvelduskontot, kuhu menetluskulud tasuda, märgitud, peavad võlgnikud ise astuma samme antud arvelduskonto teada saamiseks.
19.Kannatanu esindaja taotlus ülejäänud ulatuses jätta läbi vaatamata.
20.Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjale, kannatanutele, kannatanu A.X.S esindajale ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 06.12.2024 kell 12:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 06.12.2024 kell 12:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.
3 (33)
SÜÜDISTUS
Nikolai Karavajevit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Illia Biblykiga, töötades A.X.S ja omades tööülesannete täitmise tõttu juurdepääsu ettevõtte territooriumil hoitavatele tsingikangidele pööras oma jätkuva tegevusega tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, nimelt omastas A.X.S territooriumilt aadressil xxx korral vähemalt 800 kg tsinki korraga. Selleks tõsteti 1400 kg tsingikang omastamise eesmärgil tõstukiga tsingi sulatusvanni, sulatati osaliselt, millele järgnevalt sulatamisest alles jäänud tsingikang (vähemalt 800 kg) pakendati pappkarpi ja toimetati tõstukiga A.X.S parklasse, kus sulatamisest alles jäänud tsingikang laaditi Nikolai Karavajev sõidukisse Ford Ranger, registreerimismärgiga XXXXXX ja toimetati sulatamisega samal päeval edasise realiseerimise eesmärgil A.X.S territooriumilt välja. Kirjeldatud viisil pani Nikolai Karavajev tegutsedes grupis koos Illia Biblykiga ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022 toime vähemalt 800 kg tsingi jätkuva omastamise igakordselt järgnevatel aegadel: - 04.02.2022 ajavahemikul kell 02:04 kuni kell 02:20 - 05.02.2022 ajavahemikul kell 05:46 kuni kell 06:00 - 06.02.2022 ajavahemikul kell 18:20 kuni kell 19:00 - 09.02.2022 ajavahemikul kell 01:31 kuni kell 02:16 - 11.02.2022 ajavahemikul kell 22:31 kuni kell 23:14 - 16.02.2022 ajavahemikul kell 03:25 kuni kell 04:08 - 18.02.2022 kell 23:03 kuni 19.02.2022 kell 00:05 - 23.02.2022 ajavahemikul kell 02:36 kuni kell 03:08 - 23.02.2022 ajavahemikul kell 21:53 kuni kell 22:37 - 24.02.2022 ajavahemikul kell 22:20 kuni kell 23:08 - 27.02.2022 ajavahemikul kell 20:26 kuni kell 21:14 - 04.03.2022 ajavahemikul kell 00:17 kuni kell 01:10 - 04.03.2022 ajavahemikul kell 22:42 kuni kell 23:38 - 08.03.2022 kell 23:22 kuni 09.03.2022 kell 00:35 - 11.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:31 - 13.03.2022 ajavahemikul kell 20:07 kuni kell 20:59 - 17.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:32 - 23.03.2022 ajavahemikul kell 00:42 kuni kell 01:50 - 27.03.2022 ajavahemikul kell 15:48 kuni kell 16:43 - 31.03.2022 kell 23:42 kuni 01.04.2022 kell 00:26 - 02.04.2022 ajavahemikul kell 03:47 kuni kell 04:31 - 03.04.2022 ajavahemikul kell 15:10 kuni kell 15:57 - 08.04.2022 ajavahemikul kell 03:17 kuni kell 03:58 - 09.04.2022 ajavahemikul kell 20:37 kuni kell 21:29 - 10.04.2022 ajavahemikul kell 21:09 kuni kell 21:52 - 12.04.2022 ajavahemikul kell 23:13 kuni kell 23:53 - 15.04.2022 ajavahemikul kell 03:55 kuni kell 04:55 - 15.04.2022 ajavahemikul kell 18:46 kuni kell 19:36 - 17.04.2022 ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 21:57 - 19.04.2022 ajavahemikul kell 22:37 kuni kell 23:48 - 21.04.2022 ajavahemikul kell 22:24 kuni kell 23:44 - 23.04.2022 ajavahemikul kell 04:05 kuni kell 04:19 4 (33)
- 23.04.2022 ajavahemikul kell 21:12 kuni kell 22:01 - 26.04.2022 kell 23:31 kuni 27.04.2022 kell 00:36 - 28.04.2022 ajavahemikul kell 22:58 kuni kell 23:54 - 30.04.2022 ajavahemikul kell 04:15 kuni kell 04:51 - 01.05.2022 ajavahemikul kell 16:36 kuni kell 17:26 - 11.05.2022 kell 23:56 kuni 12.05.2022 kell 00:57 - 13.05.2022 ajavahemikul kell 21:35 kuni kell 22:36 - 15.05.2022 ajavahemikul kell 16:39 kuni 17:28 - 17.05.2022 ajavahemikul kell 23:14 kuni kell 23:59 - 20.05.2022 ajavahemikul kell 21:05 kuni kell 21:46 (1096 kg tsinki), Kokku omastati A.X.S vara-33896 kg tsinki summas 149 973, 23 eurot, so vara suures ulatuses. Varastatud tsingist 1096 kg väärtuses 4523,70 eurot sai A.X.S tagasi. Seega pani Nikolai Karavajev oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, s.o KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Nikolai Karavajevit selles, et tema 14.10.2023 kella 01.15 paiku aadressil Paldiski mnt 104b Tallinnas asuvas Unibet Arenas lõi G.Dt vähemalt ühel korral näopiirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Nikolai Karavajev G.Dle füüsilist valu ja tervisekahjustused: ninaluumurru ja haava alumisel huulel, samuti häiris ta oma vägivallateoga kõrvalisi isikuid. Oma tegevusega rikkus Nikolai Karavajev KorS §-s 55 lg 1 p 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Nikolai Karavajev tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, see on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Illia Biblyki süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Karavajeviga, töötades OÜ-s Y, tööjõurendi lepingu alusel A.X.S ja omades tööülesannete täitmise tõttu juurdepääsu ettevõtte territooriumil hoitavatele tsingikangidele pööras oma jätkuva tegevusega tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, nimelt omastas A.X.S territooriumilt aadressil xxx korral vähemalt 800 kg tsinki korraga. Selleks tõsteti 1400 kg tsingikang omastamise eesmärgil tõstukiga tsingi sulatusvanni, sulatati osaliselt, millele järgnevalt sulatamisest alles jäänud tsingikang (vähemalt 800 kg) pakendati pappkarpi ja toimetati tõstukiga A.X.S parklasse, kus sulatamisest alles jäänud tsingikang laaditi Nikolai Karavajev sõidukisse Ford Ranger, registreerimismärgiga XXXXXX ja toimetati sulatamisega samal päeval edasise realiseerimise eesmärgil A.X.S territooriumilt välja. Kirjeldatud viisil pani Illia Biblyk, tegutsedes grupis koos Nikolai Karavajeviga ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022 toime vähemalt 800 kg tsingi jätkuva omastamise igakordselt järgnevatel aegadel: - 04.02.2022 ajavahemikul kell 02:04 kuni kell 02:20 - 05.02.2022 ajavahemikul kell 05:46 kuni kell 06:00 - 06.02.2022 ajavahemikul kell 18:20 kuni kell 19:00 - 09.02.2022 ajavahemikul kell 01:31 kuni kell 02:16 - 11.02.2022 ajavahemikul kell 22:31 kuni kell 23:14 - 16.02.2022 ajavahemikul kell 03:25 kuni kell 04:08 - 18.02.2022 kell 23:03 kuni 19.02.2022 kell 00:05 5 (33)
- 23.02.2022 ajavahemikul kell 02:36 kuni kell 03:08 - 23.02.2022 ajavahemikul kell 21:53 kuni kell 22:37 - 24.02.2022 ajavahemikul kell 22:20 kuni kell 23:08 - 27.02.2022 ajavahemikul kell 20:26 kuni kell 21:14 - 04.03.2022 ajavahemikul kell 00:17 kuni kell 01:10 - 04.03.2022 ajavahemikul kell 22:42 kuni kell 23:38 - 08.03.2022 kell 23:22 kuni 09.03.2022 kell 00:35 - 11.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:31 - 13.03.2022 ajavahemikul kell 20:07 kuni kell 20:59 - 17.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:32 - 23.03.2022 ajavahemikul kell 00:42 kuni kell 01:50 - 27.03.2022 ajavahemikul kell 15:48 kuni kell 16:43 - 31.03.2022 kell 23:42 kuni 01.04.2022 kell 00:26 - 02.04.2022 ajavahemikul kell 03:47 kuni kell 04:31 - 03.04.2022 ajavahemikul kell 15:10 kuni kell 15:57 - 08.04.2022 ajavahemikul kell 03:17 kuni kell 03:58 - 09.04.2022 ajavahemikul kell 20:37 kuni kell 21:29 - 10.04.2022 ajavahemikul kell 21:09 kuni kell 21:52 - 12.04.2022 ajavahemikul kell 23:13 kuni kell 23:53 - 15.04.2022 ajavahemikul kell 03:55 kuni kell 04:55 - 15.04.2022 ajavahemikul kell 18:46 kuni kell 19:36 - 17.04.2022 ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 21:57 - 19.04.2022 ajavahemikul kell 22:37 kuni kell 23:48 - 21.04.2022 ajavahemikul kell 22:24 kuni kell 23:44 - 23.04.2022 ajavahemikul kell 04:05 kuni kell 04:19 - 23.04.2022 ajavahemikul kell 21:12 kuni kell 22:01 - 26.04.2022 kell 23:31 kuni 27.04.2022 kell 00:36 - 28.04.2022 ajavahemikul kell 22:58 kuni kell 23:54 - 30.04.2022 ajavahemikul kell 04:15 kuni kell 04:51 - 01.05.2022 ajavahemikul kell 16:36 kuni kell 17:26 - 11.05.2022 kell 23:56 kuni 12.05.2022 kell 00:57 - 13.05.2022 ajavahemikul kell 21:35 kuni kell 22:36 - 15.05.2022 ajavahemikul kell 16:39 kuni 17:28 - 17.05.2022 ajavahemikul kell 23:14 kuni kell 23:59 - 20.05.2022 ajavahemikul kell 21:05 kuni kell 21:46 (1096 kg tsinki), Kokku omastati A.X.S vara-33896 kg tsinki summas 149 973, 23 eurot, so vara suures ulatuses. Varastatud tsingist 1096 kg väärtuses 4523,70 eurot sai A.X.S tagasi. Seega pani Illia Biblyk oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramiise, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, s.o KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTUISTUNGIL ESITATUD JA UURITUD TÕENDID
1.Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid. 6 (33)
KarS § 201 järgi kvalifitseeritud kuritegu: - X süüteoteade (I kd tl 3-4); - kannatanu A.X.S esindaja X ütlused (I kd tl 7-11, 36-44), - avaldus, palgaleht, avaldus (I kd tl 12-16); - kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 17-29); - kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 30-34); - õiend lisadega (I kd tl 54-69); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD plaat (I kd tl 75-79); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD plaat (I kd tl 83-105); - politseiametniku ettekanne (I kd tl 106-108); - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt 20.05.2022, koopia auto tehnilisest passist, allkiri (I kd tl 111116); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 117-128); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 129-132); - allkiri (I kd tl 133), tsingikangi kaaluga 1096 kg A.X.S 30.05.2022 tagastamise kohta; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 134-137); - kahtlustatava Nikolai Karavajevi ütlused (I kd tl 144-148, 156-162, 168-176, II kd tl 76-77); - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 177-180); - kahtlustatava Illia Biblyk ütlused (I kd tl 186-189, 196-204, II kd tl 74-75); - väljatrükid e-MTA-st (II kd tl 94-95); - Mälupulk, millele on talletatud hagi lisas nimetatud salvestised sündmuskohalt, tsingi koondkulu, - A.X.S töötajad ja 4.02.2022 koostatud tsingi lisamise raport, tsingiplokkide pakendi ja kleepsu foto asub kriminaaltoimiku juures. KarS § 263 järgi kvalifitseeritud kuritegu: - väljatrükk (II kd tl 1-2); - G.D süüteoteade (II kd tl 4-5); - kannatanu G.D ütlused (II kd tl 8-10); - Tallinna Kiirabi vastus päringule lisaga (II kd tl 15-17); - kannatanu G.D on andnud nõusoleku tervishoiuteenuse osutaja konfidentsiaalsuskohustuse tühistamiseks (II kd tl 12); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri lisadega (II kd tl 20-28); - isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (II kd tl 29-31); - tunnistaja G.A ütlused (II kd tl 32-34); - äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (II kd tl 35-36); - asitõendi vaatlusprotokoll, CD plaat (II kd tl 37-38); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, DVD plaat (II kd tl 39-40); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 45-46); - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 47-49); - isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (II kd tl 50-55); - Nikolai Karavajevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 56-59); 7 (33)
- tunnistaja V.L ütlused (II kd tl 65-67). Süüdistatavaid iseloomustavad muud dokumendid. Nikolai Karavajev: - karistusregistri väljavõte (I kd tl 238-239); - väljatrükk töötamise registrist (I kd tl 244-246); - teatis, andmed (I kd tl 247, 291, 307, II kd tl 63); - Nikolai Karavajevi Swedbank AS arvelduskonto väljavõte (I kd tl 254-279); - päring ja Inbank AS vastus nõudekirjale (I kd tl 280-284), Illia Biblyk: - karistusregistri väljavõte (I kd tl 209); - väljatrükk töötamise registrist (I kd tl 213-214); - teatis, andmed (I kd tl 215, 290, 304-305); - Illia Biblyk Swedbank AS arvelduskonto väljavõte (I kd tl 223-236).
PROKURÖRI SEISUKOHT JA TAOTLUS
2.Prokuröri hinnangul on Nikolai Karavajevile süüksarvatud teod KarS § 201 lg 2 p 2, 4; § 263 lg 1 p 1 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Nikolai Karavajev on oma süüd mõlemas kuriteos tunnistanud. Karistuse osas palus prokurör Nikolai Karavajevi süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat. Nikolai Karavajev süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat palus Nikolai Karavajevile mõista karistuseks vangistuse 2 aastat ja 3 kuud. Lühimenetluse sätete kohaselt palus mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Nikolai Karavajevile karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel palus karistusest mahaaarvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2022 - 21.05.2022 ja 14.10.2023, s.o kokku 3 päeva ja mõista Nikolai Karavajevile lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning vabastada karistuse kandmisest täielikult, kohaldades katseaaega 2 aastat. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Palus väljamõista sundraha summas 1230 eurot, mida võib nõude suuruseid arvestades ajatada 12 kuule. Prokuröri hinnangul on Illia Biblyki süüksarvatud tegu KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Illia Biblyk on oma süüd kuriteos tunnistanud. Karistuse osas palus prokurör Illia Biblyk süüditunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat. Lühimenetluse sätete kohaselt palus mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Illia Biblykile karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel palus karistusest mahaaarvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2022 kuni 21.05.2022, s.o kokku 2 päeva ja mõista Illia Biblykile lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva pikkune vangistus. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning vabastada karistuse kandmisest täielikult, kohaldades katseaaega 2 aastat. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Palus väljamõista sundraha summas 1230 eurot, mida võib nõude suuruseid arvestades ajatada 12-ks kuuks. Kannatanu esindaja kulud ja tsiviilhagi summas 143 790, 23 eurot palus samuti rahuldada ning mõista süüdistatavatelt välja need solidaarselt.
KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT
8 (33)
3.Kannatanu A.X.S esindaja märkis, et süüdistatavad on omastanud tsinki ja tsingi omastamise summa on 143 790, 23 eurot, mis on ka kahju, kuna kannatanu ostis tsinki, siis ta planeeris seda kindla toote tootmiseks, kindla metalltoote tsinkimiseks, et tagada korrosioonivastane kaitse. Kuna tsink viidi ettevõttest välja omastamise teel, siis ei saanud ettevõte tooteid toota ning selles seisnebki kannatanu kahju. Esindaja märkis, et tsinki ei kantud kuludesse mitte siis kui see soetati, vaid tsink kanti kuludesse siis, kui toimus toote müük. Tsingi kulu lisati arvele, mis väljastati kliendile, kelle toodet tsingiti. Tsiviilhageja leiab, et tsiviilhagis on tõendatud kahju suurus. Lähtutud on sellest, millises koguses on omastatud tsinki st millised kogused on ettevõttest välja viidud ja korrutatud need soetatu hinnaga. Kaitsja poolt märgitud viivise vastuväitele, et viivis 10 aastaga moodustab sama summa, mis on nõue, leiab esindaja, et süüdistatavad oleks pidanud seda arvestama, kui nad kuritegelikule teele läksid, et sellest võib tulla nõue, mis moodustab kohustused, mida tuleb tasuda terve elu jooksul. Esindaja leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja palus see rahuldada. Juhul, kui kohus leiab, et tsiviilhagi sellise ulatus ei ole tõendatud, siis palus lähtuda VÕS § 127 lg 6, mis annab kohtule otsustusõiguse selle hüvitise määramise suhtes.
SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT
4.Nikolai Karavajev selgitas kohtuistngil, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi kõigis kuritegudes. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Selgitas, et ainus asi, mida ta ei tunnista on tsiviilhagi suurus.
5.Illia Biblyk selgitas kohtuistungil, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi kõigis kuritegudes. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Selgitas, et ainus asi, mida ta ei tunnista on tsiviilhagi suurus.
KAITSJA SEISUKOHT JA TAOTLUS
5.Kaitsja hinnangul on kõik süüdistused põhjendatud ja tõendamist leidnud mõlema süüdistatava suhtes. Kuna prokurör süüdistuskõnest ja toimiku materjalidest nähtub ning tuvastamist on leidnud süüdistavate poolt kuritegude toimepanemine, siis ei ole selles asjas vaidlust. Mõlemad isikud on kogu menetluse kestel näidanud oma analüüsivõimet ning on teinud järeldused toimepandud süüteost ja see oli nende elus sisuliselt esimene ja loodetavasti viimane kõrvalehüpe. Nad on lubanud, et enam selliseid rumalus ei tee. Prokuröri poolt pakutud karistus on mõistlik, proportsionaalne ja vastab toime pannud süüteole ja nad on väga tänulikud, kui kohus ei kohalda kriminaalhooldust, kuna üks süüdistatavatest võib minna Ukrainat kaitsma. Mõlemad tema kaitsealused kahetsevad ning on aidanud kaasa menetlusele. Vaidlus on tsiviilhagi osas, millele vaidlevad tema kaitsealused vastu. See jääb kohtule otsustada, kas rahuldada tsiviilhagi täiel määral, osaliselt ja samuti otsustada, et viivised, mida kannatanu esitas, kui arvutada tsiviilhagis nimetatud viivised, siis sisuliselt 10 aastaga tekib sama summa nagu tsiviilhagis. Sellest, et raha, mis nendelt nõutakse kahjuna, hetkel on võimatu kuskilt saada, teenida ja siis 10 aasta pärast isikud jäävadki samasse olukorda, et nad maksavad, maksavad ja maksavad elu lõpuni. Palub jätta tsiviilhagi rahuldamata või alternatiiviks määrata mõlemale isikule hüvitada 15 000 eurot. Palub sundraha määrata tasumisele 12 kuuks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust: KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi (I), KarS § 263 lg 1 p 1 9 (33)
järgi (II). Seejärel lahendab tsiviilhagi küsimuse (III) ja mõistab karistuse (IV) ning viimasena menetluskuludega seonduva (V).
7.KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.
8.Kohus peab vajalikuks tõendite osas märkida, et süüdistusaktis loetletud tõendi, politseiametniku A.L ettekande (I kd tl 106-108), jätab kohus tõendikogumist välja kui lubamatu, sest KrMS § 63 lg 1 mõistes ei ole ettekanne tõend. Tegemist on üksnes ütlustele sarnaneva teabega isikult, keda oli võimalik üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud. (I)
9.Nikolai Karavajev süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi.
10.Kohus märgib, et kuivõrd kohtuistungil ei taotlenud Nikolai Karavajev enda ülekuulamist, saab kohus lähtuda üksnes asjas kogutud kirjalikest tõenditest. Kriminaalasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise osas, kuna Nikolai Karajav on antud kuritegu tunnistanud.
11.Nimelt on kohtueelses menetluses Nikolai Karavajev andnud KarS § 201 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas ütluseid (I kd tl 144-148, 156-162, 168-176, II kd tl 76-77), milles tunnistab teo toimepanemist. Toimunu osas selgitab, et tal tekkis 2022 jaanuaris mõte osa ettevõtte tsingist ära sulatada ning sulatamisest üle jäänud osa kokkuostjatele maha müüa. Alates veebruarist tegigi ta Illia Biblykle ettepaneku seda koos tegema hakata. Illia nõustus sellega. Müügist saadud raha jagasid nad pooleks. Sulatamisprotsessi osas selgitas, et see kestis kokku pool tundi. Tsingikangi sulatamisest allesjäänud osa viisid nad tõstukiga tema sõidukisse. Kui ta aprilli lõpus oli kolm nädalat haiguslehel, siis tegutses Illia üksi, kuid tema tuli tsingikangidele siis oma autoga järele ning organiseeris tsingi müügi kokkuostjatele. Varguste kordi ta täpsemalt öelda ei oska, kuid leiab, et tekitatud kahju võib olla 20 000 euro ulatuses, sest see on summa, mille ulatuses said nad koos Illia Biblykiga tulu. Juhtunu pärast on tal väga piinlik.
12.A.X.S tegevjuht X on esitanud süüteoteate (I kd tl 3-4), milles on 01.02.2022 avaldanud, kuidas ta on avastanud, et nende firma töötajad varastavad regulaarselt nende tootmiselt tsinki. Vargused on toimunud 40-l korral. Selgituseks märkis, et kasutavad tootmises 1400 kg tsingikange. Videosalvestistelt nähtub, kuidas töötajad sulatavad tsingikangist umbes poole, mille pakivad papp-kastidesse ning seejärel tõstavad tõstukiga õues ootavale kastidžiibile. Tegevus toimub öösiti. Selgitab, et kui arvestada varastatud kangi kaaluks 700 kg ja korrutada see 40 juhtumiga, siis on tegemist vähemalt 28 tonni tsingiga, mille kilohinnaks on keskmiselt 3,70 eurot.
13.Kannatanu A.X.S esindaja X on andnud ka ütluseid (I kd tl 7-11, 36-44) selle kohta, et ta on A.X.S juhatuse liige ning ta on märganud, et tsingi kulu on olnud 1,5 aasta jooksul ettevõttes ülemääraselt suur. Nad on otsinud võimalikke tsingikulu suurenemise põhjuseid, kuid võimalust, et keegi töötajatest tsinki varastab, nad valmis uskuma ei olnud. Kuid vaatamata sellele nad otsustasid 19.05.2022 kontrollida kaamerasalvestusi ning siis selguski, et seda siiski tehakse. Nimelt on kaamerast näha kuidas nende töötajad sulatavad osa tsingikangist ära ning alles jäänud 10 (33)
osa pakendavad papp-pakendisse, mis viiakse tõstukiga tehasest välja ja laaditakse õues ootavale kastiautole. Kuna tsingikangid on ca 1400 kg rasked ja tavalise sõidukiga transportimiseks liiga pikad, siis tuli need tsingikangid tehasest välja viimiseks lühemaks sulatada. Selleks kinnitati kang tõstukiga üles ja see asetati otsapidi tsingiga täidetud vanni (ca 450 C). Vannis asuv osa sulas ca pool tundi, millele järgnevalt sulamata jäänud osa jahutati, pakendati, toimetati tõstukiga tehase territooriumilt välja viimiseks sõidukisse. Märgib, et üheks isikuks, kes kangide sulatamise ja alles jäänud tsingikangide tehasest tõstukiga välja viimisega alates 2022 veebruarist tegeles oli A.X.S alltöövõtja OÜ Y töötaja Illia Biblyk. Sulatatud tsingi kangide transportimisega aga tegeles põhiliselt nende tehase töötaja Nikolai Karajev, kes kasutas selleks oma sõidukit, millega ta oli 20.05.2022 koos varastatud tsingiga politsei poolt kinni peetud. Tsingi kangide sulatamine ja territooriumilt välja viimine on toimunud tavaliselt ca kella 22-23.00 ajal (tööpäev lõppeb kell 22.00) või öösel kella 03.00-04.00 ajal, vahetult enne uue vahetuse algust. Seisuga 21.05.2022 on salvestisi kontrollides on tuvastatud 42 varguse fakti ja seda perioodil 04.02.2022-20.05.2022. Viimasel märgitud kuupäeval jäid Illia Biblyk ja Nikolai Karavajel vargusega juba vahele ning neil õnnestus antud kuupäeval varastatud tsink tagasi saada. Selgitab, et toomises kasutavad nad 1400 kg tsingi kange ning kui arvestada, et umbes pool sellest sulatatakse varguse eesmärgil, siis ühe korraga viiakse tehasest välja ca 700-1000 kg tsinki. Tsingi kilohind kõigub, keskmiseks hinnaks on 3,70 eurot kg. 20.05.2022 sündmuse osas oskab öelda, et varastatud tsingikangi kaal oli kaamerapilti vaadates ca 1000 kg, mis on ca 3600 eurot.
14.Avaldusest töölepingu ülesütlemise kohta, palgalehest ja Nikolai Karajevi avaldusest (I kd tl 12-16) nähtub, et A.X.S lõpetas Nikolai Karajeviga töösuhte seoses Nikolai Karajevi poolt toime pandud vargusega. Palgalehelt nähtub, et Nikolai Karajevi töötasu summas 456,62 eurot ei makstud Nikolai Karajevile välja, vaid see läks tekitatud kahju hüvitamiseks. Nikolai Karajev edastas omapoolse avalduse, mille kohaselt andis ta nõusoleku oma võla tasumiseks arveldusrahast pärast vallandamist seoses tema poolt toime pandud võõra vara omandamisega.
15.Kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 17-29), millest nähtub varguse episoodide arv ajavahemikul 04.02.2022-20.05.2022. Kannatanu esindaja märgib, et varastatud tsingikangi kaalu on video põhjal raske hinnata, kuna kangide kaal võib algselt kõikuda umbes 5% (varguselt tabatud tsingi kaal oli nt. 1096 kg), mistõttu peab õigeks võtta tsingikangi keskmiseks kaaluks 800 kg. Samuti esitas kannatanu esindaja tsingi ostuarved Alexelalt, millest nähtub, et kannatanu soetas süüdistuses märgitud ajavahemikul 27.01.2022-10.05.2022 Alexela ENERGIA NORD tsingikange ja seda järgnevalt: - 27.01.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 89132,62, s.o kg hinnaga 4,05 eurot (arve number PZ22002); - 11.02.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 89115,74 eurot, s.o kg hinnaga 4,05 eurot (arve number PZ22003); - 22.02.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 88113,22 eurot, s.o kg hinnaga 4,005 eurot (arve number PZ22004); - 07.03.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 92457,59 eurot, s.o kg hinnaga 4,20 (arve number PZ22005); - 22.03.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 94230,50 eurot, s.o kg hinnaga 4,28 eurot (arve number PZ22006); - 29.03.2022 ostis 24000 kg, hinnaga 109144,63 eurot, s.o kg hinnaga 4,54 eurot (arve number PZ22007); - 08.04.2022 ostis 21000 kg, hinnaga 100236,34 eurot, s.o kg hinnaga 4,77 eurot (arve nr PZ22008); - 13.04.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 107484,41 eurot, s.o kg hinnaga 4,88 eurot (arve nr PZ22009); 11 (33)
- 27.04.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 107207,41 eurot, s.o kg hinnaga 4,87 eurot (arve nr H00000019); - 10.05.2022 ostis 23000 kg, hinnaga 99781,45 eurot, s.o kg hinnaga 4,33 eurot. Kogukahju suuruseks hindavad nad 149 973,25 eurot.
16.Kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 30-34), mille kohaselt A.X.S tegevjuht X märgib, et süüdistuses märgitud ajavahemikul töötasid A.X.S Illia Biblyk ja Nikolai Karavajev. Selgitab, et 2022 maikuus viibis Nikolai Karajev haiguslehel.
17.Õiendist ja selle lisadest (I kd tl 54-69) nähtub, et A.X.S on esitanud asja materjalide juurde mälupulga, millest on tehtud asja materjalide juurde järgmised väljatrükid: tsingiplokkide ja pakendi ja kleepsu foto, 04.02.2022 on koostatud tsingi lisamise raport, väljatrükk tsingi kulu kohta ning väjatrükk A.X.S töötajate osas. Nähtub asjaolu, et tsingikangide kaal on rohkem kui 1000 kg, fotode kohaselt 1449 kg ja 1418 kg. Samuti on lisatud töögraafik, mille kohaselt Nikolai Karajev töötas A.X.S veebruarist kuni aprillini aastal 2022.
18.Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 75-79) on vaadeldud A.X.S poolt edastatud turvakaamerate salvestist. Plaadil on 46 folderit videofailiga. Folderil nr 22231701452 on 4 videofaili, millest nähtub, kuidas 20.05.2022 kella 21.05 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju (foto nr 1). Videofailist nimega „New Device 01_33_20220520233154790. mp4“ nähtub kuidas 20.05. 2022 kella 21.36 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ja sellest on alles umbes 2/3 algsest suurusest (foto nr 2). Videofailist nimega „New Device 01_33_20220520233709158.mp4“ nähtub, kuidas 20.05.2022 kella 21.46 ajal on tõstukijuht metallkangi ära pakendanud ja liigub sellega A.X.S väljapääsu poole (foto nr 3). Videifailist nimetusega „New Device 02_34_20220520232336551.mp4“ nähtub, kuidas 20.05.2022 kella 21.44 ajal saabub A.X.S esisele parklasse kastiga auto (foto nr 4), samuti kuidas autost väljub punase üleriide ja tumedate pükstega mees, kes avab autol kastiluugi (foto nr 5). Nähtub, et kella 21.46 ajal sõidab antud sõiduk A.X.Sst välja ja tõstab pakendatud metallkangi auto kasti (foto nr 6). Kella 21.48 ajal lahkub tõstuk kastiga auto juurest ilma pakendatud metallkangita ja kastiga auto lahkub A.X.S parklast. Asitõendi vaatlusprotokolli juurde on lisatud fototabel ja DVD plaat.
19.Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 83-105) on vaadeldud A.X.S poolt esitatud turvakaamera videosalvestisi perioodi 04.02.2022-17.05.2022 kohta: - folderis 04.02.2022 nähtub 5 videofaili ning asjaolu, kuidas öösel kella 02.05 ajal tõstab tõstuk metallkangi sulatusahju eest üles ja viib natukene eemale. Seejärel sõidab tõstuk koos pakiga välja A.X.Sst (foto nr 23) ning tagasi A.X.S territooriumile sõidab ilma pakita. Salvestuselt nähtub seegi, kuidas kella 02.15 ajal liigub A.X.S parklas kastiga auto (foto 24); - folderis 05.02.2022 on 8 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 05.57 ajal sõidab tõstukijuht A.X.Sst välja suure pakiga. Samuti nähtub, kuidas kella 05.59 ajal sõidab tõstukijut ilma pakita tagasi A.X.S ning parklas liigub kastiga auto; - folderis 06.02.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 18.21 ajal tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 18.50 ajal on tõstuki peal metallkang, millest on järgi algsest suurusest 2/3 (foto nr 27). Samuti nähtub kuidas metallkangi pakendavad kaks meesterahvast, eemalt vaatab pakkimist hõbedast värvi jopega naisterahvas. Kella 18.56 ajal sõidab A.X.Sst välja tõstuk koos pakiga ning liigub parkla poole. Kella 18.59 ajal tuleb tõstuk ilma pakita tagasi territooriumile. A.X.S parklas liigub aga kastiga auto ning kõrvalistuja kohal nähtub hõbedase jopega naisterahvas (foto nr 28). Kella 19.15 ajal lahkub auto parklast; - folderis 09.02.2022 nähtub 8 videofaili ning asjaolu, kuidas öösel kella 01.32 ajal viib tõstukijuht nurga taha pakkimisele metallkangi, millest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 30). Seejärel liigub tõstuk aga A.X.Sst välja koos pakitud metallkangiga ja liigub parkla suunas. 12 (33)
Nähtub ka asjaolu,kuidas tõstuk tuleb parkla poolt metallkangita tagasi ning asjaolu, kuidas A.X.S territooriumil liigub kastiga auto; - folderis 11.02.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.33 ajal tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Samuti nähtub asjaolu, et kui ta võtab metallkangi sulatusahjust, siis järgi on sellest jäänud 2/3 (foto nr 34). Peale metallkangi pakendamist liigub tõstukijuht parkla suunas ning parklas nähtub liikumas kastiga auto; - folderis 16.02.2022 nähtub 7 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella 03.25 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 45). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita; - folderis 18.02.2022 nähtub 18 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 23.04 ajal tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Samuti nähtub asjaolu, et kui ta võtab metallkangi sulatusahjust, siis järgi on sellest jäänud 2/3 (foto nr 49). Peale metallkangi pakendamist liigub tõstukijuht pakendiga parkla suunas ning nähtub, kuida ühel hetkel parklast lahkub kastiga auto; - Sama tegevus nähtub ka folderis 23.02.2022, milles on 7 videofaili, millest nähtub, kuidas öösel kella 02.40 ajal võtab tõstukijht sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on algsest kogusest järgi 2/3 (foto nr 53). Kui tõstukijuht on metallkangi pakendanud, siis sõidab ta koos metallkangiga parkla suunas. Tagasi A.X.S territooriumile sõidab tõstuk ilma metallkangita. A.X.S parklas liigub kastiga auto; - 23.02.2022 on ka teine folder, milles on 4 videofaili, nähtub, kuidas samal kuupäeval toimus eelpool märgitud tegevus ka kella 22.54 ajal (foto nr 54); - 23.03.2022 kuupäevaga on veel üks folder, milles on 10 videofaili, nähtub, kuidas 23.03.2022 kella 01.26 ajal on tõstuki peal metallkang, millest on alles 2/3 algsest pikkusest (foto nr 55). Nähtub, kuidas metallkang on pakendatud ja tõstuk liigub sellega väljapääsu poole ning liigub väljapääsu poole, parklasse. Kella 01.43 ajal tuleb parklast tõstuk ilma metallkangita tagasi A.X.S. Nähtub seegi, kuidas kella 01.50 ajal liigub A.X.S esisel parklas kastiga auto; - folderis 24.02.2022 nähtub 5 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella 22.47 ajal paneb tõstukijuht metallkangi maha ning selles on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 58). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita; - folderis 27.02.2022 nähtub 7 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella 21.04 ajal liigub tõstuk koos kastiga sulatusahju juurest hoone väljapääsu poole. Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita; - folderis 04.03.2022 nähtub 11 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 00.19 ajal tõstab tõstukijuht sulatusahju terve metallkangi ning asjaolu kuidas tõstukijuht tõstab sulatusahjust välja umbes 2/3 algsest suurusest (foto nr 25). Kella 01.07 ajal aga sõidab tõstuk koos raske pakiga A.X.Sst välja ja liigub eemal seisva autoni, kuhu paki tõstab. Nähtub ka asjaolu kuidas sõiduk, kuhu peale pakk pandi lahkub parklast ning tõstuk sõidab tagasi A.X.S territooriumile. - folderis 04.03.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.44 ajal tõstabtõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 23.10 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ja nähtub kuidas alles on 2/3 algsest suurusest (foto nr 26). Kella 23.36 ajal sõidab tõstuk aga A.X.S territooriumilt välja ning tõstuki peal on suur pakk ja tõstuk liigub sellega parkla poole. Samuti nähtub asjaolu kuidas tõstuk tuleb ilma pakita tagasi A.X.S territooriumile ning asjaolu kuidas eemal parklas liigub kastiga auto; - folderis 09.03.2022 on 12 videofaili, millest nähtub asjaolu, kuidas 08.03.2023 kella 23.23 ajal tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning 09.03.2022 kella 00.12 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ning algsest suurusest on järgi 2/3 (foto nr 31). Kella 00.32 ajal sõidab tõstukijuht pakitud metallkangiga A.X.S parklasse ning veidi hiljem sõidab tagasi ilma 13 (33)
metallkangita A.X.S territooriumile. Nähtub ka asjaolu, kuidas A.X.S parklast lahkub kastiga auto; - folderis 11.03.2022 nähtub 12 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 00.13 ajal tõstab tõstukijuht sulatusahjust metallkangi ning alles on sellest algsest suuruses 2/3 (foto nr 35). Seejärel tõstukijuht pakendab metallkangi ja liigub parkla poole. A.X.S territooriumile sõidab tõstuk tagasi aga ilma metallkangita. Parklas nähtub kastiga auto; - folderis 13.03.2022 nähtub 12 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 20.07 ajal kordub eelpoole märgitud sama muster, s.o asjaolu, kuidas tõstukijuht paneb terve metallkangi sulatusahju ning välja võttes on järgi sellest 2/3. Seejärel tõstukijuht pakendab selle ja sõidab koos metallkangiga A.X.S parklasse, kus on ootamas kastiga auto. Tõstukijuht sõidab territooriumile tagasi ilma metallkangita; - folderis 17.03.2022 nähtub 9 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella 00.13 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust ning järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 46). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita; - folderis 23.03.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 01.26 ajal on tõstuki peal metallkang, millest on algsest pikkusest järgi 2/3 (foto nr 55). Kella 01.40 liigub tõstuk koos pakendatud metallkangiga väljapääsu poole ning liigub parkla suunas. Kella 01.43 ajal tuleb tõstuk parklast tagasi, kuid metallkangi selle peal ei ole. Kella 01.50 ajal on näha, kuidas A.X.S parklas liigub kastiga auto; - folderis 27.03.2022 nähtub 9 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella 16.32 ajal liigub tõstuk koos kastiga sulatusahju juurest hoone väljapääsu poole. Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita; - folderis 01.04.2022 nähtub 11 videofaili, millest nähtub, kuidas 31.03.2022 kella 23.43 ajal paneb tõstukijuht öisel ajal terve metallkangi sulatusahju, samuti nähtub asjaolu, et metallkang on sulatusmasinas ning seejärel tõstab tõstuk metallkangi sulatusahjust välja ning kangist on järel 2/3 algsest suurusest. Samuti nähtub, kuidas tõstuk tagurdab metallkangist eemale ning asjaolu, kuidas tõstuk sõidab metallkang peal kaamera vaateväljas niimodi välja, et metallkangi näha ei ole ning meesterahvas pakendab tõstuki peale olevat metallkangi. Seejärel sõidab tõstuk pakendatud metallkangiga A.X.Sst väljapääsu poole (foto nr 6). Öösel 01.04.2022 kella 00.26 ajal sõidab aga tõstuk õuest tagasi tehasesse ja tema taga sooritab manöövrit kastiga sõiduauto, millel on kinnine järelkäru (foto nr 7); - folderis 02.04.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kuidas öösel kella 03.46 ajal liigub A.X.S-i meesterahvas ning istub tõstuki rooli. Samuti nähtub, kuidas tõstuk tõstab üles suure metallkangi üles ja liigub sulatusahju juurde (foto nr 10), kuhu laseb kangi osaliselt, s.o umbes 1⁄4 ulatuses (foto nr 11). Nähtub kuidas tsingikang jääb sulama ning ise lahkub. Kella 04.13 ajal tuleb mees tagasi tõstuki juurde ning tõstab alles jäänud osa metallkangist sulatusahjust välja. Nähtub, et kangist on alles 3⁄4 algsest suurusest (foto nr 12). Seejärel on fail, kust nähtub, et tõstukil olev metallkang on pakitud ümbrisesse ning tõstuk liigub koos metallkangiga õue. Kella 04.31 ajal sõidab tehase parklas kastiauto, mis sarnaneb Ford Rangeriga (foto nr 13); - folderis 03.04.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 15.10 ajal tõstab tõstuk terve metallkangi sulatusahju (foto nr 14). Kella 15.43 ajal tõstab tõstuk sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 16). Samuti nähtub, kuidas tõstukist välja tulnud mees hakkab metallkangi pakkima. Kella 15.53 ajal hakkab koos pakendatud metallkangiga liikuma ning liigub hoonest välja (foto nr 18) otse parklasse kastiga auto juurde, mis sarnaneb Ford Rangeri sõidukiga. Hetk hiljem sõidab tõstuk tagasi hoone suunas ilma pakendita ning kastiga auto lahkub tehse parklast; - folderis 08.04.2022 nähtub 14 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella 03.17 ajal tõstab tõstukijuht sulatusashju terve metallkangi. Samuti nähtub asjaolu, kuidas kella 03.50 14 (33)
ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ning sellest on järgi 2/3 algsest suurusest (foto nr 29); - folderis 09.04.2022 on 13 videofaili, millest nähtub asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 20.39 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.15 ajal võtab tõstukijuht aga metallkangi sulatusahjust välja ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 32). Seejärel pakendab tõstukijuht metallkangi ära ning sõidab sellega A.X.S parkla suunas. Samuti nähtub, kuidas A.X.S esisel parklas liigub kastiga auto; - folderis 10.04.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 21.09 ajal tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.41 ajal võtab aga tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ning nähtub, et metallkangist on alles natukene üle poole algsest suurusest (foto nr 33). Seejärel nähtub jällegi asjaolu, kuidas tõstukijuht pakendab alles jäänud metallkangi ära ning liigub pakendatud metallkangiga parkla suunas. Veidi aega hiljem aga liigub tõstuk ilma metallkangita A.X.S territooriumile tagasi. A.X.S parklas nähtub kastiga auto; - folderis 03.04.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 15.10 ajal tõstab tõstuk terve metallkangi sulatusahju (foto nr 14). Kella 15.43 ajal tõstab tõstuk sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 16). Samuti nähtub, kuidas tõstukist välja tulnud mees hakkab metallkangi pakkima. Kella 15.53 ajal hakkab koos pakendatud metallkangiga liikuma ning liigub hoonest välja (foto nr 18) otse parklasse kastiga auto juurde, mis sarnaneb Ford Rangeri sõidukiga. Hetk hiljem sõidab tõstuk tagasi hoone suunas ilma pakendita ning kastiga auto lahkub tehse parklast; - folderis 12.04.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 23.14 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 23.42 ajal võtab tõstukijuht sulatusahjust metallkangi ning sellest on järgi algsest suurusest 2/3 (foto nr 36). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita; - folderis 15.04.2022 nähtub 10 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella 03.57 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 41). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita; - 15.04.2022 on ka teine foleder, milles on 10 videofaili ning nähtub, et antud kuupäeval toimus sama asi ka kella 18.48 ajal. Nähtub asjaolu, kuidas tõstukijuht paneb terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 42). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita; - folderis 17.04.2022 nähtub 12 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 21.02 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 47). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto; - folderis 19.04.2022 nähtub 7 videofaili ning asjaolu, kuidas 19.04.2022 kella 23.08 ajal hakkab tõstukijuh pakendama metallkangi, milles on järgi algsest suurusest 2/3 (foto nr 50). Kella 23.34 ajal nähtub, et tõstukipeal on pakend ning see liigub pakendiga A.X.S parklasse, kus ootamas on kastiga auto; - folderis 21.04.2022 nähtub 6 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.58 võtab tõstukijht sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on järgi 2/3 algsest suurusest (foto nr 51). Kui tõstukijuht on metallkangi pakendanud, siis sõidab ta koos metallkangiga parkla suunas. Tagasi A.X.S territooriumile sõidab tõstuk ilma metallkangita. A.X.S parklas liigub kastiga auto; - 23.04.2022 folderis nähtub 6 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval varahommikul kella 04.05 ajal tegeleb tõstukijuht metallkangiga (foto nr 56). Nimelt nähtub, kuidas tõstukijuht pakendab metallkangi ning toimetab selle A.X.S territooriumilt välja parklasse, 15 (33)
kus ootab kastiga auto. A.X.S territooriumile tuleb tõstuk tagasi ilma metallkangita; - samal kuupäeval, s.o 23.04.2022 on veel üks folder, milles on 5 videofaili ning milles nähtub sama tegevus ka kella 21.50 ajal (foto nr 57); - folderis 27.04.2022 nähtub 6 videofaili, milles on kajastatud 26.04.2022-27.04.2022 tegevus, nähtub kuidas märgitud kuupäeval öösel kella 00.03 ajal liigub tõstuk, mille peal on metallkang, sulatusahju juurest ära. Seejärel tõstukijuht pakib ning liigub parkla suunas, kus on ootamas kastiga auto; - folderis 28.04.2022 nähtub 6 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 23.31 ajal kordub eelpoole märgitud. Nimelt nähtub, kuidas tõstukipeal on metallkang, milles on alles umbes 2/3 algsest kogusest (foto nr 60). Tõstukijuht pakendab seda ning sõidab koos metallkangiga väljapääsu poole, kus on ootamas kastiga auto; - folderis 30.04.2022 nähtub 6 videofaili ning samuti eelpool märgitud tegevus, s.o asjaolu, kuidas antud kuupäeval varahommikul liigub A.X.S territooriumilt välja tõstuk, mille peal on kast (foto nr 61). Samuti nähtub, kuidas parklas olles paneb tõstuk kasti parklas oleva auto peale; - folderis 01.05.2022 nähtub 7 videofaili, kus 01.05.2022 kella 17.04 ajal nähtub tehses sees mees ning asjaolu kus tõstuk seisab sulatusahju juures (foto nr 8). Samuti nähtub asjaolu, kuidas kella 17.24 ajal liigub tõstuk, koos kastiga A.X.S parklas oleva auto juurde ja tõstab kasti autokasti (foto nr 9); - folderis 12.05.2022 nähtub 11 videofaili ning asjaolu, kuidas 11.05.2022 kella 23.56 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Veidi hiljem võtab tõstukijuht sulatusahjus metallkangi ning nähtub, et sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 37). Kui tõstukijuht on metallkangi pakendanud, siis sõidab ta koos metallkangiga parkla suunas. Tagasi A.X.S territooriumile sõidab tõstuk kella 00.51 ajal ilma metallkangita; - folderis 13.05.2022 nähtub 24 videofaili ning asjaolu, kuidas 13.05.2022 kella 20.36 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.08 ajal võtab selle välja. Metllakangi on järgi 2/3 algsest suurusest (foto nr 39). Kella 21.32 ajal liigub tõstukijuht sellega väljapääsu poole ning liigub parklasse, kus on ootamas kastiga auto. Tõstukijuht paneb pakendatud metallkangi sõiduauto kasti ning liigub tagasi A.X.S; - folderis 15.05.2022 on 14 videofaili ning nähtub asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 16.40 ajal paneb tõstukijuht sulatusahju metallkangi ning seda äravõttes on algsest suurusest järgi 2/3 (foto nr 43). Seejärel tõstukijuht pakendab metallkangi ja liigub parkla poole. Parklas on kastiga auto, kuhu tõstukijuht tõstab metallkangi (foto nr 44). A.X.S territooriumile sõidab tõstuk tagasi aga ilma metallkangita; - folderis 17.05.2022 nähtub 10 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 23.15 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 48). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto.
20.Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (kd I tl 111-116) nähtub Nikolai Karajevi omandis olev mootorsõiduk Ford Ranger r/n XXXXXX teisaldati 20.05.2022 kuriteo sündmuse raames aadressilt xxx, xxx, kuid 30.05.2022 tagastati see Nikolai Karajevile.
21.Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (kd I tl 117-128) nähtub, et vaatluse all on olnud 20.05.2022 sõiduki teisaldamise aktiga, aadressil XXX, xxx Põhja prefektuuri Lääne-Harju parklasse teisaldatud sõiduk Ford Ranger r/n XXXXXX, mille omanikuks on Nikolai Karajev. Vaatluse käigus tuvastati salongi tagaistmel pneumorelv Makarov (4,5 mm – tsiviilkäibes lubatud) ja pagasiruumist kahe puidust lati peal hõbedast värvi metallist osaliselt sulatatud kang pikkusega 107 cm, kangi kõrguseks oli 33 cm (laiemalt osalt mõõdetud) ja laius 49 cm, mille orienteeruvaks kaaluks on 1050 kg. 16 (33)
22.Asitõendi vaaltusprotokollist ja fototabelist (kd I tl 129-132) nähtub, et vaatluse all on olnud metallist osaliselt sulatatud kangi tükk, mis toimetatud sõidukiga Ford Ranger r/n XXXXXX Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna aterritooriumilt tagastamiseks A.X.S territooriumile aadressile xxx. Antud metallitüki vaatluse käigus tuvastati, et osaliselt sulatatud metallist kand oli pikkusega 107 cm, kõrgusega 33 cm (laiemalt osalt mõõdetuna) ja laiusega 49 cm ning kaaluga 1096 kg.
23.Allkirjaga (I kd tl 133) on tõendatud asjaolu, et 20.05.2022 Nikolai Karajevi sõidukist leitud tsingikang, kaaluga 1096 kg, on A.X.Sle tagastatud 30.05.2022.
24.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I tl 134-137) nähtub, et Nikolai Karajev oli isikuks, kes peeti antud kuriteo raames kinni Harjumaal, xxx juures 20.05.2022 kella 22.50 ajal.
25.Avaldusest töölepingu ülesütlemise kohta (kd I tl 12-16) nähtub, et 23.05.2022 A.X.S lõpetas Nikolai Karajeviga töölepingu 23.05.2022 seoses sellega, et ta oli varastanud ettevõtte vara. A.X.S Nikolai Karajevi palgalehest (kd I tl 13-15) nähtub, et maikuus ta palka ei saanud. Nikolai Karajevi avalduse kohaselt nõustub ta maikuu palga loovutamisega seoses tema poolt tekitatud kahju vähendamiseks.
26.KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast selle teooria kohaselt tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-14, p 21 ja otsus nr 3-1-1-92-13, p 14).
27.KarS § 201 objektiivse teokooseisu tunnusena usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda või teise isiku kasuks pööramist. Kohus leiab, et süüdistatava Nikolai Karajevi süü on kohtule esitatud tõenditega tõendamist kõikide kuriteo episoodie osas leidnud. Asjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal oli Nikolai Karajev üheks isikuks, kes omastas A.X.S vara, s.o pööras korduvalt enda kasuks temale tööülesannete täitmiseks usaldatud, kannatanule kuuluvat vara, s.o tsinki. Esmalt omab tähtsust asjaolu, et Nikolai Karajev on süü teo toimepanemises omaks võtnud. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida, et tavaliselt on inimese loomuses käituda teatud mustri järgi. Kohtu praktika kohaselt on see asjaolu ilmekalt tuvastamist leidnud suuremas osas just kurjategijate käitumismustrites, s.o kui pannakse toime mitmeid kuriteo episoode, siis tehakse seda tihtipeale mingil kindlal viisil ja „oma käekirjaga“ Selline kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) võib olla käsitatav ka iseseisva tõendina (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 11). Nikolai Karajev, korduvalt omastades temale usaldatud vara, tegi seda samuti ühesuguse käitumismustriga. Antud asjaolu kinnitavad üheselt toimiku materjalides olevad videosalvestised.
28.Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Nikolai Karajev omastamise toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nikolai Karajev on andnud ütluseid, et 2022 jaanuar tekkis tal mõte osa ettevõtte tsingikangist ära sulatada ja sulatamisest üle jäänud osa kokkusotjale maha müüa. Ettepaneku koos hakata tsinki sulatama, et see kokkuostjale maha müüa, tegi ta A.X.S töötajale Illia Biblykile, kes sellega ka nõustus. Tsink toimetati territooriumilt ära iga kord 17 (33)
Nikolai Karajevi autoga (kd I tl 145-146). Nikolai Karajevi ütlustele tuginedes, et süstemaatiliselt tsingi väljaviimist planeerides seadis ta süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale kindlaks eesmärgiks.
29.Kohtu hinnangul pani Nikolai Karajev toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Nikolai Karajev on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
30.Illia Biblyk süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi.
31.Kuivõrd ka Illia Biblyk ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist, saab kohus lähtuda ka tema osas üksnes asjas kogutud kirjalikest tõenditest. Kohtu hinnangul ei ole asjas vaidlust teo toimepanemise osas, kuna ka Illia Biblyk on antud kuritegu tunnistanud.
32.Kohus märgib, et eelpool refereeritud tõendid, s.o kannatanu A.X.S esindaja X ütlused (I kd tl 7-11, 36-44), asitõendi vaatlusprotokollid (I kd tl 75-79; 83-105), asja materjalide juures olevast mälupulgast, kirjavahetusest A.X.S esindaja Xiga ning selles juures olevate lisadega (I kd tl 1729; 30-34), samuti nii kahtlustatava Nikolai Karajevi ütluste (kd I tl I kd tl 144-148, 156-162, 168176, II kd tl 76-77) kui ka Illia Biblyki enda ütlustega (kd I 186-189, 196-204, II kd tl 94-95) on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal omastasid Nikolai Karajev Illia Biblyk ühiselt A.X.S vara, s.o tsinki.
33.Illia Biblyk on antud tegu täielikult tunnistanud ning andnud ütluseid, et 2022 veebruaris asus ta tööle firmasse A.X.S ning vahetult peale tema tööle asumist tegi tema paarimees Nikolai Karajev talle ettepaneku ettevõtte territooriumilt tsingi varastamiseks. Esmalt on ta andnud ütluseid selle kohta, et tsinki viisid nad territoorimult välja umbes 15 korda ning selleks pidid nad 1400 kg-st tsingikangist umbes poole tehase territooriumilt välja viimiseks ära sulatama, pakkima ja viima tõstukiga Nikolai sõidukisse Ford Ranger. Seejärel aga selgitas enda ülekuulamisel, et 1400 kg tsingikangist sulatasid nad ära 1/3 kangist, kuid mõnikord veidi rohkem. Samuti on andnud ütluseid, et ta osales tsingi omastamisega kõigil neil kordadel, mis on kahtlustuses kirjas ning kõik need korrad pani ta teo toime koos Nikolai Karajeviga. Aprillis, kui Nikolai Karajev haigestus, siis tegeles tsingi sulatamisega konkreetselt tema ning sel ajal oli Nikolai ülesandeks tsingikangi ära viimine territooriumilt. Iga korra eest sai ta Nikolailt pärast tsingi realiseerimist 110-1120 eurot. Illia Biblyk on hinnanud esmalt kahju suuruseks 25 000 eurot, kuid viimases ülekuulamisel leidis, et kahju suurus oli 20 000 eurot. Toimepandu osas avaldas kahetsust (I kd tl 186-188, 196-204, kd II tl 74-75).
34.E-MTA väljatrüki kohaselt (II kd tl 94-95) maksis Illia Biblykile märts – mai 2022 töötasu OÜ Y, mis tegeleb tööjõurendiga.
35.Kannatanu A.X.S esindaja X ütluste (I kd tl 7-11, 36-44) kohaselt töötas alates 2022 veebruar nende juures alltöövõtja OÜ Y töötaja Illia Biblyk.
36.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et ka Illia Biblyk peeti 20.05.2022 varguse toimepanemise hetkel, aadressil xxx, kinni (I kd tl 177-180).
37.Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani ka Illia Biblyk omastamise toime kavatsetult. Asja materjalidest, eelkõige videosalvestistest, 18 (33)
nähtub, et Illia Biblyk ja Nikolai Karajev tegutsesid ühiselt ning kindla plaaniga tsingi omastamise toimepanemisel. Illia Biblyk nõustudes Nikolai Karajvei plaaniga tsingi varguste toimepanemisel kindlatel ajahetkedel, seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise.
38.Kohtu hinnangul pani Illia Biblyk toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Illia Biblyk on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
39.KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüteo kvalifitseerimine tähendab omastamise toimepanemist suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, siis suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40000 eurot.
40.Asjas on vaidlus selles, kas kuritegu pandi toime suures ulatuses ja mis on kahju suuruseks. Nikolai Karajev on eeluurimisel esimesel ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ta täpset arvu, mitu korda ta tsinki varastas, öelda ei oska. Tsingi sulatamise päevad valis ta välja juhuslikult ning alates 2022 veebruar tegi ta seda koos Illia Biblykiga (kd I tl 46). Kahju suuruseks leiab ta olevat 25 000 eurot, mida on nõus hüvitama (kd I tl 168-176). Oma viimases ülekuulamisel aga leidis, et tekitas kahju 20 000 eurot, mille ulatuses sai koos Illia Biblykiga tulu (kd II tl 77). Samas palus kohtuistungil kaitsja määrata aga kahju kogusuuruseks 30 000 eurot, nõustudes seejuures sellega, et süüdistatavad panid omastamise toime suures ulatuses.
41.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kõikide kuriteo episoodide (42 korra osas) osas on asjas piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatavate poolt omastatud vara maksumus vastab suure ulatuse tunnusele. Kannatanu on eeluurimisel andnud üksikasjalikke ütluseid tekitatud kahju osas ning kannatanu ütlused haakuvad täielikult teiste tõenditega ja seda nii kuriteo epsioodide arvu osas kui ka tekitatud kahju osas. Kannatanu poolt esitatud tsingi ostuarved kinnitavad üheselt A.X.S tekitatud kahju suurust, s.o summas 149 973,25 (kd I tl 18). Kohus ei tuvasta põhjust kannatanu poolt asjaolude andmete moonutamises. Seda enam, et vaatamata asjaolule, et tsingikangi kaal ületas A.X.S tööstuses alati üle 1000 kg (s.h ka viimases episoodis kätte saadud tsingikangi kaal), on kannatanu kahju suurust hinnates tuginenud oluliselt väiksemas mahus tsingikaalule, s.o 800 kg (kd I tl 17). Kohus märgib, et vaadates kuriteo toimepanemise arvu ning asjaolu, et Nikolai Karajevi ja Illia Biblyki näol oli tegemist A.X.S töötajatega, kelle ülesandeks ei olnud tsingikangide tellimine firmale, on eluliselt usutav, et neil puudus ka reaalne teadmine omastamise toimepanemisel, mis on täpne tsingikangi kilohind hetkel. Kohus märgib, et tsingi omastamise kordade arv (42) on üheselt tõendamist leidnud nii videosalvestistega kui ka kannatanu ütlustega. Asja materjalide juurde lisatud arvest (kd I tl 18) tsingi kilohinna osas, nähtub, et süüdistuses märgitud perioodi osas ületas tsingi kilo hind 4 eurot.
42.Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati varaline kahju suures ulatuses, s.o 149 973,25 eurot, mistõttu on omastamine suures ulatuses õigesti kvalifitseeritud.
43.KarS § 201 lg 2 p 4, s.o tegutsemine isikute grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt 19 (33)
objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates tõendeid kogumis, saab järeldada, et Nikolai Karajev ja Illia Biblyk tegutsesid KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.t vastavalt kokkulepitud plaanile millal tsinki sulatati ning millega ja mis kell nad seda transportisid. (II)
44.Nikolai Karajev süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
45.KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga.
46.Süüdistuse kohaselt lõi Nikolai Karajev 14.10.2023 kella 01.15 ajal aadressil Paldisi mnt 104b Tallinnas Unibet Arenas G.D vähemalt ühel korral näopiirkonda ning tekitas sellega G.Dle füüsilist valu ja tervisekahjustused: ninaluumurru ja haava alumisel huulel, häirides oma teoga ka kõrvalisi isikuid.
47.Nikolai Karajev jäi kohtuistungil ka antud kuriteo osas eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis Nikolai Karajev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas ütluseid (II kd tl 56-59) selle kohta, et 14.10.2023 viibis ta Unibet Arenas, kui tema laua juurde tuli meesterahvas, kes hakkas nende sööki sööma ja jooma nende õllekruusist. Kuna isik nii tegi, siis tekkis neil rüselus ning ta lõi seda meesterahvast rusikaga. Kohale kutsuti politsei. Kahetseb väga, et ei suutnud oma emotsioone ohjeldada.
48.Kannatanu G.D süüteoteate (II kd tl 4-5) kohaselt peksti teatajat 13.10.2023 kella 22.58 ajal Tallinnas Paldiski mnt 104b asuvas Unibet Arenas, kus toimus Oktooberfesti üritus. Teadvusele tuli ta Unibet Arena mingis ruumis, kus olid kohal turvatöötaja ja politsei esindaja. Peksja peeti kinni ning tema viidi Mustamäe haiglasse.
49.Kannatanu G.D ütlusteste (kd II tlk 8-10) kohaselt toimus 13.10.2023 Unibet Arenas Obtooberfesti üritus. Ta istus sõpradega lauas, kus sõid ja jõid. Mingit konflikti ta ei mäleta, sest tal on alkoholi tõttu mäluaugud. Kuid mäletab, et ta ärkas 14.10.2023 kuskil Arena ruumis ning kohal oli politsei ja kiirabi, millest viimane viis ta EMO-sse. 23.10.2023 helistas talle G.A, kes oli tol õhtul Arenas baaris tööl ning küsis temalt, kuidas ta enesetunne on, sest oli näinud, kuidas keegi talle trepi juures jalaga näkku lõi.
50.Tallinna Kiirabi päringu vastusest (II kd tl 15-17) nähtub, et 14.10.2023 tehti Paldiski mnt 104b kiirabi väljakutse G.Dle. Teate kohaselt oli üritusel toimunud kaklus kahe mehe vahel, kellel ühest oli olnud nina katki ning huul vajas õmblemist. G.Dl tuvastati nina turse, hematoom vasaku silma all ning alahuule sees lahtine haav. Kannatanu juhtunut ise ei mäletanud.
51.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskirjast ning selle juures olevatest lisadest (II kd tl 2028) nähtub, et G.D käis 20.10.2023 eriarsti vastuvõtul ning tal diagnoositi ninaluu murd. Üldnarkoosis teostati talle ninaluude reponeerimine. Elevatori abil tõesteti väike lohk paremal ninal ning paremasse ninavõlvi jäeti 1 vaseliiniga marlitampoon, mis eemaldati ninast 2 päeva pärast.
52.Isiku läbivaatuse protokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (II kd tl 29-31) nähtub, et 20 (33)
G.Dl tuvastati 14.10.2023 ninapiirkonnas tervisekahjustus (ninaluumurd) ning tervisekahjustus alumisel huulel.
53.Tunnistaja G.A ütluste (II kd tl 32-34) kohaselt oli ta 13.10.2023 ööl vastu 14.10.2023 tööl Unibet Arenas, kus toimus Oktooberfest. 14.10.2023 öösel nägi, kuidas meesterahvaste vahel toimus seal rüselus. Kokku oli 4 meest koos kannatanuga, kellest üheks osutus G.D. Nägi, kuidas üks meesterahvas üritas kannatanu jalast teda trepist alla tõmmata. Ta sekkus ja tõmbas selle isiku käe kannatanu jala küljest ära. Samuti nägi, et kannatanu nägu oli verine. Arvab, et tunneb selle mehe ära, kes kannatanut jalast tõmbas. Mingeid vigastusi ta sellel mehel ei näinud. Ta pani kannatanu trepile istuma ning märkas siis, et kannatanu ninast jookseb kõvasti verd. Proovis verejooksu peatada ning lasi kohale kutsuda politsei ja kiirabi. Kui politsei saabus, siis näitas vägivallatsenud isikut neile, kes toimunut ei eitanud.
54.Tunnistaja V.L ütluste kohaselt (II kd tl 65-67) viibis ta 14.10.2023 koos töökaaslastega Paldiski mnt 104b Unibet Arenas Oktooberfesti üritusel. Kella 00.00 ajal hakkas kaklus Nikolai Karajevi ja ühe mehe vahel. Kaklust ta ei näinud, ainult rüselust. Ja see toimus seetõttu, kuna Nikolai Karajevi sõnade kohaselt oli võõras mees nende lauda istunud. Hiljem kui turvamees oli ta turvaruumi kutsunud, siis Nikolai ütles, et oli meesterahvast löönud.
55.Äratundmiseks esitamise protokollist ning selle juures olevate fototabelitest (II kd tl 35-36) nähtub, et G.A tunneb ära fotol nr 1 Nikolai Karajevi, kes oli G.D trepist alla tõmmanud. Nikolai Karajevi tunneb ta ära tema näokuju, habeme ja silmade järgi.
56.Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juures oleva CD plaadist (II kd 37-38) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud CD-plaat, millele on talletatud kõnesalvestis, mis on saadud Häirekeskusest. Kõnesalvestise kohaselt kutsub 14.10.2023 kella 01.11 ajal Paldiski mnt 104b asuvasse Unibet Arenasse turvatöötaja kohale politsei, kuna kahe mehe vahel oli toimunud kaklus. Turvatöötaja ütluste kohaselt oli üks meesterahvas andnud teisele molli, nii et veri taga.
57.Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 39-40) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud DVD plaat, millel on politseiniku rinnakaamera videosalvestis, mis on filmitud 14.10.2023 aadressil Paldiski mnt 104B Tallinn ning millest nähtub Nikolai Karajevi vestlus politseinikega sündmuse osas.
58.Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kdtl 45-46) nähtub, et Nikoli Karajevil tuvastati 14.10.2023 kella 02.52 ajal alkoholijoove 0,52 mg/l ning tal vigastusi ei esinenud, kuid tema reaktsioonikiirus oli häiritud. Samuti esines Nikoli Karajevil rahutust, ärritust ja omamehelikku käitumist.
59.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd II tl 47-49) nähtub, et Nikolai Karajev peeti Paldiski mnt 104b Tallinn kahtlustatava antud kuriteo toimepanemise eest 14.10.2023 kella 01.46 ajal.
60.Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (kd II tl 50-55) nähtub, et Nikolai Karajevil tuvastati 14.10.2023 läbi vaatuse käigus paremal randmel ja kaelal hematoom.
61.Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Unibet Arenas toimunud suurüritusel, s.o Oktoberfestil, kus viibisid ka kõrvalised isikud, siis on kahtlemata tegemist avaliku kohaga 21 (33)
korrakaitseseaduse § 54 mõttes.
62.KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et asjasse puutumatud isikud olid häiritud toimunust. Teiste isikute poolt kutsuti kohale politsei ja kiirabi, samuti aidati kannatanut. Unibet Arenas toimunud suurüritusel viibisid töötajad ja mitmed külastajad.
63.KarS §-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (KarS § 120) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule. Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu.
64.Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava Nikolai Karajevi poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi suurürituse toimumise ajal kannatanul ninaluu katki. Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule ilmselgelt füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Antud juhul ei olnud seega lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega.
65.Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
66.Kannatanu suhtes teostatud läbivaatusega tuvastati süüdistatava poolt rusika löögi tulemusel kannatanul ninaluu murd ja alumise huule tervisekahjustus. Seega puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
67.Eeltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas omapoolse kehalise väärkohtlemisega kannatanule füüsilist valu kui ka tervisekahjustuse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine.
68.Antud asjas on tuvastamist leidnud asjaolud, et tegemist oli avaliku kohaga, samuti ka see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldudega, s.o keeluga avalikus kohas teist isikut lüüa või kakelda, millega rikuti ka keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil ja nende keeldude rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine isiku suhtes, on tuvastamist leidnud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis. 22 (33)
69.Järgnevalt hindab kohus süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kohus leiab, et kuriteo asjaoludest lähtuvalt pani süüdistatav vägivallateo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku, kuna ärritus kannatanu peale. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavat ise rünnanud. Süüdistatav viibides suurüritusel pidi olema teadlik sellest, et ta viibib avalikus kohas ja paljude asjasse puutumatute isikute juuresolekul ja nägemisulatuses. Selline objektiivne käitumine näitab vägivalla kasutamise osas süüdistatava eesmärgipärast käitumist, s.t kasutas vägivalda kannatanu suhtes kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.t põhjustab teist inimest näopiirkonda lüües nii valu kui ka tervisekahjustuse, milliste tagajärgede saabumist ta sündmuskohal ka ilmselgelt tajus. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Süüdistatava käitumisest saab järeldada, et süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik. Kohtu hinnangul, arvestades kuriteo asjaolusid ning tunnistajate ütluseid, siis pidi süüdistatav saama teo toimepanemisel aru, mida ta teeb ja samuti sellest, et selline tegevus ei ole lubatud ning häirib kõrvalisi isikuid.
70.Kohtu hinnangul pani Nikolai Karajev toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Nikolai Karajev on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
(III)
TSIVIILHAGI
71.20.06.2024 tsiviilhagi muudatuse kohaselt (kd II 96-99) palub kannatanu hüvitada omastamisega tekitatud kahju 143 790, 23 eurot. Tekitatud kahjust on maha arvestatud 20.05.2022 Nikolai Karajevi autost kätte saadud varastatud tsingi väärtus ning väljamaksmata töötasu. Tsiviilhagis palub kannatanu lisaks tsiviilhagile välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
72.Käesolevas asjas on tõendamist leidnud ja vaidlus puudub selles, et Nikolai Karajev ja Illia Biblyk töötasid 2022 A.X.S, kus neil oli tööülesandeks tsingi sulatamine, mistõttu oli neile ka tagatud juurdepääs tsingikangidele. Nikolai Karajev ja Illia Biblyk täites 2022 veebruar kuni 2022 mai töökohustusi, s.o sulatasid ka tsinki, mille jätsid jätsid osaliselt sulatamata. Nimelt nähtub asja materjalidest, aga eelkõige videosalvestistest, kuidas Nikolai Karajevil ja Illia Biblykil oli omastamise osas oma teo panus. Nii nähtub, kuidas üks üks nendest oli isikuks, kes tsingikangi sulatas, s.o tõstis tsingikangi sulatusvanni, kuid ei sulatanud seda täielikult ära ning osa (üle poole tsingikangist) tõstis vannist välja, pakendas ära ja toimetas tõstukiga A.X.S parklasse, kus teine juba ootas autoga, et tsingikang territooriumilt ära viia. Kohus vaadates videosalvestisi tsingi sulatamise osas märgib, et ka visuaalselt vaadates on selgesti tuvastatav, et tsingikangi osa, mis vannis sulatati, oli oluliselt väiksem kui pool tsingikangist, mis välja võeti, pakendati ning territooriumilt ära viidi.
73.Asjaolu, et Nikolai Karavajev ja Illia Biblyk omastasid kokku A.X.S territooriumilt tsinki vähemalt 42-l korral on tõendamist leidnud nii turvakaamerate videosalvestiste kui ka kannatanu ütlustega, mis omavahel haakuvad. Kohus eelpool juba märkis, et põhjuseid miks kannatanu oleks pidanud andmeid moonutama, ei leidu. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda sealjuures seda, et 23 (33)
arvestades tsingikangi üleüldist kaalu (1449 kg, vt kd I tl 55) ning asjaolu, et viimases episoodis, s.o 20.05.2022, mil varastatud tsink kätte saadi ning mille kaaluks osutus 1096 kg, on kannatanu vaatamata sellele keskmiseks tsingikaaluks, mis terrotooriumilt varastati, lugenud 800 kg (nt. kd I tl 17). Samuti omab tähtsust asjaolu, et kannatanu näol on tegemist omaala asjatundjaga, kes on pikaajaliselt tegutsevat firmat juhtinud.
74.Kohtu hinnangul on tsingi kilogrammi hind süüdistuses märgitud ajal on tõendamist leidnud kannatanu poolt esitatud varguste loetelu ja Alexela arvetega (kd I tl 18, 20-29), millest nähtub, et 2022 veebruar kuni 2022 mai tsingi kg hind küll mõnevõrra kõikus, kuid jäi siiski 4 euro piiridesse. Eeltoodu kinnitab üheselt ka tsiviilhagis märgitud kahju suuruse osa: 04.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827); 05.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827); 06.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827); 09.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827); 11.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827); 16.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3240,57 eurot (tsingi kg hind 4,0507155); 18.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3240,57 eurot (tsingi kg hind 4,0507155); 23.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 23.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 24.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 27.02.222 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 04.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 04.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464); 09.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177); 11.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177); 13.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177); 17.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177); 23.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3426,56 eurot (tsingi kg hind 4,2832045); 27.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929); 31.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929); 02.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929); 03.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929); 08.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590); 09.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590); 10.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590); 12.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590); 15.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 15.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 17.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 19.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 21.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 23.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 23.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550); 27.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641); 28.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641); 30.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641); 24 (33)
01.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641); 12.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239); 13.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239); 15.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239); 17.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239). Seega on 02.02-20222 – 17.05.2022 tekitatud kahju tekitatud kokku 145 449, 53 eurot. Kuna 20.05.2022 võeti Nikolai Karajevi kinnipidamisel tema sõidukist Ford Ranger r/N XXXXXX ära A.X.Sle kuulunud 1096 kg tsinki, mille väärtuseks oli 4523,70 eurot, siis on õigesti antud summa tekitatud kahju kogusummast, s.o 149 973, 23 eurost mahaarvestatud.
75.Kohus on eelnevalt leidnud, et A.X.Sle on tekitatud kahju süüdistatavate Nikolai Karajevi ja Illia Biblyki ühise kuritegeliku käitumise tulemusena. Nikolai Karajevil ja Illia Biblykil oli ühine eesmärk tulu teenimine, s.t mõlemad said ära müüdud tsingist kokkulepitud osa.
76.Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ning Nikolai Karajevi ja Illia Biblyki tegevuse vahel on ilmne. Kui Nikolai Karajev ja Illia Biblyk ei oleks kannatanule kuuluvat tsinki 42 korral omastanud, siis kannatanule ei oleks kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja kannatanu A.X.S kasuks kahju hüvitisena 143 790,23 eurot.
77.Kannatanu palub mõista süüdistatavatelt välja viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates tsiviilhagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kannatanu nõuab viivist maksimaalselt kuni nõude täitmiseni (kd II tl 96-99).
78.VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
79.Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.2. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“
80.Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-21-132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05).
81.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 25 (33)
82.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium 28. jaanuari 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09. Eeltooduga rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude 20.06.2024 hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest, seega on viivise välja mõistmine põhjendatud alates hagiavalduse muudatuse esitamisest, s.o 20.06.2024. Alles hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse muudatuse esitamisest 20.06.2024 kuni kannatanu A.X.S nõude 143 790,23 eurot täitmiseni A.X.S kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue.
(IV)
KARISTUS
83.KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
84.Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Nikolai Karajev
85.KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
86.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
87.Kuivõrd KarS § 201 lg 2 p 2, 4 ja KarS § 263 lg 1 p 1 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Nikolai Karajevi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates kuritegude arvu ei ole Nikolai Karajev isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks on Nikolai Karajveilt välja mõistetud ka tsiviilhagi, 26 (33)
mis ei ole väike. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb mõlema inkrimineeritud rikkumise eest kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et Nikolai Karajevi puhul on tõendamist leinud omastamine grupis ja seda suures ulatuses.
88.Kohus tuvastas KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu esinemise, s.o kahetsus. Kohus peab Nikolai Karajevi puhul avaldatud kahetsust siiraks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib, et Nikolai Karajevi teopanus ja roll omastamise toimepanemisel on olnud mõnevõrra suurem kui Illia Biblykil. Samas tuleb arvestada sedagi, et Nikolai Karajevi teopanuse kaudu sai võimalikuks omastamise toimepanemine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning asjas esinevat kergendavat asjaolu, leiab kohus, et Nikolai Karajevile on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Nikolai Karajevit 2 aasta pikkuse vangistusega.
89.Kohus tuvastas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu esinemise, s.o kahetsus. Nikolai Karajevi kahetsust peab kohus ka antud kuriteo puhul siiraks. Karistust raskendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib, et tegemist oli ühe vägivallateoga, millega ta põhjustas ühele kannatanule tervisekahjustusi. Samuti oli tegemist ajaliselt sisuliselt ühe sündmusega, mille käigus kasutas ta vägivalda ühe isiku suhtes. Samuti arvestab kohus sellega, et Nikolai Karajevi puhul vägivalla kasutamine ei olnud väga intensiivne. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab kohus, et Nikolai Karajevi süü on antud kuriteo toimepanemises alla keskmise.
90.Arvestades asjaolu, et Nikolai Karajev on toime pannud kaks kuritegu, siis tõusetub küsimus liitkaristuse mõistmisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-16-11 väljendanud seisukohta, et toimepandud kuritegude arv on selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Kohus leiab, et Nikolai Karajevi puhul tuleb KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat, kuna Nikolai Karajev on ühe kuriteo, s.o omastamise, toime pannud korduvalt, s.o 42-l korral ja kokku suures ulatuses.
91.Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid.
92.Arvestades asjaolu, et Nikolai Karajevil kriminaalkaristused puuduvad (I kd tl 238-239), leiab kohus, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning selle võib jätta KarS § 73 sätteid kohaldes tingimisi kohaldamata, kui Nikolai Karajev ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus leiab, et Nikolai Karajevile tuleb määrata katseaja suuruseks 2 aastat ja 6 kuud.
Illia Biblyk
27 (33)
93.KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
94.Kuivõrd KarS § 201 lg 2 p 2, 4 on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Illia Biblyki suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus ka Illia Biblyki osas oma eesmärki. Vaadates kuritegude arvu ei ole Illia Biblyk isikuks, kelle suhtes võiks kergem karistusliik olla piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda ka seda, et Illia Biblykil tuleb tasuda ka tsiviilhagi.
95.Kohus tuvastas KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu esinemise, s.o kahetsus. Kohus peab ka Illia Biblyki puhul avaldatud kahetsust siiraks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib, et Illia Biblykil oli Nikolai Karajeviga teopanus ja roll omastamise toimepanemisel samaväärsed. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning asjas esinevat kergendavat asjaolu, leiab kohus, et ka Illia Biblykile on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Illia Biblyki 2 aasta pikkuse vangistusega.
96.Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul esineb ka Illia Biblyki puhul erandlik asjaolu. Karistusregistri andmete kohaselt (I kd tl 209) Illia Biblyki varem karistatud ei ole. Arvestades asjaolu, et Illia Biblykil kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning seetõttu tuleb jätta vangistus KarS § 73 sätteid kohaldes tingimisi kohaldamata, kui Illia Biblyk ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus leiab, et kuna Nikolai Karajevi teopanuse kaudu sai võimalikuks omastamise toimepanemine, siis võib Illia Biblyki katseaeg olla natukene lühem kui Nikolai Karajevil. Kohus leiab, et Illia Biblykile on kohaseks määrata katseaja suuruseks 2 aastat ja 1 kuu.
(V)
MENETLUSKULUD
97.KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär.
98.RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot.
99.Menetletavas
kriminaalasjas
on süüdistatava 28 (33)
Nikolai
Karajevi
menetluskuludeks
süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja tsiviilhagi kohaselt ka kannatanu valitud esindajale makstud tasu.
100.Kohus märgib, et sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuna Nikolai Karajev mõisteti süüdi II astme kuritegude toimepanemises, peab ta sundraha maksma II astme kuriteo järgi fikseeritud määras, so 1230 eurot.
101.Kannatanu esindaja on kohtule esitatud 06.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on palunud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 890 eurot (kd I tl 298-299). Samuti esitas kannatanu 26.09.2024 menetlsukulude täiendava nimekirja, milles palus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt veel lisaks välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot (kd II tl 144-145). Kannatanu esindajate tasud on esitatud ilma käibemaksuta.
102.Seega taotletakse Nikolai Karajevilt kannatanu kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu väljamõistmist. Kohus leiab, et kui sundraha hüvitamise eesmärgiks on menetlusega tekkinud üldiste kulutuste osaline hüvitamine, siis kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud kulutuste hüvitamine kannatanule, kuivõrd juhul, kui menetluse alustamise ajendiks olevat tegu ei oleks toime pandud, ei oleks kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Seega on kannatanu kasuks menetluskulude taotluse esitamine põhjendatud.
103.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt loetakse menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Seejuures lahendatakse tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulude küsimus KrMS § 182 sätestatud korras sõltuvalt sellest kas nõue jäeti rahuldamata, rahuldati või rahuldati osaliselt. Seega on kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu selline menetluskulu, mille süüdimõistetu peab nõude rahuldamisel tasuma otse kannatanule. Sellest tulenevalt peab sellise menetluskulu hüvitamise taotlemisel ära näitama ka kannatanu arveldusarve numbri, millele süüdimõistetu välja mõistetud menetluskulu tasub. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kannatanu arvelduskonto numbrit esitatud ei ole. Lisaks peab eelviidatud taotlus sisaldama ka andmeid õigusabikulu tekkimise kohta ning õigusabikulu tekkimist tõendab kohtutoimikule lisatud menetlusosalise esindaja õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestus, milles kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega, tasu arvestust ja selle maksmise tingimusi. Nimetatud andmed peavad võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust.
104.Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. Eelmärgitu kehtib ka valitud esindaja mõistliku tasu kindlaksmääramisel. Käeoleval juhul ei ole ühtegi arvet küll lisatud, kuid samas on menetlsukulude nimekirjas väljatoodud täpne tööaja arvestus, s.o töötunni hind ning summa, millises suuruses menetluskulu kannatanu kandnud ja milline summa tuleks süüdistatavatel kannatanule solidaarselt hüvitada.
105.Kannatanu esindaja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja osas peab aga kohus märkima, et 29 (33)
antud nimekiri on esitanud pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa. Kuna antud menetluskulude täiendavas nimekirjas on palutud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt lisaks solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot, siis peab kohus selles osas vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on menetlusosalisel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine võimalik üksnes sellekohase taotluse alusel ja kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt. Riigikohtu määruseid nr 3-1-1-70-08 p 9 ja 10 ja 3-1-1-35-13 p 20). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kohtule esitati 26.09.2024 täiendav mentluskulude taotlus, summas 489,50 eurot pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa, siis tuleb kannatanu esindaja taotlus selles osas jätta läbi vaatamata.
106.Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja 06.03.2024 taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 890 eurot aga põhjendatud. Kannatanu esindaja on taotlusest nähtuvalt teostanud töid 100 eurot/h+km ulatuses, mis on asja keerukust ning kohtupraktikat arvestades põhjendatud tasumäär. Samuti ei nähtu nimekirjas korduvaid teenuseid. Tsiviilhagi koostamisele ja esitmisele kulunud aeg 7 tundi ja 50 minutit, tsiviilhagi muutmine 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,40 tundi on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo panid Nikolai Karajev ja Illia Biblyk toime ühiselt, siis kuulub kannatanu esindaja tasu Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt väljamõistmiseks solidaarselt.
107.Kohus nõustub kannatanu esindaja taotlusega selles osas, et kannatanu esindaja tasu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo 4-19-4632, p.16). Kuna antud juhul ei ole kaitsja seda väitnud, siis on taotlus hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta kohane.
108.KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi.
109.Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et Nikolai Karajevil tuleb tasuda ka tsiviilhagi, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude ositi tasumine. Kohtu hinnangul tooks kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Oluline on, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
110.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kannatanu esindaja on esitanud taotluse viivise kohaldamise osas, siis eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Nikolai Karajevilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu nõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue.
111.Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Illia Biblyki menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, kohtueelses menetluses kaitsjatasu ja tsiviilhagi kohaselt kannatanu esindajale makstud tasu.
112.Kohus märgib, et sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt 30 (33)
väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuna Illia Biblyk mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemises, peab ta sundraha maksma II astme kuriteo järgi fikseeritud määras, so 1230 eurot.
113.Samuti on kaitsjale makstud tasude puhul tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik. Illia Biblykile oli eeluurimisel määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotluse 580,32 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud.
114.Kannatanu esindaja on kohtule esitatud 06.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on palunud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 890 eurot (kd I tl 298-299). Samuti esitas 26.09.2024 menetlsukulude täiendava nimekirja, milles palus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt lisaks välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot (kd II tl 144-145). Kannatanu esindajate tasud on esitatud ilma käibemaksuta.
115.Seega taotletakse Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu väljamõistmist. Kohus leiab, et kui sundraha hüvitamise eesmärgiks on menetlusega tekkinud üldiste kulutuste osaline hüvitamine, siis kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud kulutuste hüvitamine kannatanule, kuivõrd juhul, kui menetluse alustamise ajendiks olevat tegu ei oleks toime pandud, ei oleks kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Seega on kannatanu kasuks menetluskulude taotluse esitamine põhjendatud.
116.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt loetakse menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Seejuures lahendatakse tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulude küsimus KrMS § 182 sätestatud korras sõltuvalt sellest kas nõue jäeti rahuldamata, rahuldati või rahuldati osaliselt. Seega on kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu selline menetluskulu, mille süüdimõistetu peab nõude rahuldamisel tasuma otse kannatanule. Sellest tulenevalt peab sellise menetluskulu hüvitamise taotlemisel ära näitama ka kannatanu arveldusarve numbri, millele süüdimõistetu välja mõistetud menetluskulu tasub. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kannatanu arvelduskonto numbrit esitatud ei ole. Lisaks sellele peab eelviidatud taotlus sisaldama ka andmeid õigusabikulu tekkimise kohta ning õigusabikulu tekkimist tõendab kohtutoimikule lisatud menetlusosalise esindaja õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestus, milles kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega, tasu arvestust ja selle maksmise tingimusi. Nimetatud andmed peavad võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust.
117.Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. Eelmärgitu kehtib ka valitud esindaja mõistliku tasu kindlaksmääramisel. Käeoleval juhul ei ole ühtegi arvet küll lisatud, kuid menetlsukulude nimekirjas on väljatoodud tööaja arvestus, töötunni hind ning summa, millises suuruses menetluskulu kannatanu kandnud ja milline summa tuleks süüdistatavatel kannatanule solidaarselt hüvitada.
118.Kannatanu esindaja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja osas peab aga kohus märkima, et 31 (33)
antud nimekiri on esitanud pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa. Kuna antud menetlsukulude täiendavas nimekirjas on palutud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt lisaks solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot, siis peab kohus selles osas vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on menetlusosalisel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine võimalik üksnes sellekohase taotluse alusel ja kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt. Riigikohtu määruseid nr 3-1-1-70-08 p 9 ja 10 ja 3-1-1-35-13 p 20). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kohtule esitati 26.09.2024 täiendav mentluskulude taotlus, summas 489,50 eurot pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa, siis tuleb kannatanu esindaja taotlus selles osas jätta läbi vaatamata.
119.Kohtu hinnangul on aga kannatanu esindaja 06.03.2024 taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 890 eurot põhjendatud. Kannatanu esindaja on taotlusest nähtuvalt teostanud töid 100 eurot/h ulatuses, mis on asja keerukust ning kohtupraktikat arvestades põhjendatud tasumäär. Samuti ei ole teostatud korduvaid teenuseid ning tsiviilhagi koostamisele ja esitmisele kulunud aeg 7 tundi ja 50 minutit, tsiviilhagi muutmine 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,40 tundi on täielikult põhjendatud ulatuses, arvestades sealjuures asjaoluga, et tegemist ei olnud kõige lihtsama menetlusega. Kuna KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo panid Nikolai Karajev ja Illia Biblyk toime ühiselt, siis tuleb kannatanu esindaja tasu Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt väljamõista solidaarselt.
120.Kohus nõustub kannatanu esindaja taotlusega, mille kohaselt palutakse välja mõista kannatanu esindaja tasu ilma käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo 4-19-4632, p.16). Antud juhul ei ole kaitsja seda väitnud. Seega on taotlus hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta kohane.
121.Kohtumenetluses esitas prokurör taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises ning ajatamises. Kaitsja nõustus sellega.
122.KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude kogusummaga ning tsiviilhagi suurust nõustub kohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kaitsjatasu summas 580,32 eurot riigi kanda.
123.Samuti leiab kohus, et ka Illia Biblyki puhul on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude ja tsiviilhagi suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
124.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kannatanu esindaja on esitanud taotluse viivise kohaldamise osas, siis eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude 32 (33)
ning mõistab Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu nõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pähkel kohtunik
33 (33)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.